Obsah (6)

§ 477§ 231§ 367§ 172§ 174§ 138

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Reena Nieländer Konsultant Kairi Lints Määruse tegemise aeg ja koht 08.11.2024, Tallinn Tsiviilasja number 2-24-12816 Tsiviilasi AB „Lietuvos draudimas“ AB „L

) § 326 lg 1 alusel postkasti panekuga 28.09.

1. Kohus nõudis puudutatud isikult kirjalikku vastust.
2. Puudutatud isik kohtu poolt määratud tähtajaks (28.10.2024) ei vastanud ega esitanud vastuväiteid. Kohtu seisukoht ja põhjendused
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 613 lg 1 p 1 järgi lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 9. Käesoleval juhul ei ole puudutatud isik avaldusele vastanud. Maakohus ei ole selgitanud puudutatud isikule, et avaldusele vastamata jätmisel loeb kohus nõude aluseks olevad asjaolud omaks võetuks

§ 231

lg 4 tähenduses.

§ 477

lg 7 alusel kontrollib 2 kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

1. Kohus, tutvunud kohtule esitatud avalduse ja dokumentaalsete tõenditega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et avaldaja avaldus tuleb rahuldada.
2. Kannatada saanud korteri omanik võib nõuda teiselt korteriomanikult kahju hüvitamist, kui kahju hüvitamise eeldused on täidetud (võlaõigusseadus (VÕS) § 115 lg 1 ning §-id 127 ja 128). Kindlustusandjale läks üle kindlustusvõtja nõue puudutatud isiku vastu (VÕS § 492 lg 1).
3. Kohtupraktikas on leitud, et kui kahjustav asjaolu lähtus korteriomandi eriomandi piirest, tuleb eeldada, et eriomandi omanik rikkus oma kohustust ja see rikkumine ei olnud vabandatav (RKTKm 2-19-9500, p 15.1). Seega tuleb kohtul esmalt hinnata, kas avaldaja on esile toonud ja tõendanud asjaolu, et kahju lähtus puudutatu isiku eriomandi eseme piirest.
4. Avaldaja on kahju hüvitamise nõude aluseks olevad asjaolud tõendanud. Puudutatud isiku kohustus oli vältida teise kaasomaniku (naabri) kahjustamist (veekahju) endale kuuluvas korteris. Veeleket ja selle tagajärgi sai ära hoida eelkõige puudutatud isik, kelle mõjusfääris asub wc-pott. Avaldaja on tõendanud, et veekahju on alguse saanud korterist nr
5. Tõendina selle kohta esitas avaldaja ülevaatuse aruande (dtl 26-29). Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta ei ole oma kohustusi rikkunud või tema rikkumine on vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Puudutatud isikul oli mõistlikult võimalik ette näha, et veeavarii korral võib vesi tungida läbi ehituskonstruktsioonide ja kahjustada teist kaasomanikku. Korteri nr xxx remondikulud olid xxx OÜ remondimaksumuse kohaselt 3646,73 eurot (miinus omavastutus 200 eurot) (dtl 30-32). Avaldaja maksis korteri omanikule rahalise hüvitisena summas 3446,73 eurot (dtl 8). Omavastutuse osa 200 eurot jäi kindlustusvõtja kanda.
6. Avaldaja esitas 17.06.2024 puudutatud isikutele kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (dtl 11-12). Avaldaja palus kahju hüvitada hiljemalt 01.07.
7. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Kahjunõue on muutunud sissenõutavaks alates 02.07.
8. Seega tuleb puudutatud isikult välja mõista 2446,73 eurot.
9. Lisaks nõuab avaldaja puudutatud isikult viivist

§ 367

alusel alates 02.07.2024 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab avaldaja nõude. Menetluskulud 16.

§ 172

lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud puudutatud isiku kanda, sest asjaolusid arvestades on see avaldaja suhtes õiglane. Kohus rahuldas avalduse. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks

§ 174lg 1 ja 2 alusel käesolevas määruses.

17. Taotluse kohaselt on avaldaja kulu riigilõiv 50 eurot, mis on

§ 138kohaselt põhjendatud menetluskulu ja tuleb puudutatud isikult välja mõista.

3

1. Ka on avaldaja põhjendatud kuluks lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Avaldajale on osutatud avaldusega seoses põhjendatud õigusabi 3 tundi, hinnaga 120 eurot tund. Esindaja tunnitasu 120 eurot vastab esindaja kvalifikatsioonile ja asja keerukusele.
2. Avaldaja on taotlenud mõista puudutatud isikult avaldajale välja viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras avaldaja menetluskulult alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Kohus rahuldab avalduse. /allkirjastatud digitaalselt/ Reena Nieländer Kohtunik 4