Obsah (5)

§ 440§ 357§ 164§ 630§ 150

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Viru Maakohus Kohtunik Nele Teelahk Otsuse tegemise aeg ja koht 31. jaanuar 2025, Jõhvi Tsiviilasja number 2-24-17563 Tsiviilasi E

) § 630 lg 2). ASJAOLUD

1. E.F (hageja) esitas
2. novembril 2024 Viru Maakohtule hagi D.D (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt soovib hageja abielu lahutada. Poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja on kannatanud kostja vägivalla all. Poolte suhted on halvad ja abielulised suhted on ammu lõppenud. Kostja ei nõustunud abielu lahutama perekonnaseisuametis. Kostjal on alkoholiprobleemid. Hageja ei pea võimalikuks abielu jätkumist.
3. Kostjal ei ole vastu abielu lahutamisele. Abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja pooled elavad lahus. Kostja ei nõustu hagiavalduses toodud paljasõnaliste väidetega. Menetluskulud palub kostja jätta poolte endi kanda. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud hagi ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada õigeksvõtul põhineva otsusega (

§ 440lg 1).

1. Hageja on esitanud kostja vastu abielu lahutamise hagi. Rahvastikuregistri andmetel on poolte abielu sõlmitud
2. juulil 2021 Rakvere Linnavalitsuses.
3. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. 6.

§ 440

lg 1 kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Pooled ei vaidle abielu lahutamise nõude üle ning kostja on hagi õigeks võtnud.

§ 440

lg 4 kohaselt ei ole kohus abieluasjas küll õigeksvõtuga seotud, kuid kohtu arvates puudub alus hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest keeldumiseks. Kohus selgitas pooltele 30. jaanuari 2025 istungil ka abielu lahutamise menetluse peatamise ja leppimisaja võimalust

§ 357lg 1 alusel, kuid pooled seda ei soovinud.

Seetõttu ei pea kohus põhjendatuks käesolevat menetlust

§ 357lg 1 alusel peatada.

Eelmärgitut arvestades on kohtul alus arvata, et pooled oma kooselu ei taasta, mistõttu on abielu lahutamise eeldused täidetud. Seega peab kohus põhjendatuks poolte abielu lahutada. 7. Hageja esitas taotluse varem kantud perekonnanime taastamiseks. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Kohus rahuldab hageja taotluse ning määrab, et abielu lahutamise järel jääb hageja perekonnanimeks „E.F“. 8.

§ 164lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole kohtul vaja menetluskulusid rahaliselt kindlaks määrata. 2 9. Pooled on istungil apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud. Seega ei saa nad

§ 630lg 2 järgi kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada.

10. Kohus tagastab

§ 150

lg 2 p 3 alusel hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust (s.o 50 eurot) hageja kontole, mille hageja avaldas kohtuistungil. (allkirjastatud digitaalselt) 3