Obsah (5)

§ 180§ 423§ 126§ 173§ 179

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22. august 2024, Tartu Kriminaalasja number 1-23-7422 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Signe Hint Kri

) §-de 306, 311, 312 ja 313 alusel kohus otsustas:

1. Tunnistada süüdi Marek Pülsü KarS § 331 2 järgi ja mõista karistuseks 5 kuud vangistust.
2. KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 17.06.
3. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõista Marek Pülsüle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust.
4. Kohustada Marek Pülsüt ilmuma vanglasse karistust kandma kohtust saadetavas teatises märgitud ajal. Lugeda vangistuse kandmise alguseks Marek Pülsü vanglasse saabumise aeg. 1 4.

§ 180

lg 1, § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Marek Pülsült Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskuluna sundraha 1230 eurot. 5.

§ 423

ja § 417 lg 2 alusel tuleb menetluskulu tasuda 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulu tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99924700022899. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 6.

§ 180lg 1 alusel jätta Marek Pülsü kanda valitud kaitsjale makstud tasu.

7.

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimiku juurde CD-R plaat, millel on Marek Pülsü poolt H. P.-le saadetud e-kirjad. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtumenetluse poolel on õigus apellatsiooniõigusest loobuda. Kaitsja võib apellatsiooniõigusest loobuda üksnes kaitsealuse kirjalikul nõusolekul. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu 1. Marek Pülsüt süüdistatakse KarS § 331 2 järgi selles, et ta rikkus ajavahemikul 06.10.2022 kuni 07.01.2023 korduvalt Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 H.P. kaitseks kohaldatud lähenemiskeelu osana kehtestatud suhtluskeeldu. Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 kohaldati Marek Pülsüle lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal muu hulgas suhelda H.P.-ga kaugsidevahendite teel (sh helistada, saata sõnumeid ja kirju ning suhelda interneti suhtluskeskkondades). Erandina lubati Marek Pülsül võtta H.P.-ga ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale (käesoleval ajal Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega nr 2-19-12772 määratud ajal ja viisil), mille järgi on Marek Pülsül õigus suhelda ühiste alaealiste lastega ja kirjutada H.P.-le e-kirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Marek Pülsü saatis oma e-posti aadressilt XXX H.P.-le, kes viibis XXX ja mujal Tartu maakonnas, e-posti aadressile XXX järgmisi e-kirju, mille sisu ei vastanud kohtu määratud suhtluskorrale või ületas kohtu määratud suhtluskorra piire: -06.10.2022 kell 03:28 e-kirja sisuga: „Tere, Las K. M. ostab lastele telefonid ja Tydrukud uuel nädalal helistavad isale. Tervitustega, Kohtutäiturite Liitu poolt, Hille Kudu, Kaja Lilloja Risto lepp..ja muud putukad kes sinna liitu kuuluvad…, Tervitustega, Marek Pülsü“. -06.10.2022 kell 22:00 e-kirja sisuga: „Tead H. mis on hea Se,et sain lapsed Tehtud Sinuga. Laste isa marek Pülsü“. 2 -14.10.2022 kell 09:50 e-kirja sisuga: „Tere H.P., Vabandan sõnumite eest, mis puudutas sind ja sinu lähedasi, enam selliseid asju ei juhtu, kuna sain ka järgmiseks nädalaks psühholoogi juurde aja, et asjad lahti rääkida oma elus, raskel ajal. Tahaksin lihtsalt teada, kuidas Tydrukutel läheb, muud midagi. Toredat Nädalalõoou Teile, Tervitustega, Marek Pülsü“. -24.11.2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Kui oleks Mees,kes lastest ei hooli, oleks kiilakas, kes elab Minu Tüdrukutega ja samas hävitab Laste Tulevast Kinnisvara...Siis võibolla jätaks selle Tartu Juristi ellu...Elu näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb 2023.. Edu...“. -24.11.2022 kell 02:52 e-kirja sisuga: „Tere, Nyt pitääs kaikki olla kotona Kaunit tytöt.. Lugupidamisega, Marek Pülsü“ (kiri tõlgituna eesti keelde „Te peaksite kõik nüüd kodus olema, ilusad tüdrukud). -06.01.2023 kell 19:38 e-kirja sisuga: „Tere, Palju Õnne H.,Loodan, et oled Ônnelik..Lugupidamisega,Marek Pülsü“. -06.01.2023 kell 19:53 e-kirja sisuga: „Hehh.. M. Lugu..Ole tubli..naudi lugu... Elamekorra..Lugupidamisega,Vanem Pülsü.“. -06.01.2023 kell 20:43 e-kirja sisuga: „Tere, Teen vaherahu...Tüdrukutega annad suhelda, esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni neile,M. jääb laste elust ära, tegeletakse Soomes selle mehega, lastel on 22 aastaselt raha olemas, se mis teete hetkel se on vale ja karma lammutab teid lôplikult..võin teile anda raha kui te vajate..10 bikoini raha jätke XXX raahule, kuna se saab nagunii lastele..H.P. mis sul on lastele anda, K. M., kes ei sa enam Soomes tööd saada..Võime ka teistmoodi selle lahingu tomineerida,M. jääb oma advokaadi lisist ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega Eestis XXX edasi.. Vali edaspidine Elu. Lugupidamisega, Laste Isa Marek Pülsü“. -07.01.2023 kell 17:13 e-kirja sisuga: „Õnne noor daam,kes on veel P.M. maksakad ja Lastele Musid..Lugupidamisega,Marek Pûlsû“. Kirjeldatud käitumisega pani Marek Pülsü toime KarS § 331 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu ja isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Kohtumenetluse poolte seisukohad 2. Prokurör jäi kohtuvaidlustes süüdistuse juurde ning taotles Marek Pülsü süüditunnistamist ja karistamist KarS § 3312 järgi 7-kuulise vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega mõistetud karistuse kandmata osa 2 aasta ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva vangistust. 3. Marek Pülsü kinnitas kohtuistungil, et sai süüdistusest aru, kuid ei tunnistanud end süüdi. Ta keeldus kohtus ütluste andmisest ja jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Ka viimases sõnas ei soovinud süüdistatav midagi lisada. 4. Kaitsja leidis, et süüdistus pole põhjendatud ja Marek Pülsü tegevus ei vasta KarS § 331 2 koosseisule. Süüdistusest ei selgu, millist kohtu määratud suhtluskorda Marek Pülsü prokuratuuri arvates rikkus. Lisaks pole suhtluskeeld lähenemiskeelu osa ning e-kirjade saatmine pole VÕS §-s 1055 sätestatud lähenemiskeelu, vaid muu isikukaitse abinõu rikkumine. Marek Pülsü ei rikkunud suhtluskorda korduvalt, sest e-kirjad olid valdavalt (s.o v.a 24.11.2022. a e-kiri) lastega suhtlemise teemalised ning puudutasid suuremal või vähemal määral ühiseid lapsi, samuti ei saa õnne soovimine või vabandamine kaasa tuua kriminaalvastutust. Üks (s.o 24.11.2022.

1. a)e-kiri pole korduv rikkumine. H.P. provotseeris Marek Pülsü käitumist, sest rikub ise kohtu määratud suhtluskorda ega võimalda Marek Pülsül oma lastega suhelda. Marek Pülsül peab olema võimalik teada anda, kui H.P. rikub 3 suhtluskorda. H.P. lubas Marek Pülsül suhelda endaga ka muudel teemadel ning Marek Pülsü e-kirjad ei saanud H.P. õigusi rikkuda ega talle hirmu tekitada. Kohtu seisukoht Süüdistus KarS § 3312 järgi 5. Süüdistuses heidetakse Marek Pülsüle ette lähenemiskeelu osana kehtestatud suhtluskeelu rikkumist 9-l korral. Kõigepealt ei jaga kohus kaitsja kriitikat, et süüdistusest ei selgu, millist kohtu määratud suhtluskorda Marek Pülsü prokuratuuri arvates rikkus. Süüdistuses märgitakse otsesõnu, et Marek Pülsü rikkus korduvalt Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 kohaldatud lähenemiskeeldu, mille järgi keelati Marek Pülsül muu hulgas H.P.-ga suhtlemine kaugsidevahendite teel ning erandina lubati tal võtta H.P.-ga ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale. Seejuures täpsustati, et käesoleval ajal on suhtluskord kindlaks määratud Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega nr 2-19-12772, mille kohaselt on Marek Pülsül õigus suhelda ühiste alaealiste lastega ja kirjutada H.P.-le e-kirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Eelnevast tulenevalt on kohtu hinnangul üheselt arusaadav, et Marek Pülsü jaoks oli keelatud kogu suhtlus H.P.-ga, mida kohus suhtluskorra kindlaks määramisel ei luba. Kuna kõnealune keeld kehtestati Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731, heidetakse ka süüdistuse alguses Marek Pülsüle igati loogiliselt ette just nimetatud otsusega kehtestatud keelu rikkumist. Kokkuvõtlikult on praeguses asjas esitatud süüdistuse pinnalt üheselt mõistetav, millise kohtulahendiga kohaldatud keeldu ja kuidas Marek Pülsü prokuratuuri meelest rikkus, ning kaitse poolel on olnud alates kohtumenetluse algusest soovi korral võimalik neid prokuratuuri seisukohti vaidlustada. 6. Pooled ei vaidle iseenesest selle üle, et süüdistuses nimetatud ajavahemikul oli Marek Pülsüle kohtulahendiga kohaldatud kannatanu H.P. kaitseks lähenemiskeeldu, ja kohtu hinnangul on see asjaolu tõendatud ka istungil uuritud tõenditega. Nähtuvalt Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusest nr 1-22-1731 tunnistati Marek Pülsü süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 järgi H.P. korduvas tapmise ja tervisekahjustuste tekitamisega ähvardamises. Sama otsuse resolutsiooni p-s 3 kohaldati VÕS § 1055 lg 1 alusel Marek Pülsüle lähenemiskeeldu 3 aastaks, keelates tal minna H.P.-le ning viimase elu- ja töökohale lähemale kui 100 meetrit ning suhelda H.P.-ga kaugsidevahendite teel. Erandina lubati Marek Pülsül võtta H.P.-ga ühendust interneti suhtluskeskkonnas vastavalt kohtu määratud suhtluskorrale, mis käesoleval ajal on kindlaks määratud Tartu Maakohtu 10.02.2020. a määrusega nr 2-19-12772. Viimati nimetatud määruse järgi on Marek Pülsül õigus suhelda ühiste alaealiste lastega ja kirjutada H.P.-le e-kirju aadressile XXX, kui Marek Pülsü soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellisel juhul tohib Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Kohtuotsus jõustus 05.07.2022 ja Marek Pülsü 3-aastane lähenemiskeeld lõpeb 05.07.2027. 7. Erinevalt kaitsjast on kohtu meelest H.P.-le lubamatute e-kirjade saatmine käsitatav lähenemiskeelu rikkumisena. Nii nagu üldiselt kohtupraktikas, käsitletakse ka Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsuses sidevahendite kaudu suhtlemise keeldu lähenemiskeelu osana, kirjeldades suhtluskeeldu lähenemiskeeldu puudutavas resolutsiooni punktis. Kooskõlas eelnevaga on Riigikohus samuti leidnud, et lähenemiskeeld võib lisaks füüsilise lähenemise keelule hõlmata ka muid tingimusi, nt keeldu kaitstava isikuga suhelda (sh telefoni või muude sidekanalite vahendusel või kirja teel) (RKKK 06.08.2010. a otsus nr 3-14 1-59-10, p 7.4). Ülal toodust lähtudes tuleb praeguses asjas kõne alla Marek Pülsü vastutus KarS § 3312 järgi lähenemiskeelu korduva rikkumise eest. 8. Edasi toob kohus välja, et vaidlust pole ka ajavahemikul 06.10.-24.11.2022 e-kirjade (kokku 5 e-kirja) saatmise osas ning selles osas langevad kõik tõendid omavahel kokku. Nii nähtub istungil uuritud e-kirjadest ja nende vaatlusprotokollist, et ajavahemikul 06.10.24.11.2022 saadeti Marek Pülsü e-posti aadressilt XXX H.P. e-posti aadressile XXX kokku 5 e-kirja, kusjuures kirjade sisu kattub süüdistuses tsiteerituga. Kannatanu H.P. kinnitas istungil samuti, et ta edastas Marek Pülsült saabunud e-kirjad viimase kriminaalhooldajale (16.05.2024. a istungiprotokoll lk 15). Ning Marek Pülsü tunnistas kohtueelses menetluses H.P.-le 2022. a oktoobris ja novembris e-kirjade saatmist ning avaldas, et saab aru, et poleks tohtinud seda teha. 9. Prokuratuuri ja kaitse seisukohad lahknevad aga 2023. a jaanuari e-kirjade (kokku 4 e-kirja) saatmise osas. Nimelt avaldas Marek Pülsü kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulamisel, et ta pole 2023. a e-kirju saatnud ega tea, kuidas need on tema e-posti aadressilt läinud. Võib-olla häkkis keegi sisse. Kohus keeldus kohtuliku uurimise käigus kaitsjalt tõendina vastu võtmast Marek Pülsü kriminaalhooldaja arvamust, et keegi kolmas isik võib Marek Pülsü e-posti aadressi kastutada (16.05.2024. a istungiprotokoll lk 24-26). Kohus leiab endiselt, et taoline dokument pole kriminaalmenetluses tõendina lubatav, sest kriminaalmenetluses tuvastab tõendamiseseme asjaolud kohus, hinnates ja kaaludes ise neid asjaolusid puudutavat teavet. Kellegi teise (v. a eksperdi) arvamusel, hinnangul või kahtlusel pole kriminaal-menetluses faktiliste asjaolude tuvastamisel mistahes kaalu ega tõendi väärtust. Kuna praegusel juhul ei esitatud kohtule lubatavaid tõendeid selle kohta, et 2023. a jaanuaris kasutas Marek Pülsü e-posti aadressi keegi teine, on Marek Pülsü vastav kaitseversioon paljasõnaline. 10. Täiendavalt on Marek Pülsü versioon 2023. a e-kirjade osas kohtu hinnangul ebausaldusväärne. Võrreldes omavahel 2022. a ja 2023. a e-kirju, ilmneb, et sarnaselt 2022. a e-kirjadega langeb ka 2023. a e-kirjade sisu kokku kohtus uuritud e-kirjade ja nende vaatlusprotokolliga ning kannatanu H.P. kinnitas kohtuistungil samuti, et ta saatis kõik Marek Pülsult saadud (sh 2023. a jaanuari) e-kirjad viimase kriminaalhooldajale edasi. Eelnevast tulenevalt saadeti kõik e-kirjad Marek Pülsü e-posti aadressilt. Lisaks on 2022. a ja 2023. a ekirjade sisu ja kirjastiil väga sarnane. Nii keskendutakse ka 06.01.2023. a viimases ja 07.01.2023. a kirjas (sarnaselt 06.10.2022. a esimese ja 24.11.2022. a e-kirjaga) H.P. elukaaslasele ning 06.01.2023. a viimases kirjas räägitakse sarnaselt 06.10.2022. a esimese kirjaga lastele telefoni ostmisest. Veel soovitatakse 06.01.2023. a viimases kirjas H.P.-l jätta XXX rahule (Marek Pülsü elukoht on XXX-
2. i)ning 06.01.2023. a e-kirjade lõpus rõhutatakse, et Marek Pülsü on laste isa. Viimaks kasutatakse nii 2022. a kui ka 2023. a e-kirjades emotikone, kõikide kirjade tekstides on kirjavigu ning 07.01.2023. a e-kirja adressaat on lisaks H,P.-le ka Marek Pülsü varasem kaitsja Katrin Paulus. Pidades silmas 2022. a ja 2023. a e-kirjade ülal kirjeldatud suurt sarnasust, tuvastab kohus kokkuvõtlikult, et Marek Pülsü saatis H.P.-le kõik süüdistuses kirjeldatud e-kirjad (kokku 9 kirja). 11. Kohtu arvates rikkus Marek Pülsü eelpool käsitletud kirjade saatmisega Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 kohaldatud lähenemiskeeldu. Nagu öeldud, tohtis Marek Pülsü kõnealuse kohtuotsuse järgi kirjutada H.P.-le aadressile XXX e-kirju üksnes juhul, kui ta soovib kokku leppida kohtumist lastega. Sellises olukorras tohtis Marek Pülsü suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Kogu muu suhtlus H.P.-ga oli Marek Pülsü jaoks keelatud. Vaatamata 5 eelnevale, ilmneb kohtus uuritud e-kirjadest, et Marek Pülsü ei avaldanud üheski kirjas soovi lastega kohtumist kokku leppida, vaid kirjutas H.P.-le muudel teemadel. Sealhulgas tegi Marek Pülsü isiklikke ja emotsionaalseid märkusi nii H.P., nende ühiste laste kui ka H.P. elukaaslase kohta, samuti tegi Marek Pülsü H.P. elukaaslase aadressil otsesemaid või kaudsemaid ähvardusi (nt 24.11.2024. a e-kirjas: „/---/Siis võibolla jätaks selle Tartu Juristi ellu...Elu näitab,mis Sellisest Mehest Saab,kui se hetk tuleb 2023.. Edu...“; 06.01.2023. a e-kirjas: „/---/M. jääb laste elust ära, tegeletakse Soomes selle mehega /---/ M. jääb oma advokaadi lisis. ilma, sina laste õigustest ilma ja mina elan lastega Eestis XXX edasi.. Vali edaspidine Elu. /---/.“; 07.01.2024. a e-kirjas: „/---/M. maksakad/---/). Ainsana puudutas lastega suhtlemist 06.01.2023 kell 20:43 saadetud e-kirja algus („Tere, Teen vaherahu...Tüdrukutega annad suhelda, esmaspäev, kolmapäev, reede..Ostan telefoni neile“…), kuid seejärel keskendus ülejäänud kiri taas muudele teemadele. Arvestades eelnevat, eiras Marek Pülsü kõikide e-kirjade saatmisega Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega nr 1-22-1731 kehtestatud lähenemiskeeldu. 12. Viimati märgitud seisukohta ei kummuta ka kaitsja ülejäänud argumendid. Kuna Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega keelati Marek Pülsül suhelda H.P.-ga kõikidel muudel teemadel ning ta tohtis H.P.-le kirjutada üksnes juhul, kui ta soovis kokku leppida kohtumist lastega, on asjakohatu kaitseväide, et mõnes e-kirjas soovis Marek Pülsü õnne või vabandas. See asjaolu ei välista lähenemiskeelu rikkumist. Kaitsja väide, et H.P. lubas Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega kohaldatud lähenemiskeelu ajal Marek Pülsül suhelda endaga ka muudel teemadel, on tõendamata, ning argument, et Marek Pülsül peab olema võimalik teada anda, kui H.P. rikub ise suhtluskorda on taas asjakohatu ̶ Marek Pülsül oli soovi korral piiranguteta võimalik teatada H.P. poolsetest väidetavatest suhtluskorra rikkumistest ükskõik kellele teisele isikule ja oma õigusi nii realiseerida. 13. Kohtu arvates rikkus Marek Pülsü kõikidel kordadel lähenemiskeeldu tahtlikult. Marek Pülsü teadis Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsuse põhjal, et ta tohib saata H.P.-le e-kirju vaid juhul, kui ta soovib kokku leppida kohtumist lastega, ning et sellises olukorras tohib ta suhelda H.P.-ga ainult teemadel, mis puudutavad lastega suhtlemist ja selle korraldamist. Kõigil muudel teemadel oli H.P.-ga suhtlemine keelatud. Kuna Marek Pülsü saatis sellegipoolest ajavahemikul 06.10.2022-07.01.2023 (s.o 4 kuu vältel) H.P.-le 9 e-kirja ega avadanud üheski kirjas soovi lastega kohtumist kokku leppida, teadis Marek Pülsü kahtlusteta igal korral, et ta eirab kohtulahendiga kehtestatud keeldu. Kuna Marek Pülsü saatis sellegipoolest H.P.-le kõnealused e-kirjad, pani Marek Pülsü kõik teod toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 mõttes. 14. Arvestades, et Marek Pülsü rikkus lähenemiskeeldu tahtlikult 9 korda, vastab tema tegevus KarS § 3312 objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. Kuna puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud, tuleb Marek Pülsü KarS § 3312 järgi süüdi tunnistada. Karistus 15. KarS § 331 näeb ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse, kuid kohtu meelest pole võimalik Marek Pülsüle rahalist karistust mõista. Käesoleval juhul pole tegemist Marek Pülsü esimeste või harvade üleastumistega, vaid tal on 2 kehtivat kriminaalkaristust, kusjuures viimati tunnistati ta Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega (s.o ca 2 aastat ja 2 kuud tagasi) süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 järgi H. P. ähvardamises 9-l korral. Sama otsusega mõisteti Marek Pülsüle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva 2 6 vangistust, millest ta kandis kohe ära 5 kuud vangistust (viibis vanglas 03.02.-06.07.2022). Ülejäänud karistus 2 aastat ja 25 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata. Kuna kohus tuvastas praeguses asjas, et Marek Pülsü rikkus kriminaalhoolduse ajal pärast šokivangistuse kandmist 9 korda sama kannatanu kaitseks seatud lähenemiskeeldu, ei pidurdanud senised meetmed Marek Pülsü õigusvastast käitumist ja uue kuriteo eest vangistuse mõistmine on vältimatu. 16. Asudes analüüsima Marek Pülsü süü suurust, toob kohus välja, et KarS § 3312 sätestab kuriteona kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu rikkumise, kui sellega on põhjustatud oht isiku elule, tervisele või varale, või lähenemiskeelu või muu isikuõiguse kaitse abinõu korduva rikkumise. Kuna Marek Pülsü ei rikkunud füüsilist lähenemiskeeldu ega põhjustanud ohtu kellegi elule, tervisele või varale, realiseeris ta KarS §-s 3312 sätestatud kergema teoalternatiivi, s.o rikkus korduvalt lähenemiskeelu osana kehtestatud suhtluskeeldu. Samas eiras Marek Pülsü suhtluskeeldu 9 korda ja käesoleval juhul esineb ka KarS § 58 p-s 4 ettenähtud karistust raskendav asjaolu, s.o kuriteo toimepanemine endise pereliikme (endise abikaasa) vastu. 17. Kohtu meelest karistust kergendavaid asjaolusid pole. Marek Pülsü ei tunnistanud end istungil süüdi, ei kahetsenud oma tegusid ega vabandanud kannatanu ees. Pidades silmas, et Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega seati Marek Pülsüle H.P. kaitseks lähenemiskeeld kannatanu vastu toime pandud ähvarduste tõttu, pole vähimalgi määral tõsiseltvõetavad kaitsja argumendid, et H.P. provotseeris Marek Pülsüt või et Marek Pülsü e-kirjad ei saanud H.P. õigusi rikkuda ja talle hirmu tekitada. Vastupidi, H.P. avadas kohtuistungil otsesõnu, et Marek Pülsü kirjad tekitasid talle hirmu, sest ta ei tea, mis on selle tagamõte ja millises olukorras Marek Pülsü talle kirjutab. Ka istungil ei tundnud H.P. end julgelt ja tal oli väga ebameeldiv olla (16.05.2024. a istungiprotokoll lk 13 ja 16). Pidades silmas eelnevat, jääb Marek Pülsü süü suurus keskmise määra lähedale ja talle pole võimalik minimaalmääras vangistust mõista. 18. Edasi arvestab kohus eripreventiivse kaalutlusena, et Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega (s.o ca 2 aastat ja 2 kuud tagasi) tunnistati Marek Pülsü süüdi muu hulgas KarS § 120 lg 1 järgi H.P. ähvardamises 9-l korral. Nagu öeldud, mõisteti tookord Marek Pülsüle lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust, millest ta kandis kohe ära 5 kuud vangistust (viibis vanglas 03.02.-06.07.2022). Ülejäänud karistus 2 aastat ja 25 päeva vangistust jäeti KarS § 74 alusel 3-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kusjuures Marek Pülsüll keelati kriminaalhoolduse ajal ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete omamine ja tarvitamine, teda kohustati osalema kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis ning ta allutati 6 kuuks eletroonilisele valvele. Elektrooniline valve kestis 08.07.2022-08.01.2023. Vaatamata eelnevale, selgus praeguses asjas, et Marek Pülsü asus ajavahemikul 06.10.2022-07.01.2023 (s.o kriminaalhoolduse ja elektroonilise valve ajal ca 3 kuud pärast šokivangistuse ärakandmist) rikkuma sama kannatanu kaitseks seatud lähenemiskeeldu. Järelikult ei pidurdanud Marek Pülsü õigusvastast käitumist 5-kuuline reaalne vabadusekaotus, elektrooniline valve, kriminaalhooldus, ega võimalus, et uue kuriteo toimepanemise korral saadetakse ta oluliselt pikemaks ajaks vanglasse. 19. Tõsi, teisalt on Marek Pülsü kriminaalhoodusametniku 26.05.2023. a vastuse järgi täitnud korrektselt kõiki muid katseaja tingimusi. Samas jällegi vahetus Marek Pülsü emotsionaalse ja ebakorrektse käitumise tõttu kriminaalhooldusametnik ning kriminaalhooldaja kogemuse kohaselt ei näe Marek Pülsü alati oma vigu, näeb esmalt süüd pigem teistel ning tal on endiselt vaja tegeleda emotsioonide kontrollimise ja konfliktide lahendamisega (sh viisakalt 7 kirjade kirjutamise teemaga ja vastutuse võtmise oskuse õppimisega). Kriminaalhooldaja on Marek Pülsüga vestelnud ka H,P.-ga suhtlemise probleemidest ning korduvate vestluste tulemusel on Marek Pülsü jõudnud otsuseni, et ta ei kirjuta enam H,P.-le kirju. Juhul, kui Marek Pülsü soovib H.P.-le laste osas siiski kirjutada, on ta valmis kriminaalhooldaja abiga oma kirjad enne saatmist korda tegema. Veel on Marek Pülsü otsinud emotsioonide ja konfliktsete suhetega toimetulekuks vabatahtlikult abi Eesti elukoha omavalitsuse lastekaitsetöötajalt ja saanud abi psühholoogilt. Kriminaalhooldaja pole lähenemiskeelu rikkumise kohta H.P.-lt rohkem teateid saanud, Marek Pülsü on asunud oma käitumist muutma ning kriminaalhooldusosakond abistab ja toetab tema motivatsiooni muutuste säilitamiseks. Harku Vallavalitsuse 25.10.2022. a vastuse kohaselt osales Marek Pülsü 27.10.2022-05.01.2023 individuaalsetel nõustamistel, kuidas H.P.-ga lastega suhtlemise osas suhelda ning Soome Vabariigi kriminaalregistri väljavõtte järgi polnud Marek Pülsüt 21.04.2023. a seisuga Soomes karistatud. 20. Kohus toob välja, et praeguses asjas saadeti süüdistusakt kohtusse 22.12.2023 (s.o peaaegu 1 aasta pärast viimast lähenemiskeelu rikkumist 07.01.2023) ning käesoleva kohtuotsuse tegemise ajaks on 07.01.2023 möödunud peaaegu 1 aasta ja 8 kuud. Nagu märgitud, selgub kriminaalhooldaja vastusest, et ametnike järjepideva töö tulemusel on suudetud vahepealse kriminaalhoolduse vältel Marek Pülsü käitumist niivõrd kontrolli all hoida, et ta pole lähenemiskeeldu rohkem rikkunud. Kohtu meelest on Marek Pülsü karistamine reaalse vangistusega siiski möödapääsmatu. Pidades silmas, et Marek Pülsü rikkus süüdimõistva kohtuotsusega H.P. kaitseks seatud lähenemiskeeldu ca 4 kuu vältel 9 korda, alustades vaid ca 3 kuud pärast 5-kuulise šokivangistuse ärakandmist ning teda ei pidurdanud vähimalgi määral ka elektrooniline valve, kriminaalhooldus, ega võimalus, et uue kuriteo toimepanemise korral saadetakse ta oluliselt pikemaks ajaks vanglasse, polnud senistel abinõudel mistahes mõju. Kuna ükski leebem meede (sh isegi 5-kuuline reaalne vabadusekaotus) ei hoidnud ära sama kannatanu vastu uute kuritegude toimepanemist, tuleb Marek Pülsü saata vanglasse. 21. Arvestades ülaltoodut kogumis, mõistab kohus Marek Pülsüle KarS § 3312 järgi karistuseks 5 kuud vangistust. Kuna Marek Pülsü pani kõnealuse kuriteo toime eelmise kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse ajal, suurendab kohus KarS § 65 lg 2 ja § 74 lg 5 alusel viimati märgitud karistust 5 kuud vangistust Tartu Maakohtu 17.06.2022. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 25 päeva vangistuse võrra ning mõistab Marek Pülsüle liitkaristuseks 2 aastat 5 kuud ja 25 päeva vangistust. Liitkaristuse kandmise alguseks tuleb lugeda aeg, mil Marek Pülsü ilmub vanglasse karistust kandma. Kriminaalmenetluse kulud ja asitõend 22. Tulenevalt

§ 173

lg 1 p-st 1 ja § 175 lg-st 1 on menetluskulud valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu (p 1) ning süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha (p 9). Marek Pülsü tunnistati süüdi KarS § 331 2 järgi, s.o teise astme kuriteos.

§ 179

lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot (1,5x820=1230). Lisaks esitas Marek Pülsü valitud kaitsja kohtule taotluse mõista Eesti Vabariigilt Marek Pülsü kasuks välja kaitsjatasu 2808 eurot, millele lisandub tasu 17.05.

1. a istungil osalemise eest. Kaitsja edastas kohtule ka arved, mille järgi peab Marek Pülsü tasuma kaitsjale seoses käesoleva kriminaalmenetlusega kokku 3013,40 eurot.
2. Kohtu hinnangul on kaitsja esitatud menetluskulude nimekirjas loetletud toimingud süüdistatava huvide kaitsmiseks vajalikud ja nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Samuti on 8 mõistlik õigusabi osutamise tunnihind (130 eurot, millele lisandub käibemaks). Arvestades, et

§ 180

lg 1 esimese lause kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud üldjuhul süüdimõistetu, tuleb aga valitud kaitsjale makstud tasu jätta Marek Pülsü kanda, samuti tuleb Marek Pülsült riigi kasuks välja mõista sundraha. Lähtudes

§-st 423 ja § 417 lg-st 2, tuleb Marek Pülsül tasuda sundraha 1230 eurot 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 24. Praeguses asjas on asitõendiks CD-R plaat, millel on Marek Pülsü poolt H.P.-le saadetud e-kirjad.

§ 126lg 3 p 1 alusel tuleb see jätta kriminaaltoimiku juurde.

(allkirjastatud digitaalselt) 9