TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtunik Kohtuasi Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised RESOLUTSIOON Edasikaebamise kord ja muud s

).

§ 1

lg 1 ja lg 1 1 kohaselt sätestab see seadus Euroopa Liidu kodanikule ja tema perekonnaliikmele Eestist lahkumise kohustuse ja neile Eestisse sissesõidu keelu kohaldamise alused. VSS sätteid kohaldatakse arvestades välislepingus või

-is sätestatud erisusi.

§ 3

lg 1 p 1 alusel on Vene Föderatsiooni kodanikust abikaasa Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliige. 6.

-ga võttis Eesti üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende perekonnaliikmete õigust liikuda ja elada vabalt 2 liikmesriikide territooriumil. Direktiivi artikli 3 lg 1 kohaselt kohaldatakse seda Euroopa Liidu kodanikule, kes liigub liikmesriiki või elab liikmesriigis, mille kodanik ta ei ole, ja tema pereliikmele, kes on temaga kaasas või ühineb temaga. Direktiiv ei anna pereliikmele soodustatud isiku staatust tingimusteta. Pereliikmel on soodustatud isiku staatus muuhulgas juhul, kui perekond reisib väljaspool Euroopa Liidu kodaniku kodakondsusriiki koos. Kohus selgitas eespool, et kohtule esitatud andmete põhjal oli kaebaja sissesõidukeelu kehtestamise ajal soodustatud isiku staatuses, kuna kaebaja ja tema Belgia kodanikust abikaasa viibisid Eestis koos. Vastustaja ei ole seda asjaolu kahtluse alla seadnud või vastupidist tõendanud. 7.

§ 5210

lg 1 kohaselt võib Euroopa Liidu kodaniku perekonnaliikme suhtes sissesõidukeeldu kohaldada üksnes juhul, kui on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist. Vastustaja ei ole vaidlustatud otsuses ega kohtuasja raames väitnud, et kaebaja puhul on põhjendatud alust arvata, et ta ohustab avalikku korda, riigi julgeolekut või rahvatervist, või välja toonud asjaolusid, millel selline kahtlus saaks tugineda. VSS § 74 lg 41 näeb ette Schengeni sissesõidukeelu kohaldamise, kui välismaalane ei ole Euroopa Liidu, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või tema perekonnaliige. Seda sätet kaebaja suhtes kohaldada ei saanud.

1. Eeltoodut ei muuda see, et kaebaja ei esitanud vaidlustatud otsuse tegemise menetluses vastuväiteid talle kahe aasta pikkuse sissesõidukeelu kohaldamisele ja nõustus kohtule 25.10.2024 esitatud avalduses vastustajaga (palus jätta kaebuse rahuldamata). Kohus tegi kindlaks, et kaebaja ei soovinud kaebusest loobuda. Kaebaja seisukohad ei muuda vaidlustatud otsust õiguspäraseks ja ei takista selle tühistamist.
2. Kokkuvõttes on vaidlustatud otsus tehtud valel õiguslikul alusel ning sellest ei nähtu, et esineksid asjaolud, mis võimaldaksid kehtestada kaebajale sissesõidukeelu ka kohase õigusliku aluse rakendamise korral. Vaidlustatud otsus on õigusvastane ja rikub kaebaja õigusi. Kohus rahuldab kaebuse. Menetluskulud. Selgitused
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Selle sätte alusel on menetluskulude kandmine vastustaja kohustus.
4. Kohtule on teada, et kaebaja menetluskuluks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab selle summa vastustajalt kaebaja kasuks välja. Kaebajal tuleb teatada vastustajale, kellele ja millisele kontole tuleb menetluskulu tasuda. Muude menetluskulude kohta ei ole kaebaja menetluskulude nimekirja ja kuludokumente esitanud.
5. HKMS § 175 lg 1 näeb ette jõustunud kohtuotsuse avaldamise elektroonilises Riigi Teatajas. Andmesubjektil on õigus esitada taotlus otsuse osaliseks avaldamiseks, eelkõige tema nime avaldamata jätmiseks (HKMS § 175 lg 3-5). Kui isik seda soovib, siis sellekohane taotlus tuleb esitada kohtule enne otsuse jõustumist. Kõige kindlam on esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamiseks ette nähtud tähtaja jooksul. Avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3 kohtunik Karin Jõks 4