1-24-6131/16

1-24-6131 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium

1. jaanuar 2025, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-24-6131 Kohtukoosseis Inna Ombler, Pavel Gontšarov, Orvi Koik Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. detsembri
3. a määrus, millega tunnustati Hanna-Helena Mäeotsa suhtes tehtud Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohtu
4. detsembri
5. a otsust ja tunnistati lahendi täitmine Eesti Vabariigis lubatavaks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Hanna-Helena Mäeots (end. Kalda, ik 48412070225), määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Hanna-Helena Mäeotsa määruskaebus Harju Maakohtu
6. detsembri
7. a määruse peale läbi vaatamata. MÄÄRUSE VAIDLUSTAMISE KORD Määruse peale võib esitada advokaadi vahendusel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kui ringkonnakohus loeb määruskaebuse põhjendatuks, tühistab ta vaidlustatud kohtumääruse oma määrusega. Kui ringkonnakohus ei näe alust oma määruse tühistamiseks, edastab ta määruskaebuse Riigikohtule. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Justiitsministeerium edastas
9. oktoobril 2024 Harju Maakohtule menetlemiseks Poola Vabariigi tunnistuse, milles taotletakse Hanna-Helena Mäeotsa suhtes Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohtu
10. detsembri
11. a otsuse tunnustamist ja täitmist. Kohtuotsusega tunnistati H.-H. Mäeots süüdi tsiviilõiguslikes tehingutes majanduskäibe ja varaliste huvide vastases kuriteos (rahapesus) Poola Vabariigi karistusseadustiku artikli 299 lõige 5 seoses karistusseadustiku artikli 299 lõikega 1 seoses karistusseadustiku artikliga 12 alusel. Teda karistati rahalise karistusega 50 000 PLN. Otsus jõustus
12. aprillil
13. 1 1-24-6131 Maakohtu määrus
14. Harju Maakohus tunnustas
15. detsembri
16. a määrusega Hanna-Helena Mäeotsa suhtes tehtud Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohtu
17. detsembri
18. a otsust ja tunnistas selle täitmise Eesti Vabariigis lubatavaks. Maakohus märkis, et H.-H. Mäeotsa on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest, mis kuulub KrMS §-s 50870 sätestatud loetellu, mistõttu piisab rahalise karistuse tunnustamiseks ja täitmiseks sellest, et selline süütegu on karistatav otsuse teinud riigis. Maakohtu hinnangul ei esine KrMS §-s 436 sätestatud rahvusvahelise kriminaalmenetlusalase koostöö lubamatuse ega rahvusvahelisest koostööst keeldumise aluseid. H.-H. Mäeots teatas vastuskirjas kohtule, et soovib trahvinõude vaidlustada, teda ei ole sellest menetlusest teavitatud ega sellest, et tema suhtes on tehtud tagaselja otsus. Tal ei ole olnud võimalik oma õigusi kaitsta ning osaleda kohtuasja arutamises. Kohtu palvele esitada oma väiteid kinnitavaid tõendeid, H.-H. Mäeots tõendeid ei esitanud. H.-H. Mäeots märkis, et teda küll informeeriti määratud kaitsjast, aga tal ei olnud võimalik saada temalt infot ega esitada tõendeid ja kaitsta kohtus oma õigusi. Ta ei saanud enne protsessi materjalidest tõlget. Ka ei saanud ta infot edasikaebamise kohta ega esitatud dokumentide sisust, mistõttu ei ole ta saanud kaitsta oma õigusi, esitada vastuväiteid ega taotleda asja uuesti läbi vaatamist. Poola esindaja ei ole kooskõlastanud temaga hagivastust ega küsinud tema nõusolekut edasikaebamiseks. Seda infot pole talle edastanud ka Poola kohus. Seoses H.-H. Mäeotsa väidetega esitas maakohus Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohtule päringu. Lublini Ringkonnakohtu vastusega edastati parandatud tunnistus, mille punkt H 3.1 kohaselt ei saanud H.-H. Mäeots
19. märtsil 2017 kutset isiklikult kätte. H.-H. Mäeots, olles kavandatud kohtulikust arutelust teadlik, oli andnud volitused enda kohtulikul arutelul kaitsmiseks enda või riigi poolt määratud õigusnõustajale, kes teda kohtulikul arutelul ka kaitses. Määratud kaitsja Lukasz Leyka esindas isiku huve eelmenetluses. H.-H. Mäeots nimetas ka ise endale kaitsja advokaadi Andres Simsoni, kes esindas tema huve Eesti Vabariigist.
20. novembril 2019 määrati talle uus kaitsja Agnieszka Cioch, kes osales ise või läbi asendaja kõigil kohtuistungitel. Kohus edastas H.-H. Mäeotsale kohtukutseid isiku poolt avaldatud elukoha aadressile (xxx, Eesti), kutseid isik vastu ei võtnud; samuti e-posti aadressile xxx. Poola Vabariigi regulatsioonide kohaselt ei ole süüdistatava osavõtt kohtuistungitest kohustuslik. Süüdimõistetut on abistanud kaks kaitsjat. Süüdimõistetul oli võimalik kohtuga ühendust võtta ja esitada taotlus määratud kaitsja vahetamiseks, kuid seda ta ei teinud. H.-H. Mäeotsale oli teada kohtu aadress, e-postiaadress ja telefoninumber, mis on kohtu kodulehel avalikud. Kõigil istungitel osales sertifitseeritud eesti keele tõlk. Kaitsja A. Cioch esitas
21. detsembril 2021 otsuse peale apellatsiooni ning
22. aprilli
23. a otsusega vähendas Lublini apellatsioonikohus H.-H. Mäeotsale mõistetud rahalist karistust. Kohus saatis H.-H. Mäeotsale
24. detsembril 2024 kirja, andes võimaluse Poola kohtu vastusele seisukoha esitamiseks, kuid seatud tähtajaks H.-H. Mäeots ei vastanud. Maakohus asus seisukohale, et Lublini Ringkonnakohtu vastusest nähtuvalt KrMS §-s 477 nimetatud välisriigi otsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise aluseid ei esine. H.-H. Mäeots oli Poola Vabariigis toimuvast menetlus teadlik, ta oli endale Eesti Vabariigis ka kaitsja võtnud. E-posti kontakt, kuhu menetlusdokumente saadeti, on sama, kust isik on selles menetluses kohtule kirju saatnud. Kui 2 1-24-6131 tal olnuks probleem määratud kaitsjaga suhtlemisel, saanuks ta taotleda määratud kaitsja välja vahetamist, Poola kohtu kontaktid olid talle teada. H.-H. Mäeots seda ei teinud. Maakohtu hinnangul ei esine ka välisriigi otsuse tunnustamist ja täitmist piiravaid asjaolusid KrMS § 50871 mõttes. Kohus märkis, et rahatrahvi määramise tunnistus on koostatud eesmärgiga tunnustada ja täita otsust süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma, s.o rahalise karistuse osas. Süüteo eest süüdimõistva otsusega määratud rahasumma sisaldub KrMS § 50869 lg 11 loetelus, seega on tunnistuse täitmine lubatav. Eesti Panga kodulehel olevate valuutakursside kohaselt vastas kohtuotsuse kuulutamise päeval
25. detsembril 2021 ühele eurole 4,6337 Poola zlotti. Seega on rahaline karistus 10 790,50 eurot. Kohus leidis, et H.-H. Mäeotsalt Poola Vabariigi Lublini Ringkonnakohtu
26. detsembri
27. a otsusega mõistetud rahaline karistus 10 790,50 eurot tuleb kanda Eesti Vabariigi tuludesse. Määruskaebus
28. H.-H. Mäeots esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub jätta Poola nõue rahuldamata. H.-H. Mäeotsa sõnul pole ta saanud Poola kohtus oma õigusi kaitsta. Poola kohtu kinnitusel tema asendaja tagandas ennast ja asemele määrati uus esindaja. Teda sellest vahetusest ei informeeritud. Eelmine esindaja jäi talle kättesaamatuks ega informeerinud teda ega tema Eesti poolset esindajat sellest vahetusest. Teda väidetavalt kohtus esindanud esindaja pole tema poolt valitud ega volitatud. Poola kohus väidab, et ta pole ise tundnud huvi ja osalenud, kuid tal pole majanduslikel põhjusetel olnud võimalik istungitel osaleda. Istungite kuupäevi muudeti mitmel korral ja ära jäänud istungitest ei teavitatud. Esimese plaanilise istungi kuupäevadel oli ta haiglas uuringutel ja teavitas sellest ka kohut, kuid kohus ei vastanud. Aadress, millele kohus väidetavalt kutsed saatis, pole tema registrist nähtuv aadress enam kuus aastat. Poola kohus esitas kohtule ebatäpse dokumendi ning aastaid hiljem tegid alles paranduse. H.-H. Mäeotsa arvates on Poola kohus teinud kõik, et teha otsus tagaselja ning takistada läbipaistvat kohtumenetlust ja mitte võimaldada tal oma õiguste eest seista. Talle pole ka võimaldatud tutvuda teda puudutavate dokumentidega eesti keeles. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
29. Määruskaebuse argumendid ei anna ilmselgelt alust maakohtu määruse tühistamiseks.
30. Maakohus on määruses tuvatanud, et H.-H. Mäeotsa suhtes tehtud Poola Vabariigi kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise alused on täidetud. Väited, et H.-H. Mäeots ei saanud oma õigusi Poolas toimunud kohtumenetluses kaitsta, esitas kaebaja ka maakohtule. Maakohtu määrusest nähtuvalt on kohus kontrollinud, kas H.-H. Mäeotsale oli Poolas toimunud menetluses kaitseõigus tagatud ning tuvastas, et see nii oli. H.-H. Mäeots oli kavandatavast kohtulikust arutelust teadlik ja tema huve esindas selles menetluses kaks kaitsjat. Kohtukutsed edastas kohus H.-H. Mäeotsale tema enda avaldatud elukoha ja e-posti aadressidele. Kaebaja väide, et esimene määratud kaitsja jäi 3 1-24-6131 talle kättesaamatuks, on paljasõnaline. Ka on maakohus välja toonud, et kaebaja ei taotlenud määratud kaitsja väljavahetamist. Määruskaebuses pole sellele vastu vaieldud.
31. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4