3-23-2354/16

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

1. juuli 2024, Tartu 3-23-2354 Y.Y. kaebus Viru Vangla vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõudes seoses alates
2. oktoobrist 2020 toimunud alasti läbiotsimistega Y.Y. määruskaebus Tartu Halduskohtu
3. juuni
4. a määruse resolutsiooni p 1 peale Kirjalik menetlus Kaebaja Y.Y., seaduslik esindaja X.X. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
5. Rahuldada Y.Y. määruskaebus.
6. Tühistada Tartu Halduskohtu
7. juuni
8. a määrus ja saata asi tagasi halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9. Asendada käesolevas määruses selle avaldamisel kaebaja ja tema esindaja nimi tähemärgiga. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. X.X. esitas
11. oktoobril 2023 Tartu Halduskohtule Y.Y. nimel kaebuse Viru Vangla vastu. Kaebuse kohaselt on kaebaja külastanud pikaajalistel kokkusaamistel oma isa X.X.-i Viru Vanglas alates
12. aastast. Kokkusaamised on toimunud umbes 3–4 korda aastas. Enne igat pikaajalist kokkusaamist (kuni 2022 a. lõpuni) teostati kaebajale alasti läbiotsimine lahti riietumisega. Sellisel viisil läbiotsimine oli lubamatu, inimväärikust alandav ja ebainimlik ning kaebaja psüühikat ja vaimset tervist kahjustav. Kaebaja taotleb Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 6000 eurot seoses inimväärikuse alandamise ja tervise kahjustamisega. Kaebaja palub hüvitise välja mõista viimase 3 aasta osas. Koos kaebusega esitas kaebaja taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel.
13. Viru Vangla
14. juuni
15. a vastuses kohtunõudele nähtub, et kaebajal ja X.X.-il toimusid Viru Vanglas pikaajalised kokkusaamised järgmistel kuupäevadel:
16. septembril 2017,
17. oktoobril 2017,
18. novembril 2017,
19. aprillil 2018,
20. oktoober 2018 kuni
21. oktoober 2018,
22. jaanuar 2019 kuni
23. jaanuar 2019,
24. mai 2019 kuni
25. mai 2019,
26. detsember 2019 kuni
27. detsember 2019,
28. juuli 2020 kuni
29. juuli 2020,
30. november 2022,
31. mai 2023 kuni
32. mai 2023,
33. oktoober 2023 kuni
34. oktoober 2023 ja
35. märts 2024 kuni
36. märts
37. Vangla märkis täiendavalt, et alaealisi külastajaid ei otsita enam täielikult (lahtiriietumisega) läbi alates
38. augustist
40. Tartu Halduskohus tagastas
41. juuni
42. a määrusega kaebuse (resolutsiooni p 1) ning jättis kaebaja menetlusabi taotluse kaebuse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ning taotluse tõendite kogumiseks läbi vaatamata (resolutsiooni p 2). Kahju tekitamise perioodiks tuleb pidada ajavahemikku
43. oktoobrist 2020 kuni
44. oktoobrini
45. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus kaebuse määrusega selle esitajale tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Tulenevalt HKMS § 44 lg-st 1 võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks. Tallinna Ringkonnakohus on selgitanud
46. septembri
47. a määruses nr 313-990, et hüvitamiskaebuse puhul tuleb kaebeõiguse olemasolu eitada juhul, kui kahju hüvitamise nõude eelduste puudumine on asjaoludest tulenevalt ilmselge. Halduskohus leidis, et kaebajal puudub kaebuses esitatud nõude osas ilmselgelt kaebeõigus, kuna haldusasja materjalidest ei nähtu, et kaebaja subjektiivseid õigusi oleks rikutud ega isegi kaebaja väidetud viisil riivatud ning seetõttu ei ole ka riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 eeldused täidetud. Viru Vangla
48. juuni
49. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajat ei ole viimase kolme aasta jooksul enne kaebuse esitamist Viru Vanglas enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist alasti läbi otsitud. Viru Vangla on vastuses kohtunõudele märkinud, et Viru Vanglas ei otsita alates
50. augustist 2022 alaealisi enne pikaajalisele kokkusaamisele minemist täielikult (lahtiriietumisega) läbi. Halduskohus märkis, et tal ei ole põhjust selles vangla väites kahelda. Kuivõrd Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebajale ei ole Viru Vanglas teostatud perioodil
51. oktoober 2020 kuni
52. oktoober 2023 täieliku lahtiriietumisega läbiotsimisi enne isaga pikaajalisele kokkusaamisele minemist, ei saanud kaebaja väidetud viisil vangla tema õigusi mitte kuidagi rikkuda ning talle kahju põhjustada, mistõttu on ilmselge, et RVastS § 7 lg 1 nõuded ei ole täidetud. Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebuses kirjeldatud asjaoludega seoses kaebeõigus Viru Vangla vastu hüvitamisnõude esitamiseks. Kaebuse tagastamise tõttu jättis halduskohus menetlusabi ja täiendavate tõendite kogumise taotluse läbi vaatamata.
53. Kaebaja esindaja esitas Tartu Ringkonnakohtule hiljem täiendatud määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kaebaja esindaja palub ringkonnakohtul kontrollida haldusasja nr 3-24-1545 toimikust Viru Vangla
54. mai
55. a otsuse nr 6-16/24/47-2 p 2.8, milles on märgitud: „Kaebajal toimusid [...] pikaajalised kokkusaamised
56. ja
57. juuni 2021,
58. ja
59. detsembril 2021,
60. ja
61. juulil 2022;
62. novembril 2022,
63. ja
64. mail 2023,
65. ja
66. oktoobril 2023 ja
67. ja
68. märtsil 2024." Seega ei ole vangla esitanud kohtule kõiki andmeid, mis puudutavad vaidlusalust ajavahemikku. Vangla on kohtule valetanud ka seda, et alates
69. augustist 2024 alaealisi külastajaid ei otsita enam täielikult (lahtiriietumisega) läbi.
70. novembri 2022 kokkusaamisel otsiti kaebaja Y.Y. alasti läbi. Kahju tekitamise periood algas tegelikult
71. a, mil toimus esimene pikaajaline kokkusaamine. Kaebaja esindaja ja isa sai kaebajale teostatud alasti läbiotsimistest ja põhjustatud kahjust teada alles
72. a. Kaebaja on alaealine laps, lisaks on tal terviseprobleemid, mille tõttu on ta eriti haavatavas olukorras. Laps oli alles 5aastane, kui toimus esimene kokkusaamine koos alasti läbiotsimisega. Väikesele lapsele ei saa ette heita 2 seda, et ta kohe ei teavitanud kahju tekkimisest. Lisaks on laps tunnistanud, et ta ei soovinud läbielatust varem rääkida, kuna ta kartis ja tal oli piinlik. Kaebaja ei soovinud end võõraste ees alasti võtta ja ütles seda ka ametnikele, aga läbiotsimisest keeldumise korral ähvardati kaebajat, et ta ei saa pikaajalisele kokkusaamisele. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
73. Ringkonnakohus asub seisukohale, et määruskaebus tuleb rahuldada.
74. Halduskohus lähtus asjas kaebeõiguse puudumisel sellest, et Viru Vangla vastusest kohtunõudele nähtuvalt ei olnud kaebajal ja tema isal ajavahemikul
75. oktoobrist 2020 kuni
76. oktoobrini 2023 pikaajalisi kokkusaamisi, mistõttu ei saanud kaebuses kirjeldatud asjaoludel kaebaja õiguste rikkumist või isegi riivet aset leida.
77. Viru Vangla esitas
78. juunil 2024 ehk pärast halduskohtu määruse tegemist lisa
79. juuni
80. a vastusele nr 1-8/24/9262-2, milles märkis, et täiendavalt, et kaebajal toimusid oma isaga pikaajalised kokkusaamised ka 4 ja
81. detsembril 2021 ning 28 ja
82. juulil
83. Nimetatud kuupäevad olid ekslikult jäänud märkimata
84. juunil 2024 koostatud vastuses.
85. Kaebaja on juhtinud tähelepanu ka haldusasjas nr 3-24-1545 Viru Vangla poolt esitatud
86. mai
87. a otsusele kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmise kohta, mille kohaselt toimusid kaebajal pikaajalised kokkusaamised
88. kuni
89. juunini 2021,
90. kuni
91. detsembrini 2021,
92. kuni
93. juulini 2022,
94. novembril 2022,
95. kuni
96. maini 2023,
97. kuni
98. oktoobrini 2023 ja
99. kuni
100. märtsini
101. Viru Vangla otsusest küll ei nähtu, kellega kokkusaamised on toimunud, kas X.X.-i poja või kellegi teisega, aga nt pikaajalised kokkusaamised
102. kuni
103. detsembrini 2021 ning
104. kuni
105. juulini 2022 on aset leidnud kaebajaga.
106. Ringkonnakohus leiab, et eelnevalt esitatu ei kinnita halduskohtu ega vangla seisukohta, et viimase kolme aasta jooksul ei ole alasti läbiotsimisi kaebaja suhtes toimunud, kusjuures vangla esitatud seisukohast nähtub vaid see, et väidetavalt lõpetati lahti riietumisega läbiotsimised pikaajalistele kokkusaajatele alates
107. augustist
108. Samas väidab kaebaja esindaja, et
109. novembril 2022 aset leidnud kokkusaamisele eelnes siiski alasti läbiotsimine kaebaja suhtes. Järelikult ei ole eelnevalt esitatud seisukohtades tulenevalt põhjendatud kaebuse tagastamise HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Ringkonnakohus rõhutab, et käesolevas asjas ei ole kaebeõiguse puudumine selge, mistõttu tuleb halduskohtu määrus tühistada ning saata asi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. Olukorras, kus kaebaja väidab vastustaja õigusvastase tegevuse toimumist, üldjuhul ei piisa kaebaja õiguste riive puudumise järeldamiseks ainuüksi sellest, et vastustaja eitab õigusvastase tegevuse toimumist. Tegemist on asjaoluga, mille kohus saab välja selgitada asja sisulise lahendamise käigus. Ringkonnakohtu hinnangul saab HKMS § 121 lg 2 p-s 1 nimetatud eeldus olla täidetud üksnes siis, kui väidetava kahju põhjustanud tegevus ei saanud aset leida ja see asjaolu on selge täiendava põhjendamise või tõendamiseta.
110. Kaebaja esindaja on määruskaebemenetluses esitanud taotluse käesoleva kohtumääruse avaldamisel asendada kaebaja ja tema esindaja nimed tähemärkidega. Ringkonnakohus rahuldab nimetatud määruskaebuse lähtudes HKMS § 175 lg-st
111. (allkirjastatud digitaalselt) 3