Obsah (4)

§ 187§ 133§ 180§ 77

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 05.06.2024, Tartu Haldusasja number 3-22-2609 Haldusasi X.X. kaebus Tartu Vangla vastu

) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist (KIS) nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi 3 erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse ja täiendava seisukoha halduskohtule, ka apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Kaebajale riigi õigusabi mitteandmist toetab ka asjaolu, et halduskohtumenetluses kehtib uurimisprintsiip, mille kohaselt on kohtul kohustus kaebajat vajadusel suunata ja abistada. Samuti selgitab haldusasja lahendav kohus uurimispõhimõttest tulenevalt enda initsiatiivil välja kaebuse menetlemiseks vajalikud asjaolud, seadusesätted ja võimaliku kohtupraktika. Seega halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava apellatsioonkaebuse.
3. Ringkonnakohtule ei nähtu kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
4. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. II
5. Kaebaja taotleb menetlustähtaja ennistamist. Ringkonnakohus märgib, et kaebaja esitas käesolevaga ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse Tartu Halduskohtu 29.05.
6. a otsuse vaidlustamiseks ning kaebaja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaegselt. Kaebaja ei saa apellatsioonimenetluse raames vaidlustada Tartu Halduskohtu 07.09.
7. a määrust (tl 14-15p, määrus on jõustunud) menetluse lõpetamise kohta väärikuse alandamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, milles halduskohus leidis, et kaebaja on kaebetähtaega ületanud ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus kaebaja eeltoodud taotluse tähelepanuta. 15.

§ 187

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus pärast apellatsioonkaebuse saamist selle menetlusse võtmise või sellest keeldumise. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada. 16.

§ 187

lg 3¹ kohaselt võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tagastada, kui seadus võimaldab asja läbi vaadata lihtmenetluses ning asjaoludest tulenevalt on apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

§ 133

lg 1 kohaselt võib kohus asja läbi vaadata oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Käesolevas haldusasjas on vaidlus selle üle, kas kaebajal on tekkinud mittevaraline kahju remonditöödega põhjustatud müra tõttu ja seoses atsetooni kasutamise. Ringkonnakohus leiab, et vaidluse sisu arvestades saab käesolevat asja

§ 133lg 1 alusel läbi vaadata lihtsustatud korras.

1. Kaebaja taotles kaebuses tervise kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamist nii alusel, et remonditöödega põhjustati tugevat müra, kui ka alusel, et remonditööde tegemisel kasutati atsetooni. Eeltoodud osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et tervise 4 kahjustamine on tõendamata, seega ei ole kahju hüvitamise nõude rahuldamine võimalik. Lisaks taotles kaebaja väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamist seoses atsetooni kasutamisega. Selles osas asus halduskohus otsuses kokkuvõttes seisukohale, et vastustaja tegevus ei olnud õigusvastane, seega ei ole võimalik rahuldada väärikuse alandamisega tekitatud kahju hüvitamise nõuet. Kaebaja väitel ei arvestanud halduskohus, et ta ei pääse enda terviseandmetele ligi. Haldusasja materjalidest nähtuvalt esitas vastustaja halduskohtule 13.10.
2. a vastuse (tl 22-23p) lisana nr 4 kaebaja tervisekaardi väljavõtted (tl 30-35) ajavahemiku 17.06.-30.11.2022 kohta. KIS-st nähtuvalt on vastustaja vastus koos lisadega kaebajale 16.10.2023 kätte toimetatud. Seega on kaebajal olemas teave tema tervisekaartidel kajastatu kohta. Halduskohus märkis otsuses, et tervisekaardi põhjal olid kaebajal eeltoodud perioodil regulaarsed kokkupuuted tervishoiutöötajatega ning et ühestki tervisekaardi kandest ei nähtu, et kaebaja oleks kurtnud kaebuses nimetatud tugeva müra või atsetooni kasutamise mõjusid või et tervishoiutöötaja oleks kindlaks teinud kaebuse aluseks olevate asjaoludega seostatava tervisekahjustuse. Kaebaja ei ole ka apellatsioonkaebuses esitanud taolisi väiteid ega tõendeid, mis lükkaksid halduskohtu põhjendused ümber. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuses väidetu ei viita halduskohtu poolt materiaalõiguse normide ebaõigele kohaldamisele, tõendite ebaõigele hindamisele ega kohtumenetluse normide olulisele rikkumisele (vt

§ 180lg 1).

Ringkonnakohtu hinnangul on haldusasjas kogutud tõenditele tuginedes ja asjaolusid arvestades kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 18. Eeltoodust lähtudes leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul on täidetud

§ 187lg-s 3¹ sätestatud eeldused ning apellatsioonkaebus tuleb kaebajale tagastada.

Tegemist ei ole apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist takistava puudusega, mida saaks kõrvaldada. Seetõttu puudub vajadus

§ 187

lg 4 alusel apellatsioonkaebuse käiguta jätmiseks.

§ 187

lg 2 kohaselt tagastatakse apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisel apellatsioonkaebus määrusega läbivaatamatult. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud. 19. Kuna apellatsioonkaebus tagastatakse, siis puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuses esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks. vajadus 20.

§ 77

lg 1 kohaselt halduskohtumenetluse avalikkuse, haldusasja menetluse kinniseks kuulutamise, kohtuistungi edastamise ja salvestamise suhtes kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 37-42. TsMS § 38 lg 1 p 3 kohaselt kohus kuulutab menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik menetlusosalise, tunnistaja või muu isiku eraelu kaitseks, kui huvi asja avaliku arutelu vastu ei ole eraelu kaitse huvist suurem. Halduskohtule on esitatud kaebaja tervisekaardi väljavõtted. Ringkonnakohtu hinnangul on kaebaja eraelu kaitseks vajalik kuulutada menetlus kinniseks kaebaja terviseandmeid puudutavas osas. Huvi asja avaliku arutelu vastu käesoleval juhul puudub. Eelnevat arvestades kuulutab ringkonnakohus menetluse

§ 77lg 1 ja Ts

MS § 38 lg 1 p 3 alusel kaebaja terviseandmeid puudutavas osas kinniseks. (allkirjastatud digitaalselt) 5