MS § 238 lg 2 järgi vangistus 4k,
lg 1 alusel vangistus 3 k 28p,
lg 1, 3 alusel katseajaga 2 aastat, katseaeg alates 12.10.2017 kuni 11.10.2019.a./ - väärteokorras karistamata; tõkend – elukohast lahkumise keeld süüdistuses
lg 2 järgi Kriminaalasja kohtulikul uurimisel kohus tuvastas D.A süüdistatakse selles, et tema olles isikuks, keda on 12.10.2017.a Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kohtuotsusega nr 1-17-8010 karistatud
järgi, juhtis tahtlikult uuesti 19.04.2020 kella 16:55 ajal Tallinnas Narva maanteel Mustakivi tee ristmikult Mustakivi tee 17 suunas mootorsõidukit Toyota Avensis registreerimismärgiga x, olles joobeseisundis, (alkoholijoove – alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,89 mg/l, laiendmääramatusega ±0,09mg/l, lõplik mõõtetulemus 0,80 mg/l), millega rikkus Liiklusseaduse (LS) § 69 lg 1 ja § 69 lg 2 p 1 ning Korrakaitseseaduse (KorS) § 36 lg 1. LS § 69 lg 1 - Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. LS § 69 lg 2 p 1 - Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. KorS § 36 lg 1 - Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Seega D.A pani toime
MS § 245 sätetest on abiprokurör Silja Seeder, süüdistatav D.A ja tema kaitsja Indrek Sirk käesolevas kriminaalasjas sõlminud kokkuleppe selles, et prokurör taotleb kohtus
lg 2 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemise eest D.A-le karistuseks 1 aasta vangistust.
lg 1 alusel arvata karistuse hulka isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.04.2020 kuni 20.04.2020, kokku 2 päeva, seega ära kandmata karistuseks vangistus 11 kuud ja kuud 28 päeva.
lg 1,3 alusel asendada D.A-le mõistetud ärakandmata vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga selliselt, et üks vangistuspäeva võrdub ühe tunni üldkasuliku tööga. Seega oleks D.A-le mõistetav üldkasuliku töö tundide arv 358. Sellest 358 tunnist lugeda vastavalt
lõikele 4 kaetuks 50 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
Ülejäänud 308 üldkasuliku töö tundi tuleb täita 2 aasta jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest ja teostab üldkasulikku tööd Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve all ja kohustub täitma
lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (x); ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, peab prokurör põhjendatuks määrata D.A-le täiendavalt järgmised kohustused: - Vastavalt
Vastavalt
lg 2 p 8 osalema sotsiaalprogrammis;
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, kaitsja ja prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Eeltoodu alusel kuulub D.A temale
lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Menetluskulud Kuivõrd KrMS § 180 lg 1 kohaselt kuuluvad menetluskulud hüvitamisele süüdimõistetu poolt, siis seega kuulub D.A-lt KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2 sätetest lähtuvalt väljamõistmisele II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1,5 palga alammääras, s.o. 876 eurot. Kokkuleppelise kaitsja kulud jäävad süüdistatava kanda. 2 KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda või määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesoleva kriminaaltoimiku materjalidest ei nähtu asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistatavatel esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine neile ilmselt üle jõu. Ka seadusest tulenevate menetluskulude suuruse vähendamise ja osaliselt riigi kanda jätmise otsustus peab tuginema kindlatele faktilistele asjaoludele ja tõenditele, mis viitavad süüdimõistetu maksejõuetusele. Kohus leiab, et menetluskulu summas 876 eurot tuleb D.A-lt tasuda 12 kuu (maksimumaeg) jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 73,00 eurot. Kohus juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2; § 248 lg 1 p 5, 249; § 311; § 312; § 313; § 315;
lg 1, § 64, § 69, § 75, § 50 lg 1 p 1 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada D.A
lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust.
(2 päeva) karistusaja hulka ning kandmisele kuulub 11 kuud ja 28 päeva vangistust.
lg 1 ja lg 3 alusel asendada mõistetud vangistus 11 kuud ja 28 päeva üldkasuliku tööga 358 tundi, millest
lõikele 4 alusel lugeda kaetuks 50 tundi üldkasulikku tööd seoses uue kuriteo toimepanemise riski vähendavas tegevuses osalemisega (
Üldkasuliku töö 308 tundi tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4, 6 ja 7 alusel allutada D.A üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Üldkasuliku töö tegemise ajal on D.A kohustatud järgima
lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: - elama kohtu määratud alalises elukohas (x); - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimis- koha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 2 alusel kohustada D.A-l käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.
D.A määrata Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.
lg 1 p 1 alusel võtta D.A-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 4 kuuks. 3 Liiklusseaduse § 127 alusel on D.A-l kohustatud 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. Tõkend – elukohast lahkumise keeld tühistada peale kohtuotsuse jõustumist. Menetluskulud Välja mõista D.A-lt 876 eurot sundraha riigi tuludesse. Menetluskulud kokku summas 876 eurot tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena vähemalt 73,00 eurot kuus. Makseinfo menetluskulude tasumiseks edastatakse D.A-le e-posti või posti teel. Samuti on võimalik makseinfot saada Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioonkaebuse esitamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul. /digitaalselt allkirjastatud/ Margot Mikler Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.