alusel kahtlustatavana kinni peetud 03.10.2016.a, vahistatud 05.10.2016.a Kaitsja Jugans Grossmann
MS § 440 lg 1, 3 kohus otsustas: 1 1-16-11535 RESOLUTSIOON Tunnistada Z.Q KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 (üheksa) aastat. Vastavalt
lg 2 sätetele vähendada Z.Q-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 (kuus) aastat. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks lugeda Z.Q ’i kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016.a. Z.Q ’i suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt
lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus VÕS § 1043 ja
lg 1 alusel välja mõista Z.Q-lt XXXXkasuks tsiviilhagi summas 660,73 eurot (kuussada kuuskümmend eurot ja seitsekümmend kolm eurosenti). Tsiviilhagi tasuda XXXXarvelduskontole EEXXXXXXXXXXXX Swedbank pangas. Asitõendid Kahtlustatava Z.Q ’i läbivaatuse käigus ära võetud rohelist värvi kapuutsiga fliis „Nike“, valget värvi jope „Helly Hansen“, musta värvi püksirihm ning hallikasrohelist värvi potased „Nike“ – tagastada Z.Q-le ning edastada XXXX Vangla asjade hoidlasse Z.Q’i asjade hulka lisamiseks. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakott „Nike“, milles on Travogen salv, plaaster, sokid, veepudel ja nätsupurk „Orbit“ – tagastada Z.Q-le ning edastada XXXX Vangla asjade hoidlasse Z.Q ’i asjade hulka lisamiseks. Kahtlustatava Z.Q ’i läbivaatuse käigus ära võetud musta värvi püksid „Columbia“, valget värvi T-särk kirjaga „jotun“ ning halli värvi sokid, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud vaibatükk, plaastrirull, narkootilise aine purustamise seadme laadne ese, plaastrid (surnukeha otsmikult), saunalina, sigaretikoni „Camel“, sigareti filtripaber, heledat värvi kapuutsiga dressipluus „Adidas“ (kuulub XXX), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud DNA proovid ning puuteproovid, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 2 1-16-11535 05.10.2016.a lahangu käigus surnukeha XXXXseljast võetud riided (rinnahoidjad, aluspüksid, musta värvi teksapükste sarnased püksid, juuksed), mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 14.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud kile koos pükstelt võetud kolme Scotts 800 teibilõiguga kiuproovidega, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 14.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 24.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid, mis asub Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas – hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike olevates kahes läbipaistvas minigripp kilekotis olev rohelist värvi taimne aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas – jätta peale kohtuotsuse jõustumist EKEI keemiaosakonnale. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike rohelist värvi taimse ainega olnud minigripp kilekotid (2 tk), mis asuvad Ida-Harju politseijaoskonnas hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. 04.10.2016.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid minigripp kilekottidelt, mis asuvad Ida-Harju politseijaoskonnas - hävitada peale kohtuotsuse jõustumist. CD plaat kõnesalvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures – jätta peale kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (imei kood XXXX) koos akuga (S/N: XXXX) ja kõnekaardiga zen (nr EEXXXX), mis on tagastatud kannatanule XXXX 14.12.2016.a – jätta peale kohtuotsuse jõustumist XXXX. Kahtlustatava Z.Q ’i kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 101 (imei XXXX, XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX) ning mobiiltelefon Nokia 306 (imei XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX), mis saadeti Põhja prefektuuri arestimajja Z.Q ’i isiklike asjade hulka lisamiseks– edastada XXXX Vangla asjade hoidlasse Z.Q’i asjade hulka lisamiseks. Menetluskulud Z.Q-lt välja mõista
lg 1 alusel menetluskuludena:
lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise tasu summas 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot).
lg 1 p 3 alusel riigituludesse surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr XXXX) summas 343,00 eurot (kolmsada nelikümmend kolm eurot). 3 1-16-11535
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 696,00 eurot (kuussada üheksakümmend kuus eurot).
lg 1 p 10 alusel lukuabi summas 70,00 eurot (seitsekümmend eurot).
lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Väljamõistetud menetluskulud tuleb tasuda
lg 3 alusel ositi 12 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemal 193,25 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Menetluskulude tasumiseks vajalikud makserekvisiidid on kajastatud kohtuotsuse lisas olevas eraldi dokumendis (makseinfo lehel). Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon XXXX Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni XXXX Ringkonnakohtule 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitsme) päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi
S § 68 lg 1 alusel lugeda karistuse alguseks tema kinnipidamise aeg, s.o 03.10.2016.a. Rahuldada esitatud tsiviilhagi, mis on õigeks võetud. Tagastada Z.Q-le rohelise kapuutsiga fliis, valget värvi jope, püksirihm, tossud ning seljakott koos seal sees olnud asjadega, ülejäänud asitõendid hävitada. Kaitsja Jugans Grossmann märkis, et Z.Q süü on leidnud tõendamist, tema tegevuse tagajärjel saabus kannatanu surm. Samas pole võimalik kindlalt määratleda peksmise intensiivsust ning mismoodi ja millega süüdistatav kannatanut peksis. Z.Q kahetseb, mis on karistust kergendav asjaolu ning mida peab karistuse määramisel arvestama, samuti puudus tal tahtlus kannatanu tappa. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada, et Z.Q ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, on otstarbekas kaaluda osaliselt reaalse vangistuse ja osaliselt tingimuslikku karistuse kohaldamist. Menetluskulud ajatada aasta peale, kuna Z.Q ei suuda neid lähiajal tasuda. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED 5 1-16-11535 Kohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, leiab et Z.Q süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises tõendavad järgmised kohtuistungil avaldatud ja uuritud tõendid ning kirjalikud materjalid. − Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskoha täiendava vaatluse protokollid (I kd lk 3-9, lk 10-74, lk 75-114); − Audiosalvestised (II kd lk 1-8); − EKEI vastus surnu sõrmejäljeuuringu tulemuse kohta (II kd lk 13); − Surnu ekspertiisiakt nr XXXX (II kd lk 19-35); − Tunnistaja XXXXütlused (II kd lk 45-50); − Tunnistaja XXXXütlused (II kd lk 52-54); − Tunnistaja XXXXütlused (II kd lk 55-59); − Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos tulemusega (II kd lk 67-68); − Isiku läbivaatuse protokoll (II kd lk 69-75); − Kahtlustatava Z.Q ütlused (II kd lk 76-79); − Asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 1-46); − Asitõendi vaatlusprotokoll (III kd lk 54-65); − Ekspertiisiakt nr XXXX (III kd lk 67-68, lk 70); − Karistusregistri väljavõte (III kd lk 81-94). Antud tõendite ja kirjalike materjalide avaldamist pidasid pooled lubatavaks. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõenditega on täielikult tõendamist leidnud Z.Q süü KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteos, s.o teise inimese tapmises. Järgmisena analüüsib kohus kriminaalasjas esitatud tõendeid: Sündmuskoha vaatlusprotokoll ja sündmuskoha täiendava vaatluse protokollid, millest nähtuvalt vaadeldi sündmuskohta, kust leiti naisterahva surnukeha, kelle nägu oli ulatuslikult kaetud tumepunast värvi verekahtlase määrdumisega ning pea all ja pea ümbruses oli tumepunast värvi verelaadne loik. Surnukeha suu ümber oli tumedat värvi verelaadne vaht. Seljas olnud rinnahoidja ja aluspüksid olid määrdunud verekahtlase määrdumisega. Surnukeha käsivartel, jalgadel, näol ja kaelal erineva värvusega ja suurusega hematoomid. Sündmuskohalt leiti mitmetest erinevatest kohtadest ja esemetelt ning seinadelt kuivanud verepritsmeid ning prügikastis olevad verest läbi imbunud salvrätikud. Audiosalvestised, millest nähtuvalt helistas süüdistatav Z.Q 03.10.2016.a kell 11:20:22 Häirekeskusesse ning teavitas, et ta leidis oma tüdruku surnuna, kes on külm ning ei hinga, eelmisel õhtul kaklesid. EKEI vastus surnu sõrmejäljeuuringu tulemuse kohta, millest nähtuvalt tuvastati kannatanuna XXXX . Surnu ekspertiisiakt nr XXXX, millest nähtuvalt on XXXXsurma põhjus pea kinnine tömp trauma, surm saabus orienteeruvalt 3-9 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. XXXXtuvastati tervisekahjustustena muuhulgas pea kinnine tömp trauma, mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku neeru alune kapslialune rebend, hulgalised nahamarrastused ja nahalaused verevalumid üla- ja alajäsemetel jne. Tervisekahjustused võisid olla tekitatud hulgalistest löökidest kõva tömbi esemega, s.h jala ja rusikaga. Ei saa välistada, et mõned vigastused võisid olla saadud ka kukkumisest/paiskumisest vastu kõva tömpi pinda, kuid kõikide vigastuste saamine kukkumise tagajärjel on välistatud. Vigastuste tekkimise ajal oli kannatanu kehaasend dünaamiliselt muutuv, s.t ta võis olla nii seisvas, istuvas kui ka lamavas asendis. Tunnistaja XXXXütlused, millest nähtuvalt riidlesid süüdistatav Z.Q ja tema tüdruksõber sageli. Tunnistaja XXXXütlused, millest nähtuvalt kuulis ta meesterahva ja naisterahva omavahelist sõimlemist. Naisterahvas karjus sees oleva meesterahva peale. Karjumine kestis 6 1-16-11535 korterist kella 19:00, seejärel oli vaikus. Tunnistaja lahkus oma remonditavast korterist kella 11:30 öösel. Tunnistaja XXXXütlused , mille kohaselt ta nägi, kuidas Z.Q peksis XXXXt nii kätte kui ka jalgadega näo piirkonda, tiris teda juustest. Peksmise ajal kukkus XXXX korduvalt põrandale. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll ja joobeseisundi tuvastamise saatekiri koos tulemusega, millest nähtuvalt tuvastati 03.10.2016.a kell 11:33 Z.Q-l 0,82 mg/l joove ning uriinist fentanüüli, akrüülfentanüüli ja metadooni jäljed. Isiku läbivaatuse protokoll, mille kohaselt tuvastati Z.Q-l vasaku suu huulel marrastus, parema käe nimetissõrme liigendi kohal olev marrastus ning vasaku käe nimetissõrme marrastus. Kahtlustatava Z.Q ütlused, millest nähtuvalt müüs XXXX tema kanepit ning tõi koju vähem raha, kui selles koguse müügist oleks pidanud saama. Selle pinnalt tekkis neil tüli ning ta lõi XXXXt korduvalt lahtise käega vastu nägu, samuti lõi ta XXXXt rusikatega vastu nägu. Hiljem tekkis nende vahel uuesti tuli ning ta lõi XXXXt paar korda rusikatega näo piirkonda. Pärast kuulis koridoris kukkumist, pani XXXX teki peale ning hommikul leidis XXXX surnuna. Peale seda käis korraks poes ning koju jõudes ühe tunni või pooleteist tunni möödudes helistas politseisse. Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt vaadeldi Z.Q-l seljas olnud riideid ja saunalina. Kõikidelt vaadeldud riietelt leiti verele sarnanevaid määrdumisi, kusjuures peale pükste töötlemist Luminooliga, esines nii esikui ka tagaküljel verele iseloomulik helendus. Samuti leiti verele sarnast määrdumist saunalinalt. Kõikidest kohtadest saadud proove töödeldi indikaatorlahusega, mis andis verele omase positiivse reaktsiooni. Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtuvalt leiti Z.Q seljakottis olevast nätsupurgist kaks suletud minigripp kotti, mille sees oli taimne puru. Ekspertiisiakt nr XXXX, mille kohaselt seljakotist leitud minigripp kotid sisaldasid kanepiõisikuid. Antud asja suhtes saadeti materjalid väärteomenetluse otsustamise alustamiseks. Karistusregistri väljavõte, millest nähtuvalt on Z.Q karistatud kriminaalkorras 3 korral, kuid käesoleval ajal tal kehtivaid karistusi ei ole. Väärteokorras on tal 10 kehtivat karistust, millest enamuse seonduvad narkootikumide tarvitamisega ehk NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisega. Viimati pani Z.Q NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toime 29.09.2016.a. Süüdistatavale on esitatud süüdistus KarS § 113 alusel, s.o tema oma tahtliku tegevusega pani toime teise inimese tapmise. Kohus hinnangul on Z.Q tegu õigesti kvalifitseeritud. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et juhtudel, mil isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis on konkreetseks ohuks tema elule, saab juba välise teopildi alusel teha järeldusi võimaliku tapmisteo tahtluse kohta. Tähele tuleb panna, et KarS §-ga 113 kaitstakse õigushüvena isiku elu, samal ajal kui KarS § 118 p-s 1 kaitstavaks õigushüveks on inimese tervis. Olukorras, kus isikule on tekitatud selline tervisekahjustus, mis võib kausaalahela katkematu kulgemise korral suure tõenäosusega vahetult kaasa tuua inimese surma, saab juba ainuüksi välise teopildi alusel rääkida vahetust inimelu ohustamisest tapmiskoosseisu mõttes. Välisele teopildile saab tapmiskoosseisu tuvastamisel tugineda iseäranis siis, kui toimepanija tegu ei ole ühekordne, vaid koosneb mitmest isiku elu ohustavast teost (nt korduv noaga löömine rindkeresse), ning siis, kui toimepanija tegu iseloomustab ühekordse toimimisviisi äärmuslik ohtlikkus (nt löök elutähtsate organite piirkonda). Lootus, et konkreetne ja vahetu oht elule, mis on lähedal võimalikule surmale - ei saabu, peab olema isiku üldist elukogemust ja teospetsiifikat silmas pidades adekvaatne, st see peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema poolt loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Lootus tagajärje mittesaabumisele peab olema tõsimeelne, mis tähendab, et see toetub konkreetsetele asjaoludele ega ole sõltuvuses tema poolt mittekontrollitavast juhuslikkusest. Kriminaalasja materjalidest (tunnistaja XXXXja süüdistatava enda ütlustest) nähtuvalt peksis süüdistatav kannatanut korduvalt nii käte kui ka jalgadega ka näo piirkonda. Antud asjaolu on kinnitanud ka süüdistatav, nii kohtus kui ka kohtueelses menetluses, et lõi kannatanut nii käte kui ka rusikatega 7 1-16-11535 näo piirkonda. Vaadates sündmuskoha vaatlusprotokolli, siis nähtub sellest, et kannatanu nägu oli ulatuslikult kaetud verega, tema pea all ja ümber oli vereloik ning suu ümber verevaht. Samuti nähtub surnu ekspertiisiakt nr XXXX, et kannatanu surma põhjustas pea kinnine tömp trauma, mis võis tekkida kas löökidest kõva tömbi esemega või siis kukkumisest/paiskumisest vastu kõva tömpi pinda. Riigikohus on selgitanud, et pekstes kannatanut vältavalt jalgade ja rusikatega valimatult pähe, rindkeresse ja kõhtu möönab isik mis tahes tagajärje, sh surma saabumise võimalust ning sellisel juhul paneb isik tapmise toime kaudse tahtlusega. Vaadeldes sündmuskoha vaatluseprotokolli nähtub asjaolu, et toimunud on kannatanu intensiivne ja jõhker peksmine, kuna verepritsmed on terves korteris laiali ning kannatanu pea ümbruses ja pea all tuvastati vereloik. Samuti kinnitab intensiivset ja jõhkrat peksmist asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi süüdistatava Z.Q riideid. Antud protokollist nähtuvalt olid Z.Q püksid paksult kaetud verega. Kohus nõustub prokuröriga, et löögid pidid olema sellise jõuga tehtud, et veri pritsis laiali ning kattis poole kannatanu kehast ning tervet läbikäigu seina. Sooritades korduvalt lööke pähe ja näkku (kasutades nii rusikaid kui ka jalgu), pidi süüdistatav Z.Q aru saama, et kannatanule võivad löökide tagajärjel tekkida pöördumatud tervisekahjustused või isegi surm – paneb toime tapmiskatse. Ekspert tuginedes VV 13.08.2002.a määrusele nr 266 „Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise kord“ § 7 leidis, et selline kannatanu tervisekahjustus on eluohtlik, kuna tegemist on raske peaajukahjustusega. Seega kannatanul tekkis eluohtlik tervisekahjustus konkreetselt süüdistatava tegevuse tagajärjel. Sellest tulenevalt on süüdistatava tegu õigesti kvalifitseeritud, oma tegevusega põhjustas kannatanu surma. Peale kannatanu intensiivset peksmist, sedasi et veri väljas, pani süüdistatav talle teki peale ning läks magama. Hommikul tõustes leidis ta kannatanu surnuna. Arvestades, et kannatanu surm ei saabunud koheselt, vaid mõne tunni möödudes (3-9 tundi peale tervisekahjustust), kuid mitte hiljem kui 03.10.2016.a enne kella 09:25. Seega süüdistatav piltlikult öeldes peksis kannatanu läbi ning seejärel jättis ta aeglaselt surema, ta otsustas talle abi mitte osutada. Kuna kannatanule tekitati sedavõrd rasked tervisekahjustused, leiab kohus, et süüdistataval ei olnud mitte kui mingit alust loota, et kannatanu ei sure, tal puudus igasugune alus loota tagajärje mittesaabumisse. Kaitsja on märkinud, et prokurör ei saa kindlalt määratleda, millised tervisekahjustused põhjustas süüdistatav ja millised kukkumine ning kui intensiivne peksmine oli. Kohus leiab, et selline väide ei ole asjakohane. Kohtuliku uurimise käigus on tõendamist leidnud, et süüdistatav lõi kannatanut nii rusikate kui jalgadega. Kõik löögid olid suunatud näo ja pea piirkonda, mille tagajärjel kannatanu sai pea kinnise tömp trauma ning suri. Kuigi ekspertiisiaktist nähtuvalt ei saa välistada osade vigastuste tekkimist kukkumise/paiskumise tagajärjel, on kõikide vigastuste selline tekkimine välistatud. Intensiivsusest annab kohtu hinnangul aimu asjaolu, et sündmuskoha vaatluse käigus tuvastati verepritsmeid kohtadest (seinad), kuhu need kukkudes vastu tömpi eset ei oleks saanud sattuda. Samuti kinnitab intensiivsust asjaolu, et süüdistatava püksid olid kaetud verega ning arvestades korteri esiku kuju (L-kujuline) ning väiksust, pidi süüdistatav kannatanut lüües kasutama tohutut jõudu. Seega kohtu hinnangul ei ole kahtlust, et kannatanu peksmine oli intensiivne. Kaitsja on kaitseaktis väitnud, et süüdistatava tegevus tuleb ümber kvalifitseerida provotseeritud tapmiseks. Kohus sellise väitega ei nõustu. Karistusseadustiku kommenteeritud väljaandest nähtuvalt on provotseeritud tapmisega tegemist sellisel juhul, kui kannatanu on ise oma tõsise isikuvastase ründega süüdlase tapmise toimepanemiseni viinud. Kriminaalasjas on leidnud tõendamist, et kannatanu müüs süüdistatava narkootilist ainet, tõi koju vähem raha, kui narkootikumi müügist oleks pidanud saama ning n.ö „tõmbas ringi“. Samuti on tõendamist leidnud just tunnistaja XXXXütlustega, et süüdistatava ja kannatanu vahel toimus sõnelemine 8 1-16-11535 ja karjumine. Seega ei ole ühegi kogutud tõendiga leidnud kinnitust, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes pannud toime raske isikuvastase kuriteo. Narkootikumide müümine ilma loata ning „ringi tõmblemine“ ei ole käsitletavad isikuvastase rünnakuga. Samuti ei ole leidnud kinnitust, et süüdistatav viibis erutusseisundis, tulenevalt kannatanu poolsest solvamisest. Süüdistatav on kohtus kinnitanud, et ta elas kannatanuga koos pool aastat ning peale kahte kuud hakkas kannatanu „ringi tõmbama“, kodust ära minema. Poole aasta jooksul koliti korduvalt kannatanuga kokku ja lahku. Kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et kui kannatanu on kuude vältel loonud süüdlase jaoks püsiva solvangute fooni , võib see soodustada sellise olukorra tekkimist, kus mõni konkreetne – iseenesest juba tavapäraseks muutnud vallandab süüdlases sellise reaktsiooni, mis vastab KarS § 115 nimetatud erutusseisundi tunnustele. Samas nähtuvalt tunnistaja Vassiljeva ütlustest mingil hetkel aitas süüdistatav kannatanu voodisse, käskis tal magada ning näiliselt nad leppisid ära. Samuti on süüdistatav kohtus kinnitanud, et ta pani silma kinni selle eest, et kannatanu ringi aeles ja jõi, kuna ta armastas teda. Samuti lisas süüdistatav, et tal on kannatanust kahju. Seega sellisest lausetest saab järeldada, et süüdistatav oli n.ö leppinud kannatanu käitumisega, millest saab järeldada, et kannatanu tegevus ei saanud põhjustada erutusseisundit ning seega ei ole tegevus kvalifitseeritav provotseeritud tapmisena. Subjektiivsest küljest eeldab tapmise koosseis tahtlust, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kasuaalseos – suhtes. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et Z.Q pani KarS § § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kuivõrd Z.Q peksis kannatanut elutähtsasse piirkonda (pähe) nii jalgade kui ka rusikatega ning ta pidi möönma mistahes tagajärje saabumist, s.h kannatanu võimaliku surma saabumist. Z.Q pidi võimalikuks pidama, et tema tegu võib põhjustada kannatanu surma või vähemalt möönma seda. KARISTUS Karistuse mõistmisel arvestab kohus süüdistatava isikut, süü suurust, toimepandud kuritegude laadi ja ohtlikkust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise alus tuleneb KarS §-st 56, kuid mõistetavalt tuleb karistuse kohaldamisel järgida karistusseadustiku IV peatüki esimese jao kõigis paragrahvides sätestatut. Karistusseadustiku §st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Seega ei tohi hakata karistuse liigi ja määra valikul konkreetse teo asemel hindama hoopis süüdistatava varasemat elukäiku ning tema isikuomadusi üldises plaanis (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 20.02.2007.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-99-06, p 14).
tuleneb kohtumenetluse võistlevuse põhimõte, mille kohaselt täidavad süüdistus- ja kaitsefunktsioone ning kriminaalasja lahendamise funktsioone eri menetlussubjektid. Erinevalt uurimispõhimõttele rajanevast kriminaalmenetlusest vastutab võistlevas menetluses süüdistuse ja seda toetavate tõendite esitamise eest prokurör. Kohus on erapooletu õigusemõistja, kelle roll seisneb eelkõige tõendamise reeglite järgimise tagamises kohtuistungil, seejärel kogutud 9 1-16-11535 tõendite hindamises ja nende pinnalt otsuse tegemises. Kohus ei ole karistuse küsimuse otsustamisel seotud prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ning lahendab selle küsimuse vastavalt seadustele ja siseveendumusele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12.02.2008.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-91-07, p 6.1). Z.Q on eelnevalt kriminaalkorras 3 korral, kuid käesoleval ajal tal kehtivaid karistusi ei ole. Väärteokorras on tal 10 kehtivat karistust, millest enamuse seonduvad narkootikumide kasutamisega ehk NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo 1 lg 1 järgi kvalifitseeritava toimepanemisega. Viimati pani Z.Q NPALS § 15 väärteo toime 29.09.2016.a. Z.Q on käesolevas kriminaalasjas pannud toime esimese astme kuriteo. Kohtu hinnangul saab käesolevas kriminaalasjas karistust kergendavaks asjaoluks lugeda KarS § 57 p 3 alusel puhtsüdamliku kahetsust ning süüteo avastamisele aktiivne kaasaaitamine, kuna Z.Q on algusest peale avaldanud kahetsust ning selgitanud, et ei soovinud kannatanut tappa. Samuti helistas Z.Q ise Häirekeskusesse ning teavitas, et tema tüdruk on ära surnud, seega sisuliselt andnud ennast kiiresti välja. Kohus loeb karistust raskendavaks asjaoluks KarS § 58 p 4 kohaselt süüteo toimepanemise süüdlasega koos elava isiku suhtes. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt oli kannatanu ja süüdistatav Z.Q elukaaslased, antud asjaolu on kinnitanud ka süüdistatav kohtuistungil. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Samas tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka teiste asjaoludega, s.h võimalusega mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse mõistmisel tuleb seega arvestada ka karistuse kohaldamise eesmärke. Kellegi karistusõiguslik mõjutamine saab toimuda ainult inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Sellepärast peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13.05.2004.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-40-04, p 7). Kuna Z.Q on eelnevalt kriminaalkorras 3 korral karistatud, kuid kehtivad karistused puuduvad, mis on teda iseloomustava asjaoluna kohtule ka teada, tuleb karistuse mõistmisel lähtuda eelkõige isiku süüst, kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest, võimalusega mõjutada Z.Q-d edaspidi hoiduma süütegude toimepanemistest ja õiguskorra kaitse huvidega. KarS § 113 lg 1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase vangistuse. Keskmiseks karistusemääraks on seadusandja poolt määratletud 10,5 aastat vangistust. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11 ja 17.05.2013. a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus leiab, et Z.Q on võimalik tema tegudes sisalduva ebaõigluse ja õiguskorra kaitse huvides karistada ainult reaalse vangistusega. Kohus arvestab, et Z.Q pani kuriteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt peksis ta kannatanut intensiivselt (jala ja rusikaga), mille tagajärjel tekkis kannatanul pea kinnine tömp trauma, mõlemapoolne kõvakelmealune verevalum, vasaku neeru alune kapslialune rebend, hulgalised nahamarrastused ja nahalaused verevalumid. Samas arvestab kohus, et Z.Q kohtuistungil kinnitas, ei soovinud ta kannatanut tappa. Kohus peab vajalikus märkida lisaks, et süüdistatav ei teavitanud koheselt politseid kannatanu surmast, vaid kõigepealt läks ta poodi 10 1-16-11535 alkoholi ostma, seejärel olles jõudnud koju, ootas ta veel kuni poolteist tundi, et teavitada politseid kannatanu surmast. Eelpool toodud arvestades asub kohus seisukohale, et Z.Q tuleb mõista KarS § 113 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ning mõista talle karistuseks vangistus 9 aastat. Vastavalt
lg 2 sätetele tuleb vähendada Z.Q-le mõistetud karistust 1/3 võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 6 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel karistuse kandmise alguseks lugeda Z.Q kahtlustatavana kinnipidamise päev, s.o 03.10.2016.a. Z.Q suhtes valitud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või vastavalt
lg 1 p 7 kohtuotsuse mittejõustumisel karistuse ärakandmise tähtaja saabumisel kuulub tõkend vahistamine tühistamisele karistuse ärakandmisel. Kuivõrd Z.Q ei ole võimalik karistada teistsuguse karistusega kui ainult reaalse vangistusega ning kõne alla ei tule ka mõistetud karistuse asendamine ÜKT’ga, šokivangistuse kohaldamine ega tingimisi karistusest vabastamine, ei hakka kohus neid võimalusi analüüsima. TSIVIILHAGI Eesti Vabariigi Põhiseaduse § 25 sätestab igaühe õiguse talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele.
lg 1 kohaselt juhul, kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi või avalik-õigusliku nõudeavalduse täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). VÕS § 128 lg 1 kohaselt hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. VÕS § 128 lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 129 lg 1 kohaselt isiku surma põhjustamisest tuleneva kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb hüvitada surma põhjustamisest tekkinud kulud, eelkõige mõistlikud matusekulud, samuti surma põhjustanud tervisekahjustuse või kehavigastuse mõistlikud ravikulud ning kahjustatud isiku vahepealsest töövõimetusest tekkinud kahju. 11 1-16-11535 VÕS § 129 lg 2 kohaselt matusekulud tuleb hüvitada isikule, kellel lasub nende kandmise kohustus. Kui matusekulud kandis muu isik, tuleb matusekulud hüvitada temale. VÕS § 1043 järgi peab teisele isikule (kannatanule) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Seega vastutab isik teisele isikule kahju tekitamise eest juhul, kui kahju on tekitatud isiku poolse tegevuse või tegevusetuse tagajärjel, selline tegevus on õigusvastane ning isik on kahju tekitamises süüdi. Käesoleval juhul on tõendamist leidnud, et süüdistatav Z.Q põhjustas oma õigusvastase tegevusega kannatanule XXXX varalist kahju. Kannatanu XXXX mattis oma tütre kannatanu XXXX , kes suri süüdistatava tegevuse tagajärjel. Kannatanu XXXX matusekulud olid kokku 1108,73 eurot, antud suuruses esitas kannatanu XXXX ka varalise kahju nõude. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt hüvitati osaliselt kannatanu XXXX tema poolt kantud kulud summas 448 eurot. Seega kannatanu XXXX soovib varalise kahju hüvitamist, summas 660,73 euro ulatuses. Kannatanu XXXX kandis oma tütre matmisega varalisi kulutusi, antud asjaolu on leidnud tõendamist muuhulgas kriminaaltoimikus oleva XXXX Krematooriumi ja XXXX Kalmistu arvega. Kohus leiab, et kannatanu XXXX poolt esitatud varalise kahju nõue on põhjendatud ja esitatud mõistlikus suuruses ning kahju on tekitatud süüdistatava õigusvastase käitumisega. Süüdistatav Z.Q nõustus esitatud tsiviilhagi ning selle suurusega. Seega kuulub süüdistatavalt Z.Q-lt XXXXkasuks välja mõistmisele 660,73 eurot. ASITÕENDID Käesolevas kriminaalasjas on esitatud asitõenditena: Kahtlustatava Z.Q läbivaatuse käigus ära võetud rohelist värvi kapuutsiga fliis „Nike“, valget värvi jope „Helly Hansen“, musta värvi püksirihm ning hallikas-rohelist värvi potased „Nike“. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakott „Nike“, milles on Travogen salv, plaaster, sokid, veepudel ja nätsupurk „Orbit“. Kahtlustatava Z.Q läbivaatuse käigus ära võetud musta värvi püksid „Columbia“, valget värvi T-särk kirjaga „jotun“ ning halli värvi sokid. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud vaibatükk, plaastrirull, narkootilise aine purustamise seadme laadne ese, plaastrid (surnukeha otsmikult), saunalina, sigaretikoni „Camel“, sigareti filtripaber, heledat värvi kapuutsiga dressipluus „Adidas“ (kuulub le). 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud DNA proovid ning puuteproovid. 05.10.2016.a lahangu käigus surnukeha XXXXseljast võetud riided (rinnahoidjad, aluspüksid, musta värvi teksapükste sarnased püksid, juuksed). 14.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud kile koos pükstelt võetud kolme Scotts 800 teibilõiguga kiuproovidega. 14.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid ning 24.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike olevates kahes läbipaistvas minigripp kilekotis olev rohelist värvi taimne aine. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike rohelist värvi taimse ainega olnud minigripp kilekotid (2 tk). 04.10.2016.a. asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid minigripp kilekottidelt. CD plaat kõnesalvestustega. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus leitud mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (imei kood XXXX) koos akuga (S/N: 12 1-16-11535 AB463446BU) ja kõnekaardiga zen (nr EEXXXX). Kahtlustatava Z.Q kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 101 (imei XXXX, XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX) ning mobiiltelefon Nokia 306 (imei XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX).
lg 3 p 1 kohaselt võidakse kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber.
lg 3 p 2 kohaselt muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale. NPALS § 7 lg 3 kohaselt kuriteo- või väärteoasjas asitõendiks olev või konfiskeerimisele kuuluv narkootiline või psühhotroopne aine või selle lähteaine antakse üle riiklikule ekspertiisiasutusele. Eelpool toodud seisukohast lähtudes leiab kohus, et CD plaat salvestustega, mis asub kriminaalasja materjalide juures tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta kriminaalasja materjalide juurde. Z.Q-le kuuluvad asjad (rohelist värvi kapuutsiga fliis „Nike“, valget värvi jope „Helly Hansen“, musta värvi püksirihm ning hallikas-rohelist värvi potased „Nike“ ning seljakott „Nike“, milles on Travogen salv, plaaster, sokid, veepudel ja nätsupurk „Orbit“), mille tagasisaamist Z.Q kohtuistungil taotles, tuleb peale kohtuotsuse jõustumist talle tagastada ning edastada XXXX Vangla asjade hoidlasse Z.Q asjade hulka lisamiseks. Niisamuti tuleb Z.Q-le tagastada tema kinnipidamisel ära võetud mobiiltelefon Nokia 101 (imei XXXX, XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX) ning Nokia 306 (imei XXXX) koos akuga ja kõnekaardiga Telia (nr XXXX) ning mõlemad asjad tuleb edastada XXXX Vangla asjade hoidlasse Z.Q asjade hulka lisamiseks. Marina le 14.12.2016.a tagastatud mobiiltelefon Samsung GT-E1200R (imei kood XXXX) koos akuga (S/N: XXXX) ja kõnekaardiga zen (nr EEXXXX), tuleb peale kohtuotsuse jõustumist jätta Marina le. 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike olevates kahes läbipaistvas minigripp kilekotis olev rohelist värvi taimne aine, mis asub EKEI keemiaosakonnas tulen peale kohtuotsuse jõustumist jätta riiklikule ekspertiisiasutusele ehk EKEI keemiaosakonnale. Ülejäänud kriminaalmenetluses esitatud asitõendid (Kahtlustatava Z.Q läbivaatuse käigus ära võetud musta värvi püksid „Columbia“, valget värvi T-särk kirjaga „jotun“ ning halli värvi sokid; 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud vaibatükk, plaastrirull, narkootilise aine purustamise seadme laadne ese, plaastrid (surnukeha otsmikult), saunalina, sigaretikoni „Camel“, sigareti filtripaber, heledat värvi kapuutsiga dressipluus „Adidas“ (kuulub le); 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus võetud DNA proovid ning puuteproovid; 05.10.2016.a lahangu käigus surnukeha XXXXseljast võetud riided (rinnahoidjad, aluspüksid, musta värvi teksapükste sarnased püksid, juuksed); 14.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud kile koos pükstelt võetud kolme Scotts 800 teibilõiguga kiuproovidega; 14.10.2016.a 13 1-16-11535 asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid; 24.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid; 03.10.2016.a sündmuskoha vaatluse käigus ära võetud seljakotis Nike rohelist värvi taimse ainega olnud minigripp kilekotid (2 tk) ning 04.10.2016.a asitõendi vaatluse käigus võetud puuteproovid minigripp kilekottidelt) tuleb peale kohtuotsuse jõustumist hävitada. MENETLUSKULUD
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja alljärgnevalt:
lg 1 p 3 alusel riigituludesse joobeseisundi tuvastamise tasu summas 35,00 eurot (kolmkümmend viis eurot).
lg 1 p 3 alusel riigituludesse surnu kohtuarstliku ekspertiisi tasu (akt nr XXXX) summas 343,00 eurot (kolmsada nelikümmend kolm eurot).
lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu summas 696,00 eurot (kuussada üheksakümmend kuus eurot).
lg 1 p 10 alusel lukuabi summas 70,00 eurot (seitsekümmend eurot).
lg 1 p 1 alusel sundraha 1175 eurot (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis eurot). Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt, et puuduvad Maksu- ja Tolliametil Z.Q 2015.a tulude kohta andmed. Z.Q ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaksid alust veendumusele, et tema varaline seisund ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Riigikohus on 23.11.2012.a määruses kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12 väljendanud, et isikule mõistetud karistuse liik ja määr ei ole iseenesest otsustava tähendusega - arvesse tuleb võtta süüdistatava sissetulekud ja varaline seisund tervikuna. Olukorras, kus süüdistatav taotleb menetluskulude tasumisest osalist vabastamist varatuse tõttu, lasub tal kohustus esitada sellekohaseid tõendeid või vähemalt taotleda kohtult vastava teabe väljanõudmist. Z.Q ega tema kaitsja ei ole esitanud kohtule tutvumiseks ega kohtueelses menetluse prokurörile ühtegi tõendit, mis annaksid kohtule aluse osaliselt menetluskulude riigikanda jätmise. Samas peab kohus märkima, et Z.Q vabatahtlikult kuritegu toime pannes pidi olema teadlik, et kuriteo toimepanemise ning kriminaalasja menetlemisega kaasnevad vältimatult tema enda kanda jäävad menetluskulud. Kohus märgib, et kuna Z.Q-le mõisteti karistuseks reaalne vangistus, peab kohus arvestab asjaoludega, et kinnipidamisasutuses on kohtuotsuse täitmine menetluskulusid puudutavas osas süüdistataval Z.Q-l raskendatud, kuna kinnipidamisasutuses viibiva süüdimõistetu töötamise võimalus on piiratud. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa kohus a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23.11.2012.a otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Kohus lisab, et tulenevalt VangS §-st 37 on kinnipeetav kohustatud töötama. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt ei ole kohustatud töötama: 1) üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav; 2) üldharidust või kutseharidust omandav või tööalase enesetäiendamise eesmärgiga täienduskoolitusel osalev kinnipeetav; 3) kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama; 4) kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Käesolevas asjas VangS § 37 lg 2 sätestatud asjaolusid kohus ei tuvastanud. Samas peab kohus vajalikus arvestada, et süüdistatavale Z.Q-l on kohustus hüvitada tsiviilhagi ning menetluskulud, seega on seaduses sätestatud 30 päevane tasumistähtaeg ilmselgelt liialt lühike. Seega peab kohus vajalikuks arvestada menetluskulude suurust kogumis ja tsiviilhagi tasumise kohustust ning leiab, et esinevad küllaldased alused võimaldamaks süüdistataval Z.Q-l tasuda menetluskulud
lg 3 alusel ositi 12 14 1-16-11535 (kaheteist) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, kusjuures igakuiselt tuleb tasuda vähemalt 193,25 eurot. Menetluskulu tasumistähtaeg on igakuiselt 28-s kuupäev. Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.