lg 1 järgi lühimenetluses Prokurör Janno Reinkort Süüdistatav J.G Ik XXX, eluk xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, ei tööta, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 03.09.2018.a otsusega
lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi vangistusega 9 kuud , vabanes 11.04.2019.a peale karistuse kandmist, karistus kustumata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 256-4; 256-5; 311 ja 313 Tunnistada süüdi J.G kuud vangistust.
MS § 238 lg 2 kohaselt J.G-le mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus ) kuud. Kohaldada J.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ning karistuse algust arvata alates kinnipidamisest 31.07.2019.a. Asitõend – CD-plaat- jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista J.G-lt riigituludesse sundraha 405 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümnekümne ) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 33,75 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e -toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD J.G on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et ta juhtis tahtlikult 31.07.2019 kella 17:45 ajal Tallinnas J. Kunderi tn xxxx juures mootorsõidukit xxxx , registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (väljahingatavas õhus alkoholi 0,79 mg/l). Liiklusseaduse § 69 lg 1 kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 1, 2 kohaselt on joobeseisundi liigid: alkoholijoove; narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse alkoholijoobes olevaks mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht siis, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. J.G pani toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, s.o
Kohtuistungil selgitas süüdistatav J.G , et süüdistus on talle arusaadav, ta tunnistas ennast sõiduki joobes juhtimises süüdi, nõustus lühimenetlusega ning enda küsitlemist ei soovinud. Prokurör palus mõista J.G süüdi
MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks vangistus 6 kuud.
alusel lugeda kantuks eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks on vangistus 5 kuud 27 päeva. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdistatava seisukoha talle esitatud süüdistuse suhtes ning kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid kirjalikke tõendeid, asub seisukohale, et J.G süü
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises on täielikult tõendatud kriminaalasjas kogutud ja kohtuistungil avaldatud tõenditega.
Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 69 lg 1 sätestab, et juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund liiklusseaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu sarnase toimega aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove (KorS § 36 lg 4). J.G on kahtlustatavana ülekuulamistel tunnistanud, et tarvitas 31.07.2019 päeval alkoholi ning peale alkoholi tarvitamist asus juhtima sõidukit. Sõites mööda Kunderi tänavat vastassuunavööndis , sõitis ta vastutuleva sõidukiga kokkupõrke vältimiseks kiirust lisades vastu tänavavalgustuse posti. Sõidukis oli peale tema veel kaks isikut, A-nimeline mees ja M L. Kokkupõrke tagajärjel oli A-nimelises mehel otsaesine verine, seal oli väike kriim. J.G lahkus koos M. L sündmuskohalt, et jätkata alkoholi tarvitamist, kuid politsei pidas ta Keskturu juures kinni (tl 27). Peale süü omaksvõtu tõendavad J.G süüd mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis 31.07.2019 tunnistajate ütlused ja kirjalikud tõendid. Kohus leiab, et puudub igasugune vaidlus selles, et J.G juhtis 25.05.2019 mootorsõidukit joobeseisundis. Tunnistaja A. K ütlustest nähtuvalt nägi ta 31.07.2019 umbes kella 17.45 paiku liikudes mööda Kreutzwaldi tänavat, kuidas helerohelist värvi sõiduk xxxx sõitis mööda Kunderi tänavat vastassuunavööndis ning sõitis Kunderi ja Kreutzwaldi tänava ristmikul vastu tänavavalgustusposti. Juhi kohalt väljus meesterahvas, kellel oli seljas tume särk ja jalas tumedad püksid. Temaga oli koos veel üks mees. Tunnistaja helistas politseisse ja jäi toimuvat jälgima. Sõidukist juhi kohalt väljunud mees hakkas sündmuskohalt eemale liikuma, temaga koos oli üks naisterahvas. Tunnistaja järgnes neile ning kinnitab, et tema nähes keegi neist alkoholi ei tarvitanud. Politsei pidas mehe kinni (tl 21). Politseiametnikust tunnistaja K. M ütluste kohaselt sai ta 31.07.2019 kella 17.41 paiku väljakutse Kunderi ja Kreutzwaldi tänavate ristmikule, kus arvatav joobes juht oli sõitnud vastu tänavavalgustusposti. Jõudes kella 17.46 ajal nimetatud kohale nägi tunnistaja, et sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx on sõitnud vastu tänavavalgustusposti. Autost veidi eemal istus meesterahvas, kelle pea oli veidi verine. Esmase tunnistaja ütluste kohaselt oli autot juhtinud isik lahkunud Lastekodu tänava suunas. Kell 17.48 saabus teade, et sündmust pealtnäinud A. K liigub autot juhtinud mehele järgi ja hetkel on nad Lastekodu tänava juures. Lastekodu tänaval pidas tunnistaja kinni J.G (tl 22). Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt oli J.G-l kinnipidamisel 31.07.2019 kella 17.58 ajal seljas tumedat värvi särk ja jalas tumedad püksid (tl 3 -4). Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll kinnitab, et J.G-l tuvastati 31.07.2019 kella 18.12 ajal joove 0,79 mg/l (tl 7-8). 31.07.2019.a kell 18.25 toimunud sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati, et Tallinnas, Kunderi ja Kreutzwaldi tänavate ristmikul on sõiduk xxxx registreerimismärgiga xxxx sõitnud teelt välja vastu tänavavalgustusposti (tl 12-15).
lg 1 subjektiivne koosseis näeb koosseisuelemendina ette tahtluse kõigi objektii vse koosseisu tunnuste suhtes. See tähendab, et süüdlane peab teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et ta juhib sõidukit joobeseisundis. Kohus leiab, et J.G pani mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime vähemalt kaudse tahtlusega ning seda kinnitavad lisaks J.G süüd tunnistavatele ütlustele kirjalikud tõendid, mille kohaselt tuvastati J.G-l peale kinnipidamist alkoholijoove 0,79 mg/l. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et J.G poolt
Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel
lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni 3 aastane vangistus. Kohus leiab, et rahalise karistusega ei ole süüdistatavat võimalik karistada, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saavutada karistuse eesmärke. Ka ei oleks rahaline karistus J.G poolt täidetav. Ametlik töökoht J.G-l puudub. J.G-l on 2 kehtivat väärteokaristust, teda on karistatud rahatrahvidega, mis on tasumata. J.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud, viimase karistuse (vangistus) kandmiselt vabanes ta 11.04.2019.a. On ilmne, et J.G ei ole enda jaoks varasematest karistustest mingeid järeldusi teinud ning varasemad karistused ei ole mõjutanud teda loobuma süütegude toimepanemisest. Karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Arvestades J.G jätkuvalt lugupidamatut suhtumist õiguskorda ja kaasliiklejate elu, tervise ja vara säästmisse on talle karistuseks vangistuse mõistmine põhjendatud. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsusasjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, karistust kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Kuna J.G kahetseb puhtsüdamlikult tehtut, siis kohus leiab, et teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. J.G taotles mõistetava vangistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus leiab, et karistuse eesmärkide saavutamist ei ole võimalik tagada mõistetava vangistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmisel või asendamisel üldkasuliku tööga. Riigikohus on asunud seisukohale, et isiku karistusest tingimisi vabastamine kui ka vangistuse asendamine üldkasuliku tööga on võimalik üksnes väikese raskusastmega kuritegude puhul, kui teo toimepanemise tehiolud ja süüdlase isik on märkimisväärsete erisustega (Riigikohtu otsus nr 3 -1-1-79-03). Käesolevas asjas ei ole tuvastatud selliseid erandlikke asjaolusid, milliste puhul saaks väita, et mõistetud vangistuse reaalne ärakandmine ei ole otstarbekas. Riigikohus on asunud seisukohale, et selleks, et hakata üldse vaagima, kas kohaldada isiku suhtes üldkasulikku tööd kui reaalse vangistuse vältimise viimast võimalust, peab kohtul olema esmalt kujunenud sisemine veendumus, et vabaduses viibides ei pane isik, kes on varem mitmeid kordi analoogsete kuritegude toimepanemise eest karistatud, toime uusi õigusrikkumisi ning suudab elada õiguskuulekat elu.
kohaldamiseks peavad esinema formaalsete eelduste kõrval obligatoorselt ka materiaalsed eeldused (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-9906). Kohus leiab, et ei esine asjaolusid, mis oleksid käesoleval hetkel
Kuigi süüdlase puhul esinevad üldkasuliku töö kohaldamise formaalsed eeldused (talle on mõistetud vangistus alla kahe aasta), puuduvad aga üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused, mida tuleb alati arvestada. J.G käitumine näitab selgelt, et tegemist ei ole õiguskuuleka isikuga. Süüdistatav on kriminaalkorras korduvalt karistatud, sealhulgas korduvalt ka reaalse vangistusega, kuid karistused ei ole saavutanud oma eesmärki. Vaid mõne kuu möödumisel viimase karistuse kandmiselt vabanemisest on J.G toime pannud järjekordse kuriteo. Arvestades J.G isikut ning asjaolu, et ta on oma käitumisega näidanud, et ei ole suuteline vabaduses õiguskuulekalt elama, tuleb teda karistada reaalse vangistusega. Juhindudes KrMS § 130 lg 4¹ kohaldab kohus J.G suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist. Tõkendi vahistamine kohaldamine on põhjendatud, sest kohtu hinnangul on olemas oht, et J.G võib vabaduses jätkata kuritegude toimepanemist. Riigikohus on märkinud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt isikute puhul, kes on varasemalt toime pannud kuritegusid (RKKK 3-1-1-103-06 p 15). J.G tegevus kinnitab neid seisukohti. J.G on korduvalt kriminaalkorras karistatud isikuks, kes on jätkanud peale viimase karistuse kandmist kuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et J.G vahistamine kuritegude jätkuva toimepanemise tõkestamiseks on vältimatu. Menetluskulud Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. KrMS § 256 -5 lg 2 kohaselt süüdimõistvat kohtuotsust kiirmenetluses tehes vähendab kohus KrMS § 179 lg 1 sätestatud sundraha suurust, kuid mitte rohkem kui poole võrra. Kuivõrd J.G nõustus kiirmenetlusega, siis kohus vähendab sundraha suurust poole võrra, seega on sundraha suuruseks 405 eurot . KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Selliseid erandlikke asjaolusid, mis kinnitaks, et süüdistataval käiks kohtukulude tasumine üle jõu, käesolevas asjas tuvastatud ei ole. Menetluskulude osas peab kohus, arvestades menetluskulude ja sundrahana väljamõistetava summa suurust, põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni. Eha Popova Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.