Obsah (7)

§ 121§ 199§ 215§ 64§ 68§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 26. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-3825 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas Vai

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4, 7 ja 8 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust, ning

§ 215

lg 2 p 1 ja 2 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra ja C.Y-le mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks 2 aastat 8 kuud ja 2 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.05.2017 ja lõpeb 31.01.

2. Tartu Vangla esitas 25.09.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 02.11.2018 määrusega jäeti C.Y karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täidetud on formaalsed eeldused C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks, kuid tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik ja kuritegude toimepanemise asjaolud. Lisaks puudub maakohtul käesoleval ajal veendumus, et C.Y on valmis ühiskonda naasma ja riskid tagasilanguseks puuduvad või on minimaalsed.
4. C.Y-l on kaks kehtivat kriminaalkaristust. C.Y-le on mõistetud eriliigilisi karistusi – vangistust, mis on jäetud tingimuslikult täitmisele pööramata, aga ka reaalselt täitmisele pööratud vangistust (kolmel korral). Viimati anti C.Y-le võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega.
5. Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud C.Y oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Seda kinnitab C.Y varasem kriminaalne tegutsemisviis. Nii jäeti C.Y-le mõistetud vangistus (oma alaealise lapse, s.o lähisuhtes toimepandud kehalise väärkohtlemise toimepanemise eest) Tartu Maakohtu 03.05.2016 otsusega tingimuslikult täitmisele pööramata. C.Y-le määrati katseaeg pikkusega 1 aasta ja 6 kuud ning C.Y kohustati täitma

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid. Mõistetud karistus tuli aga täitmisele pöörata põhjusel, et C.Y ei täitnud talle kohtulahendiga pandud registreerimiskohustust. Lisaks eeltoodule pani C.Y katseajal (s.o juba 21.06.2016) toime uue samalaadse süüteo. Maakohtu hinnangul on oluline seegi, et eelmise karistuse (Tartu Maakohtu 28.11.2011 otsusega liitkaristuseks mõistetud 3 aastat vangistust) kandmiselt vabanes C.Y novembris 2014 pärast karistuse tervikuna ära kandmist, kuid C.Y pani juba 05.05.2015 toime uue süüteo. Eeltoodust järeldub, et ka kõige raskemaliigilisema karistusega (reaalne vangistus) ei ole olnud võimalik C.Y käitumist mõjutada, sest ta on jätkanud samalaadsete kuritegude toimepanemist. Seega puudub alus arvata, et sellel korral on reaalselt senini ära kantud karistus C.Y suhtes täitnud eesmärke.

1. Maakohtu hinnangul on positiivne, et C.Y on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Käesoleva vangistuse jooksul on C.Y läbinud sotsiaalprogrammid „Jõud muutuda“ ja „Viha juhtimine“. Lisaks on C.Y jätkanud õpinguid põhihariduse omandamiseks ja alustas 06.09.2018 õpinguid Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi 9-ndas klassis. C.Y on osalenud vangla tööhõives ja temaga on läbiviidud ka vabanemiseelne nõustamine. C.Y-l puuduvad distsiplinaarkaristused. Ühtlasi pidas maakohus positiivseks, et vabanemise korral on C.Y-l olemas elu – ja töökoht. 2
2. Vaatamata vanglas läbitud rehabilitatsioonile, ei taga maakohtu arvates ainuüksi läbitud tegevused, et C.Y oleks vabaduses suuteline alkoholi tarvitamisest täielikult ja lõplikult loobuma (mis on peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks). Kuigi C.Y on enda sõnul aru saanud vajadusest alkoholi tarvitamisest ja endise sõpruskonnaga suhtlemisest loobuda, ei ole maakohus veendunud, et C.Y on reaalselt suuteline senini väljakujunenud käitumist muutma. Siinkohal arvestab kohus, et
3. a suvel lasi C.Y endale paigaldada alkoholi tarvitamise vastase preparaadi ning eelmise vangistuse jooksul läbis C.Y sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“ ja „Õige Hetk“, kuid vaatamata nimetatud positiivsetele asjaoludele jätkas C.Y alkoholi tarvitamist. Seega nõuab väljakujunenud harjumuste muutmine (alkoholi tarvitamine) C.Y-lt äärmiselt suurt motivatsiooni ja tahet. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse C.Y kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist.
5. Maakohtule esitatud materjalidest nähtub, et C.Y on temale koostatud individuaalset täitmiskava täitnud hoolikalt – isik omandab põhiharidust, on läbinud sotsiaalprogramme, temaga on läbi viidud kaks vabanemiseelset nõustamist, isikule on vabanemise korral tagatud elu – ja töökoht, C.Y osaleb tööhõives majandustöödel ning tal puuduvad kinnipidamiskohas distsiplinaarkaristused.
6. C.Y on nõus vabanemise korral täitma kõiki kohtu poolt määratud kohustusi. C.Y on teadlik, mis olid minevikus tema probleemideks ja nüüdseks teab, kuidas neist hoiduda ja õiguskuulekalt käituda. Kaitsjal ei ole võimalik vastu vaielda sellele, et C.Y-l on kriminaalne minevik. Samas on ta oma süüd tunnistanud ja kahetseb toime pandut. Ta on kinnipidamiskohas püüdnud igapäevaselt oma võimete kohaselt teha kõik selleks, et muutuda ja näidata seda ka ühiskonnale.
7. Kaitsja leiab, et maakohus ei ole piisavalt arvesse võtnud süüdimõistetu isikut ja tema käitumist karistuse kandmise ajal, elutingimusi ja võimalusi vabanemisel. Selle asemel keskenduti liigselt C.Y varasemale elukäigule. Süüdimõistetu kriminaalne minevik ei tohi süüdimõistetult võtta võimalust oma õiguskuuleka käitumise ning enesearendusega näidata, et ta on teinud vajalikud järeldused ning kantud karistus on täitnud oma eesmärgi. Võimalike riskide maandamiseks on võimalik süüdimõistetu vabastada riigipoolse järelevalve alla, mis aitaks C.Y-l sotsialiseeruda ja viia oma käitumine kooskõlla seaduse ja ühiselu reeglitega. Uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada läbi kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega, samuti lisakohustuste panemise läbi, mis piiraks oluliselt isiku liikumisvabadust ja elukvaliteeti.
8. Tartu Ringkonnakohtu 14.11.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 23.11.2018 esitada kaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Viidatud tähtajaks esitas C.Y info oma sotsiaaltugivõrgustiku kohta. Samuti palub ta arvestada tahet oma elu muuta seadusekuulekaks. Ringkonnakohtu järeldused
9. Ka ringkonnakohus ei vabasta C.Y vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist. 3
10. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused asjakohased, veenvad ning ammendavad. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on

§ 76

lg-s 4 toodut hinnanud kogumis, võttes muuhulgas arvesse ka süüdimõistetut positiivselt iseloomustavaid asjaolusid, jõudes seeläbi õigele järeldusele, et C.Y ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele.

1. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21).
2. Kriminaalkolleegium leiab, et peamine põhjus, miks C.Y tuleb karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata jätta, on just nimelt tema varasemast elukäigust lähtuv keskmisest oluliselt määral suurem retsidiivsusoht, mida ei kaalu üle ka määruskaebuses välja toodud argumendid.
3. On õige, et C.Y iseloomustamiseks on võimalik välja tuua palju positiivset (vt käesoleva määruse p 6), kuid samas, hinnates

§ 76

lg-s 4 toodut kogumis, räägib C.Y varasem elukäik, konkreetsemalt tema ebaõnnestunud tingimisi mõistetud karistused, isiku vabastamise vastu. C.Y omab kahte kehtivat kriminaalkaristust ja viibib kinnipidamiskohas juba kolmandat korda. Süüdimõistetu on varasemalt toime pannud väga eriliigilisi kuritegusid, ajendatuna nii kättemaksust, enesekontrolli kaotamisest ja kesistest probleemilahendusoskustest (süütas kättemaksuks õe maja), majandusliku kasu saamise eesmärgist (toime pannud vargusi) ning alkoholisõltuvusest (vägivallaga seotud kuriteod abikaasa ja laste vastu). C.Y on korduvalt üritatud läbi eriliigiliste karistuste õiguskuulekusele suunata, kuid tulutult, kuna isik jätkas kuritegude toimepanemist (sealhulgas katseajal).

1. Kaitsja toob kaebuses välja, et uue kuriteo toimepanemise riske on võimalik maandada läbi kriminaalhooldusele allutamise ja käitumiskontrolli kohaldamisega.
2. Siinkohal juhib ringkonnakohus kaitsja tähelepanu, et range järelevalve tingimustes kinnipidamiskohas karistuse kandmine ning vabaduses kriminaalhooldustingimuste täitmine on olemuslikult väga erinevad karistuse kandmise liigid. C.Y varasem elukäik aga näitab, et ta ei ole vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimusi kui vangistusega võrreldes leebemat karistust kandma (vt käesoleva määruse p 5). Seega puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et C.Y oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldusnõudeid täitma ja uue kuriteo toimepanemisest hoiduma.
3. Tuginedes eeltoodule, ei ole ringkonnakohus veendunud, arvestades C.Y varasemat elukäiku ja tema poolt toime pandud kuritegusid, et kriminaalhoolduslike vahenditega on võimalik tagada viimase õiguskuulekust. C.Y positiivselt iseloomustavad asjaolud ei vähenda tema osas tehtavat uue kuriteo prognoosi sel määral, et ta vangistusest vabastada. Seega tuleb C.Y jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 02.11.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
5. C.Y kaitsja vandeadvokaat M. Reinsalu taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu 60 eurot (sealhulgas käibemaks 10 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises ulatuses 4 põhjendatuks ning rahuldab kaitsja taotluse. KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel jääb menetluskulu kokku 60 eurot C.Y kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Mati Kartau Tiit Lõhmus Aarne Sarjas 5