VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-24-15899 Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2024, Narva Kohtunik Kohtuasi Heleen Jääger D.O hagi V.E vastu elati

) §-s 101 sätestatule. Hageja palus ka hagi tagada ja kohustada kostjat maksma samas ulatuses elatist kohtumenetluse ajal. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa. Nad ei ela koos. Kostja ei osale hageja ülalpidamises ega kasvatamises. Kohus rahuldas

1. novembri
2. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse osaliselt ning kohustas kostjat tasuma hagejale igakuist elatist 240,22 eurot kuni tsiviilasja menetlust lõpetava lahendi jõustumiseni.
3. Kohus võttis hagi menetlusse
4. novembri
5. a määrusega ning kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kohus selgitas, et

§ 101

alusel arvutatud elatise miinimumsumma on hageja puhul 240,22 eurot ja et kohus lähtub edaspidi sellest summast. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 7).

1. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema elukoha aadressil XXX . Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale isiklikult kätte
2. novembril
3. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega D.O hagi V.E vastu elatise väljamõistmiseks.
5. Vastavalt TsMS § 407 lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. 2

§ 101alusel arvutatud summas muutuva suurusena kuni tema täisealiseks saamiseni.

Vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama (

§ 80lg 1, § 96 lg 1 ja § 97 p 1).

Ülalpidamist annab eeskätt raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises (vt

§ 100lg-d 1 ja 2).

8. Rahvastikuregistri andmete järgi on V.E alaealise lapse D.O isa. Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei osale kostja lapse kasvatamises ega ülalpidamises. Hageja ja kostja elavad eraldi. Hageja võib kostjalt nõuda ülalpidamist raha perioodilise maksmisega. 9.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast.
2. Hagi esitamise ajal on

§ 101

lg-tes 3 ja 4 märgitud indekseeritud baassumma 272,76 eurot ja korrigeeritud keskmine brutokuupalk 1832 eurot, millest 3% on 54,96 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 1. aprillil 2025. 11.

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (

§ 101lg 5).

Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates

1. jaanuarist 2023 on lapsetoetus kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Lasterikka pere toetus kolme kuni kuut last kasvatavale perele on 450 eurot (PHS § 21 lg 2). Hagiavaldusest võib järeldada, et hageja eest makstakse lapsetoetust 100 eurot. Lasterikka pere toetus on 450 eurot ning seda saavaid lapsi on peres kolm: lisaks hagejale M B (sündinud xxx) ja A B (sündinud xxx).
2. Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (

§ 101lg-d 6 ja 7).

Hagiavalduse kohaselt elab hageja emaga ning kostja tema kasvatamises ja ülalpidamises ei osale. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel.

13.

§ 101lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega järgmine: 3

§ 102

lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama, loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited omaks võtnud. Ka ei ole kostja vastu vaielnud ema antava ülalpidamise ulatusele.

1. Kohus mõistab V.E-lt D.O kasuks välja elatise alates
2. oktoobrist 2024 kuni D.O täisealiseks saamiseni (xxx) 240,22 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda
4. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) ja lasterikka pere toetuse (kehtiva PHS § 21 lg 2) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 16.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette.

Kohus määrab, et elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette M B pangakontole hiljemalt iga kuu

1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „D.O elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu ei ole vaja menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata.
4. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 4