Obsah (6)

§ 424§ 73§ 68§ 69§ 75§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 14. jaanuar 2025, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-7618 (kohtueelses menetluses 24231753557) Kohtunik Grete Vahtra

§ 424

lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav Peeter Mikk, isikukood 37604160397, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx, elukoht xxx, töökoht xxx, 1 kehtiv kriminaalkaristus, Harju Maakohtu 03. veebruari 2021 otsusega nr 1-21-849 mõisteti Peeter Mikk süüdi

§ 424lg 1 järgi ja teda karistati 6 kuu pikkuse vangistusega, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. Lõplikuks karistuseks mõisteti 4 kuud vangistust, mis jäeti

§ 73

lg 1 alusel täitmisele pööramata katseajaga 1 aasta Tõkend Peeter Mikk peeti kahtlustatavana kinni

1. oktoober 2024 kuni
2. oktoober 2024 Kaitsja Karine Nersesjan (süüdistatav ei soovinud kaitsja osalemist kohtumenetluses) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-dest 248 lg 1 p 5, 249, 306 ja 311 maakohus otsustas:
3. Süüdi tunnistada Peeter Mikk

§ 424lg 2 järgi ja mõista temale karistuseks 1 aasta ja 10 kuud vangistust.

2.

§ 68lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 06.

oktoober 2024 kuni 07. oktoober 2024, s.o 2 päeva vangistust, karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust. 1-24-7618 3.

§ 69

lg 1 alusel asendada mõistetud ärakandmata vangistus (658 päeva vangistust) üldkasuliku tööga, seega on mõistetavaks karistuseks 658 tundi üldkasulikku tööd. 4.

§ 69

lg 3 ja 4 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest ning allutada Peeter Mikk üldkasuliku töö tegemise ajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. 5. Peeter Mikk on kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal

§ 75

lg 1 p 1 – 6 sätestatud kontrollnõudeid: - elama aadressil xxx; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- ja õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 6.

§ 75

lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada Peeter Mikku käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 7.

§-de 50 lg 1 p 1, 3 ja 424 lg 3 ja 4 p 2 alusel mõista Peeter Mikule lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on Peeter Mikk kohustatud 5 tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Transpordiametile.

1. Peeter Mikult välja mõista riigituludesse KrMS § 180 lg 1 kohaselt menetluskuluna KrMS §-de 175 lg 1 p 9 ja 179 lg 1 p 2 alusel sundrahast osa ehk 1230 eurot ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 212,28 eurot. Kaitsjale määratud tasu 43,92 eurot tuleb jätta riigi kanda.
2. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Peeter Mikul tasuda menetluskulud kokku 1442,28 eurot ositi 12 kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank ASis, EE522200221013264447 Swedbank AS-is, EE957700771001523585 LHV Pank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Peeter Mikk, menetluskulud kriminaalasjas nr 1-24-7618“ ja viitenumber
3. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
4. peatüki
5. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja 2/4 1-24-7618 võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Süüdistus Peeter Mikku süüdistatakse selles, et tema olles karistatud
6. veebruaril 2021 Harju Maakohtu poolt

§ 424järgi, juhtis uuesti, st korduvalt ja tahtlikult 6.

oktoobril 2024 kella 16:19 paiku Harjumaal Saue vallas Kaasiku külas Kaupluse kinnistul suunaga Munalaskme-Laitse tee B-kategooria mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx, olles joobeseisundis. Alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus oli mitte vähem kui 1,15, mg/l, millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või liiklusseaduse § 69 lg 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastiku sõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/nõudeid. Mootorsõiduki joobeseisundis korduva juhtimisega pani Peeter Mikk Toime

§ 424lg 2 järgi ettenähtud kuriteo.

II Kokkuleppe sisu Süüdistatava Peeter Miku, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus

§ 424

lg 2 järgi süüdistatavale karistuseks vangistust 1 aasta ja 10 kuud.

§ 68

lg 1 korras arvata karistusaja hulka 2 päev eelvangistust, seega ärakandmata karistuse osa moodustab 1 aasta 9 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 69

lg 1, 3 alusel asendada vangistuslik karistus üldkasuliku tööga 658 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 aasta 10 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt

§ 69

lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib

§ 75

lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada Peeter Mikku käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada Peeter Mikku käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Lisaks taotleb prokurör

§ 50

lg 3 ja § 424 lg 4 p 2 alusel mõista Peeter Mikule lisakaristuseks sõiduki juhtimise õiguse 3/4 1-24-7618 äravõtmine 3 kuuks alates kohtuotsuse jõustumisest. Kokkuleppe kohaselt kaasnevad süüdimõistva kohtuotsusega menetluskuludena süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kokkuleppe sõlmimise hetkel oli 1230 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 212,28 eurot. Prokurör leiab, et kaitsjale määratud tasu 43,92 eurot tuleb jätta riigi kanda. Menetluskulud kuuluvad tasumisele Peeter Miku poolt 12 kuu jooksul ositi alates kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena. III Kohtu seisukoht Kohus, tutvunud kriminaalasja toimikuga ning kuulanud ära Peeter Miku selgitused ning prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, leiab, et Peeter Mikk on kokkuleppest aru saanud ja sellega nõustunud ning kokkulepet sõlmides on Peeter Mikk väljendanud oma tõelist tahet. Kohtu hinnangul ei ole kokkuleppemenetluses rikutud KrMS

1. peatüki
2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. Arvestades eeltoodut tuleb Peeter Mikk esitatud süüdistuses süüdi mõista ja talle karistus mõista vastavalt kokkuleppele. Taotletud karistus vastab Peeter Miku süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad samuti seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Peeter Mikul tasuda menetluskulud kokku 1442,28 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kohus märgib, et kuna kohtuistung toimus 2025, mil sundraha suurus on muutunud, siis jätab kohus ülejäänud osa sundrahast välja mõistmata. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) 4/4