KOHTUMÄ ÄR US Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnako

§ 119lg 1 ja § 235 lg 1).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED MÄÄRUSKAEBUSE JUURDE

1. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha riigi õigusabi taotluse osas (I) ja seejärel lahendab määruskaebuses esitatud ülejäänud taotlused (II). I
2. Ringkonnakohus käsitleb kaebaja taotlust anda talle advokaat taotlusena saada riigi õigusabi. Tegemist on riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p-s 5 nimetatud riigi õigusabi liigiga, s.o isiku esindamine halduskohtumenetluses.
3. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. Halduskohtumenetluse seadustiku (

) § 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

-i

1. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. RÕS § 7 lg 1 p 6 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui seda taotletakse mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks ja asja suhtes ei esine tungivat avalikku huvi.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on kaebaja aastate jooksul esitanud märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates kohtumenetlustes osalemisega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et kaebaja on võimeline ise oma õigusi kaitsma. Ka käesolevas haldusasjas esitas kaebaja kaebuse halduskohtule ja määruskaebuse ringkonnakohtule, olles koostanud eelnimetatud dokumendid ise. Ringkonnakohus selgitab, et halduskohtumenetluses ei ole esmatähtis, et kaebaja peab omama juriidilist haridust või kasutama oma õiguste kaitseks õigusalaste teadmistega isiku abi. Kaebaja on käesolevas asjas ise esitanud ringkonnakohtule arusaadava määruskaebuse. Ringkonnakohtule ei nähtu ka kaebaja esitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõude osas, et asjas esineks tungiv avalik huvi. Eeltoodut arvestades ei ole riigi õigusabi andmine lubatud ka RÕS § 7 lg 1 p 6 alusel.
3. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata kaebajale riigi õigusabi korras esindajat. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 6 alusel rahuldamata. II
4. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9 kohaselt ei võeta alates
5. jaanuarist 2018 riigilõivu haldusasjas määruskaebuse läbivaatamise eest. Seega on määruskaebus riigilõivuvaba. Kuna määruskaebuse esitajal puudus vajadus esitada menetlusabi taotlus määruskaebuse esitamisel riigilõivust vabastamiseks, siis jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja riigilõivust vabastamise taotluse tähelepanuta.
6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse esitaja esitatud tunnistajate ülekuulamise taotluse rahuldamiseks ei ole alust, kuna halduskohtu järeldus kaebuse tagastamise kohta on õiguspärane ning asjas täiendavate tõendite kogumine ei ole seetõttu vajalik, kuna see ilmselt ei muuda kohtu lõppjäreldust. 2
7. Määruskaebusest nähtuvalt soovib määruskaebuse esitaja osaleda kohtuistungil. Sellest saab järeldada, et määruskaebuse esitaja palub asja arutamist kohtuistungil.

§ 210

lg 4 ls 1 näeb ette, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kuna ringkonnakohus tagastas määruskaebuse, ei ole vajadust korraldada asjas istungit. Seega jääb määruskaebuse esitaja taotlus asjas istungi korraldamiseks rahuldamata. 9. Määruskaebuse esitaja esitas ringkonnakohtule määruskaebuse ja selle täiendusega erinevaid lisasid. Täiendavalt taotles määruskaebuse esitaja Tartu Vanglalt viimase aja videosalvestite väljanõudmist, kuna salvestistest on näha määruskaebuse esitaja pikad juuksed.

§ 62

lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse esitajale määruskaebuse ja selle täiendusega esitatud dokumendid, kuna need ei oma määruskaebuse lahendamise seisukohalt tähtsust ning ei muuda halduskohtu määruse lõppjärelduste õigsust. Samuti ei oma asjas tähtsust määruskaebuse esitaja märgitud viimasel ajal tehtud videosalvestised, kuna need ei seostu kaebuses esitatud kahjunõude esitamise perioodiga. Seega jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitaja täiendavate tõendite kogumise taotluse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 3