Obsah (5)

§ 121§ 74§ 68§ 75§ 215

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 28. veebruar 2017, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-15-8620 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili Raja Kohtuasja nimet

§ 121

lg 2 p 2 järgi / Erakorraline ettekanne G.Y osas G.Y (isikukood XXX), elukoht xxxx. Viibib Viru Vanglas. Vandeadvokaat Marina Valge Kohtuistung 15.01.2017 Kohtumääruse õiguslik alus KrMS § 427 lg 1,

§ 74lg 4 RESOLUTSIOON 1.

Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne rahuldada. 2. Pöörata täitmisele Tartu Maakohtu 03.05.2016 kohtuotsusega nr 1-15-8620 G.Y-le mõistetud ja ärakandmata karistus 1 (üks) aasta vangistust. 3.

§ 68lg 1 alusel arvata k aristuse kandmise alguseks G.Y kinnipidamine 03.02.2017. 4. Kr

MS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista G.Y-lt menetluskuluna kaitsjatasu 165,60 eurot riigituludesse v.-adv. Marina Valge poolt osutatud õigusabi eest.

1. Kaitsjatasu tuleb tasuda 30 päeva jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Nordea Pank EE401700017002872300 või Danske Bank EE
2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700032994 ning selgitus: „ G.Y , 1-15-8620, menetluskulud.“ Kui menetluskulud ei ole tähtajaks tasutud, pööratakse määrus tasumata nõude osas täitmisele kohtutäituri kaudu täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 1
3. Välja mõista riigieelarvest eraldatud vahendite arvelt Advokaadibüroo Valge ja Uiga (asukoht Vanemuise 21a, Tartu) kasuks 165,60 eurot v.-adv. Marina Valge poolt määratud korras süüdimõistetu G.Y kait sjana osutatud õigusabi eest. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse väljatrüki kättesaamisele järgnevast päevast. Määruse väljatrükk saata täitmiseks Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile, teadmiseks G.Y-le, kaitsjale ja kriminaalhooldusametnikule. Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused
4. Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega tunnistati G.Y süüdi

§ 121

lg 2 p 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 1 aasta vangistust.

§ 74

lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi täitmisele pööramata 18-kuulise katseajaga. Katseajaks allutati G.Y kriminaalhooldaja käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg -s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§ 75lg 2 p -s 8 sätestatud lisakohustust.

Kohtuotsus jõustus 19.05.

2. 13.12.2016 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande G.Y kohta põhjusel, et hooldusalune ei täida kontrollnõudeid, mistõttu ei ole kriminaalhooldust tema suhtes võimalik teostada.
3. Hooldusalune pidi 11.11.2016 ilmuma registreerimisele, kuid ei ilmunud ega teavitanud mitteilmumise põhjustest. Ametnik püüdis korduvalt isikule helistada, telefon välja lülitatud. Isikule saadetud kutse ilmuda registreerimisele 18.11.2016, kuid isik ei ilmunud. Hooldusalune helistas 21.11.2016 ja teatas, et ei saanud tulla, lubas 22.11.2016 kindlasti kohal olla. 22.11.2016 isik registreerimisele ei ilmunud. Ametnik helistas hooldusalusele, isik vastas telefonile ja teatas, et tal ei olnud raha, et registreerimisele tulla. Pidi raha kindlasti saama 28.11.2016 ja lubas siis kindlasti kohal olla, kuid ei ilmunud. Ametnik helistas taas hooldusalusele, kes selgitas, et tal siiski ei olnud raha, palus veelkord võimalust ja ütles, et raha on tal kindlasti olemas 05.12.
4. Isikule antud veelkord võimalus ilmuda registreerimisele nimetatud kuupäeval, kuid isik ei ilmunud. Ametnik on püüdnud isikuga telefoni teel kontakti saada, kuid ta ei vasta telefonile ja temaga kohtuda ei ole võimalik. Seletust pole olnud võimalik võtta, kuna isikuga ei ole olnud võimalik kohtuda.
5. Erakorralisest ettekandest nähtub, et isiku katseaeg on läinud halvasti. Hooldusalusel on ka varasemalt olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega (ei ilmunud registreerimisele 14.09.2016; 15.09.2016; 19.09.2016; 23.09.2016; 29.09.2016), mistõttu koostati isikule kirjalik hoiatus. Samuti jõudis 28.11.2016 kriminaalhooldusametnikuni Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna teade selle kohta, et isiku suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetluse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, samuti

§ 215

lg 2 p 1, 2 ja § 199 lg 2 p 7, 8 alusel ning väärteomenetlus LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 1 alusel. Rakvere esindusse oktoobris 2016 registreerimisele ilmudes 2 teavitas hooldusalune, et tal lõppes üürilepin g aadressil xxxx, mille tõttu ta oli Jõgeva esindusest tahtnud kriminaalhoolduse üle tuua. Lubas hakata koheselt otsima uut üürikorterit xxxx. Kirjutas avalduse selle kohta, et elab kuni uue korteri leidmiseni taas xxxx. Rakvere esinduses hakati isikule läbi viima sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, läbitud sai 4 tundi.

1. Lähtuvalt eeltoodust tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata isikule mõistetud reaalne vangistus täitmisele. Hooldusalune on igati näidanud, et kriminaalhoolduse nõudeid ta ei täida, tema suhtes kriminaalhooldust teostada ei ole võimalik.
2. Kohus saatis G.Y-le aadressile xxxx kohtukutse Viru Maakohtu Rakvere kohtumajas 26.01.2017 kell 11.30 toimuvale kohtuistungile. Kohtukutse on 19.12.2016 isikule pereliikme kaudu (sugulane) kätte toimetatud. 24.01.2017 saatis G.Y Viru Maakohtule e-kirja, mille teatas, et ei saa tulla 26.01.2017 kohtuistungile seoses jala traumast tingitud liikumisraskusega. Vastavat dokumenti või tervisetõendit isik kohtule ei esitanud. Kohtuistungil jäi kriminaalhooldusametnik oma taotluse juurde hooldusaluse tagaotsitavaks kuulutada ning lisas, et Jõgeva politsei sõnul on G.Y juba xxxx, kus olevat ka uue perevägivalla juhtumi toime pannud. Kriminaalhooldaja leiab, et G.Y tuleb tagaotsitavaks teha, sest ta lihtsalt hoiab eemale kriminaalhooldusest ja paneb toime uusi kuritegusid.
3. Viru Maakohtus 02.02.2017 määrusega kriminaalhooldusametniku taotlus rahuldati, s.o kuulutas G.Y tagaotsitavaks ning nägi tabamisel ette tema vahistamise. Taolist seisukohta põhistades märkis kohus olema põhjendatud arvata, et G.Y hoidub temale Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse kandmisest kõrvale. Erakorralisest ettekandest ja kohtuistungil avaldatust nähtub, et G.Y ei ole alates 11.11.2016 kriminaalhooldaja juurde registreerima ilmunud. Samuti on tal ka varem olnud probleeme registreerimiskohustuse täitmisega, s.o 2016 septembris ei tulnud ta registreerimisele viiel korral, mille kohta koostati talle kirjalik hoiatus. Kuna G.Y hoidub temale maakohtu otsusega määratud kontrollnõuete täitmisest kõrvale, tuleb ta kohtuotsuse täitmise tagamiseks vahistada. Samuti on kohtul piisav alus eeldada, et G.Y-le Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistus pööratakse täitmisele, kuna kriminaalhooldust ei saa teostada, kui hooldusalune ei ilmu registreerima.
4. Eelmärgitud määruse alusel pidas Lõuna prefektuur G.Y 03.02.2017 kinni ning samal kuupäeval toimetati ta Viru Maakohtu istungile. 03.02.2017 tegi kohus ka määruse, millega nägi ette, et Viru Maakohtu 02.02.2017 lahendi alusel kinni peetud G.Y vahistamine jäeti jõusse.
5. G.Y esitas määrusele määruskaebuse. Tartu Ringkonnakohtu 20.02.2017 määrusega jäeti määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
6. Kohtuistungil 15.02.2017 jäi kriminaalhooldusametnik erakorralises ettekandes esitatud taotluse juurde ja taotles karistus täitmisele pöörata. Ta märkis, et esmakohtumine G.Y-ga oli 01.09.2016, kuna sotsiaalprogramm oli isikul pooleli, ei saanud kriminaalhooldust üle viia Jõgevale, eriti kui isik oli esitanud Jõgeval taotluse kriminaalhoolduse üleviimiseks LääneVirumaale. Viimane kohtumine G.Y-ga oli 04.11.
7. G.Y plaanis xxxx tööl käia ja otsis xxxx uut üürikorterit. Alustas sotsiaalprogrammi ``Eluviisitreening``, käis 4 tundi ja 3 pärast seda rohkem registreerima ei tulnud. Oktoobris käis registreerimas ja sotsiaalprogrammis neljal korral, novembris ühel korral.
8. Kohtuistungil 15.02.2017 G.Y tunnistas rikkumisi, kuid tõi põhjenduseks raha puudumise. Märkis, et kriminaalhooldusametnik ei olnud nõus teda üle viima Jõgeva kriminaalhooldusesse. Tema sissetulekuks on pension 157 eurot kuus, millest peab tasuma elatist. Käis periooditi 2016 aastal xxxx tööl, leidis elukoha xxxx tööandja soovituse l. Septembri lõpus lõppes töö ja enam tööandja teda tööga ei kindlustanud. Käesoleval ajal elab xxxx xxxx, kus lubatakse ööbida. Elukohaks oli vahepeal xxxx, seal oleks võimalik ka käesoleval ajal elada. Palus karistus mitte täimisele pöörata.
9. Kaitsja palus jätta taotlus rahuldamata ja anda G.Y-le Jõgeval kriminaalhooldust jätkata. võimalus tõestada, et suudab
10. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 427 lg 1 sätestab, et

§ 74

lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. 14.

§ 74

lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt

§ 75

lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. 15. Kohus, tutvunud erakorralise ettekande ja kriminaalasja materjalidega ning kuulanud ära menetlusosalised, on seisukohal, et kriminaalhooldusametniku taotlus on põhjendatud. G.Y oli teadlik, et talle määrati Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega karistuseks 1 aasta vangistust, mis jäeti

§ 74lg-te 1, 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, 18-kuulise katseaja jooksul.

Ta allutati käitumiskontrollile ning teda kohustati täitma

§ 75

lg- s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja

§75lg 2 p -s 8 sätestatud lisakohustust.

G.Y-le anti kohtu poolt võimalus jätkata elu vabaduses . Vaatamata sellele ta ei ilmunud registreerima 14.09.2016; 15.09.2016; 19.09.2016; 23.09.2016; 29.09.2016, ja alates 04.11.2016 puudus kriminaalhooldusametniku igasugune kontaks temaga. Sellega rikkus G.Y

§ 75lg 1 p 2 kontrollnõuet.

Poolel jäi sotsiaalprogramm, sellega rikkus G.Y

§75lg 2 p-s 8 sätestatud lisakohustust.

1. Kohus on seisukohal, et G.Y on ilmselgelt avaldanud hoolimatust katseaja positiivseks läbimiseks ja kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kohus leiab, et G.Y ei ole suhtunud täie vastutustundega talle antud võimalusse oma karistust vabaduses kanda rikkudes teadlikult kontrollnõudeid ning vahetades luba küsimata elukohta. Kohtu hinnangul võib sellise käitumise puhul tegu olla ka karistuse kandmisest kõrvale hoidmisega. G.Y-le mõistetud karistus tuleb täitmisele pöörata.
2. Eeltoodu alusel peab kohus põhjendatuks rahuldada Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna Rakvere esinduse kriminaalhooldusametniku Krista Schönbergi erakorraline ettekanne ja pöörata G.Y-le mõistetud karistus, so 1 aasta vangistust, täitmisele. 4
3. G.Y karistuse kandmise algust tuleb arvestada alates tema kinnipidamisest 03.
6. Riigi õigusabi osutanud vandeadvokaat Marina Valge esitas Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi tasu ja kulude ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on advokaat 13.02.2017 tutvunud asja materjalidega ja ettevalmistunud istungiks 1 tund, summas 40 eurot ning osalenud kohtuistungil 0,5 tundi, summas 20 eurot. Lisaks soovib advokaat sõidukulude hüvitamist 15.02.2017 marsruudil Tartu-Rakvere- Tartu, 260 km, 78 eurot. Kokku taotleb advokaat riigi õigusabi tasu ja kulude katteks 165,60 eurot (sh käibemaks).
7. Riigi õigusabi seaduse § 22 lg 6 kohaselt riigi õigusabi tasu suurus ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus määratakse kindlaks käesoleva seaduse § 21 lõikes 3 nimetatud tasude ja kulude korra alusel, mis kehtis vastava tasu maksmise või kulu hüvitamise aluseks oleva toimingu tegemise ajal. Alates 01.08.2016 kehtiva korra (Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused, edaspidi Kord) § 1 lg 4 sätestab, et kohtuistungil osalemise eest arvestatakse tasu 30 minuti kaupa ja lähima pooltunnini ümardamise põhimõttel. Seega kuulub advokaadile istungil osalemise eest tasu 0,5 tunni eest summas 20 eurot, mille lisandub käibemaks. Kord § 1 lg 5 sätestab kohtuistungi ettevalmistamiseks tehtud töö eest tasustatakse advokaati
8. peatükis vastava õigusabi eest ette nähtud tasumäära alusel, välja arvatud kohtuistungil osalemine. Seega kuulub advokaadile istungi ettevalmistamise eest tasu 1 tunni eest summas 40 eurot, mille lisandub käibemaks. Kord § 17 lg 2 sätestab, et riigi õigusabi osutamisel hüvitatakse riigi õigusabi osutamisega seoses kantud isikliku või advokaadibüroo pidaja sõiduauto kasutamise kulud advokaadi taotluse alusel summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta. Seega kuulub advokaadile sõidukulu hüvitamisele summas 93,60 eurot (260 km X 0,3 eurot x käibemaks 20 %).Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud advokaadile riigi õigusabi osutamise eest maksta tasu ja hüvitada kulud kokku summas 165,60 eurot (sh 72 eurot tasu ja 93,60 eurot kulud). KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 03.04.2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON:
9. Jätta Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
10. veebruari 2017 määrus muutmata.
11. Määruskaebused jätta rahuldamata.
12. Määrata Advokaadibüroole Valge & Uiga makstava riigi õigusabi tasu suuruseks G.Y-le apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 48 (nelikümmend kaheksa) eurot, sh käibemaks 8 (kaheksa) eurot.
13. Mõista G.Y-lt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 48 eurot (sh käibemaks 8 eurot). 5
14. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik.
15. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. 28.02.2017 kohtumäärus 1 -15-8620 jõustus
16. aprillil
17. a Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 6