Obsah (4)

§ 29§ 30§ 150§ 23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Mari Schihalejev Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-24-12779 Tsiviilasi Mittetulundusühingu Kivi-Roosi Kirsiae

) § 29 lg 6). Kui määruse peale esitab määruskaebuse võlausaldaja, kes ei ole esitanud pankrotiavaldust, hakkab määruskaebuse esitamise tähtaeg kulgema käesoleva määruse resolutsiooni punktis 5 nimetatud teate avaldamisest arvates (

§ 29lg 7).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Mittetulundusühing Kivi-Roosi Kirsiaed (avaldaja, võlgnik) esitas
2. augustil 2024 Tartu Maakohtule pankrotiavalduse pankroti väljakuulutamiseks, mida täiendas
3. oktoobril
4. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks muud mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Võlgnikul aktiivset majandustegevust viimastel aastatel toimunud ei ole. Võlgnikul on rahalised kohustused, mida ei ole võimalik vara arvel täita. Võlgnikul vara puudub ja kohustusi on kokku 89 945 euro 93 sendi ulatuses. Seega on võlgnik maksejõuetu ning juhatuse liikmel on kohustus esitada pankrotiavaldus. Maksejõuetuse tingis
5. oktoobri
6. a Pärnu Maakohtu määrusega kriminaalasjas nr 1-19-11 kinnitatud I. L. ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) kompromiss, millega võlgnik võttis endale kohustuse tasuda PRIA-le 97 633 eurot 36 senti.
7. Kohus nimetas
8. oktoobri
9. a määrusega võlgniku ajutiseks halduriks O.N-i (ajutine haldur), peatas võlgniku vara suhtes toimuva sundtäitmise ning kohaldas käsutuskeeldu.
10. Ajutise halduri arvates on võlgnik maksejõuetu ning pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Aruande kohaselt oli võlgniku põhitegevusala mujal liigitamata lõbustus- ja vaba aja tegevused. Ajutise halduri hinnangul ei ole ühingus mingit majandustegevust toimunud alates selle asutamisest. Võlgnik on kinnitanud, et ühingu tegevus on lõppenud. Võlgnikule vara ei kuulu. Ajutisele haldurile esitatud teabe kohaselt ei ole võlgniku nimele praegu registreeritud ühtegi pangakontot Eesti krediidiasutustes. Swedbank AS on teatanud, et ühing omas arvelduskontot, kuid see suleti võla tõttu
11. oktoobril
12. Võlgnikul on kohustus PRIA ja selle nõuet täitva kohtutäituri ees kokku 108 859 eurot 76 senti. 2 Võlgnikul puudub likviidne vara ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Kui majandustegevus on siiani puudunud, ei ole võimalik ka midagi jätkata. Ühing oli maksejõuetu juba sel ajal, kui sõlmis kompromissi ja võttis endale kohustuse tasuda I. L. võlg PRIA-le. Kuivõrd esimese osamakse tähtaeg saabus
13. juulil 2022, tuleb maksejõuetuse tekkimise ajaks lugeda seda kuupäeva. Kohustuse tasumise ajal puudusid võlgnikul igasugune vara. Samuti piirdus kohustatud isiku I. L. vastu ainult nõude esitamisega raamatupidamiskirjena, kuid reaalselt ei tehtud midagi, et I. L. täidaks oma kohustust ühingu ees. Väidetavalt sõlmis võlgnik sellise kompromissi prokuratuuri nõudel. Võlgnik on maksejõuetu ja selle põhjuseks on ebamõistliku ja varaga ning ühingu tegevusega tagamata kohustuse võtmine. Tagasivõitmise võimalused puuduvad. Võimalik on esitada kahjunõue juhatuse liikme vastu, sest viimane ei ole teinud toiminguid selleks, et täita kohustust kompromissist tulenevalt. Võlgniku juhatuse liige ei ole teinud midagi selleks, et I. L. võlgniku debitoorse võlgnikuna panna täitma oma kohustust. Kuivõrd I. L. on registris koos juhatuse liikmega nimetatud tegeliku kasusaajana, siis tõenäoliselt on ühingu juhatuse liige ja kohustatud isik tegutsenud koos ning tahtlikult jätnud I. L. vastu esitamata igasugused nõuded. Ajutine haldur palub määrata enda tasuks 1108 eurot 97 senti (käibemaksuga).
14. Maakohus määras
15. detsembri
16. a määrusega menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4000 eurot ning avaldas samal päeval määruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud.
17. Maksejõuetuse teenistus ei esita
18. jaanuari
19. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. KOHTU SEISUKOHT
20. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et võlgniku pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu pankrotti välja kuulutamata.
21. Kohus on tuvastanud, et tekkinud on raugemise olukord: võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti pole kohus tuvastanud tagasivõitmise või nõudmise võimalusi, mille rahuldamine oleks tõenäoline. Kohus lõpetab

§ 29

lg 1 järgi määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda.

§ 29

lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

§ 29

lg 3 järgi raugemise tõttu

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Praegusel juhul ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summat tähtaegselt ei maksnud. 3 8.

§ 30

lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja. Kohus tegi

1. detsembril 2024 maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena, kuid maksejõuetuse teenistus ei esita
2. jaanuari
3. a vastuse kohaselt ettepanekut algatada võlgniku pankrotimenetlust avaliku uurimisena. Seega tuleb pankrotiavalduse menetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest.
4. Ajutisel halduril tuleb likvideerida juriidiline isik likvideerimismenetluseta kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused (

§ 29lg 8 ls-d 1 ja 2).

Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks määruse resolutsioonis nimetatud isiku. Kui menetlus lõpetatakse

§ 29

lg-tes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale vajaduse korral töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest (

§ 29lg 5).

10. Kohus jätab menetluskulud avaldaja kanda (

§ 150lg 4).

11. Ajutine haldur on taotlenud enda ülesannete täitmise eest tasu 907 eurot 50 senti (käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus ajutisel halduril ülesannete täitmiseks kokku 13 tundi 45 minutit. Arvestades võlgniku pankrotiavalduse läbivaatamisel ajutise halduri läbi viidud ülesannete mahtu (aruande koostamine koos selleks vajalike toimingutega) ja keerukust ning tema kutseoskusi, kohus leiab, et ajutise halduri näidatud ajakulu on vajalik ja põhjendatud. 11.1.

§ 23

lg 6 kohaselt kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Halduri tasule lisatakse käibemaks mh juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ka praegu palub ajutine haldur tasu välja maksta büroole, mille kaudu ta tegutseb. Äriregistri andmetel on büroo, mille kaudu ajutine haldur tegutseb, käibemaksukohustuslane. Seega lisandub tasule käibemaks. 11.2. Eelnevat arvestades määrab kohus ajutise halduri tasuks 1108 eurot 97 senti. 11.3. Ajutine haldur on taotlenud osa tasu (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2). hüvitamist riigi vahenditest

§ 23

lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. TsMS § 183 lg 2 teise lause järgi ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses 4 ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku tehtavate toimingute katteks. Kuna võlgnikul asja materjalidest nähtuvalt vara ajutise halduri tasu maksmiseks puudub, rahuldab kohus ajutise halduri taotluse ja annab võlgnikule ajutise halduri tasu maksmiseks menetlusabi ulatuses, mis ei ületa TsMS § 183 lg-s 2 kehtestatud määra. Ülejäänud osa mõistab kohus välja võlgnikult. 12. Kohus avaldab teate pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded (

§ 29lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Mari Schihalejev kohtunik 5