Obsah (6)

§ 4§ 1§ 12§ 16§ 17§ 18

MÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja

) ja kaebaja nõude lahendamine on maakohtu pädevuses. Kohus ei selgita kaebajale täpsemalt kahju hüvitamise nõude esitamise ja lahendamise korda, kuna kohtud on seda juba korduvalt teinud varasemates määrustes.

1. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ei nõustu Tartu Halduskohtu
2. mai
3. a määrusega ja leiab, et määrus on ebaseaduslik ja alusetu. Kaebaja leiab, et halduskohus tuvastas ebaõigesti kaebuse eseme. Kaebaja leiab, et ainult vangla on süüdi selles, et teda ei vabastatud pärast Riigikohtu poolt tehtud otsust nr 3-1-1-
4. Kaebaja nõuab 40 miljonit eurot just vangla käest riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 alusel. Vanglaametnikud andsid kaebajale Riigikohtu
5. mai
6. a otsuse ja eemaldasid seejärel selle tõendi kriminaalasja toimiku elektroonsest ja paberversioonist. Sellepärast jäeti kaebaja alusetult vabadusest ilma vähemalt 10 aastaks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7. Tartu Ringkonnakohtu hinnangul ei kuulu määruskaebus rahuldamisele.
8. Kaebaja taotles halduskohtult kahju hüvitamist selle eest, et temalt võeti vabadus pärast Riigikohtu
9. mai
10. a otsust. Tartu Halduskohus tagastas kaebuse, leides, et kaebuse lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse.
11. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses leiab kaebaja, et tema esitas kaebuse vangla vastu RVastS § 17 lg 1 alusel, kuna vangla ei vabastanud teda pärast Riigikohtu otsuse tegemist. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
12. Pärast Riigikohtu
13. mai
14. a otsust jätkus kriminaalasja menetlus Viru Maakohtus. Viru Maakohus mõistis kaebaja süüdi
15. detsembri
16. a otsusega. Vanglas viibis kaebaja
17. juunil 2014 jõustunud Viru Maakohtu otsuse alusel. Halduskohus viitas vaidlustatavas määruses õigesti, et halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikes suhetes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei ole ette näinud teistsugust menetluskorda. Antud juhul on süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise alused, ulatus ja kord ette nähtud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduses (

), mis on riigivastutuse seaduse suhtes eriseaduseks (

§ 4

). Riigivastutuse seadust kohaldatakse süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamisele üksnes

-s sätestatud juhul (

§ 1lg 3).

See tähendab, et kui kaebaja soovib kahju hüvitamist seoses kriminaalasjas vabaduse võtmisega, tuleb tal järgida

-is sätestatut. 9.

§ 12järgi hüvitatakse kahju isiku kirjaliku taotluse alusel.

Kahju hüvitamise korda kriminaalasja kohtueelses menetluses ja väärteoasja kohtuvälises menetluses reguleerivad

§-d 14–17. Esmalt lahendab taotluse kahju hüvitamiseks kriminaalmenetluses prokuratuur. Kui prokuratuur jätab taotluse (osaliselt) rahuldamata või läbi vaatamata, võib

§ 16

lg 1 järgi esitada kaebuse Riigiprokuratuurile ning vajaduse korral on Riigiprokuratuuri määrust võimalik

§ 17lg 1 alusel vaidlustada maakohtus.

Kahju hüvitamise korda kohtumenetluses reguleerivad

§ 18

-21 ja taotlus kahju 2 hüvitamiseks esitatakse maakohtule, maakohtu otsustust saab vaidlustada ringkonnakohtus. 10. Eeltoodut arvestades ei kuulu süüteomenetluses tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude lahendamine HKMS § 4 lg 1 kohaselt halduskohtu pädevusse ning halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel õigesti. Ringkonnakohus jätab S. Matvejevi määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3