Obsah (5)

§ 175§ 173§ 172§ 158§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Kohtujurist Laura Otto Määruse tegemise aeg ja koht 13.01.2025, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-17267 Tsiviilasi B. D. kohustustest va

) redaktsioonist. Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. Käesolevaks ajaks on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest 2/4 möödunud viis aastat, mistõttu otsustab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise vastavalt

§ 175lg-le 1.

3.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 4. Võlgnik on rikkunud kohustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (

§ 173lg 1).

Kohtule esitatud andmete põhjal ei ole võlgnik kohustustest vabastamise kestel töötanud. Samuti ei ole võlgnik usutavalt selgitanud töö leidmise võimatust. Võlgniku ärakuulamisel esitatud väited terviseprobleemide kohta (dtl 538) on tulu teenimise takistatusega loogiliselt seostamata ja tõendamata. Kohus andis võlgnikule võimaluse esitada tervisetõend selle kohta, millistel asjaoludel ja millises ulatuses on võlgniku tervislik seisund piiranud või välistanud töö tegemise (dtl 541), kuid võlgnik ei ole kohtule vastavat tõendit esitanud. Võlgniku poolt pärast ärakuulamist esitatud kaks kuvatõmmist okidoki.ee portaalist, millest nähtub võlgniku sooviavaldus töökohale kandideerimiseks, ei ole piisav tõendamaks võlgniku aktiivset töökoha otsimist kohustustest vabastamise menetluse perioodil. Üks viidatud sooviavaldustest on esitatud 01.10.2024 ja teine 24.11.2024 ehk pärast kohustustest vabastamise menetluse 5-aastase perioodi lõppu, viimane neist alles pärast võlgniku ärakuulamist. Kohtu hinnangul ei ole võlgnik piisavalt pingutanud tulutoova tegevuse otsimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 5. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). 6. Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud

§ 173

lg-s 1 sätestatud kohustustust tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ning on kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlgnikule oli teada kohustusest tegeleda tulutoova tegevusega. 7. Tegemist on vabatahtliku menetlusega, mis viiakse läbi võlgniku tahte ning avalduse alusel. Kohus järeldab võlgniku käitumisest, et tal puudub huvi menetlust läbida. Võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras (võlgadest vabastamise menetluse eesmärk) ei ole vabastamise taotlemise automaatne tagajärg ning seadus sätestab absoluutsed keeldumisalused, mille puhul on võlgniku kohustustest vabastamine välistatud (

§ 175lg-d 2 ja 4).

Võlgnik on rikkunud tahtlikult oma kohustusi ja on kohustustest vabastamise võimaluse kaotanud. 8. Kohus keeldub võlgniku kohustustest vabastamise ning lõpetab kohustustest vabastamise menetluse (

§ 175lg 1 ja 8).

Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustustest (

§ 172lg 4 ls 2).

Kohus avaldab teate võlgniku kohustustest vabastamata jätmise määruse kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 175 lg 7). 9. Kohus märkis 20.11.2018 määruse resolutsioonis, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud (dtl 43,

§ 158lg 4 ls 2).

Määrus on selles osas täitedokumendiks, kui kohus keeldub vabastamast võlgnikku kohustustest ja lõpetab menetluse (

§ 168, §174 lg 1).

10. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Antud juhul kohus ei vabasta võlgnikku kohustustest, 3/4 mistõttu tuleb tal riigipoolse menetlusabi kulud hüvitada. Kohus on 20.11.2018 kohtumäärusega määranud hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 476,4 eurot (sh käibemaks) (dtl 43). Kohus mõistab välja võlgnikult B. D. riigi kasuks riigipoolse menetlusabi kulud kogusummas 476,4 eurot (sh käibemaks). TsMS § 179 lg 1 kohaselt menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. (allkirjastatud digitaalselt) Ants Mailend kohtunik 4/4