← Eesti

3-24-1224/8

KOHTUMÄÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tanel Saar, Einar Vene

  1. juuni 2024, Tartu 3-24-1224 X.X.-i ja Y taotlus rahatrahvi määramiseks ja X.X.-i kaebus kahju hüvitamiseks Tartu Halduskohtu
  2. aprilli
  3. a määrus X.X.-i ja Y määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitajad/kaebajad X.X. ja Y RESOLUTSIOON Tagastada X.X.-i ja Y määruskaebus Tartu Halduskohtu
  4. aprilli
  5. a määruse peale. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. X.X. esitas enda nimel ja Y seadusliku esindajana Tartu Halduskohtule taotluse Riigikohtu kohtunike trahvimiseks ja X.X. esitas kaebuse tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse põhjenduste kohaselt on riigikohtunikud Nele Siitam, Julia Laffranque ja Ivo Pilving teinud
  7. aprillil 2024 teadvalt ebaseaduslikud määrused asjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639, kuna nad keeldusid täitmast Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsust asjas nr 3-1-1-41-12 X.X.-i vanglast vabastamiseks. Kaebajad taotlesid halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 248 alusel nende trahvimist 32 000 euroga. Lisaks nõudis X.X. isiklikult mõista neilt välja 4 000 000 eurot tema süstemaatilisest inimõigustest ilmajätmise eest vabadusele ja kompensatsioonile seonduvalt vanglaametnike poolt mõnitamisega tekitatud kahjuga, kuna nad võtsid samaaegselt ebaseaduslikult kaebaja perelt ära lapsed ilma kohtu ja uurimiseta, s.o kutsusid neid kohtusse võõrkeeles läbi „Riigiteataja“, mida kaebaja ja tema naine lugeda ei saanud.
  10. Tartu Halduskohus jättis
  11. aprilli
  12. a määrusega X.X.-i ja Y taotluse Riigikohtu kohtunike trahvimiseks rahuldamata ja tagastas X.X.-i kaebuse. Halduskohtu põhjendused olid järgnevad. 2.
  13. HKMS § 248 lg 1 võimaldab rahatrahvi määrata üksnes haldusasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmise eest. Samuti on viidatud sätte kohaselt võimalik määrata rahatrahvi vaid menetlusosalisele. Kaebajate viidatud asi nr 3-1-1-41-12 on kriminaalasi ja Riigikohus ega Riigikohtu halduskolleegiumi liikmed N. Siitam, J. Laffranque ja I. Pilving ei ole selles asjas menetlusosalisteks. Seega ei ole HKMS § 248 lg-s 1 sätestatud eeltingimused rahatrahvi määramiseks täidetud ja taotlus trahvi määramiseks tuleb jätta rahuldamata. 2.
  14. X.X.-i hüvitamiskaebus seoses vabaduse äravõtmisega tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, kuna halduskohus ei ole pädev lahendama lõppenud kriminaalmenetlusega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. 2.
  15. X.X.-i kaebus ülejäänud osas tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mis näeb ette kohtu õiguse tagastada kaebus, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ja asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Halduskohus mõistis, et kaebaja on esitanud kaebuse Riigikohtu tegevusega põhjustatud kahju hüvitamiseks, mis seisneb selles, et Riigikohus ei mõistnud haldusasjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639 kaebaja kasuks Viru Vanglalt välja hüvitist. Et kaebaja heitis ette ka seda, et kaebaja ei saanud vanemaõiguste äravõtmisel asja arutamisest osa võtta, siis mõistis halduskohus, et kaebaja vaidlustab Viru Maakohtu
  16. aprilli
  17. a määruses asjas nr 2-09-54283 teinud kohtuniku tegevust, kuivõrd selles on välja toodud, et kohtukutset ei saanud kaebajale ega tema naisele kätte toimetada isiklikult. Halduskohus selgitas, et kohtu poolt tekitatud kahju hüvitamise eelduseks riigivastutuse seaduse (RVastS) § 15 lg-te 1 ja 31 järgi on see, et kohtunik oleks kohtumenetluse käigus toime pannud kuriteo või rahuldatud oleks isiku individuaalkaebus EIK-s. Viru Maakohtu
  18. aprilli
  19. a määruse teinud kohtuniku ega Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunike N. Siitami, J. Laffranque ja I. Pilvingu suhtes ei ole jõustunud süüdimõistvat kohtuotsust ning olemas ei ole ka EIK lahendit. Kui kaebaja jättis asjas nr 2-09-54283 edasikaebeõiguse kasutamata, siis tuleb lähtuda jõustunud kohtulahendi resolutsioonis kajastatust ning halduskohtul puudub õigus hinnata vaidlustatud kohtulahendi sisulist õiguspärasust. Kohtuasjades nr 2-09-54283, 3-23-23 ja 3-23-2639 ei ole äratuntav, et oleks riivatud kaebaja õigust õiglasele kohtumenetlusele. Asjades nr 2-09-54283 ja 323-23 tehtud lahendid olid kaebaja tegevusetuse tagajärg. Kuna kaebaja kaebusi ei võetud asjades nr 3-23-23 ja 3-23-2639 menetlusse, ei saanudki Riigikohus lõpplahendina asja sisuliselt läbi vaadata ega kahjuhüvitist välja mõista. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  20. X.X. ja Y esitasid Tartu Halduskohtu
  21. aprilli
  22. a määruse peale määruskaebuse. Määruskaebuse esitajad väidavad, et Riigikohtu halduskolleegiumi kohtunikud varjavad kuritegusid ja ei teavita riigi peaprokuröri määruskaebuse esitaja nimetatud esimese astme kuritegudest. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  23. Määruskaebus tuleb määruskaebuse esitajatele tagastada.
  24. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Arvestades vaidlustatud halduskohtu määruses esitatud põhjendusi ja määruskaebuses esitatud väiteid, on ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse esitaja võimalus oma õigusi kaitsta ilmselgelt vähene ja seega tuleb määruskaebus tagastada.
  25. X.X. nõuab kuriteokaebuse saatmist Eesti peaprokuratuurile kõikide süüdlaste kriminaalvastutusele võtmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuriteoteate esitamist reguleerib kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195, mille kohaselt kuriteoteade esitatakse uurimisasutusele või prokuratuurile. KrMS § 31 lg 1 kohaselt on uurimisasutused oma pädevuse piires Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Konkurentsiamet, Sõjaväepolitsei, Keskkonnaamet ning Justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla, kes 2 täidavad uurimisasutuse ülesandeid vahetult või nende hallatavate või kohalike asutuste kaudu. Kui X.X. leiab, et tema suhtes on toime pandud kuritegu, tuleb tal ise esitada kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.