lg 2 kohaselt vähendati mõistetud karistust 1/3 võrra ja mõisteti ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistuse kandmise alguseks kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016. VÕS § 1043 ja
Menetluskuludena mõisteti H.Q-lt riigituludesse välja joobeseisundi tuvastamise tasu 35 eurot, surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr 16E-PõS0047/516) 343 eurot, kaitsjatasu 696 eurot, lukuabi tasu 70 eurot ja sundraha 1175 eurot. Menetluskulud tuleb H.Q-l tasuda
lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt tuleb tasuda vähemal t 193,25 eurot 28.-ks kuupäev aks. Rahaliste nõuete täies ulatuses tähtaegselt tasumata jätmise korral suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. 2. Menetluskuludena mõisteti kohtuotsusega H.Q-lt välja riigituludesse kokku 2319 eurot. Kohus märkis, et H.Q ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumusele, et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. H.Q ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule tutvumiseks ega kohtueelses menetluse prokurörile ühtegi tõendit, mis annaksid kohtule aluse menetluskulude osaliselt riigi kanda jätmise ks. Kohus rõhutas sedagi , et H.Q vabatahtlikult kuritegu toime pannes pidi olema teadlik, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Menetluskulusid välja mõistes arvestas kohus asjaluga, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud, samas ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal . Kinnipeetav on kohustatud töötama ja H.Q puhul VangS § 37 lg 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Arvestades, et H.Q-l on kohustus hüvitada lisaks menetluskuludele veel tsiviilhagi 660,73 eurot, leidis kohus, et seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg on ilmselgelt liialt lühike, mistõttu võimaldati H.Q-l tasuda menetluskulud
lg 3 alusel ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, igakuiselt vähemalt 193,25 eurot. MÄÄRUSKAEBUS
lg 2 kohaselt kohtumäärusega või kohtuotsusega.
lg 3 kohaselt, juhul kui kriminaalmenetluse kulude hüvitamine on ette nähtud kohtuotsuses, võib selle vaidlustada kohtuotsusest eraldi
15. peatüki kohaselt, mis näeb ette määruskaebuse lahendamise menetluse. Eelnevast lähtudes kuulub H.Q apellatsioon lahendamisele kui määruskaebus menetluskulude peale, mida süüdistataval on õigus esitada ka lühimenetluses ja milline menetlus ei too endaga kaasa süüdistatavale uusi menetluskulusid.
lg 1 kohaselt järgitakse määruskaebuse läbivaatamisel
ptk) lubab ringkonnakohtul jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et see on ilmselt põhjendamatu. Tulenevalt
lg-st 1 kehtib
lg -s 3 ringkonnakohtule antud õigus ka määruskaebuse põhjendatuse üle otsustamisel. 5. Esitatud kae busest nähtuvalt taotleb H.Q temalt kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulude tasumise võimaldamist pärast karistuse kandmiselt vabanemist 12 kuu jooksul. Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu
lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus
Tulenevalt
lg-st 3 võib kohus menetluskulude hüvitamise otsustust tehes jätta osa menetluskuludest riigi kanda, arvestades süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Samuti võib kohus määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi, võimaldades tasuda menetluskulusid 30 päevasest tähtajast pikema tähtaja jooksul. Kehtiv kohtupraktika on jätkuvalt seisukohal, et kui süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastastamist või tasumise ajatamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. H.Q prokuratuurile ega kohtule oma varatuse tõendamiseks tõendeid esitanud ei ole. Seega sõltumata sissetuleku võimalikust vähesusest kinnipidamisasutuses on süüdistataval võimalik vangistuse tingimustes menetluskulusid tasuda ning nagu nähtub maakohtu otsusest, on maakohus arvestanud asjaoluga, et süüdistatavale mõistetakse reaalne vangistus ning seda silmas pidades on gi talle võimaldatud menetluskulude hüvitamist 1 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 6. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures osundada ka Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-120-12 ple 7, kus kõrgeima astme kohus selgitas, et menetluskulude tasumise ajatamisega seonduvas osas on asjassepuutuv
, mis sätestab, et kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel järgitakse kriminaalmenetluse seadustiku sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. Kuivõrd rahalise karistuse täitmisele pööramist reguleerib
, mille kolmandas lõikes viidatakse
§-le 424, saab menetluskulude tasumist ajatada maksimaalselt kuni ühe aasta võrra. Seega tuleneb Riigikohtu selgitustest, et menetluskulusid on võimalik ajatada kuni 1 aasta peale, mida maakohus H.Q-lt menetluskulude väljamõistmises osas on ka teinud. Eeltoodust tuleneb, et seaduslik alus võimaldada H.Q-l menetluskulusid tasuda karistuse kandmise järgselt - rahuldamiseks puudub. 7. Arvestades eeltoodut ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada määruskaebemenetlust menetluskulude vaidlustamisega seonduvalt ja juhindudes
lg st 3 leiab üksmeelselt, et esitatud määruskaebus on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola Meelika Aava Pavel Gontšarov 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.