← Eesti

4-23-1636/38

Obsah (6)§ 66§ 67§ 15§ 16§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. august 2023. a, Tartu kohtumaja Väärteoasja number 4-23-1636 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Reb

) §-st 48 ja väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 tunnistada süüdi F.I liiklusseaduse § 201 lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 12 (kaksteist) päeva aresti. 2.

§ 66

lg 1 alusel on F.I-l õigus käesoleva kohtuotsusega mõistetud arestipäevad ära kanda osade kaupa, kusjuures järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 (kaks) päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 4 (nelja) kuu jooksul.

  1. VTMS § 111 p 4, § 203 lg 3 ja § 205 lg 2 alusel on F.I kohustatud pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuma kas kogu aresti või aresti esimest osa kandma Tallinna arestimajja (Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Linnaaru tee 5/1) hiljemalt
  2. oktoobril
  3. a.
  4. VTMS § 205 lg 3 alusel loetakse arestipäevade kandmise alguseks isiku aresti kandmisele saabumise aeg. Vastavalt

§ 67

lg-le 2 arvestatakse aresti tähtaeaga päevades ja karistustähtaja arvestamisel on arvestusühikuks üks astronoomiline päev, so 24 tundi.

  1. Juhul, kui F.I ei ole aresti kandmisele asunud kohtuotsuses määratud ajaks, teavitab Tallinna arestimaja sellest aresti täitmisele pööranud kohut ning VTMS § 205 lg 4 alusel teeb maakohtunik määruse süüdlase sundtoomise kohta vanglasse.
  2. Käesolev otsus anda kätte menetlusalusele isikule ja kohtuvälise menetleja esindajale ning edastada pärast jõustumist Tallinna arestimajale. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse pooled võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on eeltoodud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus tutvumiseks kättesaadav kohtu kantseleis
  3. septembril
  4. a alates kella 14.00-st. I ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik O.V. vormistas 19.04.
  5. a väärteoasjas nr 2780,23,004030 väärteoprotokolli (lk 4), mille kohaselt juhtis F.I 19.04.
  6. a kell 13:52 XXX külas Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee
  7. km mootorsõidukit BMW X6 reg nr XXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Juht on varasemalt juhtimisel kõrvaldatud. Sellega pani F.I toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo, rikkudes LS § 90 lg 1p-de 1, 3 nõudeid. 19.05.
  8. a saatis kohtuväline menetleja väärteoasja VTMS § 48 ja § 71 alusel menetlemiseks Tartu Maakohtule, leides, et kuna menetlusalust isikut on korduvalt karistatud ja tal on kehtiv karistus samalaadse süüteo eest ning kuna isiku süü on suur, siis palub kohtuväline menetleja isiku karistamist arestiga (lk 3). II KOHTU SEISUKOHT TEO TÜENDATUSE JA KVALIFIKATSIOONI OSAS Liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 sätestab, et mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti isik kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
  9. Kohtuistungil avaldas F.I , et tal pole juhtimisõigust, kuid kinnitas, et juhtis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit ilma juhtimisõiguseta ja ilma juhendajata. F.I ütluste kohaselt käis ta koos rendiauto omanikuga XXX Tartus jalgratast ostmas. Tahtis tütrele kingitust teha. F.I tunnistas ka seda, et kuna tegemist 2

(5)oli uue BMW-ga, siis tahtis ta seda proovida. Sel hetkel ei olnud autos ka G. , kellel on juhendamise õigus. F.I sõnade kohaselt ei ole ta saanud juhtimisõigust omandada, sest Eestis on sellised seadused, et enne ei saa lubasid teha kui karistus on kustunud. Tal on lubadeta sõidu keeld kümme aastat. F.I avaldas, et ta kahetseb toimepandud tegu, kuid sellele ta ei mõelnud, et võib vahele jääda. Leidis, et karistused olid nii ammu ja tema arvates ei tohtinuks midagi hullu olla, aga tuli välja, et olid ikkagi kehtivad või ta ei teadnud hästi. Tunnistaja R.P. ütluste kohaselt peatati F.I poolt juhitud BMW XXX kandis, kuid tunnistaja ei mäletanud, miks sõiduk peatati, kuid arvas, et ju midagi oli kahtlast. R.P. selgitas, et politseinikud peatasid auto kinni ja siis tuli välja, et roolis oli F.I , kellel polnud juhtimisõigust. Tunnistaja arvates oli F.I kõrval meesterahvas, kõrvalistujal oli juhtimisõigus ja ta istus pärast rooli. Juhtimisõiguse olemasolu kontrolliti andmebaasi kaudu. Tunnistaja selgitas, et kiirmenetluse otsust ei vormistatud ilmselt seetõttu, et F.I-l oli samalaadne rikkumine all. Seega puudub käesolevas väärteoasjas vaidlus selle üle, et F.I juhtis 19.04.2023. a mootorsõidukit ja ka selle üle, et tal puudub juhtimisõigus. F.I süüd kinnitavad lisaks menetlusaluse isiku enda ja tunnistaja R.P. ütlustele detailandmete päringu vastus, millest nähtub, et F.I-l puudub juhtimisõigus (lk 7). F.I on juhtimiselt kõrvaldatud nii LS § 91 lg 2 p 3 (isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus) alusel nii 19.04.2023. a (lk 6) kui ka 08.11.2023. a (lk13).

§ 15

lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu.

§ 16

lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. F.I oli teadlik, et tal puudub juhtimisõigus, kuid vaatamata sellele asus ta 19.04.2023. a juhtima mootorsõidukit. Ta on toonud põhjendusena välja nii soovi minna tütrele jalgratast ostma kui ka soovi proovida uut BMW-d. Eespool nimetatud asjaoludest nähtuvalt puudub kahtlus selles, et F.I pani talle etteheidetava väärteo toime tahtlikult kavatsetuse vormis

§ 16lg 2 tähenduses.

Kohtu poolt uuritud tõendid kinnitavad seega, et F.I pani 19.04.2023. a kell 13:35 toime LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo. Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavaid asjaolusid. III KOHTU SEISUKOHT KARISTUSE OSAS

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. LS § 201 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut või aresti. 3

(5)Kohtuväline menetleja avaldas kohtuvaidluses, et F.I-le ei ole otstarbekas määrata rahatrahvi, kuna isikul on varasem rahatrahv tasumata ja hetkel ei käi ta ka tööl ning järelikult ei ole tal sissetulekut. Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas veendumust, et F.I karistamisel tuleb kohaldada rangemaid karistusmeetmeid ja menetlusalune isik liiklusest kõrvaldada. Karistusena palu kohtuväline menetleja määrata F.I-le LS § 201 lg 2 alusel 13 päeva aresti. Kaitsja esitas kohtule Transpordiameti 23.08.
  1. a tõendi selle kohta, et G. K-L on alates 01.12.2020.a väljastatud 3 juhendaja tunnistust, kus juhendatavaks on märgitud F.I (lk 44). Karistusregistri andmetel (väljavõte 19.05.
  2. a seisuga, lk 8-12) on F.I-l kaks kehtivat väärteokaristust, kusjuures üks neist samaliigilise süüteo eest, kuid ka teise puhul oli muuhulgas rikutud liiklusseaduse nõudeid. 02.12.
  3. a otsusega karistati F.I LS § 201 lg 2 järgi rahatrahviga 130 trahviühikut summas 520 eurot. Karistusregistri õiendist nähtub, et mõistetud rahatrahv asendati 29.08.
  4. a Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja määrusega 13 tunni üldkasuliku tööga, mis on karistusregistri andmetel 26.09.
  5. a täidetud. Kohus peab vajalikuks märkida, et kuivõrd F.I tegu kvalifitseeriti 02.12.
  6. a otsuses LS § 201 lg 2 järgi, siis on siit loogiliselt tuletatav, et F.I on ka varasemalt juhtinud mootorsõidukit ilma juhtimisõigust omamaja ja teda on juhtimiselt kõrvaldatud. Kohus leiab, et kaitsja seisukohad eelmises käesoleva kohtuotsuse lõigus kajastatud väärteokaristuse kandmise asjaolude kohta on eksitavad ja tundub, et F.I pole oma kaitsjale selgitanud ja kaitsja pole ka ise mõistnud, et üldkasulikku tööd tegi F.I asenduskaristusena seetõttu, et tal oli 02.12.
  7. a määratud rahatrahv tasumata. Ainetu on ka kaitsja poolne viitamise F.I vahi all viibimisele kui karistuste täitmist takistavale asjaolule. Kohtule esitati kaitsja poolt Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja 20.03.
  8. a otsuse resolutiivosa kriminaalasjas nr XXX, millest nähtub, et F.I viibis vahi all perioodil 07.04.
  9. kuni 06.06.
  10. a. F.I-l oli võimalus talle 02.12.
  11. a mõistetud rahatrahvi tasuda vähemalt osaliselt vähemalt kolme kuu jooksul, kuid ta ei teinud seda. Viimati karistati F.I väärteokorras 01.09.
  12. a Politsei-ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri poolt RelvS § 891 lg 1, § 892 lg 1 ja LS § 228 järgi 150 trahviühiku suuruse rahatrahviga summas 600 eurot, mis on käesolevaks ajaks tasumata. 01.09.
  13. a mõistetud rahatrahvi oli võimalik F.I-l vabaduses tasuda alates vahi alt vabanemisest 09.06.
  14. a, kuid ta ei ole seda teinud käesoleva ajani. Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga ka selles, et F.I ei ole teinud piisavalt järeldusi varasematest karistustest. Vastupidisel juhul poleks ta mootorsõiduki rooli asunud või vähemalt poleks seda teinud ilma juhendaja G. K-L-ta. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, milleks LS § 201 lg 2 puhul on rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot ja 15 päeva aresti. Kohus ei tuvastanud F.I puhul

§-des 57 ja 58 sätestatud karistust kergendavate või raskendavate asjaolude esinemist. F.I küll sõnas kohtuistungil, et kahetseb toimepandud tegu, kuid lisas sellele, et ta ei mõelnud, et võib vahele jääda. Seega pole kohtu arvamuse kohaselt tegemist

§ 57lg 1 p 3 kohase puhtsüdamliku kahetsusega. Pigem kahetses F.I seda, et ta teo toimepanemisel vahele jäi 4

(5)F.I kaitsja palus karistuse mõistmisel arvestada ka asjaoluga, et F.I-l on väike, paari kuune laps, kes sündis XXX XXX aastal. XXX on arsti poolt saatekiri XXX minekuks (lk 41-43). Kaitsja leiab, et antud juhul ei ole põhjendatud F.I-le karistusena aresti määramine. Kaitsja arvates piisab rahatrahvist. Samas märkis kaitsja, et kui kohus peab vajalikuks ikkagi aresti määrata, siis palub ta võimalda kanda see ositi selliselt, et ei tekiks oht, et XXXXXXXXXXXXXXXX. Kohtu arvamuse kohaselt on F.I süü keskmisest suurem. Juhtimisõigust omamata juhtis ta suure liiklusega maanteel keset päeva mootorsõidukit lihtsalt selleks, et uut autot proovida ja tuua ära Tartust kingitus. Ta pani teo toime kavatsetusega ja tegemist on korduva teoga. Menetlusalust isikut on varasemalt väärteokorras karistatud rahatrahvidega, kuid ta pole trahve tasunud ning üks kehtivatest karistusest asendati üldkasuliku tööga. F.I on liiklussüütegude eest karistatud ka kriminaalkorras. Kuivõrd F.I on jätkanud liiklussüütegude toimepanemist, siis näitab see tema ükskõikset ja hoolimatut suhtumist Eestis kehtivasse liikluskorda ja kaasliiklejatesse. Karistuse eesmärgiks on muuhulgas ka liiklusohutuse tagamine, kusjuures kaitsvateks põhiõigusteks on Eesti inimeste elu ja tervis ning vara. Liiklusseadus sätestab, et liikluses ei tohi osaleda isikud, kellel puudub juhtimisõigus. F.I ütlustest kohtus jäi kõlama suhtumine, et tema arvates pole tegu mingi suure rikkumisega ja selline rikkumine ei vääri kindlasti karistusena aresti. Kohus leiab, et nii karistuse üld- kui ka eripreventiivse eesmärgi täitmiseks on põhjendatud käesoleval juhul F.I karistada raskemaliigilise karistusega, so arestiga. Seda muuhulgas ka seetõttu, et rahatrahvid ega ka trahvi asendamine üldkasuliku tööga, ei suutnud heidutada F.I uut samaliigilist süütegu toime panemast. Kohtu arvamuse kohaselt võib F.I-le tulenevalt süü suurusest mõista karistuse alla sanktsiooni keskmist määra ja peab põhjendatud karistuseks 13 päeva aresti. Tulenevalt F.I perekondlikest asjaoludest – XXXXXXXXXX- peab kohus põhjendatuks

§ 66

lg 1 alusel anda F.I-le õiguse käesoleva kohtuotsusega mõistetud arestipäevad ära kanda osade kaupa, kusjuures järjest kantava aresti kestus peab olema vähemalt 2 päeva ja mõistetud arest tuleb ära kanda alates kohtuotsuse jõustumisest 4 kuu jooksul. Väärteomenetluse seadustiku § 111 p 4 kohaselt peab kohtuotsuse lõpposas olema märgitud lisaks aresti määrale ka aresti kandmise alguse aeg. Kohus määrab, et F.I on kohustatud pärast kohtuotsuse jõustumist ilmuma kas kogu aresti või aresti esimest osa kandma Tallinna arestimajja hiljemalt 2. oktoobril 2023. a. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.