← Eesti

2-24-2549/9

Obsah (9)§ 444§ 317§ 407§ 162§ 138§ 139§ 144§ 175§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Tsiviilasja number Harju Maakohus 2-24-2549 Lahendi tegemise aeg ja koht 12.12.2024, Tallinn Kohtunik Kaie Almere Kohtuasi Kohtuistungi toimumis

) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

§ 444lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

O H esitas 14.02.2024 Harju Maakohtule hagi N Di vastu alusetult saadud 7600 euro ja viivise väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 02.06.2023 kokkuleppe (müügilepingu), millega kostja kohustus müüma hagejale parkimiskoha xxx, registrinumbriga xxx aadressil xxx euro eest. Lepingu kohaselt pidid pooled tehingu vormistama notaris hiljemalt 31.12.2023. Lepingu sõlmimise kuupäeva 02.06.2023 seisuga oli hageja tasunud kostjale 7000 eurot (kostja kinnitas, et 4000 eurot sai sularahas 18.05.2023 ja 3000 Swedbank kontole) ning 1000 eurot pidi hageja tasuma pärast notaris tehingu vormistamist. Hageja tasus kostjale ikkagi täiendavalt veel 600 eurot (150 eurot kostja tütre pangakontole ning 450 eurot sularahas). Seega on tasunud hageja kostjale kokku 7600 eurot. Kostja on jätnud eelnimetatud lepingust tuleneva kohustuse täitmata (jätnud parkimiskoha hagejale notariaalselt müümata, lisaks ei ole kostja reageerinud hageja esindaja palvele 25.01.2024 ega siiani tagastada alusetult saadud raha. Harju Maakohtu 23.05.2024 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14 päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta.

§ 317

lg 1 p 1 kohaselt menetlusosalisele võib kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohus on edastanud hagaivalduse materjalid kostja e-posti aadressile xxx samuti kahel korral tähtsaadetisena aadressile 2

(3)xxx (tagastatud) ning on ka PPA küsitud kostja e-võiasukoha kohta teavet. Seetõttu kohus toimetas hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega

§ 317

lg-te 1 ja 5 alusel (dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast) kostjale kätte 08.09.

  1. Vastamise tähtaeg saabus 23.09.
  2. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud. Samuti edastas kohus hageja menetluskulude nimekirja kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu kätte 17.10.
  3. Kohus rahuldab

§ 407

lg 1 alusel hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Tagaseljaotsus tähendab kohtuotsust, mille puhul kohus rahuldab õiguslikult põhjendatud hagi, hindamata, kas hagiavalduses nimetatud asjaolud on tõendatud või mitte.

§ 407

lg 1 teise lause järgi loetakse tagaseljaotsuse tegemise korral hagis esitatud faktilised väited (asjaolud) kostja poolt omaksvõetuks. Menetluskulud

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista hagiavalduselt tasutud riigilõiv 700 eurot ning lepingulise esindaja kulu 475,80 eurot (käibemaksuga). Hageja palub kohustada kostjat tasuma hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

§ 138

lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138

lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud.

§ 139

lg 2 kohaselt riigilõiv tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuli tasuda riigilõivu 700 eurot. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõivu väljamõistmine kostjalt. Kohtuväline kulu on

§ 144

p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on kulunud hagiavalduse koostamisele 3 tundi arvestusega 130 eurot tunnis (millele lisandub käibemaks). Kohtu hinnangul on hageja nimekirjas välja toodud ajakulu põhjendatud. Kohus määrab hageja õigusabikulude suuruseks seega 475,80 eurot koos km-ga. Kokku on põhjendatud menetluskulud 1175,80 eurot (riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud 475,80 eurot). Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177

lg-le 4 märgib kohus määruse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.