← Eesti

1-20-1897/23

Obsah (7)§ 209§ 74§ 213§ 199§ 64§ 65§ 68

1-20-1897 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 5. mai 2020, Tallinn Kriminaalasja number 1-20-1897 (19230100736) Kohtunik Marina Ninast

§ 209

lg 2 p-de 1, 3, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4, § 199 lg 2 p-de 4, 5 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Janno Reinkort Süüdistatav Juri Pilve – isikukood: 39412305235; kodakondsus xxx; elukoht: xx (viibib vahistatuna Tallinna Vanglas); emakeel: xxx keel; xxx; töökoht xxx; tõkendina kohaldatud vahistamist alates 24. juulist 2019 (kahtlustatavana kinni peetud 23. juulil 2019), kriminaalkorras eelnevalt karistatud: Harju Maakohtu 20. aprilli 2018. a otsusega 1-18-3244

§ 209

lg 2 p-de 1, 4 ja § 213 lg 2 p 1 järgi kokkuleppemenetluses mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud, millest

§ 74lg 2 sätteid kohaldades kuulus kohesele ärakandmisele 4 kuud vangistust.

Ülejäänud 1 aasta ja 2 kuu pikkune vangistus jäeti 2-aasta pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata (katseaja lõpp

  1. aprillil 2020) Kaitsja Yaroslav Radziwill (määratud korras) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-dest 249, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada Juri Pilve karistusseadustiku (

) § 209 lg 2 p-de 1, 3, 4 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud. 2. Süüdi tunnistada Juri Pilve

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi ja mõista talle karistuseks 1 1-20-1897 vangistus 1 (üks) aasta ja 4 (neli) kuud. 3. Süüdi tunnistada Juri Pilve

§ 199lg 2 p-de 4, 5 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 1 (üks) aasta.

4.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 4 (neli) kuud vangistust. 5.

§ 74

lg 5 ja

§ 65lg 2 alusel moodustada liitkaristus Harju Maakohtu 20.

aprilli 2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga, s.o vangistusega 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud ning liitkaristuseks mõista 4 (neli) aastat 6 (kuus) kuud vangistust. 6.

§ 68lg 1 alusel arvestada karistusaja kandmise algust alates 23.

juulist

  2. Tõkend vahistamine jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.
  3. Kannatanu AS xxx esitatud tsiviilhagi 159 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatav Juri Pilvelt kannatanu AS xxx kasuks 159 eurot, mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  4. Kannatanu A P esitatud tsiviilhagi 230 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista süüdistatav Juri Pilvelt kannatanu A P kasuks 230 eurot, mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu abikaasa E U arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  5. Kannatanu AS xxx esitatud tsiviilhagi 1291,44 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu AS xxx kasuks 1291,44 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J Mga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  6. jaanuari
  7. a otsusega 1-20-348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx Swedbankis, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  8. Kannatanu xxx OÜ Eesti esitatud tsiviilhagi 774,81 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu xxx OÜ Eesti kasuks 774,81 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J Mga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  9. jaanuari
  10. a otsusega 1-20348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada xxx OÜ arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  11. Kannatanu xxx OÜ esitatud tsiviilhagi 1600 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu xxx OÜ kasuks 1600 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J Mga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  12. jaanuari
  13. a otsusega 1-20-348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  14. Kannatanu xxx OÜ esitatud tsiviilhagi 1250 euro nõudes rahuldada täies ulatuses 2 1-20-1897 ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu xxx OÜ kasuks 1250 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J M ja P Oga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  15. jaanuari
  16. a otsusega 1-20-348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  17. Kannatanu A Uu esitatud tsiviilhagi 220 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu A Uu kasuks 220 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J Mga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  18. jaanuari
  19. a otsusega 1-20-348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx SEB pangas, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  20. Kannatanu V Ni esitatud tsiviilhagi 58 000 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 137 lg 1, § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista kannatanu V Ni kasuks 58 000 eurot Juri Pilvelt solidaarselt koos J Mga, kellelt mõisteti hagi välja Harju Maakohtu
  21. jaanuari
  22. a otsusega 1-20-348, ja mis tuleb Juri Pilvel hüvitada kannatanu arveldusarvele nr xxx, märkides selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi nr 1-20-1897, tsiviilhagi hüvitamine“.
  23. Välja mõista Juri Pilvelt riigituludesse KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 2 469,15 eurot, s.o kokku 3 345,15 eurot.
  24. KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel määrata, et Juri Pilve võib välja mõistetud menetluskulud tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 278,76 eurot. Viimase osamakse suurus on 278,79 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Juri Pilve, kriminaalasi 1-20-1897, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
  25. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.
  26. Asitõendid: - Kriminaalasja nr 19230100736 juures pakendites nr 1, 2 ja 3 asuvad asitõendid ja CD-plaadid jätta kriminaalasja nr 19230100736 (1-19-8977) juurde ning asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed lahendatakse kriminaalasjas nr 1-19-8977 tehtavas kohtulahendis. - Kohtutoimiku nr 1-20-1897 juures olev CD-plaat jätta asja materjalide juurde.
  27. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale, prokurörile, Tallinna Vanglale. EDASIKAEBAMISE KORD 3 1-20-1897 Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
  28. peatüki
  29. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS Juri Pilve süüdistus

§ 209

lg 2 p 1, 3, 4 järgi Juri Pilvet süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, kes on varem Harju Maakohtu poolt kelmuste eest süüdi mõistetud, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos J M, OÜ R I (reg kood xxx) juhatuse liikme I Ki ja OÜ I In (reg kood xxx) juhatuse liikme D Tiga, lõi V Nile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Mais 2019 Tallinnas pöördus Juri Pilve V Ni poole ettekäändel, et viimane võib asuda ehitusobjektile tööle valvurina ning kutsus aadressile xxx Tallinn läbirääkimistele. Seejärel, saades teada, et V N on korteri aadressil Tallinn, xxx omanik ning temal on kommunaalmaksetega seotud võlgnevus korteriühistu ees, tegi Juri Pilve ühiselt ja kooskõlastatult J Mga V Nile ettepaneku võtta laen krediidiasutuselt korteri tagatisel ettekäändel, et viimane saab sel viisil lahendada oma materiaalsete raskustega seotud küsimused. Saavutamaks kontroll V Ni üle, pakkusid nad talle alkohoolseid jooke, mille tulemusena V N oli pidevas joobeseisundis ning ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid. Seejärel, eelneval kokkuleppel I In OÜ juhatuse liikme D Tiga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult Juri Pilvega, viis J M V Ni OÜ I In kontorisse aadressil Tallinn, xxx, kus

  1. mail 2019 eksiteele viidud V N olles Juri Pilve ja J M psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolud, allkirjastas krediidilepingu nr XXX-
  2. Olles eelnevalt teadlik, et V Nil on kommunaalvõlad 2000 euro ulatuses, mille tõttu V Ni sissetulekud ei võimaldanud kanda uut laenukohustust, laenas OÜ I In juhatuse liikme D Ti isikus V Nile 3000 eurot temale kuuluva korteri maksumusega 40 000 eurot tagatisel. Lepingu kohaselt peeti laenusummast kinni lepingutasu 200 eurot, maksegraafiku järgi kuulus igakuiselt tagastamisele 177,14 eurot ning krediidilepingu krediidi kogukulu on 4251,36 eurot. Krediidilepingu nr XXX-1 poolteks oli I In OÜ, keda esindas juhatuse liige D T ja V N, kelle kontaktideks märgiti muuhulgas J M e-posti aadress ja telefoninumber. Seejärel, eksiteele viidud, olles Juri Pilve ja J M psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid,
  3. mail 2019 allkirjastas V N notar K K notaribüroos Tallinnas xxx I In OÜ (registrikood xxx, hüpoteegipidaja), keda esindas D T, kasuks hüpoteegi seadmise lepingu nr 2227 summas 4500 eurot, lepingu esemeks oli korter Tallinn, xxx. Nimetatud lepingu alusel
  4. mail 2019 kanti OÜ I In pangakontolt xxx V Ni pangakontole xxx raha summas 2 763,62 eurot. Laekunud rahast
  5. mail 2019 kell 17:16-18:04 4 1-20-1897 võttis J M välja 2620 eurot erinevate sularahaautomaatide kaudu.
  6. juunil 2019 kell 10:1411:08 raha summas 90 eurot võttis välja V N Juri Pilve kontrollimisel. Saadud raha kasutasid Juri Pilve ja J M enda tarbeks. Seejärel, olles eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust D Ti ja I Kiga, tegid J M ja Juri Pilve täpselt tuvastamata ajal 2019.a juuni alguses, varalise kasu saamise eesmärgil, ettekäändel, et J. M ja J. Pilvel on materiaalsed raskused ning nad vajavad abi, V Nile ettepaneku müüa temale kuuluv korter lubadusega, et korteri müügitehing on fiktiivne ja ajutine ning korter tagastatakse V Nile mõne kuu möödudes, kui materiaalsete raskustega seotud küsimused on lahendatud. Eksiteele viidud V N, olles hoitud joobeseisundis ning Juri Pilve ja J M kontrolli all, nõustus nimetatud ettepanekuga. Peale nõusoleku saamist teavitati sellest D Ti, kes võttis ühendust OÜ R I juhatuse liikme I Kiga ning andis teada V Ni nõusolekust müüa oma korter. Seejärel D T tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult I Kiga, J M ja Juri Pilvega võttis tehingu sõlmimise eesmärgil ühendust T S notaribürooga ning leppis kokku tehingu sõlmimise aja
  7. juunil
  8. Enne tehingu päeva
  9. juunil 2019 D T saatis notarile andmed korteri ostja kohta, kelleks oli I K, hiljem parandades, et ostjaks on R I OÜ. Samuti edastas üleandmise-vastuvõtmise akti ning andmed tehingu summa kohta, milleks oli 18290 eurot, millest 3290 eurot kuulus tasumisele hüpoteegipidajale OÜ-le I In hüpoteegi kustutamiseks.
  10. juunil 2019 ilmusid notaribüroosse tehingu sõlmimisele D T ja I K ning V N. Kuna Notar T S vesteldes V Niga tuvastas, et V N ei teadnud antud tehingu asjaolusid, samuti esinesid mäluprobleemid seoses nädal varem hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, mis toimus D Ti osavõtul, siis notar keeldus nimetatud tehingu sõlmimisest, millest teavitas ta ka tehingu teisi osapooli. Seejärel Juri Pilve, J M, D Ti ja I Ki leppisid kokku, et tehingu sõlmimiseks tuleb minna teise notari juurde ning senine korteri omanik V Ni isikus tuleb järgmiseks tehinguks notarile antavate vastuste osas korralikult ette valmistada. Seejärel D T, teades V Ni eksimuses viibimist, leppis kokku tehingu sõlmimise aja teise notari juures, milleks osutus
  11. juuni
  12. Seejärel J M toimetas tegelikest asjaoludest eksitusse viidud V Ni K K notaribüroosse võttes kaasa Juri Pilve, kes pidi hoidma V Nit nendevahelise usalduse tõttu kontrolli all. Notaribüroosse tehingu sõlmimise juurde ilmusid I K ostja R I OÜ esindajana ja D T hüpoteegipidaja I In OÜ esindajana. R I OÜ, keda esindas I K, ostis V Nile kuuluva korteri turuhinnast mitu korda odavama hinnaga, s.o 15 000 eurot eest. Peale müügilepingu sõlmimist esitas notar
  13. juunil 2019 Kinnistusraamatu kande muutmiseks kinnistamisavalduse selles, et uue omanikuna kantakse Kinnistusraamatu II jakku OÜ R I, mille juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks on I K. Antud kanne tehti
  14. juunil
  15. Hüpoteegipidaja nõue müüja vastu lõpetati, kuid jäi R I OÜ ja I vahelise lepingu alusel kinnisvara suhtes kehtima. Korteri müügitehingu alusel kanti notar K K poolt
  16. juunil 2019 V Ni Swedbank AS pangas asuvale kontole nr xxx raha summas 15 000 eurot. Antud summa oli
  17. juunil 2019 kantud notari deposiitkontole OÜ R I poolt seoses korteriomandi ostumüügitehinguga. V Ni kontole laekunud 15 000 eurot, J M korraldusel ja kontrollimisel, võttis V N sularahas samal päeval Swedbank pangakontoris välja ja andis selle edasi Juri Pilvega koos tegutsenud J Mle. Saadud raha kasutasid Juri Pilve ja J M enda tarbeks. Seejärel
  18. juulil 2019 müüs OÜ R I juhatuse liige I K nimetatud korteri E T (isikukood xxx). Vastavalt notariaalakti nr xxx punktile 4 Osaühing R I müüs lepingu eseme ostjale hinnaga 54 500 eurot, millest 500 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, 3290 eurot kanti 5 1-20-1897 hüpoteegipidaja kontole nr xxx ja 50 710 eurot, millest on eelnevalt üle kantud tasumisele kuuluv notaritasu ja riigilõiv, Osaühing R I (registrikood xxx) kontole nr xxx. Oma tegevusega tekitas Juri Pilve grupis J M, D Ti (OÜ I In) ja I Kiga (Osaühing R I) V Nile varalist kahju summas 58 000 eurot, mis on korteri aadressil Tallinn, xxx tegelik turuväärtus. Samuti süüdistatakse Juri Pilve selles, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J M ja P Oga, lõi OÜ-le xxx tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Nimelt kasutades V Ni isikuandmeid, pangaandmeid ning pin-kalkulaatorit, esitas V Ni loata ja teadmata
  19. mail 2019 V Ni nimel laenutaotluse ning seejärel sõlmis xxx OÜ-ga laenulepingu (krediidikonto nr xxx).
  20. mail 2019 helistas xxx OÜ klienditeenindaja taotluses märgitud mobiiltelefonile nr xx, mis kuulub P Ole, ning P O, esinedes V Nina, vestles klienditeenindajaga ja kinnitas V Ni nimel laenu soovi. Juri Pilve, J M ja P O tegevuse tulemusena,
  21. mail 2019 kandis xxx OÜ V Ni pangakontole nr xxx raha summas 1 250 eurot. Ajavahemikus
  22. mai-
  23. mail 2019, Juri Pilve kontrollimisel, võttis V N sularahas välja erinevate ATM-de kaudu ja andis selle edasi Juri Pilvega koos tegutsenud J Mle. V N ei teadnud, et tegemist on xxx OÜ-lt võetud laenurahaga. Saadud raha kasutasid P O, J M ja Juri Pilve enda tarbeks. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud V. Nit, tekitas Juri Pilve ühiselt J M ja P Oga varalise kahju summas 1250 eurot OÜ-le xxx. Samuti süüdistatakse Juri Pilve selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J Mga, esitledes end
  24. juulil 2019 Swedbank AS kontori juures Aina, aadressil xxx, Tallinnas, pöördus A Uu poole ettekäändel, et viimane võib asuda tööle J M ehitusobjektile valvurina ning tegi ettepaneku omandada järelmaksuga mobiiltelefoni I-Phone XS 64GB maksumusega 1291,44 eurot, põhjendades sellega, et nimetatud telefon on vajalik tööülesannete täitmiseks. Eksiteele viidud A U,
  25. juulil 2019 sõlmis xxx AS xxx esinduses aadressil xxx, Tallinnas, tarbijakrediidilepingu nr xxx mobiiltelefoni Apple Iphone XS 64GB, xxx maksumusega 1291,44 eurot ostuks. Ostetud mobiiltelefoni andis A U J Mle, kuna viimane väitis, et mobiiltelefonisse on vaja alla laadida tööülesannete täitmiseks vajalikud programmid, lubades tagastada mobiiltelefoni järgmisel päeval. Tegelikult Juri Pilvel ja J Ml A Uule tööd pakkuda ei olnud ja telefoni ei tagastanud, vaid tegutsesid varalise kasu saamise eesmärgil. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud A Uut, tekitas Juri Pilve ühiselt J Mga varalise kahju summas 1291,44 eurot AS-le xxxi. Samuti süüdistatakse Juri Pilvet selles, et tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J Mga, teatas A Uule, et ta kindlustab A Uu tööga, kuid neil on maksudega probleemid ja neil on vaja 2000 eurot sularahas ning selleks peab A U aitama neid ning võtma laenu erinevatest laenufirmadest ja saadud raha üle andma nendele. Juri Pilve teatas A Uule teadvalt valed andmed oma finantsseisundi, tegevuse ning maksevõimekuse kohta ning lubas, et tagastab laenuraha temale ning et laenude võtmine ei halvenda mingil juhul A. Uu finantsseisundit, ette teades, et tal puudub kavatsus antud laenuraha tagastada. Olles veendunud, et J M ja Juri Pilve on tegutsevad ettevõtjad ning neil on olemas kavatsus laenude tagastamiseks, andis A U loa kiirlaenude võtmiseks ja oma SEB panga pin-kalkulaatori, mille tagajärjel sõlmist A U laenulepingud järgmiselt: 6 1-20-1897 -
  26. juulil 2019, kasutades A Uu isikuandmeid, pangaandmeid ning pin-kalkulaatorit, esitas J M xxx interneti kaudu A Uu nimel laenutaotluse xxx OÜ-le, milles märkis vale aadressi Tallinn, xxx ning seejärel sõlmis xxx OÜ-ga laenulepingu (krediidikonto nr xxx). Pärast taotluste esitamist kinnitas A. U telefoni teel oma soovi laenu saamiseks ning selleks käis xxx postkontoris isiku tuvastamiseks, ning seejärel sõlmis xxx OÜ-ga laenulepingu (krediidikonto nr xxx). Juri Pilve ja J M tegevuse tulemusena kandis xxx OÜ A. Uu SEB pangakontole 1600 eurot, millest samal päeval, kasutades A. Uu pin-kalkulaatrori, kandis J M üle 190 euro S S pangakontole xxx. Ülejäänud raha summas 1400 eurot võttis A U välja Juri Pilve ja J M kontrollimisel ja andis üle J Mle. Saadud raha kasutasid Juri Pilve ja J M enda tarbeks. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud A. Uut, tekitas Juri Pilve ühiselt J Mga varalise kahju summas 1600 eurot xxx OÜ-le. - palus ta A Uul võtta laen, lubades talle ja veendes teda selles, et tagastab talle laenuraha nädala pärast. Eksitusse viidud A U, J M ja Juri Pilve korraldusel,
  27. juulil 2019, Tallinnas sõlmis I R laenulepingu nt xxx, mille alusel sai 220 eurot sularahas ning andis üle J Mle. Saadud raha kasutasid Juri Pilve ja J M enda tarbeks. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud A. Uut, tekitas J M ühiselt Juri Pilvega I R varalise kahju summas 220 eurot. A U tasus I R võla enda isikliku raha eest. Samuti süüdistatakse Juri Pilve selles, et ta tegi
  28. juulil 2019 Tallinnas V. Nile ettepaneku osta tema jaoks järelmaksuga mobiiltelefoni ja sõlmida liitumislepingu, mille eest lubas maksta ise, ette teades, et tal puudub kavatsus ja finantsvõimalus antud laenu ja liitumislepinguga seotud makseid tasuda. Eksiteele viidud V. N sõlmis
  29. juulil 2019 xxx AS xxx esinduses osamaksetega vara müügilepingu nr xxx mobiiltelefoni Samsung Galaxy J4+ (seadme kood: xxx) maksumusega 128.00 EUR soetamiseks ja xxx AS liitumislepingu nr xxx, mille alusel sai telefoninumbri xxx ja teenuspaketi Nutikalt Euroopas 15 kasutajaks. Ostetud mobiiltelefoni andis V. N Juri Pilvele. Antud tegevusega, kasutades eksimusse viidud V Nit, tekitas Juri Pilve varalise kahju summas 159 eurot AS-le xxx Seega oma tegevusega Juri Pilve, isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis, suures ulatuses, tekitas teisele isikule (V Nile summas 58 000 euro; AS-le xxx summas 1291,44 eurot; AS-le xxx summas 159 eurot; A Uule summas 220 eurot; xxx OÜ-le 2850 eurot) varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime

§ 209lg 2 p 1, 3, 4 kvalifitseeritava kuriteo.

Juri Pilve süüdistus

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi Samuti süüdistatakse Juri Pilvet

§ 213

lg 2 p-de 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema olles isikuks, kes on varem Harju Maakohtu poolt arvutikelmuse eest süüdi mõistetud, pani uuesti toime teisele isikule varalise kahju tekitamise andmete ebaseadusliku sisestamise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isiku poolt, kes on varem toime pannud kelmuse, grupis, ja nimelt: 7 1-20-1897 8. juulil 2019 Juri Pilve, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult J Mga, sai eksimusse viidud A Uult pin-kalkulaatori, lubades viimasele tagastada laenuraha ning kasutades A Uu isikuandmeid, pangaandmeid ning pin-kalkulaatorit, esitas A. Uu nimel xxx kaudu laenutaotluse ja sõlmis xxx OÜ-ga laenulepingu nr xxx ning allkirjastas digitaalselt A Uu nimel isikusamasuse tuvastamise ankeedi. Juri Pilve ja J M tegevuse tulemusena kandis xxx OÜ Ixxx OÜ vahendusel A. Uu SEB pangakontole 700 eurot, mille samal päeval võttis välja A U J M ja Juri Pilve kontrollimisel ja andis üle J Mle. Saadud raha kasutasid Juri Pilve ja J M enda tarbeks. Seega teisele isikule varalise kahju (xxx OÜ-le summas 700 eurot) tekitamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või muul viisil andmetöötlusprotsessi ebaseadusliku sekkumise teel varalise kasu saamise eesmärgil, isikuna, kes on varem toime pannud arvutikelmuse, grupis, pani Juri Pilve toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 213lg 2 p 1, 4 järgi.

Juri Pilve süüdistus

§ 199

lg 2 p 4, 5 järgi Samuti süüdistatakse Juri Pilvet

§ 199

lg 2 p-de 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes on varem pannud toime kelmuse, pani toime avalikult, kuid vägivalda kasutamata, võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, nimelt: 21. juulil 2019 kella 15:00-16:00 vahel, Tallinnas, xxx juures, xxx kaupluse ees palus Juri Pilve helistamise ettekäändel kannatanult A Plt mobiiltelefoni (Samsung Galaxy A8 Midnight Black, xxx maksumusega 339 eurot koos kaantega, millede maksumus 25 eurot ning millede vahel oli 80 eurot), lubades anda mobiiltelefoni tagasi, kuid ei andnud ning jooksis kohe minema. Seega Juri Pilve isikuna, kes on varem toime pannud kelmuse, pani toime kuriteo, mis seisnes avalikult, kuid vägivalla kasutamata võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o.

§ 199lg 2 p-de 4, 5 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOKKULEPPE SISU Süüdistatava Juri Pilve, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Juri Pilvele mõistetav karistus järgmine.

§ 209

lg 2 p-des 1, 3, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Juri Pilvele karistuseks 3 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust.

§ 213

lg 2 p-des 1, 4 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Juri Pilvele karistuseks 1 aasta ja 4 kuu pikkust vangistust.

§ 199

lg 2 p-des 4, 5 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus süüdistatavale Juri Pilvele karistuseks 1 aasta pikkust vangistust.

§ 64

lg 1 alusel tuleb lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista kuritegude kogumis liitkaristuseks 3 aastat ja 4 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Juri Pilvele liitkaristus, suurendades uue kohtuotsusega mõistetavat karistust Harju Maakohtu

  1. aprilli
  2. a kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta ja 2 kuu 8 1-20-1897 võrra, mõistes liitkaristuseks 4 aastat ja 6 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel tuleb arvata karistuse hulka eelvangistuses viibitud aeg ning ärakandmisele kuuluva karistuse (vangistus 4 aastat ja 6 kuud) kandmise alguseks lugeda kahtlustatavana kinni pidamise aeg, s.o

  1. juuli
  2. Kriminaalasjas on esitatud järgmised tsiviilhagid: 1)
  3. oktoobril 2019 kannatanu AS xxx esindaja R L poolt esitatud tsiviilhagi 159 euro nõudes, mis kanda xxx AS arveldusarvele nr xxx (kostja Juri Pilve); 2)
  4. septembril 2019 kannatanu AS xxx esindaja K B poolt esitatud tsiviilhagi 1291,44 euro nõudes, mis kanda arveldusarvele nr xxx (kostjad Juri Pilve ja J M); 3)
  5. septembril 2019 kannatanu xxx OÜ esindaja I M-V poolt esitatud tsiviilhagi summas 774,81 euro nõudes, mis kanda xxx OÜ arveldusarvele xxx (kostjad Juri Pilve ja J M); 4)
  6. septembril 2019 kannatanu xxx OÜ esindaja M L poolt esitatud tsiviilhagi summas 1600 eurot, mis kanda xxx OÜ arveldusarvele xxx (kostjad J M ja Juri Pilve); 5)
  7. septembril 2019 kannatanu xxx OÜ esindaja M L poolt esitatud tsiviilhagi summas 1250 eurot, mis kanda xxx OÜ arveldusarvele xxx (kostjad P O, J M ja Juri Pilve); 6)
  8. oktoobril 2019 kannatanu A Uu poolt esitatud tsiviilhagi summas 220 eurot, mis kanda A Uu arveldusarvele nr xxx (kostjad J M ja Juri Pilve); 7)
  9. augustil 2019 kannatanu V Ni poolt esitatud tsiviilhagi summas 58 000 (xxx, Tallinn korteri episood), mis kanda V Ni arveldusarvele nr xxx (kostjad Osaühing R I, I K, Juri Pilve, J M); 8)
  10. oktoobril 2019 kannatanu A P poolt esitatud tsiviilhagi summas 230 eurot, mis kanda E U arveldusarvele nr xxx (kostja Juri Pilve); Kokkuleppes märgitu kohaselt on hagi õiguslik alus on VÕS § 1043, 1045 lg 1 p 7 ja § 127 lg 1,
  11. VÕS § 1043, mille kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Juri Pilve poolt toimepandud kuritegude tulemusena on tema osalusel toimunud kuritegudega tekitatud kannatanutele kahju 63 525 eurot ja 25 senti. Kuivõrd kuritegude toimepanemises osalenud isikud panid kuritegusid toime ühiselt ja tekitasid kahju samal alusel, vastutavad nad kannatanutele tekitatud kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt VÕS § 137 alusel. Seega tuleb mõista Juri Pilvelt ja teistelt tema poolt sooritatud kuritegudes osalenud isikutelt välja nende vastu tsiviilhagides kajastatud nõuded solidaarvastutuse alusel. Kokkuleppes on kindlaks määratud ka süüdistatava poolt tasumisele kuuluvad menetluskulud, milleks on süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäärale vastavas summas, s.o 876 eurot ning määratud kaitsja tasu osutatud õigusabi eest 872,35 eurot, millele kohtus lisandub kaitsjatasu. Kohus selgitas kohtuistungil, et kohtumenetluses (üldmenetlus nr 1-19-8977) kaitsjale riigi õigusabi osutamise eest määratud tasu järgmiselt: 1338,20 eurot (kohtuistungiks ettevalmistamine, kaitseakti koostamine, kliendi nõustamine, prokuratuuriga läbirääkimised, 9 1-20-1897 sõidukulud), 54 eurot (korraldav istung), 90 eurot (kohtuistung, kokkuleppe sõlmimine) ja 54 eurot (Riigikohtu määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest), s.o kokku 1536,2 eurot. Eraldatud kokkuleppemenetluses (kriminaalasi nr 1-20-1897) on kaitsjale määratud tasu riigi õigusabi osutamise eest 60,60 eurot (süüdistatava nõustamine vanglas, kokkuleppe sõlmimine, kohtuistung). Kriminaalmenetluse kulud on kokku seega 3345,15 eurot (876 + 872,35 + 1536,2 + 60,60). KrMS § 180 lg 3 kohaselt kuuluvad menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisest hüvitamisele ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena võrdsetes osades. Kokkuleppe kohaselt jäävad asitõendid kriminaalasja nr 19230100736 materjalide juurde ja lõplik menetlusotsus võetakse vastu üldmenetluses. KOHTU SEISUKOHT Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohus selgitas kohtuistungil süüdistatavale täiendavalt kohtumenetluses tekkinud menetluskulude suurust. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Juri Pilve

§ 209

lg 2 p-de 1, 3, 4, § 213 lg 2 p-de 1, 4 ja § 199 lg 2 p-de 4, 5 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. Süüdistatav selgitas kohtuistungil, et nõustub hüvitama kokkuleppes märgitud tsiviilhagisid, samuti kriminaalasjas tekkinud menetluskulusid. Kriminaalasja nr 19230100736 juures pakendites nr 1, 2 ja 3 asuvad asitõendid ja CD-plaadid tuleb jätta kriminaalasja nr 19230100736 juurde ning asitõendite suhtes kohaldatavad meetmed lahendatakse kriminaalasjas nr 1-19-8977 tehtavas kohtulahendis. Kohtutoimiku nr 1-20-1897 juures olev CD-plaat tuleb jätta asja materjalide juurde. Menetluskuludeks on KrMS 180 lg 1 ja § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kohtueelses menetluses 872,35 eurot ja kohtumenetluses (üldmenetluses ja kokkuleppemenetluses) 1536,2 eurot ja 60,6 eurot. Menetluskulud on kokku seega 3345,15 eurot. Kokkuleppest tulenevalt ja KrMS § 180 lg 3 ls 4 alusel tuleb Juri Pilvel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Seega kuulub ühes kuus tasumisele vähemalt 278,76 eurot. Viimase osamakse suurus on 278,79 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Marina Ninaste Kohtunik 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.