2-21-3098/116

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Margit Jäätma, Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu,

1. jaanuar 2025 Tsiviilasja number 2-21-3098 Tsiviilasi OÜ Nordlin Ehitus hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks, kostjal leppetrahvi nõude puudumise tuvastamiseks ja kostjal garantiikirjade alusel väljamaksete saamise õiguse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt kostja kohustuse tuvastamiseks esitada tahteavaldus garantiikirjade alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum vastuhagi OÜ Nordlin Ehituse vastu leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Nordlin Ehitus määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja (hageja): OÜ Nordlin Ehitus (registrikood 11966711), lepingulised esindajad vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Andrei Svištš esindajad Vastustaja (kostja): sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (registrikood 90001478), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein RESOLUTSIOON
4. Tühistada Tartu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrus osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis OÜ Nordlin Ehitus hagi läbi vaatamata määruse resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud nõuete osas. Saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule mentluse jätkamiseks.
7. Rahuldada OÜ Nordlin Ehitus määruskaebus. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
8. OÜ Nordlin Ehitus (hageja) esitas
9. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule hagi sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum (kostja) vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks, kostjal leppetrahvi nõude puudumise tuvastamiseks ja kostjal garantiikirjade alusel väljamaksete saamise õiguse puudumise tuvastamiseks või alternatiivselt kostja kohustuse tuvastamiseks esitada tahteavaldus garantiikirjade alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja tahteavalduse asendamiseks kohtulahendiga. Kostja esitas
10. novembril 2023 vastuhagi leppetrahvi ja viivise väljamõistmiseks. MAAKOHTU SEISUKOHT
11. Tartu Maakohus jättis
12. oktoobri
13. a määrusega hagi läbi vaatamata järgnevate nõuete osas:      tuvastada poolte vahel
14. septembril 2018 sõlmitud ehitus- ja remonditööde lepingu nr 6.1-9/1070 üldtingimuste täpsustuse jrk nr 37 „Leppetrahv“ punkti I alusel kostjal hageja suhtes leppetrahvi nõude puudumine (resolutsiooni p 1.1); tuvastada kostjal Swedbank AS-i väljastatud garantiikirja nr 18-118347-GF alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.2); tuvastada kostjal AS-i LHV Pank väljastatud garantiikirja nr GK-20140707NE-47 alusel väljamaksete saamise õiguse puudumine (resolutsiooni p 1.3); alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.2 esitatud nõuetele tuvastada kostja kohustus esitada Swedbank AS-ile tahteavaldus garantiikirja nr 18-118347-GF alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.4); alternatiivselt resolutsiooni punktides 1.1 ja 1.3 esitatud nõuetele tuvastada kostja kohustus esitada AS-ile LHV Pank tahteavaldus garantiikirja nr GK-20140707NE-47 alusel väljamaksete taotlemisest täielikult loobumise kohta ja asendada eelnimetatud tahteavaldus asjas tehtava kohtulahendiga (resolutsiooni p 1.5). Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-157-12 p-s 14 märkinud, et kui hageja esitab lisaks sooritushagile tuvastushagi, mille eseme kohta tuleb nagunii teha otsustus sooritushagi kohta tehtava kohtulahendi põhjendustes, on tuvastushagi ja sooritushagi näol tegemist sama hagiga samade poolte vahel. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 4 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Hageja poolt esitatud nõuete eesmärk on tuvastada, et kostjal puudub leppetrahvi saamise õigus ning välistada võimalus, et kostjale tehakse garantiikirjade alusel leppetrahvi ulatuses väljamakse. Maakohus oli seisukohal, et alates vastuhagi menetlusse võtmisest puudub alus hageja esitatud tuvastusnõuete menetlemiseks, kuna kohus lahendab need vastuhagis esitatud leppetrahvi nõude raames. 2 Maakohus selgitas, et juhul kui kohus peaks jätma kostja leppetrahvi nõude rahuldamata on hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel väljamaksete tegemist pankadele jõustunud kohtuotsuse edastamisega. Maakohtu hinnangul ei oleks selliselt täidetud garantiikirja nr GK-20140707NE-47 p 2.1.2 alused ning LHV pank ei saa garantiikirja punktist 2.4 lähtuvalt väljamakset teha. Garantiikirja nr 18-118347-GF punkti 3 kohaselt peab garantiikirja alusel väljamakse saamiseks garantii saaja esitama garandile kirjaliku või digitaalselt allkirjastatud nõude, mis sisaldab garantii saaja kinnitust garantii tellija poolse lepingust tuleneva kohustuse rikkumise kohta ning rikutud kohustuse kirjeldust. Seega piisaks hagejal ka garantiikirjade alusel pankade poolt väljamaksete tegemise takistamiseks neile kohtuotsuse esitamisest, millest nähtuks, et kostjal ei ole õigust leppetrahvi nõuda. MÄÄRUSKAEBUS
15. Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse. Hageja palub tühistada maakohtu määruse osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud nõuete osas. Maakohus on kohaldanud ebaõigesti TsMS § 423 lg 1 p 4 ning jätnud õigusliku aluseta hageja garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata. Maakohus on rikkunud selgitamiskohustust, kuna ei küsinud enne määruse tegemist hagejalt eelnevalt seisukohta või selgitust. Kostja ei ole esitanud garantiikirjadega seonduvalt maakohtule ühtegi nõuet. Olukorras, kus tuvastushagi eseme ulatus on laiem kui võimaliku vastuhagi ulatus, ei kao hageja tuvastushuvi selle tuvastushagi eseme suhtes, mille osas kostja ei ole sooritusnõudega vastuhagi esitanud (vrd nt RKTKo 3-2-1-56-17, p 18). Hageja nõustub, et hageja tuvastushuvi leppetrahvi tasumise kohustuse puudumise tuvastamise vastu on vastuhagi esitamise tõttu kadunud. Kostja ei ole esitanud aga ühtegi nõuet seonduvalt kostja väidetavate õigustega garantiikirja alusel väljamaksete saamiseks. Seega ei ole kohtu menetluses samade poolte vahel asja sama eseme kohta samal alusel. Eeltoodust tulenevalt ei ole alust rääkida sellest, et hageja oleks kaotanud huvi n-ö kostja garantiikirjasuunaliste õiguste puudumise tuvastamise või väljamaksete saamisest loobumise tahteavalduste esitamise vastu. Hageja ja kostja vaheline töövõtulepingust tulenev võlasuhe on garantiikirjadest tulenevatest võlasuhetest eraldiseisev. Leppetrahvinõude rahuldamine või rahuldamata jätmine ei kujuta endast garantiisuhte seisukohalt täitedokumenti, kuna garantiikirjast tulenevate õiguste ega kohustuste suhtes kohus sellisel juhul ühtegi nõuet ei lahenda. Hagejal on selge tuvastushuvi kostjal garantiikirjadest väljamaksete saamise õiguse puudumise tuvastamise vastu või väljamaksete õigusest loobumise tahteavalduste esitamise kohustuste tuvastamise ja nende tahteavalduste kohtuotsusega asendamise vastu. Hageja tuvastushuvi ei ole kadunud tulenevalt asjaolust, et kostja on esitanud leppetrahvi nõude. Juhul, kui kohus lahendab kostja esitatud vastuhagi ning otsustab kostja esitatud leppetrahvi nõude rahuldamise või rahuldamata jätmise, ei oleks kohtul alust ega võimalust lahendada küsimust sellest, kas kostjal on või ei ole õigus garantiikirjadest tulenevate väljamaksete järele. Juhul, kui kohus jätab garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata, ei ole garantiikirjadest tulenevad poolte õigused ja kohustused enam käesoleva menetluse 3 esemeks ning kohus ei saa sellisel juhul anda ühtegi hinnangut kostja garantiikirjadest tulenevatele õigustele ega kohustustele. Hageja tuvastushuvi säilimist väljendab ka see, et juhul, kui jõustub maakohtu tehtud määrus, millega on garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded jäänud läbi vaatamata, kaovad menetlusest hageja esitatud nõuded, mille tagamiseks maakohus on
16. märtsi
17. a määrusega keelanud Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank väljamaksete tegemise. Maakohus on hagi tagades põhjendanud seda just tuvastushagi tagamismeetmena. Taolistes vaidlustes on tuvastushuvi olemasolu ning tuvastushagi menetlemise võimalikkust jaatatud ning just garantiikirjadest tulenevate väljamaksete peatamine menetluse ajaks on olnud üks alustest, miks on hagejal võimalik ja vajalik esitada asjakohased tuvastusnõuded (vt nt RKTKo 3-2-1-79-16, p 16). Asjaolu, et nii hageja tuvastusnõuete ja kostja vastuhagina esitatud sooritusnõude eelduseks võib olla küsimus, kas tellija rikub pooltevahelist töövõtulepingut, ei välista hageja tuvastushuvi garantiikirjast tulenevate väljamaksete õiguse puudumise tuvastamise vastu.
18. Kostja palub jätta määruskaebuse rahuldamata. Maakohus on jätnud õigesti hageja nõuded läbi vaatamata. Kostja ei vaidle vastu hageja väitele, et hageja ja kostja vaheline töövõtulepingust tulenev võlasuhe on garantiikirjadest tulenevatest võlasuhetest eraldiseisev. Kostja on seisukohal, et kui kohtuotsusega tuvastatakse, et kostjal puudub hageja vastu leppetrahvinõue, annab see pankadele aluse keelduda väljamaksete tegemisest (vt RKTKo 16.05.2012, 3-2-1-49-12). Hageja huvi tuvastushagi esitamiseks ei saa lugeda täidetuks sellega, et hagejal on huvi hagi tagamise vastu. Riigikohus on asjas, kus nõue oli esitatud töövõtulepingust tuleneva kahju hüvitise nõude puudumise tuvastamiseks, pidanud võimalikuks hagi tagamist nii, et hagi tagamise korras peatatakse garantii-järgsed väljamaksed garantiiga tagatavast võlasuhtest tuleneva vaidluse lahendamiseni (RKTKm 31.05.2012, 3-2-1-7-12). Riigikohtu seisukohtadest ei tulene, et sellisel viisil hagi tagamise eelduseks on tuvastusnõude, milles on palutud tuvastada, et kostjal ei ole õigust pangagarantiid realiseerida, esitamine. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
19. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada osaliselt, s.o osas, millega maakohus jättis hagi läbi vaatamata määruse resolutsiooni p-des 1.2, 1.3, 1.4 ja 1.5 nimetatud nõuete osas ja saata tsiviilasi tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus kuulub rahuldamisele.
20. Maakohus jättis hageja esitatud tuvastusnõuded, sh hageja garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded, läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Nimetatud sätte alusel jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja garantiikirjadega seonduvaid tuvastusnõudeid ei saanud jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 4 alusel. Hageja esitatud garantiikirjadega seonduvate tuvastusnõuete ja kostja vastuhagis esitatud leppetrahvi nõude puhul ei ole tegemist vaidlusega samade poolte vahel sama eseme kohta samal alusel. Tegemist ei ole olukorraga, kus taotletavad tuvastused tuleks teha kindlaks kostja vastuhagis esitatud leppetrahvinõude lahendamisel.
21. TsMS § 368 lg 1 järgi võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Tuvastushuvi puudumise 4 korral oleks saanud jätta hageja garantiikirjadega seonduvad tuvastusnõuded läbi vaatamata õigusliku perspektiivituse tõttu TsMS § 423 lg 2 p 1 või p 2 alusel (vt nt RKTKo 10.12.2014, 3-2-1-124-14, p 20). Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohus oleks enne hageja nõuete läbivaatamata jätmist pidanud andma võimaluse hagejale õigusliku huvi põhjendamiseks. Hageja nõuded oleks saanud jätta läbi vaatamata alles siis, kui hageja ei suuda oma õiguslikku huvi põhjendada (vt nt RKTKm 12.04.2023, 2-22-2527, p 15.2). Riigikohus on selgitanud, et hagejal on iseenesest õigus esitada tuvastusnõue, et kostjal ei ole õigust pangagarantiid realiseerida. Riigikohus leidis aga, et isikul on TsMS § 368 lg 1 mõttes õiguslik huvi esitada selline tuvastushagi, mille eesmärgiks on takistada teisel poolel garantiid realiseerimast, ainult siis, kui hageja toetub asjaolule, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut (RKTKo 20.10.2016, 3-2-1-79-16, p 16). Hageja on tuginenud hagis asjaoludele, et kostja rikuks garantii realiseerimisega pooltevahelist lepingut. Maakohus ja kostja on iseenesest õigesti välja toonud, et juhul kui kohus peaks jätma kostja leppetrahvi nõude rahuldamata, on hagejal võimalik vältida garantiikirjade alusel väljamaksete tegemist pankadele jõustunud kohtuotsuse edastamisega (vt ka RKTKo 16.05.2012, 3-2-1-49-12, p 11). Eeltoodu ei välista aga hageja jätkuvat õiguslikku huvi esitada garantiikirjadega seonduvaid tuvastusnõudeid. Hageja tugineb õigesti asjolule, et leppetrahvi nõude lahendamisega ei lahendata küsimust selle kohta, kas kostjal on õigus garantiikirjadest tulenevate väljamaksete järele. Ringkonnakohus leiab, et hageja on lisaks õigesti viidanud, et juhul, kui tuvastushagi eseme ulatus on laiem, kui vastuhagi ulatus, ei kao tuvastushuvi osas, milles kostja ei ole sooritusnõudega vastuhagi esitanud (vt RKTKo 3-2-1-56-17, p 18).
22. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et hageja õigusliku huvi hindamisel saab arvesse võtta sh vajadust kohaldada hagi tagamise abinõusid. Hagi tagamist saab taotleda vaid hageja ning kohaldatavad abinõud peavad olema vajalikud hageja menetluses esitatud nõuete tagamiseks. Hageja taotlusel on maakohus
23. märtsi
24. a määrusega kohaldanud hagi tagamise abinõusid hageja tuvastusnõuete tagamiseks. Maakohus on hagi tagamise korras keelanud Swedbank AS-il ja AS-il LHV Pank garantiikirjadest tulenevate maksete tegemise kostjale kuni tsiviilasja lõpetava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja kõigi tuvastusnõuete läbivaatamata jätmisel oleks TsMS § 396 lg 4 kohaselt tulnud nende nõuete tagamiseks seatud hagi tagamine tühistada.
25. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 5