← Eesti

2-24-13545/8

Obsah (9)§ 633§ 415§ 394§ 187§ 407§ 231§ 445§ 173§ 468

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number 2-24-13545 Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2024, Narva Kohtunik Heleen Jääger Kohtuasi Tsiviilasja hind N.G hagi C.Q va

) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 633lg 7).

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte 2-24-13545 avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (

§ 415lg 2).

Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lgle 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. N.G (hageja) esitas 09.09.2024 (hiljem täiendatud) Viru Maakohtule C.Q (kostja) vastu hagi, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise elatise 238 eurot alates õpingute alustamisest kuni nende lõpetamiseni T T , s.o alates 02.09.2024 kuni 02.03.
  2. Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt on kostja hageja isa. Kostja ei anna hagejale ülalpidamist vabatahtlikult. Hagejat peab samaväärselt ülal tema ema. Hagejal ei ole võimalik kooli kõrvalt töötada, sest ta õpib täiskoormusega õppes.
  3. Kohus selgitas 17.09.
  4. a ja 22.11.
  5. a määrustes, et hageja saab nõuda elatist alates hagi esitamisest ning võttis menetlusse hageja nõude elatise väljamõistmiseks 238 eurot kuus alates 09.09.2024 kuni õpingute lõpetamiseni, s.o 02.03.
  6. Kohus kohustas kostjat esitama hagi kohta kirjalik vastus koos lisadega 20 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Kostjat hoiatati hagile vastamata jätmise tagajärgedest ning tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks (määruse põhjenduste p 4). Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus tehti kostjale nähtavaks e-toimikus ning edastati kostjale e-posti aadressidel XXX ja XXX. Menetlusse võtmise määrus toimetati kostjale kätte 22.11.2024 e-posti aadressil XXX. Hagile tuli vastata seega hiljemalt 12.12.
  7. Kostja ei ole hagile vastanud. KOHTU SEISUKOHT
  8. Kohus rahuldab tagaseljaotsusega N.G hagi C.Q vastu elatise väljamõistmiseks.
  9. Vastavalt

§ 407

lg-tele 1 ja 3 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse, et kostja on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud. Omaksvõtt tähendab faktilise asjaolu kohta esitatud väitega nõustumist. Omaksvõtmisel ei vaja faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist (

§ 231lg 2).

  1. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määrus edastati kostjale tema e-posti aadressil XXX ning ta sai need kätte. Seega tuli hagile vastata hiljemalt 12.12.
  2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine

§ 407lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.

Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud piisavad, et pidada hageja nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.

  1. Kohus on võtnud menetlusse hageja nõude kostjalt elatise väljamõistmiseks 238 eurot kuus alates hagi esitamisest 09.09.2024 kuni õpingute lõpetamiseni Tallinna Teeninduskoolis 02.03.
  3. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 lg 1 järgi on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 järgi on ülalpidamist õigustatud saama 2

(3)2-24-13545 täisealine laps, kes omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) (PKS § 100 lg 1). PKS § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
  1. Sünnitunnistuse ja rahvastikuregistri andmete järgi on C.Q N.G isa. Seega on kostja hageja vanem ja sellest tulenevalt ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 mõistes. Hageja sai täisealiseks 13.07.2023, kuid ei ole veel 21-aastane. Hagiavalduse ja sellele lisatud dokumentide järgi õpib hageja T T spaateenindaja õppekaval statsionaarses õppes. Õpingud lõpevad 02.03.
  2. T T on PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutus. Üldiselt võib eeldada, et statsionaarses õppevormis õppijal ei ole õppetöö kõrval võimalik sissetulekut teenida. Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, millest võiks järeldada vastupidist. Hageja sõnul ei osale kostja tema ülalpidamises ning ülalpidamine ei kostja panuseta piisav. Need väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks.
  3. Hagiavalduse kohaselt kulub hagejal igakuiselt eluasemele 115 eurot, toidule 180 eurot, riietele ja jalatsitele 25 eurot, hügieenitarvetele ja kosmeetikale 40 eurot, raamatutele ja kantseleikaupadele 20 eurot, vitamiinidele ja ravimitele 12 eurot, transpordile 27 eurot, sidele 15 eurot, enesehooldusele 24 eurot ning vaba aja veetmisele 18 eurot. Kokku on hageja sõnul igakuised kulud tema vajadusi ja tavalist elulaadi arvestades 476 eurot. Hageja sõnul toetab teda ema sellest pooles ulatuses. Kuna kostja ei ole hagile vastanud, loeb kohus nende faktiliste asjaolude kohta esitatud väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohtu hinnangul võib üldist hinnataset arvestades pidada hageja igakuiseid kulusid mõistlikuks. Põhjendatud ja vajalik ülalpidamiskulu on seega kokku 476 eurot kuus, millest kostja osa on 238 eurot.
  4. Ülalpidamise andmiseks kohustatud isiku puhul tuleb tulenevalt PKS §-st 102 ja § 105 lg-st 3 arvestada tema varalist seisundit. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (vt RKTKm 19.10.2015, 3-2-1-119-15, p 11). Praegu ei ole kostja väitnud, et täisealise lapse ülalpidamine 238 euro ulatuses kuus ei ole tema sissetulekuid ja varalist seisundit arvestades võimalik või tähendab tema tavalise ülalpidamise kahjustamist. Seega ei vabane kostja hageja ülalpidamiskohustusest.
  5. Eelnevat arvestades rahuldab kohus hagi ja mõistab C.Q-lt N.G kasuks välja igakuise elatise alates 09.09.2024 kuni N.G õpingute lõpetamiseni Tallinna Teeninduskoolis 02.03.
  7. Kohus määrab PKS § 100 lg 4 ja

§ 445lg 1 alusel hageja taotlusel, et elatis tuleb tasuda hageja pangakontole.

Igakuine elatis tuleb tasuda järgmise kuu eest ette hiljemalt iga kuu

  1. kuupäevaks. Elatise tasumisel tuleb makse selgituses märkida „N.G elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
  2. Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
  3. Menetluskulud jäävad

§ 173lg 1 ja § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. 15. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel

§ 468lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Heleen Jääger kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.