← Eesti

1-23-678/37

Obsah (10)§ 204§ 73§ 78§ 205§ 12§ 16§ 14§ 2§ 44§ 56

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 19. aprill 2024, Rakvere Kriminaalasja number 1-23-678 (20259000247) Kohtunik Heli Väinaste Kohtuistungi sekretär Ann

§ 204

lg 1 järgi ja KK Põld OÜ süüdistuses

§ 204

lg 2 järgi üldmenetluses Süüdistatav KARLO KOOKMAA, isikukood 39102276033, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, emakeel eesti keel, elukoht xxxx, töökohad: xxxx, kehtivad kriminaal- ja väärteokaristused puuduvad, tõkendit ei ole kohaldatud Kaitsja vandeadvokaat Nele Tammemäe kokkuleppel Süüdistatav KK Põld OÜ, registrikood 12854894, asukoht LääneViru maakond Rakvere vald Ubja küla Silmu tee 8-6, seaduslik esindaja juhatuse liige Karlo Kookmaa, juriidilist isikut ei ole karistusregistrisse kantud Kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee kokkuleppel Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu), volitatud esindaja Kristo-Taavi Ruus RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada KARLO KOOKMAA

§ 204

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud vangistus tingimisi täitmisele pööramata, kui KARLO KOOKMAA ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. 2

§ 78

p 1 alusel hakkab Karlo Kookmaale määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.04.2024. Süüdi tunnistada KK Põld OÜ

§ 204

lg 2 järgi ning karistuseks mõista rahaline karistus summas 8000 (kaheksa tuhat) eurot.

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui KK Põld OÜ ei pane 2 (kahe) aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78

p 1 alusel hakkab KK Põld OÜ-le määratud katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.04.

  1. Kannatanu tsiviilhagi varalise kahju nõudes rahuldada osaliselt. Välja mõista Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt solidaarselt 9000 (üheksa tuhat) eurot Muinsuskaitseameti kasuks tsiviilhagi katteks. Jätta KK Põld OÜ poolt valitud kaitsjatele Advokaadibüroost Küllike Namm makstud tasu summas 16 759,16 eurot KK Põld OÜ enda kanda. Jätta Muinsuskaitseameti taotlus valitud lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamiseks summas 9580,72 eurot rahuldamata. Välja mõista Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt kummaltki menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks sundraha 1230 (üks tuhat kakssada kolmkümmend) eurot. Sundraha summas 1230 eurot võimaldada Karlo Kookmaal tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
  2. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012016 ning selgitus: „Karlo Kookmaa, 1-23-678, sundraha.“ Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sundraha summas 1230 eurot võimaldada KK Põld OÜ-l tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank EE351010052031000004, Swedbank EE522200221013264447, Luminor Bank EE401700017002872300 või LHV Pank EE
  3. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99924700012029 ning selgitus: „KK Põld OÜ, 1-23-678, sundraha.“ Kui sundraha pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o
  4. aprillist 2024 (seega hiljemalt
  5. maiks 2024). Süüdistused 3 Karlo Kookmaa on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema, olles KK Põld OÜ juhatuse liikmena ja seega TsÜS § 34 lg 1, ÄS § 180 lg 1 ja § 181 lg 1 järgi juriidilise isiku seadusliku esindajana, sõlminud
  6. aasta kevadel KK Põld OÜ (registrikoodiga 12854894) nimel OÜga Kehra Agro Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksusel asuva põllumajandusmaa rendilepingu ja tegutsedes äriühingu huvides, olles kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva kultuurimälestise nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri
  7. septembri
  8. a määruse nr 59 alusel on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest tulenevad nõuded täitmata, eirates Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus
  9. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 põllumajandustehnikaga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast ning oma tegevusega kaevas segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ pöördumatult rikutud. Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit, mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Seega Karlo Kookmaa, KK Põld OÜ juhatuse liikmena, teadlikult ja tahtlikult rikkudes ning osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju, pani toime

§ 204lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KK Põld OÜ (registrikood 12854894) on kohtu alla antud süüdistatuna juriidilise isikuna selles, et tema, äriühingu huvides tegutsenud KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, olles

  1. aasta kevadel OÜ-ga Kehra Agro sõlminud Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksusel asuva põllumajandusmaa rendilepingu ja olles kohustatud tagama Rootsipõllu kinnistul asuval põllumaal oleva kultuurimälestise nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ (kultuuriministri
  2. septembri
  3. a määruse nr 59 alusel on tegemist kultuurimälestisega) säilimise, jättis seadusest tulenevad nõuded täitmata, eirates Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks; lükkas täpselt tuvastamata ajal ajavahemikul
  4. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 põllumajandustehnikaga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast ning oma tegevusega kaevas segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, millega on kultuurimälestis nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ pöördumatult rikutud. 4 Toime pandud süüteoga on tekitatud mälestisele kultuurimälestiste registri nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ MuKS § 34 lg 3 mõistes suur kahju. Mälestise kahjustamine või hävitamine on käsitletav kollektiivse õigushüve kahjustamisena, seega ka Eesti Vabariigile KrMS § 37 lg 1 nimetatud kahju tekitamisena. Toime pandud kahju on korvamatu, kuna kultuuripärand on taastumatu ressurss ning kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit, mille väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Seega KK Põld OÜ, läbi oma juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse, teadlikult ja tahtlikult rikkudes ning osaliselt hävitades kultuurimälestise, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes ning tekitades sellise tegevusega MuKS § 34 lg 3 mõistes suure kahju, pani toime

§ 204lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud 1. Süüdistatavad Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ ennast kohtuistungil neile esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud, tsiviilhagi põhjendatuks ei pidanud. Kuna süüdistatavad keeldusid kohtuistungil ütluste andmisest, siis prokuröri taotlusel, KrMS § 294 p 1 alusel, lubas kohus tõendina esitada nende kohtueelses menetluses antud ütlused (tõendid, lk 93-98). 12.10.2020 esitati KK Põld OÜ-le kahtlustus

§ 205

lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale

§ 205lg 1 järgi.

Ülekuulamise juures viibis kaitsja Küllike Namm. Ütlused: Kas kahtlustuse sisu on teile arusaadav ja kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse? Vastus: „Kahtlustuse sisu on arusaadav. Mina ennast süüdi ei tunnista. Kehra Agroga sõlmisin ma rendilepingu, millest üks osa hõlmas Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas Rootsipõllu katastriüksust. Rendilepingust, mis sõlmiti 2020 jaanaurist, ei nähtunud mingeid kitsendusi. Mina käisin ise põllul töid teostamas 2020 aasta varakevadel. Kuupäevaliselt ma täpselt ei mäleta, millal ma põllule läksin. Rootsipõllu maaüksus oli harimata, heinamaa. Ma kündsin maa üles ja puhastasin sodi ära. Sodi asus ühes kohas ning käesolevaks hetkeks olen ma teada saanud, et tegemist on Rootsi kuninga hauaga. Seal asusid rehvid, kiled, ehituspraht. Koristasin seda traktoriga, tõstsin käsitsi sodi traktorikoppa ja siis viisin selle ära. Mina ei märganud seal kivihunnikul mitteühtegi silti, mis viitaks muinsuskaitsele. Seal oli kivihunnikud. Minu jaoks oli see tavapärane kivihunnik, millega olen töötanud. See oli rohtu kasvanud. Ma koristasin sodi ära ja lükkasin kivihunniku koomale. Ma ei märganud mingeid erisusi, võrreldes eelnevate kivihunnikutega, mille olen kokku lükanud. Mulle tuli meelde, et üksiku kivi juures oli muinsuskaitse silt, aga selle suurema ala juures, kus rohkem kive oli, silti ma ei näinud. Ma ei mäleta millal täpselt, aga minule kirjutati Muinsuskaitseameti poolt meilile kiri. Kiri saabus minu meelest suvel. Minult sooviti saada rendilepingut ja seal oli veel küsimusi. Samuti saadeti mulle pilt, kus oli keset platsi puu ja kivid olid seal ümberringi ja rohtukasvanud. Mul paluti kirjeldada, kas see oli samasugune enne tööle asumist. Ma vastasin, et selline kindlasti ei olnud, oli ehituspraht, rehvid ja kiled. Alguses kindlasti ei olnud see selline, et oleks hunnik kõrgeks lükatud olnud. Mina koondasin seal üksusel olnud platsi kokku. Mina ei olnud varasemalt Rootsi Kuninga katastriüksusel käinud. Mida seal enne mind tehtud oli, seda ma ei tea. Kehra Agro ei öelnud mulle rendilepingu sõlmimisel, et Rootsi Kuninga üksusel oleks mingeid kitsendusi. Tänase päeva seisuga ei ole registrikannetes (kinnistusregistris ja Maaametis) nähtavaid kitsendusi. Isiklikult ma tööde teostamise alguses infot ei kontrollinud. 5 Kui mina tööd teostasin, siis muinsuskaitse objekti silti kindlasti ei olnud, kuidas see silt sinna hiljem saada võis, selgitada ei oska“ 19.10.2021 esitati KK Põld OÜ-le kahtlustus

§ 205

lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale

§ 205lg 1 järgi.

Ülekuulamise juures viibis kaitsja Küllike Namm. Ütlused: Kas kahtlustuse sisu on teile arusaadav ja kas olete toime pannud kuriteo, milles teid kahtlustatakse? Vastus: „Kahtlustuse sisu on arusaadav. Mina ennast süüdi ei tunnista. Mina jään 12.10.2020 antud ütluste juurde.“ Ülekuulamise ajal on tutvustatud vastust päringule Muinsuskaitseametile /uurija märkus/. „Ma ei mäleta kirjavahetusest Muinsuskaitseametiga praeguseks hetkeks midagi. Ma ei oska selgitada, mis põhjusel sellise sisuga kirja olen saatnud. Ma ei oska käesoleval hetkel seda selgitada.“

  1. Muinsuskaitseameti menetleja M D esitas 03.04.2020 Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile süüteoteate kultuurimälestise rikkumise kohta, lisades selle juurde 27.03.2020 paikvaatluse protokolli (tõendid, lk 9-14). Süüteoteate kohaselt 26.03.2020 Rakvere vallas Varudi-Vanakülas Rootsipõllu kinnistul asuvatel kultuurimälestisel nr 10522 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ ja kultuurimälestisel nr 10523 „Kultusekivi“ (Kultuuriministri 01.09.
  2. a määrus nr 59 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“, RTL, 1997, 169-171, 954) tuvastati õigusrikkumine, mis seisnes selles, et kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes. Kivikalme ja kultusekivi segamata kultuurkihis kaevamisega tekitati suurt kahju MuKS § 34 lg 3 mõistes. Käesoleval juhul esinevad kultuurimälestise kahjustamise süüteo tunnused. Tulenevalt eeltoodust paluti alustada süüteomenetlust

§ 204

või 205 süüteokoosseisu tunnustel, süüteoteates toodud asjaolude kontrollimiseks. Paikvaatluse protokollist 27.03.2020 nähtub, et Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M A, juhindudes muinsuskaitseseaduse § 80, teostas 26.03.2020 Muinsuskaitseameti menetlustoimingut arheoloogiamälestistel Kivikalme (reg-nr 10522) ja Kultusekivi (reg-nr 10523) aadressil Lääne-Viru maakond, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla küla, Rootsipõllu (tunnus: xxxx). Vaatlus toimus 26.03.2020 algusega kell 16.00 ja lõppes kell 16.

  1. Vaatluse käigus tehtud fotod on vaatlusprotokolli lisas. Vaatluse tingimused: selge, päikesepaisteline ilm. Paikvaatlust viis ameti nõunik läbi üksinda. Paikvaatluse eesmärk: 26.03.2020 sai Muinsuskaitseamet e-kirja Lisa K’ilt teatega, et Rakvere vallas Varudi-Vanakülas on rüüstatud arheoloogiamälestisi – Kultusekivi reg-nr 10523 ja Kivikalme reg-nr
  2. Paikvaatluse eesmärk oli tuvastada tekitatud kahju ulatus arheoloogiamälestistele. Vaatlusega tuvastati:
  3. Kultusekivi vahetus läheduses, selle kaitsevööndis, on (kagu küljel) eemaldatud pinnast.
  4. Kivikalmele on kuhjatud suuri põllukive ning pinnast, mis osaliselt võib olla toodud mujalt samalt maatükilt, kuid selgelt on mälestise alal lasunud kivilade servadest keskele kokku lükatud, mille tulemusena on kalme struktuur selles osas jäädavalt hävitatud. Lisa: Fotod (8 fotot 5 lehel). Fotod on pildistatud 26.03.2020, autor M A. Lisa 1 on aerofoto. Fotodel 1 ja 2 on kultusekivi reg-nr 10523, vaade läänest ja kagust. Fotol 3 on kivikalme regnr 10522 vaade edelast, fotol 4 vaade läänest, fotol 5 vaade põhjast. Fotol 6 on kivikalme regnr 10522 vaade kokku lükatud kirdepoolsele küljele. Fotol 7 on kivikalme reg-nr 10522 vaade idast ja fotol 8 vaade lõunast. 6
  5. M A saatis menetlejale (politseile) 22.05.2020 edasi algse kirja L K’ilt, mis teavitas neid kivikalme rüüstamisest (tõendid, lk 30-34). Lisa K saatis 26.03.2020 Muinsuskaitseametile ekirja alljärgneva sisuga: „Avastasin täna kella 12 paiku Varudi-Vanakülas, Rakvere vallas, Lääne-Virumaal rüüstatud arheoloogiamälestised mis on riikliku kaitse all. Ilmselt põllumeeste töö kahjuks…. Ohvrikivi nr 2132, selle peale oli visatud rehv, põllukive ja mullamättaid. Sain need käsitsi maha visatud. Kuid siis märkasin, et Kivikalme nr 2131 on täiesti kokku lükatud. Lisan telefoniga tehtud pildid.“ Telefoniga tehtud fotodele on jäädvustatud arheoloogiamälestistena nii Ohvrikivi kui ka Kivikalme, sh on pildistatud mälestiste juures olevaid valget värvi tahvleid, milledel on kirjas, et Ohvrikivi ja Kivikalme on riikliku kaitse all.
  6. M A saatis menetlejale (politseile) 22.05.2020 edasi alljärgnevad dokumendid ning 2010 aasta fotod (fotod kivikalmest 10522, vaade läänest, autor T. Jonuks, kp 13.09.2010), mis on salvestatud CD-plaadile (tõendid, lk 15-29). 1) 03.04.2020 tegi Muinsuskaitseameti menetleja M D OÜ-le Kehra Agro päringu, milles paluti selgitada, millal ja mis asjaoludel lükati kokku ja eemaldati Rakvere vallas VarudiVanakülas OÜ Kehra Agro omandis oleval Rootsipõllu kinnistul kultuurimälestise nr 10522 „Kultusekivi“ ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ kivid ja pinnast. Paluti selgitust mitte hiljem kui 07.04.
  7. Kehra Agro OÜ nimel vastas päringule 09.04.2020 A T, kes teatas, et xxxx, xxxx ja xxxx katastriüksused on käesoleva aasta algusest välja renditud KK Põld OÜ-le, esindab Karlo Kookmaa, meil: xxxx Nendega mingeid kivihunnikute teisaldamisi kokku pole lepitud, kõik on puhas isetegevus. 2) 13.04.2020 tegi Muinsuskaitseameti menetleja M D päringu KK Põld OÜ-le, milles paluti selgitada, millal ja mis asjaoludel lükati kokku ja eemaldati Rakvere vallas Varudi-Vanakülas KK Põld OÜ valduses oleval Rootsipõllu kinnistul kultuurimälestise nr 10522 „Kultusekivi“ ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ kivid ja pinnast. Paluti seletust mitte hiljem 15.04.
  8. Lisaks paluti väljastada nimetatud kinnistuga seotud KK Põld OÜ ja Osaühing Kehra Agro vaheline rendileping. 15.04.2020 saatis KK Põld OÜ esindaja Karlo Kookmaa talle kuuluvalt e-posti aadressilt xxxx digiallkirjastatud vastuse päringule, märkides, et rendilepingu saadab hiljemalt homme ehk 16.04.
  9. Vastus päringule: „Meie vastus päringule 1.1-7/895, selgitame millal ja mis asjaoludel teostati hooldustöid Rakvere vallas Varudi-Vanakülas KK Põld OÜ valduses oleval Rootsipõllu kinnistul kultuurimälestise nr 10522 „Kultusekivi“ ja kultuurimälestise nr 10523 „Kivikalme Rootsi kuninga haud“ juures. Märtsis 2020 teostasime nimetatud Rootsipõllu kinnistul heakorra ja koristustöid. Olles põllu värskelt rendile saanud oli soov põllumaad korrastada ning ette valmistada külvamiseks. Aja jooksul oli kinnistule kokku veetud erinevat sorti prügi – nii olmejäätmeid kui ka autorehve, vana puitu, telliskive jms, mis riivas silma. Olime teadlikud, et ka muinsuskaitsealused kultuurimälestised asuvad nimetatud põllul, seetõttu näitasime üles erilist hoolsust ning vaatasime ette, et me ei kaevaks ega eemaldaks pinnast nimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndist, midagi kokku lükanud või eemaldanud me ei ole, samuti pole midagi juurde toonud. Traktorijäljed fotodel on tingitud asjaolust, et rehvid ja prügi on rasked ning neid juba käsitsi liigutada ei jaksanud. Lükkasime siis traktori kopa peale. Pinnast me kokku ei lükanud ning kõik nägi välja laias laastus samasugune ka enne meie koristustöid. Samas maa ikka moondub ja liigub talve jooksul alati veidikene, isegi kui suurt lund ei ole. Loomad käivad jms mõjutab ka pinnasvorme. 7 Vabandame kui oleme põhjustanud teadmatusest kahju kultuurimälestistele, kuid kinnitan veelkord, et mingit pahatahtlikust meie tegevuses ei olnud. Vastupidi – kultuurimälestised on olulised ja nende asukohad teada põllumeestele, püüame oma väheste jõududega nende eest hoolitseda. Pahatahtlikud on tihti samad külaelanikud, kes teile kaebama tulevad kui keegi midagi korrastada üritab, kuid ise oma prügi just sellistesse kohtadesse veavad. Palume, et Muinsuskaitse teostaks tihedamini vaatlusi ja kontrolle ning võtaks ka ise midagi ette kui sellistest kultuurimälestiste piirkondades paiknevad prügi jms. Põllumehed saavad alati nende koristustööde käigus teile appi tulla kui keegi vaid paluks. Seni pole vähemalt meie firmale keegi sellist palvet edastanud. Juhul kui saame antud asjas kuidagi abiks olla, siis oleme täielikult koostööks valmis ning aitame nõu ja jõuga Muinsuskaitseametit. Rendilepingu osas - saadan sellest koopia teile kohe järele kui võimalus tekib, hetkel ei saa raamatupidajaga kontakti.“ 3) Põllumajandusmaa rendileping, millest nähtub, et Rendileandja on Osaühing Kehra Agro, keda esindab juhatuse liige A T ja Rentnik on KK Põld OÜ, keda esindab Karlo Kookmaa. Muuhulgas on Rendilepingu esemeks Rendileandja omanduses olev alljärgnev kinnistu: Lääne-Virumaa, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla küla, Rootsipõllu katastriüksusel asuv põllumaa. Katastritunnus xxxx. Renditavat põllumaad 9,92 ha. Rendileping kehtib pärast Rendileandja ja Rentniku poolt allkirjastamist alates 01.01.2020 – 31.12.2020.a.
  10. Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ pass koos aerofotoga ja väljatrükid Maa-ameti kaardirakendusest (tõendid, lk 1-8). Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ reg-nr 10522 (vana nr 2131) pass:
  11. Asukoht Rakvere raj., Kaarli k/n., Uhtna kolh.; end. admin. jaotuse järgi Virumaal Viru-Nigula khk. Varudi-Vanaküla Suurekivi tl. maal, taluhooneist ca 600 m ja xxxx talust 480 m kirde pool. Varudi-Vanakülast Varudi-Altkülla viivast teest jääb kalme ca 320 m ida poole.
  12. Kalme paikneb lagedal peaaegu tasasel põllul. Tegemist on põhiplaanilt ovaalse (läbimõõt O-W 25 m; läbimõõt N-S 19 m) kivivarega, millel servad on põlluharimise käigus reljeefseks küntud (kõrgus 0,8-1 m). Kalme pind on tugevasti kamardunud, kuid servadesse veetud raudkivide tõttu ebatasane. Mõnevõrra laugjamad on kalme O ja NO serv, kuna siin jääb ka haritud põld kalmejalamist eemale. Kalme NO sektoris kasvab neljaharuline kahar pihlakas.
  13. Kaitse alla kuulub kivikalme kirjeldatud kujul ja 10 m laiune maariba selle ümber. Kaitsetsoonis on keelatud igasugused mulla- ja ehitustööd, maaharimine, kivide pealeja juurdevedamine, risustamine jm. muistist kahjustada võiv tegevus.
  14. Kalmet on kirjeldanud V. Püss, Viru-Nigula khk. kirjelduses 1932.a., lk 58, kus märgib tema mõõtmeteks 8 x 12 m. E. Saare, Inspektsiooniaruandes 1967.a., lk 3 on kalme mõõtmeteks märgitud 18 x 20 m. Nähtavasti on see erinevus mõõtudes tingitud põllult kivide peale- ja juurdevedamisest. Arvatavasti on sedasama kalmet märgitud J. Jung. Mss., Nr. 4 ja 5, kust selgub, et Varudi kl. kivivarest on kaevamistel leitud spiraalkäevõru, mille küljes kettidega kuljus ja hõberaha (vermitud Saksamaal Gröningenis Wilhelm de Fonte (1054-1076) poolt) ning ažuurne kannaga ripats (AI 2260:1-2). Passi koostamise ajal leiti kalme SO serva juurest põllult ornamenteeritud kedral valmistatud savinõukild (AI 5039).
  15. Ülalkirjeldatud esemete põhjal on tõenäoliselt tegemist II a.t. algusesse kuuluva kivikalmega, kuid teda võidi matmispaigana kasutada juba I a.t.-l.
  16. Võetud riikliku kaitse alla 1974.a. (vt. Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja nr. 1,
  17. jaan. 1974, lk 24). 8
  18. Käesolev pass on koostatud 1979.a. sept.-s. Koostas T. Tamla. Passi sisuga on tutvunud ja selle vastuvõetavaks tunnistanud Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi arheoloog … Märkus: Kalme oli tähistatud kaitsetahvliga, mis paiknes raudtoru küljes kalme W serval. Väljatrükkidel on näha kivikalme ja kultusekivi asukoht ning aerofotol kivikalme kuju ja välimus aastal
  20. Kultuurimälestiste registri väljatrükk 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ (tõendid, lk 99-115). Mälestise tüüp on kinnismälestis, mälestise liik on arheoloogiamälestis. Arvel ja registreeritud 02.12.1997, mälestise vana number
  21. „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ kultuuriministri 01.09.1997 määrus nr 59 (RTL 1997, 169-171, 954). Aadress mälestisel Lääne-Viru maakond Rakvere vald Varudi-Vanaküla Rootsipõllu. Mälestise tunnus on inimluude, arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. Kivikalme fotokogus on 21 fotot, sh 6 esimest on fotod kivikalme passist. Edasi on 1 foto kivikalmest aastast 1971 (foto: H. Joonuks), 13.09.2010 tehtud 3 fotot kivikalmest (fotod: T J), 26.03.2020 tehtud 3 fotot hävitatud kivikalmest, vaated loodest, idast ja lõunast (fotod: M. Abel), 25.09.2023 tehtud 4 fotot kivikalmest, vaadetega edelast, loodest, kirdest ja lõunast (fotod: M. Abel), 23.04.2020 tehtud 4 fotot kivikalmest, vaated edelast ja läänest, vaade künnikihis olevatele leidudele, näha inimluid, savinõukilde, vaade künnikihis ja kalme kokkulükatud servas olevatest inimluudest ning savinõukildudest (fotod: M. Abel). 13.09.2010 tehtud esimesel fotol on selgelt näha mälestist tähistav valge tahvel. Samuti on tahvlit näha kõikidel 26.03.2020 tehtud fotodel, 25.09.2023 tehtud esimesel, teisel ja neljandal fotol ning 23.04.2020 tehtud esimesel ja kolmandal fotol. Mälestist tähistav valge tahvel paikneb kivikalme edela küljel.
  22. Kannatanu volitatud esindaja Kristo-Taavi Ruus Muinsuskaitseametist kinnitas kohtuistungil, et töötab Muinsuskaitseametis alates
  23. aasta veebruari lõpust. Talle on teada, et märtsikuus 2020 pöördus kodanik Muinsuskaitseameti poole ja pöördumise sisu oli selles, et väidetavalt on rikutud mälestist nimetusega „Rootsi kuninga haud“. Esmalt läks nende oma spetsialist kontrollima mälestise olukorda. Selle kohta koostati vaatlusprotokoll ja tehti ka fotod. Muinsuskaitseamet leidis, et tegemist on olulise kultuuripärandi rikkumisega ja esitas politseile kuriteoteate. Muinsuskaitseamet ei ole seal teinud täiendavaid toiminguid, ei ole läbi viinud uuringuid selle mälestise osas. Üks põhjus on see, et kuna praegu käib see kriminaalmenetlus ja teiseks nad eeldavad, et see, kes kahju tekitas, see kannab kulud, mis tuleb seal teha. Neil tuleb teha mälestise uuring ja kui nad saavad selle nõutava summa kahju tekitajalt kätte, siis nad saavad ka uuringud läbi viia. Muinsuskaitseametil rahalisi vahendeid selleks tema teada ei ole. Kivikalme seisund on hetkel selline nagu kahjustuse tekkimisel jäi. Kultusekivi ei ole kahjustatud ja selles osas neil etteheidet ei ole. Kahju tekitatud kalmele saavad nad öelda hinnanguliselt ja see hinnang tugineb varasemale praktikale. Muinsuskaitseameti spetsialistid, arheoloogid on varasemalt andnud hinnangu, et see suurusjärk on 10 000 ja see tugineb varasemalt tellitud erinevatele uuringutele. Konkreetse objekti osas on nad tellinud või küsinud hinnapakkumist, et mis see esialgse uuringu kulu võiks olla ja nad on saanud kaks hinnapakkumist – üks hinnapakkumine oli 9000 eurot ja teine oli 96 000 eurot. See 9000 eurot on nende hinnangul adekvaatne suurusjärk. Hinnapakkumised võttis Muinsuskaitseamet ja need dokumendid edastati lepingulisele esindajale. See 10 000 eurot on see kahju, mida riik peaks kandma, kui ta hakkab ise mälestist uurima ja võimalikku olukorda taastama nii palju kui seal võimalik on. Kihtisid ei ole võimalik taastada, küll aga on võimalik need maapealsed kivid, kalmekivid tagasi asetada 9 õigesse kohta. Kivikalme väärtus on hindamatu. Kultuuripärandile ei ole võimalik nii nagu paljudele teistele kunsti valdkonna asjadele, esemetele hinda määrata, et tegemist on põhiseadusliku kaitstava väärtusega. Põhiseadus ütleb, et kultuuripärandit tuleb hoida aegade lõpuni. Me ei saa öelda, mis on kivikalme hind, sest sellist hinda ei ole ega teki ka kunagi. See on hindamatu kultuuripärand. Hinnapakkumised pärinevad märtsikuust
  24. Muinsuskaitseametil on kaks pädevust, üks on riiklik järelevalve ja teine on siis teatud olukordades väärteomenetleja õigused ehk siis haldusmenetlus ja väärteomenetlus. Kriminaalmenetlusega paralleelselt ei toimu ühtegi haldusmenetlust ega väärteomenetlust. Kivikalme puhul on taastamatu seal see, et seal on rikutud maapinnas koos kultuurkihiga ehk siis me ei saa seda pinnast tagasi rullida sellisena, et nagu oleks aeg tagasi pöördunud. Kahju seisneb selles, et kultuurkiht on rikutud ja seda ei saa enam taastada. Kultuurkiht on see, kus võivad olla arheoloogilised leiud. Teab seda, et tolleaegsed mälestistähised paigaldati nii tugevalt, et neid ei ole võimalik pärast mälestise lõppu sisuliselt ära võtta, et need on väga keeruliselt eemaldatavad. Järelevalvet kultuurimälestise osas teostatakse siis, kui tulevad signaalid, et mälestis on kuidagi ohtu sattunud, et siis tehakse seda ülevaatust ja paikvaatlust.
  25. Tunnistaja Lisa K kinnitas kohtuistungil, et elas aastal 2020 Varudi-Vanakülas Rakvere vallas Lääne-Virumaal. Ta on seal sündinud ja kasvanud. Kohaliku elanikuna teadis ta, et seal on hästi suur kultuurkiht, kuna see küla on üks vanemaid külasid Eestis, mida on mainitud juba Liivimaa Henriku kroonikates. Sealt on väga palju kultuurileide leitud, igasuguseid münte, väärisesemeid. 26.03.2020 oli ilus ilm, tee oli selline käidav ja ta otsustas enne kauplusauto saabumist teha jalutuskäigu. Ta on kõikidele tuttavatele rääkinud, et seal tee ääres põllu peal on selline tore ohvrikivi, nõiakivi, kus saab ennustada, nõiduda, soove soovida. Ta vaatas, et see kivi ei ole selline nagu tavaliselt, sest sinna oli rämpsu visatud, vana rehv oli sinna peale visatud. Ta viskas selle rehvi sealt ära. Värsked mulla mättad viskas ta ka ära sealt ohvrikivi pealt. Põld kandis, põllu peale ei olnud midagi külvatud. Ta juhuslikult vaatas sinna eemale, kus on siis see hauamälestis ja kus oli ka midagi täiesti valesti. Kui ta lähedale jõudis, siis seal olid värsked traktori jäljed, oli kive lükatud hunnikusse. See muld oli selline mure, ei olnud vihma ja lume alt välja sulanud. Oli näha, et värske põllutöö oli seal toimunud. See mälestusmärgi silt, mis seal on kogu aeg olnud, terve tema 45 eluaastat püsti, see oli viltu seal hunnikus. Oli näha, et tahvel oli nihkunud, sest see oli enne kiviplatsi ääres, aga nüüd oli keskel, mitte päris hunniku keskel, aga seal kivide vahel. See tähis oli nagu mulla hunniku sees, mida varem ei olnud. Ta sai aru, et peab sellest teavitama ja tal peavad olema tõendid. Ta tegi pilte oma telefoniga. Ta läks koju ja teavitas sellest politseid, Muinsuskaitseametit ja Rakvere vallavalitsusest keskkonnainimest. Enne 26.03.2020 võis ta seal tee peal kõndida talvel, detsembris, kui oli kõva pinnas, ja siis oli kõik korras. Ta teadis, et seal on Rootsi kuninga kalme, mille kohta legendid rääkisid, et sinna on maetud kas mõni Rootsi sõjamees või siis kindral või siis lausa kuningas. Ta teadis, et seal on hauaplats. Seal on sellised mälestusmärkide sildid nagu üle Eesti, valged suured latakad, mis on hästi just tee poole näha. Nad on päris kõrgel. Seal, kus olid ohvrikivi ja kalme, olid need tähistused olemas. Kivikalme võib olla teest umbes 700-800 meetri kaugusel ja on päris suur. Selle mälestusmärgi ümber on põld kogu aeg olnud.
  26. Tunnistaja A T kinnitas kohtuistungil, et tema on Kehra Agro OÜ juhatuse liige. Kehra Agro OÜ tegeleb peamiselt nende omandis oleva põllumaa välja rentimisega. Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ nimi ütlevad talle muidugi midagi, aga ta pole Karlo Kookmaaga isiklikult silmast silma kohtunud. Kunagi rentisid nad ühte põllukinnistut või gruppi siin Varudi küla kandis Lääne-Viru maakonnas. Tegemist on kunagi advokaadibüroost tellitud standardlepinguga, mida on aja jooksul natukene muudetud. Allkirjad lepingul ei ole digitaalsed. Tookord toimus lepingu allkirjastamine postiga. Alles siis kui talle saadetakse 10 allkirjastatud leping tagasi, paneb ta sinna oma allkirja. Eestimaal praktiliselt polegi kinnistut, millel ei oleks kinnistusraamatus mingit piirangut. Tema annab otsese valduse rentnikule üle, rentnik toimetab seal peal ja peab jälgima, et kõik oleks seadusega kooskõlas. Selle konkreetse rentnikuga ta lepingut ei pikendanud. Ta müüs need kõik kolm kinnistut maha selle sama
  27. aasta sügisel A Sa mingile ettevõttele. A T kinnitas, et talle näidatud põllumajandusmaa rendilepingul on tema allkirjad. Tegelikult selle rendilepingu sõlmisid nad kevadel, aga ta on ikkagi pannud, et see leping hakkas tagasi ulatuvalt kehtima just nagu aasta algusest, et oleks arusaadav, et see rendisumma on terve aasta eest. Ta vaatab kinnistute soetamisel pigem võib-olla seda, et kui on mõni servituut või midagi sellist, mis võib teda juriidiliselt kehva positsiooni panna. Need Muinsuskaitse asjad põlluharimist ei sega. Kui seal põllu keskel on mingisugune mälestis, siis iseenesest selle ümber võib põllutöid teha.
  28. Tunnistaja M A, kes on Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik, kinnitas kohtuistungil, et tema töömaaks on Lääne-Virumaa koos mälestistega, mida on 2600 millegagi. On arheoloogiamälestised, ehitismälestised, kunsti- ja ajaloomälestised. Tema tööks on peamiselt mälestise omanike ja kaitsevööndis olevate omanike nõustamine. Samuti on tema tööks ka paikvaatlused, et siis mingisuguse aja tagant või vajadusel käia erinevatel objektidel ja mälestistel, teha fotosid ja kanda siis see info riiklikusse kultuurimälestiste registrisse. Arheoloogia on selline valdkond, kus on väga palju mälestisi, mis asuvad äärmiselt suurel maa-alal laiali. Seal ei ole neil kokku lepitud korda, aga nad on püüdnud ikkagi likvideerida kõik sellised 10 aasta vanused paikvaatlused ja asendada need uuematega. See sõltub ka sellest, mis olukord on, kas nad saavad inimestelt, omanikelt mingisuguseid teavitusi, et seal konkreetses kohas midagi toimub, et palun tulge kontrollige. Nad vaatavad üle oma arheoloogiamälestiste nimekirjad, et kus on nii öelda kõige kauem aega tagasi käidud. Arheoloogiamälestiste puhul ei ole neil kokku lepitud seda konkreetset aega, millal nad peavad käima neid kõiki niimoodi regulaarselt üle vaatamas või kui pikk see vahe võib olla. Enne seda sündmust ei olnud ta käinud seda kivikalmet ja kultusekivi vaatamas, kuid aastal 2010 käis seal I N koos arheoloog T Jiga. Samuti käis seda kultusekivi, mis asub selle sama põllu servas,
  29. aastal vaatlemas arheoloogianõunik A L. Sellest on olemas fotod, kus on näha ka taamal olev kalme. Siis oli olukord selline, mis ei pälvinud nende tähelepanu ega ei olnud vajalik kuidagi omaniku poole pöörduda. Sellest konkreetsest juhtumist sai tema teada samal päeval, kui Muinsuskaitseametile laekus teade L K, see oli siis
  30. märts 2020, kui see edastati talle tollase arheoloogiamälestiste osakonna juhi U K poolt. Siis oli tema tööks kohe minna kohale ja teha paikvaatlus ning edastada see info nii menetlejale kui ka arheoloogia osakonna juhile. Ta tegi ka paikvaatluse samal päeval. Paikvaatluse protokolli edastas ta tolleaegsele jurist-menetlejale M Dile, kes siis tegi politseile kuriteoteate ja lisas selle alusdokumendina sinna kaasa. Politseile anti asi menetlemiseks, sest tegemist on muinsuskaitseseaduse järgi suure kahjuga. Nad käisid arheoloogia osakonna juhi U Kga ja osteoloog (luu-uurija) A Luga sama aasta aprillis seal vaatamas seda maapinda üle, kus tuvastasid, et selles samas kokkulükatud kihis ja kalme ümber on inimluid, savinõu kilde ja väga selgelt kalmele viitavaid elemente. Seal oli inimluu – lõualuu hambaga, siis oli suurem savinõu ja oli näha ka mingisuguseid kivimoodustisi, mida nad rohkem ei hakanud puutuma sellepärast, et see ei olnud sel hetkel nende ülesanne ega eesmärk. Nad vormistasid paikvaatluse ja pildistasid neid leide, mis läksid kultuurimälestiste registrisse. Need leiud jäid sinna samasse sellepärast, et nende kaasa võtmiseks ei olnud nad ette valmistunud ja need jäid ootama uuringut, sest tol hetkel oli kindel teadmine, et nad saavad need päästeuuringud läbi viia tolle aasta suvel. Varasemalt olid need luud, killud ja moodustised selle sama mulla kamara all. Kui varasemalt see kalme oli maapinnast võib-olla pool meetrit kõrge ja koosnes peamiselt sellistest nähtavatest kividest, seal peal kasvas pihlakas juba mitukümmend aastat ja oli ka mälestise tähis, siis selleks hetkeks, kui tema 11 sinna jõudis, oli kalmele sinna piirkonda lükatud kokku päris palju äärmiselt suure läbimõõduga põllukive ja kalme servadest või põllult oli lükatud ka pinnast sinna kivide vahele, kivide peale. See kalme nägi välja selline 2-3 meetri kõrgune kivihunnik, kivivare. Kui kultusekivile ka oli mingisugust prahti või sodi ladestunud, siis tolleks hetkeks ta seda küll enam ei näinud. Enamus kalmeid ja kive, arheoloogiamälestisi on kaitse alla võetud juba nõukogude ajast, 70-ndate lõpust peamiselt, kus siis kohalikud majandid – kolhoosid ja sovhoosid oma vahenditest panustasid metallpostidega ja emailitud tahvlid koos kirjadega tulid kohalikest emaili töökodadest. Need saadeti laiali ja majandite metoodikud pidid selle eest vastutama, et metalltähised oleksid mälestistele pandud. Asukohad nendeks näitas ette tavaliselt arheoloog, kes oli ka selle passi koostanud. Tema on näinud paari maa seest välja kangutatud posti, mis on väga korralikud, tavaliselt rohkem kui poole meetri sügavusele pandud ja tihtipeale on seal all kas keevitatud põiklatt või on sinna alla pandud tsemendist taldmik. Niisama käega ei ole võimalik neid välja tõmmata. Ta on üritanud mõnda viltu olevat püsti kangutada, et see oleks sirgem, aga seda ei õnnestu teha, et nad on väga, väga kapitaalselt pandud. Piltidelt vaadates oli kivikalmel „Rootsi kuninga haud“ selline tähis olemas ja passis on ka kirjeldus, et see tähis on seal olemas. Kui ta seal kohapeal käis, siis oli see tähis olemas. See on olnud alates 70-ndatest üks ja sama tähis, sest seal on peal vana number, mis koosneb neljast numbrist. 97-ndal aastal, kui võeti kõik Eesti Vabariigi muinsuskaitseseaduse alusel uuesti kaitse alla, said need ka uued numbrid, mis koosnevad viiest numbrist. See sama topelt number kajastub ka kultuurimälestiste registris, kus on need mõlemad numbrid olemas. Teab, et nende jurist-menetleja esitas päringu maaomanikule, kes ütles, et tema on selle maa andnud rendile, edastades ka rendilepingu ja andes ka rentniku kontaktandmed, kelle käest siis jurist-menetleja küsis selgitusi, et mis toimus ja selle ta ka sai. Tema käest küsis neid päringuid ja päringute vastuseid politseiuurija, kellele ta need edastas. Politseis ülekuulamise käigus esitas ta menetlejale kivikalme passi, mis pärineb kultuurimälestiste registrist ja mille on koostanud 79-ndal aastal arheoloog T T, ja kivikalme aerofoto, mis on Maa-ameti fotolaos olemas. Arheoloogiamälestiste passid anti üle Ajaloo Instituudi poolt 90-ndatel Muinsuskaitseameti arhiivi, kus nad digitaliseeriti 2000-ndatel ja on nende ameti kasutatavatel tööketastel kaustades. Ta on seda konkreetset kivikalmet käinud aastal 2020 vaatamas kas kaks või kolm korda, aastal 2021 kaks korda, aprillis M Di palvel tegemas fotosid ja ühe korra siis arheoloogiamälestiste osakonna juhi U Kga ning viimati sel esmaspäeval siis, kui valmistus ette kohtuasjaks, et vaadata üle, mis seis seal on praegu. Praeguseks on maaomanik muutunud ja selle uue maaomanikuga suhtlesid nad
  31. aastal meili teel, kui talle sai edastatud e-kiri, et nad lähevad kalme ümber panema tokke mälestise ala ulatuses, mida on näha kultuurimälestiste kitsenduste kaardilt ja palusid seal põllutöid mitte teostada, ei kündi, ei külvi, ei midagi. Tokid on puidust, 1-1,5 meetri kõrgused, mille ots on värvitud metsapalkide märgistamiseks kasutatud märkevärviga oranžiks. Need panid nad U Kga sellele alale, kus nad eeldasid, et võiks olla veel kultuurkihti seal põllupinnase all säilinud. Neid sai rohkem kui 4 nurka pandud, kokku võis olla alla
  32. Kui ta esmaspäeval seal kohal käis, siis neid tokke seal ei olnud. Oli teostatud põllutöid, mis olid ära keelatud. Iga liigutamine kahjustab seda kalmet ja segab kultuurkihti rohkem ja rohkem, et teaduslikku informatsiooni sealt enam sellises õigsuses kätte ei saa, mis puudutab kalme konstruktsioone ja seal esemete paiknemist. Nad on võtnud
  33. aasta kevadel hinnapakkumised nendeks päästeuuringuteks või kaevamisteks ja ootavad siis otsust, mis ütleks, et neil on see summa olemas, et nad saavad selle töö ära teha või õigemini tellida. Nad ise seda ei tee. Hinnapakkumised võttis arheoloogiapärandi osakonna juht H K. Kui on olemas teo toimepanija, siis tema peaks olema ka see, kes selle nii öelda kinni maksab. Nendes hinnapakkumistes oli täpselt lahti kirjutatud, mis töid seal peaks teostama. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini, vaadata kui palju on seal veel säilinud kalme konstruktsioone, millisel alal ja eemaldada kõik 12 leiud, mis on siis inimjäänused, ehtekatked, mis iganes hauapanused. Kõik see teaduslikult dokumenteerida, leiud saata konserveerimisele. Osati on kindlasti vaja ka teostada mingisuguseid dateerivaid uuringuid. See pinnas, mis on sinna kuhjatud, tuleb ka läbi uurida, sest see on suure tõenäosusega sealt kokku lükatud ja sisaldab arheoloogilist materjali. On suur tõenäosus, et kalme keskosas, suurte kivide all, on säilinud kalme suhteliselt heas korras. See on siis see osa, mida ei ole traktoriga kokku lükatud. Arheoloogiamälestistele ei saa hinnasilte juurde riputada. Tegemist on 19-nda sajandi lõpul avastatud kalmega ja juba siis tulid sealt välja esimesed leiud. See võeti kaitse alla aastal 1925 esimest korda. Juba ka see, et kalmele on rahvapäraselt antud nimi „Rootsi kuninga haud“ näitab selle kalme olulisust. Kivikalmeid ja arheoloogiamälestisi on Lääne-Virumaal üle 800 ja ainult käputäis neist on saanud eraldi nime. Kui seal oleks varem keegi midagi teinud või midagi rikkunud, siis oleks info kindlasti jõudnud nendeni. Selle kivikalme juures arheoloogilisi uuringuid tehtud ei ole ja tavaliselt ei tehtagi ühegi kalme juures lihtsalt niisama uuringuid. Peab olema teaduslikult tõestatud, et miks sa soovid uurida mingit konkreetset kalmet mingist ajast. Kui kalme läbi uurida, siis ta on hävitatud, siis teda enam ei ole, siis on temast järgi ainult see teaduslik materjal ja need samad leiud. Taastada kahjuks arheoloogiamälestisi ei ole võimalik. Kui nad on kokku lükatud, siis nad ongi selles mõttes hävitatud. Hävitatud on kalme servades olnud kultuurkiht ja kivikonstruktsioonid, mida ei saa taastada sellepärast, et me ei tea, kuidas need paiknesid ja mis seal vahel oli. M A selgitas, et politseile tema poolt 22.05.2020 saadetud ekirjas on viimases lauses /“Millal peab kinnistu omanik tellima kivikalme arheoloogilise järeluuringu ning teostama kalme endise olukorra taastamise, see selgub loodetavasti lähiajal.“/ puudu üks sõna – osaliselt. Selle kohta, kas tegemist on hävitatud mälestisega, on pädev hinnangu andma arheoloog, tema ei ole arheoloog.
  34. Tunnistaja M R, kes on olnud Muinsuskaitseameti peadirektori kohusetäitja, andis kohtuistungil ütlusi, millistest nähtub, et tõendamiseseme asjaoludest on tema teada saanud oma kolleegidelt.
  35. Tunnistaja A S kinnitas kohtuistungil, et tunneb Karlo Kookmaad ajast, kui Seemnevilja Ühistut hakkasid Pandiveres moodustama,
  36. aastast äkki. KK Põld OÜ on Seemnevilja Ühistu liige olnud algusest peale. Nad tegelevad mõlemad ühes piirkonnas põllumajandusega. Seemnevilja Ühistul ja KK Põld OÜ-l on üks raamatupidaja, kelleks on H L. Rootsipõllu kinnistu omanik on temale kuuluv ettevõte Xxxx, äkki septembrist
  37. Sellel kinnistul asub kultuurimälestisi. Seal peaksid asuma üks kivikalme ja üks ohvrikivi. Teda teavitas sellest Karlo, kui talle tuli päring Muinsuskaitseametist nende asjade kohta. Siis Karlo küsis tema käest nõu, et mis teha ja kuidas vastata sellele päringule. See võis olla 2019, 2020 äkki. Seal kivikalmes oli mingisuguseid töid tehtud, et selle kohta oli päring. Siis oli tal üks enda sugulane ja perekonna tuttav, üks noorhärra Xxxx nimeline, kes nende asjadega oli eelnevalt kokku puutunud juriidika poole pealt ja ta palus Karlot abistada selle kirja koostamisel. Karlo näitas seda kirja ja ta palus K Xxxxl üle vaadata selle asja. See kiri sai talle saadetud ja siis K aitas sinna mingi vastuse koostada. Neil olid ka Karloga omavahelised kontaktid. Vastus sai koostatud ja ära saadetud sinna, kes seda vastust oli küsinud. Karlo Kookmaa üks ID-kaart oli seal raamatupidaja käes, ta on seda näinud seal kontoris xxxx külas Rakvere vallas. Tema on seda Rootsipõllu kinnistut rohumaana kasutanud, korjanud ainult heina ja silo loomasöödaks. Ta on ise seal kinnistul kohapeal paaril korral käinud. Nad sõitsid Kiga sealt läbi, peale seda, kui Karlo neile seda infot andis, et vaadata lihtsalt, millega üldse tegemist on, siis nad tahvlit seal ei näinud. Nüüd hilisemalt ta näeb, et see tahvel on sinna püsti pandud, et see tahvel on seal olemas. Tema arust on seal põllu peal kaks tahvlit. Seal päris tee ääres on kohe üks kivi, millel on tahvel juures ja siis selle kalme juures on ka nagu tahvel täitsa näha. Tema ei ole seal mingeid tokke näinud. A S kinnitas, kui talle näidati Muinsuskaitseameti päringut 13 13.04.2020, et tegemist oli selle sama päringuga. K R on õppinud juristiks ja tegelenud Muinsuskaitse asjadega Tallinna linnas ja siis ta küsiski viimase käest nõu, nagu tuttavalt ja sugulaselt, et mis tema arvab, et mismoodi selle asjaga ja kuidas läheneda. Karlo saatis talle selle päringu edasi või andis talle paberil, ta täpselt ei mäleta ja tema näitas seda omakorda Kile. Seoses Rootsipõllu kinnistuga on tal Muinsuskaitseametiga suhtlust olnud. Mingi teavitus tuli, kui ta selle kinnistu ostis.
  38. Tunnistaja K R kinnitas kohtuistungil, et tal ei ole olnud kokkupuudet OÜ-ga KK Põld. A S on tema lapse kasuvanaisa ehk siis neil on perekondlikud sidemed. Rootsipõllu kinnistu osas küsiti temalt 2020 aprillis, et kas ta saaks aidata. A pöördus tema poole, et on üks kinnistu, kus kas kolleegil või tuttaval on mingi haldusõiguslik mure, viidates Karlole. A küsis, et kas ta saaks teda aidata seoses sellel kinnistul oleva mingisuguse objektiga, mille kohta on vaja kirjutada arvamus. Muinsuskaitseameti pöördumine tuli 15.04.2020 Männiku Agro e-posti aadressilt tema e-posti aadressile. Ta sai Muinsuskaitseameti e-kirja, mille lisaks oli paikvaatlusakt. Ta teab, et Männiku Agro on üks A Sa ettevõte. See oli Muinsuskaitseameti digitaalselt allkirjastatud pöördumine, kus Muinsuskaitseamet soovis selgitust selle kohta, et väidetavalt on Rootsipõllu kinnistul mingisugune muinsuskaitsealune objekt ja seal on teostatud mingisuguseid töid. Muinsuskaitseamet soovis selgitust, et mis töid seal tehtud on või mis seal teostatud on ja A küsiski temalt, et kas ta saab sellele vastata. Tema oli tollel ajal
  39. kursuse tudeng ja see tundus talle jõukohane väljakutse. Suhtlus A oli neil igapäevane, sest nad elasid tol hetkel koos. Selle kaasuse puhul oli tema meelest vajalik lihtsalt koostööd teha, et see haldusõiguslik arusaamatus ära lahendada. Sellest lähtuvalt kirjutas ta oma arvamuse ja saatis selle PDF-ina sellele samale Männiku Agro e-posti aadressile, kust talle see päring saadeti. Rendilepingut puudutava info osas küsis ta A käest, kes ütles, et pangu ta praegu, et saadame kunagi hiljem või midagi sellist. Ta küsis A ka, et mis seal tehti ja millal tehti ning A ütles, et märtsis keegi seal koristas midagi, et sealt tuli see märts 2020, et millal neid asju tehti seal. Üks hetk ta küsis A selle kohta, et mis sellest asjast sai ja A ütles, et ei tea, et kolleeg või tuttav tegeleb edasi. Vastuse koostas ta peamiselt oma tolleaegsete haldusõiguslike teadmiste põhjal. Ta kasutas Maa-ameti geoportaali, kust ta võttis siis selle, et kus see asi nagu asus, võrdles seda Muinsuskaitseameti registriga ja sai aru, et seal on „Rootsi kuninga haud“ ja selle baasilt koostas vastuse. Ta sai aru, et seal oli mingisugune probleem, et on teostatud mingeid töid, millele Muinsuskaitseamet ei ole andnud vist kooskõlastust. Tema koostas vastuse selle mõttega, et Muinsuskaitseametiga diskussiooni laskuda, sest nende mure oli see, et keegi ei hoolitse selliste kultuurimälestiste või muinsuskaitsealuste objektide eest, mis asuvad põldudel, ja et saab mingisugusele kokkuleppele, et kuidas see asi võiks korda saada. Temal ei ole Karlo Kookmaaga mingit suhtlust kunagi olnud. K Rivis kinnitas, kui talle näidati Muinsuskaitseameti päringut 13.04.2020, et tegemist oli selle sama päringuga, millele ta hakkas vastust koostama 15.04.2020 peale lõunat. Samuti kinnitas K Rivis, kui talle näidati vastust päringule, et see on tema poolt koostatud. Ta koostas selle Wordi dokumendina ja tegi sellest PDF-i, mille saatis tagasi. Kui muidu tuleb sinna Wordi-faili nimi, siis ta võttis ära oma nime sealt. Ta kasutas tol ajal MacBook arvutit. Pärast vastuse koostamist kunagi hiljem on ta A tõenäoliselt käinud seda Rootsipõllu kinnistut vaatamas, kuid valgeid tahvleid, teavitustahvleid kultuurimälestiste kohta selles kohas küll ei olnud.
  40. Kinnistusraamatu väljatrükkidest Rootsipõllu kinnistu kohta (tõendid, lk 40-63) nähtub, et süüdistuses tähendatud ajal – ajavahemikul
  41. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 oli selle omanik Osaühing Kehra Agro ja alates 31.08.2020 on omanik OÜ Xxxx. 14
  42. M Ai 26.04.2021 e-kiri, mis on saadetud e-posti aadressidele xxxx ja xxxx, subjekt: Kivikalme Varudi-Vanakülas, Rootsipõllu. Kinnistusraamatu andmetel on Xxxx OÜ katastriüksuse Rootsipõllu (t: xxxx, aadress: LääneVirumaa, Rakvere vald, Varudi-Vanaküla) omanik. Kinnistul asub kaks arheoloogiamälestist – Kultusekivi reg-nr 10523 ja Kivikalme „Rootsi kuninga haud“ reg-nr 10522 (kaart manuses). 26.03.2020 tuvastas Muinsuskaitseamet, et kivikalme on osaliselt põllutööde käigus eelmise kasutaja poolt kokku lükatud. Tegime selle kohta ka politseis kuriteo teatise. Kuna Muinsuskaitseamet menetleb mälestise rikkumist ning kalme säilinud osades tuleb teostada arheoloogilised uuringud, siis palume kalme piirides (kitsenduste kaardil tumesinine viirutus) põllutöid (kündmine, külvamine) mitte teha. Kolmapäeval (28.04) paneme põllul mälestise ala piiritlemiseks kalme välispiirile puust tikud, et oleks kindlustatud kalme arheoloogilise kihi säilimine enne arheoloogide tulekut. Arheoloogiliste uuringute täpne toimumise aeg ei ole veel selge, aga anname sellest eelnevalt kindlasti teada. Kui teil on rohkem küsimusi, võtke palun ühendust alloleval numbril.
  43. Äriregistri väljatrükkidest ettevõtja KK Põld OÜ (registrikood 12854894) kohta (tõendid, lk 35-39, 118) nähtub, et nimetatud osaühingu põhitegevusalaks on teravilja- (v.a riis) ja kaunviljakasvatus; õlitaimeseemnete kasvatus. Ainuke juhatuse liige ja osanik on Karlo Kookmaa.
  44. Kivikalmest „Rootsi kuninga haud“ 22.11.2022 A Sa poolt tehtud 2 fotot (tõendid, lk 9091). Kohtuotsuse põhjendused
  45. Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis leidis, et süüdistatavate süü neile esitatud süüdistustes leidis kohtulikul uurimisel tõendamist. 19.

§ 204

lg 1 näeb ette vastutuse kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju. Sama §-i lg 2 näeb ette vastutuse sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik.

§ 12

1 kohaselt, kui süüteokoosseisu tunnusena on sätestatud varalise kahju tekitamine või süüteo ulatus on määratav rahaliselt, hinnatakse kahju või süüteo ulatust rahaliselt järgmiselt: 1) oluline on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 4000 eurot. Kaitstava hüve eripära arvestades tuleneb oluline kahju kultuurimälestisele, arhivaalile, museaalile või muuseumikogule sageli juba nimetatud objekti kahjustamisest endast (rääkimata hävitamisest) ning selle ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei tarvitse alati olla võimalik ega ka vajalik. 20. Koosseisutüübilt on tegemist tagajärjedeliktiga.

§ 204

objektiivne koosseis on seega kultuurimälestise, arhivaali, museaali või muuseumikogu rikkumine või hävitamine, millega tekitatakse oluline kahju. Mälestis on MuKS § 8 kohaselt käesoleva seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. MuKS § 11 lg 1 kohaselt mälestiste liigid on: 1) ajaloomälestis; 2) arheoloogiamälestis; 3) ehitismälestis; 4) kunstimälestis; 5) ajalooline looduslik pühapaik; 6) tehnikamälestis. Sama §-i lg 3 kohaselt arheoloogiamälestis on inimtegevuse säile, asi või nende kogum ja muud jäljed, mis on kultuurmaastiku ajalise mitmekihilisuse näitajad ja mis annavad teaduslikku informatsiooni inimkonna ajaloo ning inimese suhte kohta looduskeskkonnaga. Arheoloogiamälestise oluline osa on arheoloogiline 15 kultuurkiht.

§ 204

subjektiivne koosseis eeldab tahtlust koosseisu asjaolude, sh ka tagajärje suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega.

  1. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et OÜ Kehra Agrole kuulunud ja KK Põld OÜ-le rendile antud Rootsipõllu kinnistul on täpselt tuvastamata ajal ajavahemikus
  2. aasta märtsi algus kuni 26.03.2020 hävitatud kultuurimälestis nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“, mis on Kultuuriministri
  3. septembri
  4. a määruse nr 59 alusel tunnistatud kultuurimälestiseks ja on sellest tulenevalt kaitse all. Kultuurimälestise õiguslikuks aluseks ei ole erinevates registrites olevad kitsendused, vaid selleks on eelpool viidatud määrus, mida ei ole kehtetuks tunnistatud. Mis puutub kaitsjate väitesse, et ainus tõend väidetava kivikalme nimetusega „Rootsi kuninga haud“ olemasolu kohta on
  5. aastal arheoloog T T poolt koostatud mälestise pass, mis on allkirjastamata, siis väärib märkimist, et erinevatel aegadel on dokumentide vormistamisel olnudki erinevad nõuded.
  6. 12.10.2020 ja 19.10.2021 on esitatud KK Põld OÜ-le kahtlustus

§ 205

lg 2 järgi ja Karlo Kookmaale

§ 205lg 1 järgi (tegemist on ettevaatamatusdeliktidega).

Kohus ei nõustu Karlo Kookmaa kaitsjaga selles, et Karlo Kookmaad ei ole kahtlustatavana üle kuulatud, kuid möönab, et kahtlustatavana ülekuulamise protokolle kahtlustatavate andmete osas oleks menetleja saanud selliselt vormistada, et vaidlust ei oleks tekkinud. Süüdistatavad ei ole ennast kohtueelses menetluses ega ka kohtuistungil neile esitatud süüdistustes süüdi tunnistanud ja kohtuistungil keeldusid ütluste andmisest. Samas on süüdistatavate kohtueelses menetluses 12.10.2020 antud ütlustega tõendatud, et Karlo Kookmaa, olles OÜ-ga Kehra Agro sõlminud

  1. aasta jaanuarist rendilepingu, millest üks osa hõlmas Lääne-Virumaal Rakvere vallas Varudi-Vanaküla külas asuvat Rootsipõllu katastriüksust, käis Rootsipõllu katastriüksusel põllutöid teostamas
  2. aasta varakevadel. Rootsipõllu maaüksuse heinamaa kündis tema traktoriga üles, kuid tema ei märganud seal kivihunnikul mitte ühtegi silti, mis viitaks muinsuskaitsele. Tema koristas traktoriga sodi ära ja lükkas kivihunniku koomale. Üksiku kivi juures oli muinsuskaitse silt, aga selle suurema ala juures, kus rohkem kive oli, ta silti ei näinud. Tunnistaja M Ai ütlustega on tõendatud, et kui varasemalt kalme oli maapinnast võib-olla pool meetrit kõrge ja koosnes peamiselt sellistest nähtavatest kividest ja oli ka mälestise tähis, siis selleks hetkeks, kui tema 26.03.2020 sinna jõudis, oli kalmele sinna piirkonda lükatud kokku päris palju äärmiselt suure läbimõõduga põllukive ja kalme servadest või põllult oli lükatud ka pinnast sinna kivide vahele, kivide peale. See kalme nägi välja selline 2-3 meetri kõrgune kivihunnik, kivivare. Seega on tõendatud, et OÜ Kehra Agrole kuulunud ja KK Põld OÜ-le rendile antud Rootsipõllu kinnistul teostas KK Põld OÜ huvides märtsis 2020 põllutöid Karlo Kookmaa, kes lükkas põllutööde teostamise käigus traktoriga kinnistul oleva kultuurimälestise nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ n-ö „hunnikusse“. Tunnistaja M Ai ütlustega on tõendatud, et kui nad käisid arheoloogia osakonna juhi U Kga ja osteoloog A Luga sama aasta aprillis seal vaatamas seda maapinda üle, siis tuvastasid nad, et selles samas kokkulükatud kihis ja kalme ümber on inimluid, savinõu kilde. Kuna sel korral oli kaasas ka osteoloog, siis ei ole põhjust tunnistaja M Ai ütlustes kahelda, et kalmest tuli välja ka inimluid, mis üheselt viitab matmispaigale. Nad vormistasid ka paikvaatluse ja 23.04.2020 pildistasid neid leide, mis läksid kultuurimälestiste registrisse.
  3. Järgnevalt on vajalik tuvastada see, kas täidetud on lisaks süüteo objektiivsele koosseisule ka subjektiivne koosseis. Kohus ei saa arvestada tõendina 15.04.2020 KK Põld OÜ seadusliku esindaja juhatuse liikme Karlo Kookmaa poolt talle kuuluvalt e-posti aadressilt xxxx digiallkirjastatult Muinsuskaitseametile saadetud K Xxxx poolt koostatud vastust päringule (tõendid, lk 131-154), mille kohaselt nad olid teadlikud, et muinsuskaitsealused 16 kultuurimälestised asuvad nimetatud põllul ning seetõttu näitasid nad üles erilist hoolsust ning vaatasid ette, et nad ei kaevaks ega eemaldaks pinnast nimetatud kultuurimälestiste kaitsevööndist, sest 03.04.2020 oli Muinsuskaitseameti menetleja M D esitanud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuurile süüteoteate kultuurimälestise rikkumise kohta. Kohus nõustub kaitsjatega selles, et Muinsuskaitseamet jätkas iseseisvalt tõendite kogumist ka pärast seda, kui oli esitanud süüteoteate politseile. Selleks, et menetlejale antav informatsioon oleks tõendina kasutatav, peab see olema KrMS § 63 lg-st 1 tulenevalt vormistatud. Muinsuskaitseameti poolt 13.04.2020 KK Põld OÜ-le saadetud päringus ei informeerita selle adressaati sellest, et politseile on esitatud süüteoteade, seega ei olnud isikul kaasaaitamiskohustust (enese mittesüüstamise privileeg). Olenemata eeltoodust on kriminaalasjas olemas tõendid, millistest nähtub, et mälestist tähistav valge tahvel, mis paikneb raudtoru küljes, ja asub kalme W serval ehk lääne poolsel küljel (täpsemalt edelas), oli seal olemas 26.03.
  4. Nimetatu nähtub tunnistajate L K ja M Ai ütlustest, samuti nende poolt tehtud fotodelt. Tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et enne 26.03.2020 võis ta seal tee peal kõndida talvel, detsembris, kui oli kõva pinnas, ja siis oli kõik korras. Tunnistaja L K väitel oli see mälestusmärgi silt, mis seal on kogu aeg olnud, viltu seal hunnikus ja oli näha, et tahvel oli nihkunud, sest see oli enne kiviplatsi ääres, aga nüüd oli keskel, mitte päris hunniku keskel, aga seal kivide vahel mulla hunniku sees. Eeltoodu on kohtu arvates seletatav sellega, et kivikalme oli traktoriga n-ö „hunnikusse“ lükatud. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kaitsjate poolt esitatud kivikalmest 22.11.2022 tunnistaja A Sa poolt tehtud 2 fotot, on kohut eksitavad, sest selle asemel, et teha fotod kalme kõigist neljast küljest, on täiesti teadlikult tehtud fotod kalme idapoolsest küljest (täpsemalt kirdest ja kagust), kust ei ole mälestise tähist näha. Samas on hoolikal vaatlemisel näha, et ühel fotol (tõendid, lk 91) on selle vasakus servas näha tähise nurk. Kohtu hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline ja eluliselt mitteusutav, et Karlo Kookmaa traktoriga maad kündes, s.o põllutöid tehes nägi vaid ühte kultuurimälestisele viitavat tahvlit („Kultusekivi“) ja teist tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga haud“) ei näinud või et keegi oli vahepeal põllutööde tegemise ajaks tahvli eemaldanud ja pärast põllutööde tegemist siis selle jälle tagasi pannud. Lisaks on kogutud tõenditega tuvastamist leidnud, et kultuurimälestist tähistavad valged emailitud tahvlid on seal olnud alates 70-ndatest, et need on väga kapitaalselt pandud ja seetõttu raskesti eemaldatavad. Kui Karlo Kookmaa väitel nägi ta põllutöid tehes ühte kultuurimälestisele viitavat tahvlit („Kultusekivi“), siis tunnistaja L K ütlustega on tõendatud, et ka ohvrikivi („Kultusekivi“) ei olnud 26.03.2020 selline nagu tavaliselt, sest sinna peale olid visatud vana rehv ja värsked mulla mättad, millised ta käsitsi eemaldas. Lisaks sellele nähtub 27.03.2020 paikvaatluse protokollist, et kui Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik M A 26.03.2020 paikvaatlust teostas, siis ta tuvastas, et kultusekivi vahetus läheduses, selle kaitsevööndis, on (kagu küljel) eemaldatud pinnast. Eeltoodud tõenditest järeldub, et ka kultuurimälestise („Kultusekivi“) osas jättis Karlo Kookmaa tegevus soovida, ehkki selles osas süüdistust ei ole esitatud. Tunnistajate A Sa ja K Xxxx ütlustele tuginedes ei ole eluliselt usutav, et kui nemad pärast seda, kui Karlo Kookmaa oli saanud Muinsuskaitseametist päringu, koos Rootsipõllu kinnistut vaatamas käisid, siis kultuurimälestisele viitavat tahvlit (kivikalme „Rootsi kuninga haud“), ei olnud. Kohus märgib, et tunnistaja L K väitel asub kivikalme teest umbes 700-800 meetri kaugusel ja kui kohapeale ei minda, siis selle tahvli nägemine või mittenägemine sõltub sellest, millisest kalme küljest vaadata. Samuti sai tunnistaja A S kalmest fotosid teha nii, et tahvel ei jääks fotol näha. Samas ei saa kohus kogutud süüstavate tõendite pinnalt tõsikindlalt järeldada, et süüdistatav Karlo Kookmaa pani teo toime teadlikult ja tahtlikult, nagu on toodud süüdistuses, vaid süüteo subjektiivse koosseisu on ta täitnud vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. 17 24. Kogutud tõenditega on tuvastatud, et Karlo Kookmaa süüdistuses tähendatud ajal kevadisi põllutöid tehes lükkas traktoriga kivikalme äärtest kokku, tõi kivikalmele juurde kive ja pinnast, kaevates segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, millega rikkus ja hävitas kivikalme struktuuri vähemalt osaliselt jäädavalt, eirates MuKS § 34 lg 1 p 3 tulenevaid nõudeid, mis keelavad arheoloogiamälestisel kultuurkihi või arheoloogiliste leidude rikkumise, milleks on eelkõige väljakaevamine või muu tegevuse tagajärjel segipaiskamine selliselt, et mälestise edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub võimatuks.

§ 204koosseisuline tunnus on oluline kahju. Mu

KS § 34 lg 2 kohaselt on arheoloogiamälestise puhul kahju oluline, kui kaevatud on segatud arheoloogilise kultuurkihi või selle täitelise iseloomuga pealmistes ladestustes. MuKS § 34 lg 3 mõistes on arheoloogiamälestise puhul kahju suur, kui kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, pinnasest on võetud välja arheoloogilisi leide või on rikutud ehituskonstruktsioonide, vrakkide ja muu sellise jäänuseid. Kuna kogutud süüstavad tõendid viitavad sellele, et kaevatud on segamata arheoloogilise kultuurkihi ladestustes, siis MuKS § 34 lg-st 3 tulenevalt on arheoloogiamälestise puhul kahju suur. Ehkki

§ 204koosseisuline tunnus on oluline kahju, siis ei välista see Mu

KS § 34 lg 3 mõttes suure kahju tekitamist ehk oluline kahju on igal juhul olemas ja kaetud suure kahjuga.

§ 205

näeb ette vastutuse sama teo eest, kuid erinevalt

§-st 204 on tegemist ettevaatamatusdeliktiga ning selle koosseisuline tunnus on suur kahju. Tegevuse käigus rikuti pöördumatult kultuuripärandit, mis on taastumatu ressurss ning mille väärtustamine on ühiskonna ühine kohustus (MuKS § 3 lg 1) ning hävitati olulist teaduslikku informatsiooni, tekitades Eesti Vabariigile, keda esindab Muinsuskaitseamet, suurt kahju. Kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks ei ole võimalik. 25.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Sama §-i lg 2 sätestab, et juriidilise isiku vastutusele võtmine ei välista süüteo toime pannud füüsilise isiku vastutusele võtmist (enne 01.11.2023 kehtinud redaktsioon). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte, mis tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik

§ 2

lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid (süüteokoosseis, õigusvastasus, süü). Tõendamist leidis, et Karlo Kookmaa tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Äriregistri väljatrükkidest nähtub, et eraõiguslik juriidiline isik KK Põld OÜ on registrisse kantud, seega õigusvõimeline ja ka süüvõimeline, selle ainuke juhatuse liige ja osanik on Karlo Kookmaa. Seega on Karlo Kookmaa pädev isik

§ 14

lg 1 mõttes (praegu kehtivas redaktsioonis

§ 14lg 1 p 1 mõttes).

Seetõttu on Karlo Kookmaa tegu omistatav KK Põld OÜ-le. Karlo Kookmaa ei tegutsenud mitte enda erahuvides, vaid vaieldamatult KK Põld OÜ huvides. Seega oli tegu toime pandud juriidilise isiku huvides ehk juriidilise isiku tegevusega seonduvalt. Kohus asus eelnevalt seisukohale, et Karlo Kookmaa pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. KK Põld OÜ teos ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. 26. Kohtulikul uurimisel leidis lähtuvalt tuvastatud faktilistest asjaoludest tõendamist, et Karlo Kookmaa, KK Põld OÜ juhatuse liikmena ja juriidilise isiku seadusliku esindajana, tegutsedes äriühingu huvides, pani toime

§ 204lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti leidis tõendamist, et KK Põld OÜ juriidilise isikuna, äriühingu huvides tegutsenud KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa tegevuse läbi, kes Äriseadustiku § 315 lg 1 järgi 18 pidi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega oma kohustusi, pani toime

§ 204lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistus

§ 204

lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise raskusastme kuritegu, mille eest nähakse karistusena ette ühe- kuni viieaastane vangistus.

§ 204

lg 2 näeb juriidilisele isikule karistusena ette rahalise karistuse.

§ 44

lg 8 sätestab, et juriidilisele isikule võib kohus mõista rahalise karistuse 4000 – 16 000 000 eurot (enne 01.11.2023 kehtinud redaktsioon).

§ 2

lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus ennekõike isiku süü.

Eeltoodu tähendab seda, et karistust mõistes tuleb esmajoones lähtuda toimepandud teost. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, mis on otseselt seaduses välja toodud, samuti muid süü suurust mõjutavaid objektiivseid ja subjektiivseid teo toimepanemist iseloomustavaid asjaolusid.

§ 56

lg 1 teise lause järgi peab kohus karistuse mõistmisel arvestama ka võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 56

lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistataval Karlo Kookmaal kehtivad karistused puuduvad (tõendid, lk 117) ja süüdistatavat KK Põld OÜ-d ei ole karistusregistrisse kantud (tõendid, lk 116). Seega on süüdistatavaid iseloomustavad andmed positiivsed. Arvestades eeltoodut ja süüdistatavate süü suurust, mis ei ole väike, samuti seda, et toimepandud teost on möödunud enam kui neli aastat, peab kohus põhjendatuks: 1) karistada Karlo Kookmaad vangistusega ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast väiksemas määras, milleks on 1 aasta 6 kuud ning millise karistuse võib

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui Karlo Kookmaa ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu; 2) karistada KK Põld OÜ-d rahalise karistusega summas 8000 eurot, millise karistuse võib

§ 73

lg 1 ja 3 alusel jätta tingimisi täitmisele pööramata, kui KK Põld OÜ ei pane 2 aasta pikkusel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Kohtu hinnangul on lisaks karistuste eripreventiivsele eesmärgile käesoleval juhul arvestatud ka üldpreventiivseid eesmärke. Tsiviilhagi Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on kohtueelses menetluses esitanud tsiviilhagi (lk 6-8), milles palutakse mõista kuriteo toime pannud isikutelt Muinsuskaitseameti kasuks välja 10 000 eurot või alternatiivselt kohtu äranägemisel muu õiglane hüvitis. Tsiviilhagi esemeks on rahaline nõue summas 10 000 eurot, millise rahasumma näol on tegemist õiglase hüvitisega kultuurimälestise hävitamise eest. Varaline kahju seisneb selles, et kuriteo toime pannud isikud on rikkunud oluliselt kultuurkihti ja hävitanud jäädavalt 19 olemuslikult hindamatu arheoloogiamälestise struktuuri. Muuhulgas on toime pandud õigusvastase teo tõttu vajalik arheoloogilise uuringu tellimine, kivikalme säilinud ala korrastamine ning sellele ladestatud prahi eemaldamise tellimine, mille hinnanguline kulu on 10 000 eurot. Kahjuhüvitise arvelt on võimalik eelnevat finantseerida. Ühtlasi märgitakse hagiavalduses, et kuna kultuurimälestiste kivikalme „Rootsi kuninga haud“ ja „Kultusekivi“ rikkumise ning hävitamise tõttu tekkinud kahju suurust ei saa lõpptulemis ammendavalt määrata, võib TsMS § 233 lg 1 ja VÕS § 127 lg 6 alusel kohus otsustada kahju suuruse oma siseveendumuse kohaselt kõiki asjaolusid arvestades. KrMS § 37 lg 1 sätestab, et kannatanu on füüsiline või juriidiline isik, kelle õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga või süüvõimetu isiku õigusvastase teoga vahetult kahjustatud. Riik või muu avaliku võimu kandja on kannatanu üksnes siis, kui tal on õigushüve kahjustamise tõttu tekkinud varaline nõue, mida on võimalik maksma panna kriminaalmenetluses. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 sätestab, et isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline või mittevaraline. Sama §-i lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 sätestab, et kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 1045 lg 1 p 5, 7 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega, seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 137 lg 1 sätestab, et kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohtu arvates esinevad käesoleval juhul deliktilise üldvastutuse eeldused, sest samaaegselt on olemas: 1) õigusvastane tegu, 2) seadusega kaitstud õigushüvede rikkumise tulemusena kannatanul kahju tekkimine, 3) kahju tekkimise kausaalseos isiku õigusvastase teoga, 4) kahju tekkimise õigusvastasus, 5) kahju tekkimise süülisus. KrMS § 310 lg 1 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kohtulikul uurimisel leidis tõendamist, et pärast kuriteo toimepanemist kultuurimälestisel nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“ arheoloogilisi uuringuid teostatud ei ole, sest esiteks käib kriminaalmenetlus ja teiseks Muinsuskaitseametil puuduvad selleks rahalised vahendid. Kultuurkiht, mis jääb maapinnast allapoole, ja kus on arheoloogilised leiud, on antud juhul rikutud, sest rikutud pinnast koos kultuurkihiga ei saa tagasi rullida. Tsiviilhagi on esitatud põhjusel, et kuriteo toimepanemise tõttu on vajalik arheoloogilise uuringu tellimine selleks, et 20 lasta läbi uurida kokkulükatud kivikalme servades olnud kultuurkiht, mis kalmele peale on kuhjatud ja kivikonstruktsioonid, läbi uuritud pinnas korrastada nii, et kalme keskel suurte kivide all olev seni eeldatavasti kahjustamata osa, millelt tuleks sinna kuhjatud kivid ära võtta, jääks võimalikult terveks. Maapind tuleb arheoloogiliselt läbi uurida mingisuguse kihini, et vaadata, kui palju seal on veel säilinud kalme konstruktsioone ja eemaldada kõik leiud – näiteks inimjäänused, ehtekatked, hauapanused, kõik see teaduslikult dokumenteerida ja leiud saata konserveerimisele. Kultusekivi ei ole kahjustatud ja selles osas Muinsuskaitseametil ei ole etteheiteid. Arvestades seda, et kultuuripärand on taastumatu ressurss, siis ei ole kahju ümberarvestamine rahaliseks kahjuks võimalik. Kahju tekitatud kalmele on saadud hinnanguliselt ja see hinnang tugineb varasemale praktikale. 10 000 eurot on see kahju, mida riik peaks kandma, kui hakkab ise mälestist uurima ja kuriteo toimepanemise tagajärjel tekkinud olukorda taastama, nii palju kui see veel üldse on võimalik. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. Kohus leiab, arvestades kõike eeltoodut, et kahju tekitamine on käesoleval juhul kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha. Tsiviilhagist ei selgu, millises osas kannatanu nõue puudutab kultuurimälestist nr 10522 ja millises osas kultuurimälestist nr 10523, kui samas süüdistused puudutavad üksnes kultuurimälestist nr 10522 kivikalme „Rootsi kuninga haud“. Arvestades asjaolu, et esitatud tsiviilhagi hõlmas ka kultuurimälestist nr 10523 „Kultusekivi“, kuid selles osas kannatanul etteheiteid ei ole, siis kuulub esitatud tsiviilhagi rahuldamisele osaliselt summas 9000 eurot. Nimetatud summa kuulub süüdistatavatelt Karlo Kookmaalt ja KK Põld OÜ-lt kannatanu kasuks välja mõistmisele solidaarselt. Menetluskulud 1) KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad välja mõistmisele riigieelarve tuludesse. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Käesolevas kriminaalasjas on süüdistatavate poolt hüvitamisele kuuluvaks menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on KrMS § 175 lg 1 p 2 alusel 1,5 kuupalga alammäära, s.o 1230 eurot, mida kohus, arvestades süüdistatavatelt solidaarselt välja mõistetud tsiviilhagi suurust, võimaldab neil tasuda alates kohtuotsuse jõustumisest 1 aasta jooksul. 2) KrMS § 175 lg 1 p 1 sätestab, et menetluskulud on valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega. Valitud kaitsjale või esindajale makstud tasu on käsitatav menetluskuluna üksnes osas, milles see on mõistliku suurusega. Tasu mõistliku suuruse üle otsustamisel tuleb arvesse võtta näiteks kriminaalasja keerukust ja mahukust, kaitsja töö kvaliteeti, ühe tööühiku hinda (nt õigusabi tunnihind) kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust. Kannatanu Eesti Vabariik (Muinsuskaitseameti kaudu) on esitanud taotluse hüvitada neile valitud lepingulistele esindajatele makstud õigusabikulud kokku summas 9580,72 eurot, milline summa koosneb vandeadvokaat Vahur Kivistiku poolt Advokaadibüroost HansaLaw 21 OÜ kannatanu esindamisega seotud õigusabikuludest summas 2375,52 eurot (tõendid, lk 6768) ja vandeadvokaat Lembit Tedderi poolt Advokaadibüroost Cobalt kannatanu esindamisega seotud õigusabikuludest kokku summas 7205,20 eurot (tõendid, lk 119-130). Muinsuskaitseameti vastusest Karlo Kookmaa teabenõudele (tõendid, lk 92) nähtub, et õigusteenuse osutajaks valis Muinsuskaitseamet Advokaadibüroo Cobalt nende usaldusväärse maine tõttu ja arvesse võeti nende kogemust analoogsetes asjades ning kui kiiresti sai advokaadibüroo reageerida ameti vajadusele. Riigihangete seadusest (§ 11 lg 1 p 11) lähtuvalt on võimalus õigusteenust osta ilma riigihanget korraldamata. Amet on sõlminud advokaadibürooga kliendilepingu õigusteenuse osutamiseks järgmistel tingimustel: makstava tasu tunnitasumäär advokaadil on 265 eurot ja tehnilise töö eest 85 eurot. Ameti teenistujatel on õigus ametit kohtus esindada. Advokaadibürooga lepingu sõlmimise vajadus tulenes asjaolust, et ameti juristid on peamiselt haldusõiguse ja halduskohtu kogemusega ning nende töökoormus tingis täiendava õigusteenuse ostmise. Puutuvalt vandeadvokaat Vahur Kivistikule Advokaadibüroost HansaLaw OÜ kannatanu esindamisega kohtueelses menetluses makstud tasu osas summas 2375,52 eurot märgib kohus, nõustudes kaitsjatega, et esitatud arvelt nr 1901929 22.04.2021 ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas, lisaks ei ole võimalik üksnes arve põhjal ilma spetsifikatsioonita hinnata, milliseid menetlustoiminguid on tehtud 14 tunni ulatuses. Lisaks väärib märkimist, et arve on esitatud Muinsuskaitseametile, aga selle on tasunud Kultuuriministeerium. Puutuvalt vandeadvokaat Lembit Tedderile Advokaadibüroost Cobalt kannatanu esindamisega makstud tasu osas kokku summas 7205,20 eurot märgib kohus, nõustudes kaitsjatega, et esitatud arvetelt ei nähtu, et tegemist oleks õigusteenuse osutamisega käesolevas kriminaalasjas, samuti ei nähtu arvetelt osutatud õigusteenuse tunnihind. Lisaks väärib ka nimetatud arvete puhul märkimist, et arved on esitatud Muinsuskaitseametile, aga need on tasunud Kultuuriministeerium. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kannatanu taotluse valitud lepingulistele esindajatele makstud tasu hüvitamiseks kokku summas 9580,72 eurot rahuldamata. 3) Käesolevas kriminaalasjas osales kohtumenetluses süüdistatava Karlo Kookmaa kaitsjana vandeadvokaat Nele Tammemäe ja süüdistatava KK Põld OÜ kaitsjana vandeadvokaat Kristiina Lee Advokaadibüroost Küllike Namm. Süüdistatavate lepingulised kaitsjad on esitanud kohtule valitud kaitsjatele makstud tasu hüvitamise taotluse (lk 126-137). Karlo Kookmaal ning KK Põld OÜ-l on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega – kohtumenetlus kohtuasjas nr 1-23-678, kohtueelne menetlus kriminaalmenetluses nr 20259000247 – järgmised kulud, millised seisnevad nende poolt valitud kaitsjatele (Advokaadibüroo Küllike Namm vandeadvokaat Küllike Namm, vandeadvokaat Nele Tammemäe, vandeadvokaat Kristiina Lee) makstud tasus, milliste kohta on esitatud OÜ Küllike Namm poolt järgmised arved. Taotlusele on juurde lisatud: - 03.11.2020 arve nr 20201329 KK Põld OÜ-le summas 425 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 1), milline hõlmab järgmist õigusteenust: materjalidega tutvumine (1,5 tundi); osalemine menetlustoimingul 12.10.2020 /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava ülekuulamisega/ (1 tund), kokku 2,5 tundi; - 19.10.2021 arve nr 20202644 KK Põld OÜ-le summas 170 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 2), milline hõlmab järgmist õigusteenust: ettevalmistus ja osalemine 19.10.2021 menetlustoimingul /märkus: tegemist oli KK Põld OÜ kahtlustatava ülekuulamisega/, kokku 1 tund; 22 - 22.11.2022 arve nr 20204249 KK Põld OÜ-le summas 1360 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 3), milline hõlmab järgmist õigusteenust: kriminaaltoimikuga tutvumine (3,5 tundi); KrMS § 225 alusel taotluste koostamine (4,5 tundi), kokku 8 tundi; - 14.03.2023 arve nr 20204614 KK Põld OÜ-le summas 1020 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 4), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 31.01.2023 süüdistusakti, 20.01.2023 tsiviilhagiga tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 6 tundi; - 24.03.2023 arve nr 20204658 KK Põld OÜ-le summas 510 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 5), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 23.03.2023 eelistungiks ettevalmistus (2 tundi), 23.03.2023 eelistungil osalemine (1 tund), kokku 3 tundi; - 26.04.2023 arve nr 20204796 KK Põld OÜ-le summas 1445 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 6), milline hõlmab järgmist õigusteenust seonduvalt KK Põld OÜ juhatuse liikme Karlo Kookmaa kaitsmisega: kriminaaltoimikuga, süüdistusaktiga, tsiviilhagiga, kohtuistungi protokolliga tutvumine, kaitseakti koostamine, kokku 8,5 tundi; - 03.05.2023 arve nr 20204812 KK Põld OÜ-le summas 1119,16 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 7), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil (3 h); Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiks ettevalmistumine ja osalemine 02.05.2023 eelistungil (3 h), päringute tegemine Muinsuskaitseametile (35 min), kokku 6,58 tundi; - 02.10.2023 arve nr 20205304 KK Põld OÜ-le summas 4080 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 8), milline hõlmab järgmist õigusteenust: KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee kohtuistungiteks ettevalmistumine ja osalemine 27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h); Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe kohtuistungiteks ettevalmistumine ja osalemine 27.09.2023 ja 29.09.2023 kohtuistungitel (12 h), kokku 24 tundi; - 16.11.2023 arve nr 20205484 KK Põld OÜ-le summas 2295 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 9), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (4,5 h); 15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h) (Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe); 15.11.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine (3 h); 15.11.2023 kohtuistungil osalemine (3 h) (KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee), kokku 13,5 tundi; - 19.12.2023 arve nr 20205635 KK Põld OÜ-le summas 2805 eurot (lisandub käibemaks) (lisa 10), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023 kohtuistungiks kirjaliku kohtukõne ettevalmistus, sh toimunud kohtuistungi protokollidega tutvumine – KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee osa 7 tundi; Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe osa 9,5 tundi, kokku 16,5 tundi. Kokku on arvete saaja KK Põld OÜ osutatud õigusabi eest tasunud 15 229,16 eurot (lisandub käibemaks). Summa on toodud ilma käibemaksuta, arvestades, et KK Põld OÜ on käibemaksukohustuslane. Õigusabi on osutatud tunnitasuna 170 eurot, millele lisandub käibemaks. Lisaks märgitakse taotluses, et arvetele lisandub 20.12.2023 kohtuistungil osalemisega seonduv OÜ Advokaadibüroo Küllike Namm arve. 21.12.2023 saatis vandeadvokaat Nele Tammemäe kohtule 21.12.2023 arve nr 20205648 KK Põld OÜ-le summas 1530 eurot (lisandub käibemaks), milline hõlmab järgmist õigusteenust: 20.12.2023 kohtuistungiks ettevalmistumine ja kohtuistungil osalemine – KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee (4 h), Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (4 h), 19.04.2024 (12.03.2024) kohtuotsuse kuulutamisel osalemine KK Põld OÜ kaitsja Kristiina Lee (0,5 h), Karlo Kookmaa kaitsja Nele Tammemäe (0,5 h). Arvestades seda, et kohus ei teinud süüdistatavate Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ suhtes õigeksmõistvat kohtuotsust, jääb KK Põld OÜ poolt valitud kaitsjatele Advokaadibüroost Küllike Namm makstud tasu kokku summas 16 759,16 eurot KK Põld OÜ enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 23 Heli Väinaste Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 23.09.2024 kohtuotsuse RESOLUTSIOON: 1. Jätta Viru Maakohtu 19. aprilli 2024. a otsus muutmata ja apellatsioon rahuldamata. 2. Karlo Kookmaa ja KK Põld OÜ apellatsioonimenetluse kulu jätta nende enda kanda. Riigikohtu 28.01.2025 kohtumääruse RESOLUTSIOON: Kriminaalmenetluse seadustiku § 349 lg s 3 märgitud aluste puudumise tõttu jätta KK PÕLD OÜ ja Karlo Kookmaa kaitsjate vandeadvokaatide Sander Potisepa ja Nele Tammemäe kassatsioon menetlusse võtmata. 19.04.2024 kohtuotsus 1-23-678 jõustus 28.01.2025 Riigikohtu kohtumäärusega.

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.