Obsah (12)

§ 42§ 104§ 619§ 620§ 24§ 39§ 44§ 127§ 115§ 132§ 36§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Ele Liiv, Siret Siilbek Otsuse tegemise aeg ja koht 31.12.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-21-4251 Kohtuasi OÜ

) § 113 lg 1 teises lauses toodud määras kuni kohtuotsuse täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda. 3.

1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt sõlmisid pooled käsunduslepingu, millele kohaldatakse ka turvaseaduses (TurvaS) sätestatut. 3.
2. Maakohus luges tunnistajate ütlustega tõendatuks, et enne kaamerate paigaldust vaatas hageja esindaja koos kostja esindajaga objekti üle ja selgitas konteineri valvamise vajadust. Maakohus järeldas, et lepingu kohaselt pidid kaamerad olema paigaldatud viisil, et kui ehitusplatsil, sh konteineri juures toimub liikumine, saadab kaamera kostjale signaali ja kostja patrull tuleb objekti kontrollima. 3.
3. Maakohus leidis, et kostja vastutus ei sõltu sellest, kas signaal kostja häirekeskusesse laekus või mitte, sest kostja kohustus oli tagada, et liikumise korral edastavad seadmed häiresignaali ja sellele reageeritakse patrulli väljasaatmisega. 3.
4. Kostja rikkumise ja hagejale tekkinud kahju vahel oli põhjuslik seos, sest kui kostja oleks kaamera korrektselt paigaldanud, oleks ta saanud sissemurdmise kohta signaali ja oleks sissemurdmisele reageerinud, mistõttu ei oleks kahju eelduslikult tekkinud. Kuna osa varastatud esemete asemele ei õnnestunud samaväärseid kasutatuna järelturult leida, tuli kostjal hüvitada nende soetusmaksumus. 3.
5. Maakohus leidis, et lepingus sisalduv vastutuse piirang on tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 2 kohaselt, sest kahjustab hagejat ebamõistlikult.

3 2-21-4251 3.

1. Lepingu rikkumisega tekkinud kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga. Valveteenuse osutamise eesmärk ongi vara valvata ja ära hoida olukorrad, kus valveteenuse tellija varale tekib varaline kahju. Samal põhjusel pidi kahju olema kostjale ettenähtav. Apellatsioonkaebus
2. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. 4.
3. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt on maakohus rikkunud tõendite hindamise reegleid ja seetõttu ebaõigesti sisustanud kostja lepingulisi kohustusi. Kuna kostja valvekeskusesse häiresignaali ei laekunud, siis ei pidanud kostja patrulli välja saatma. Ühtlasi määrati lepingu lisa nr 1 järgi valveobjektina kindlaks ehitusplats, mitte merekonteiner. 4.
4. Lepingu p 5.1 ei ole tühine tüüptingimus. 12-kordse kuutasu määraga vastutuse piirang on lubatud ja tasakaalus lepinguliste kohustustega. Samuti on kostja vastutus välistatud lepingu p 5.2 kohaselt seetõttu, et tegemist on vandalismiga. 4.
5. TurvaS § 7 lg 3 järgi ei ole valveobjekti kaugjälgimise eesmärk tagada selle täielik puutumatus rünnete eest. Kostja võimuses ei ole ründele reageerimisega tagada, et hageja varale kahju ei teki. Hageja ei ole tõendanud kostja väidetava lepingurikkumise ja kahju tekkimise vahelist põhjuslikku seost. Vastustaja seisukoht
6. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus ja põhjendused
7. Tallinna Ringkonnakohus jättis 05.05.2023 rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. otsusega kostja apellatsioonkaebuse 6.
8. Maakohus leidis põhjendatult, et lepingu järgi oli merekonteiner valveobjektiks. Kuna hageja väljendas soovi, et valve hõlmaks merekonteinerit, oli selliselt valvekaamerate paigaldamine ka kostja ülesanne. Kostja rikkus enda lepingulisi kohustusi sellega, et paigaldas kaamera niimoodi, et merekonteinerisse sissemurdmise korral ei saanud ta häiresignaali, mistõttu ei saanud ta sissemurdmisele patrulliga reageerida. Ringkonnakohus leidis, et kostja oli kohustuse rikkumisel vähemalt hooletu (

§ 104lg 3) ja vastutas seega lepingu p 5.1 kohaselt.

6.

1. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmitud lepingu eesmärgiks oli varalise kahju ärahoidmine. TurvaS § 7 lg-st 3 ei tulene, et videovalve lepingu eesmärgiks ei ole ära hoida kliendile varalise kahju tekkimist. Põhjusliku seose osas nõustus ringkonnakohus maakohtuga ja lisas, et kostja ei ole tõendanud seda, et vargus oleks toimunud ka juhul, kui ta oleks saatnud patrulli kohale. 6.
2. Ringkonnakohus nõustus maakohtu järeldusega lepingu p 5.1 tühisuse kohta. 6.
3. Kostja väide vandalismi kohta on põhjendamatu, sest asjade vargust ei saa käsitada vandalismina. 4 2-21-4251 Riigikohtu otsus ja põhjendused
4. Riigikohus rahuldas 10.04.2024 otsusega kostja kassatsioonkaebuse osaliselt, tühistas ringkonnakohtu 05.05.2023 otsuse ja saatis asja samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. 7.
5. Riigikohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei eksinud ringkonnakohus, kui nõustus maakohtu järeldusega, et kostja kohustus oli valvata ka ehitusplatsil olnud konteinerit, sh seadistada valvekaamerad selliselt, et need valveobjektile sissemurdmise korral saadaksid kostjale häiresignaali. Samuti nõustus ringkonnakohus põhjendatult maakohtuga selles, et kostja lepinguliste kohustuste sisustamisel tuli lähtuda mh hageja esindaja ütlustest. 7.
6. Ringkonnakohus ei eksinud ka pooltevahelise lepingu ja sellest tulenevate kostja lepinguliste kohustuste sisustamisel. Poolte vahel sõlmitud turvateenuse osutamise leping on oma olemuselt käsundusleping

§ 619mõttes.

Käsunduslepingu korral peab käsundisaaja tegutsema käsundi täitmisel

§ 620

lg 1 järgi käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Käsundisaaja peab täitma käsundi

§ 620

lg 2 järgi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale, sh peab majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Seega lasub käsundisaajal seadusest tulenevalt hoolsuskohustus, mis tähendab mh seda, et käsundisaaja peab tegema kõik endast oleneva käsundiandja huvides parima võimaliku tulemuse saavutamiseks ja käsundiandjal kahju tekkimise ärahoidmiseks (vt RKTKo 15.12.2016, 3-2-1-127-16, p 13). Kuivõrd käsunduslepinguga ei ole lepingupool kohustatud saavutama konkreetset tulemust, vaid lepingu sisuks on teenuse osutamise protsess (RKTKo 22.06.2011, 3-2-1-56-11, p 14), on käsundisaajal kohustus teha kahju tekkimise ärahoidmiseks kõik mõistlikult võimalik

§ 24

lg 2 mõttes, st käsundisaaja peab tegema niisuguseid pingutusi, nagu temaga samal tegevus- või kutsealal tegutsev mõistlik isik samadel asjaoludel teeks. Olukorras, kus turvateenuse osutajal on kohustus valvata ehitusplatsil olnud konteinerit, paigaldab mõistlikult hoolas majandus- või kutsetegevuses tegutsev turvateenuse osutaja valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks sissemurdmise kohta turvateenuse osutajale häiresignaali, et ta saaks sissemurdmisele reageerida ja teha kahju ärahoidmiseks kõik mõistlikult võimaliku. Seega leidis ringkonnakohus õigesti, et kostjal lasus kohustus paigaldada valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks turvateenuse osutajale häiresignaali, et viimane saaks sissemurdmisele reageerida. 7.3. Lepingu p 5.1 tühisuse hindamisel ei ole asjakohane viidata üksnes

§ 42lg 3 p-le 2.

Ringkonnakohus on jätnud tähelepanuta, et vaidlusalusele suhtele kohaldub ka

§ 42

lg 3 p 1 osas, mis puudutab kahju tekitamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Erinevalt sama lõike p-st 2 kohaldub p 1 juhtudel, kus tingimuse kasutaja vastutust ei ole täielikult välistatud, vaid seda on võrreldes seadusest tulenevaga üksnes piiratud.

§ 42

lg 3 p 1 järgi saab lubatavaks pidada kokkuleppeid, mille alusel piiratakse ühe poole vastutust vastavalt tehingu hinnale (näiteks ühe aasta jooksul makstud tasude summale), kuid vastutus ei tohi olla välistatud ega piiratud olukorras, kus põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu. 5 2-21-4251 Tüüptingimuste kehtivust tuleb kohtul vaidluse asjaoludest lähtudes hinnata omal algatusel (RKTKo 11.02.2015, 3-2-1-150-14, p 14). Kuna valveteenuse lepingu p 5.1 koosneb kahest lausest ja esimene lause omakorda kahest lauseosast, mis kõik reguleerivad erinevaid küsimusi, saab selles punktis sisalduva tüüptingimuse jagada

§ 39lg 2 teise lause mõttes mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks.

Neid lauseid ja lauseosasid tuli lepingu tõlgendamisel eristada ja hinnata nendes sisalduvate tingimuste kehtivust eraldi

§ 42lg 3 p 1 või p 2 järgi.

Kuna mõlemad pooled tegutsevad majandustegevuses, siis kehtib

§ 44

kohaselt üksnes eeldus, et

§ 42

lg 1 järgi tühine tüüptingimus on teist poolt ebamõistlikult kahjustav, mida on muuhulgas võimalik ümber lükata, tõendades, et konkreetse lepingusätte kasutamine on majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline (RKTKo 25.04.2012, 3-2-1151-11, p 13). Tõendamiskoormist selles osas kannab kostja. 7.4. Lepingu p 5.1 esimeses lauses on sätestatud, et kostja vastutab üksnes süü korral ja on kohustatud hüvitama otsese varalise kahju, mida ei kompenseeri kindlustusandja. Lepingu p 5.1 esimene lause ei ole hagejat eelduslikult ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus

§ 42

lg 3 p 2 ja § 44 mõttes, kuna sellega sisuliselt ei kalduta tingimuse kasutaja vastutusest vabanemise aluste mõttes kõrvale seadusest tulenevast käsundisaaja vastutusest vabanemise regulatsioonist. Lepingu p 5.1 esimese lausega on piiratud vastutust kahju liigiga – nõuda saab ainult otsese varalise kahju hüvitamist. Selline vastutuse piiramine on hagejat eelduslikult ebamõistlikult kahjustav

§ 42

lg 3 p 2 ja § 44 kohaselt, sest piiratakse teiste kahju liikide korral nõude esitamist, sh ka juhuks, kui kostja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Seejuures ei saa ka lepingu p 5.1 esimest lauset

§ 39

lg 2 esimese lause kohaselt tõlgendada selliselt, et see tingimus kehtiks, st selliselt, et vastutuse piirang jääks kehtima otsese varalise kahju osas. Kuigi pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei olnud temalt varastatud vara kindlustanud, tuli lepingu p 5.1 esimese lause teise lauseosa kehtivust hinnata ka seetõttu, et selle kohaselt saab tingimuse kasutajalt nõuda lepingu rikkumise korral üksnes sellise otsese varalise kahju hüvitamist, mida ei kompenseeri kindlustusandja. Tüüptingimuse kehtivus ei sõltu sellest, kas see tingimus asjaoludest tulenevalt kohaldub või mitte. Lähtudes

§ 39

lg 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatud tõlgendusreeglitest, ei ole hagejal lepingu p 5.1 esimese lause järgi õigust valida, kas esitada hüvitisnõue kostja või kindlustusandja vastu, vaid ta peaks esmalt nõudma kahju hüvitamist kindlustusandjalt. Selline kahju hüvitamise nõude ulatuse piirang oleks

§ 42

lg 3 p 1 järgi lubatud juhul, kui see sisaldaks viidatud sättes toodud välistusi, st sellest tuleneks sõnaselgelt, et vastav piirang ei kohaldu teise lepingupoole surma või tervise kahjustamise korral ega juhul, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raskelt hooletult. Kuna lepingu p 5.1 esimese lause teises osas sisalduvas tingimuses ei ole eraldi välja toodud, missugustel juhtudel kokkulepitud kahju hüvitamise piirang ei kohaldu, ei saa

§ 39

lg 2 esimese lause kohaselt viidatud tingimust selliselt tõlgendada, et see vastavaid välistusi sisaldaks ja oleks

§ 42

lg 3 p-ga 1 kooskõlas ning

§-st 44 tulenevalt eelduslikult kehtiv. Seega on lepingu p 5.1 ka selles osas ebamõistlikult kahjustav. Kokkuvõttes tuleb lepingu p 5.1 esimese lause teine osa lugeda

§ 39

lg 2 teise lause järgi tühiseks juhul, kui kostja ei suuda ümber lükata

§ 42

lg 3 p-dest 1 ja 2 ning §-st 44 tulenevat eeldust, et see lepingutingimus on hagejat ebamõistlikult kahjustav. 7.5. Kuna

§ 620

järgi on käsundisaaja vastutus hoolsuskohustuse rikkumise eest sarnane

§-s 104 sätestatud süülise vastutusega, siis on hüvitise nõude eeldusena piisav tuvastada 6 2-21-4251 kostja hooletus

§ 104lg 3 tähenduses.

Ringkonnakohtu otsusest nähtub piisava selgusega ringkonnakohtu seisukoht, mille kohaselt rikkus kostja oma lepingujärgseid kohustusi hooletusest, jättes järgimata käibes vajaliku hoole. 7.6. Ringkonnakohus on jätnud osaliselt välja selgitamata kostja lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks vajalikud asjaolud. Ainuüksi sellest, et kostja on rikkunud oma kohustust paigaldada valveseadmed selliselt, et tal oleks võimalik vaidlusalusesse merekonteinerisse sissemurdmise korral reageerida sellisele ründele korraliku turvateenuse osutaja hoolsusele vastava aja jooksul, ei piisa hageja väidetava kahju ja kostja rikkumise vahelise põhjusliku seoses kindlakstegemiseks. Kostja on menetluses läbivalt väitnud, et hagejale oleks kahju tekkinud sõltumata sellest, kas kostja oleks häireteatele reageerinud või mitte. Ringkonnakohus kontrollis põhjusliku seoses olemasolu ebapiisavalt, kui leidis, et kostja väide on tõendamata ning põhjuslik seos valvekaamera ebaõige paigaldamise ja hagejale tekkinud kahju vahel on olemas. Kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, siis ei oleks kahju eelduslikult tekkinud. Põhjusliku seose tõendamine rikkumise ja kahju vahel (

§ 127lg 4) on hageja ülesanne.

Põhjuslikku seost tuleb jaatada, kui rikutud lepingulise kohustuse kohase täitmise korral oleks tavalistel asjaoludel tõenäoliselt kahju ära hoitud või seda vähemalt vähendatud. Kui on tõendatud asjaolu, mis üldise elukogemuse kohaselt viib sarnasele olukorrale omase tüüpilise sündmuste järgnevuse esinemisel konkreetses asjas tuvastatud kahju tekkimiseni, saab kohus lugeda põhjusliku seose tuvastatuks, kui kostja ei tõenda, et konkreetsel juhul esinesid erilised asjaolud, mis erinevad tavapärasest samalaadsele olukorrale tüüpilisest sündmuste jadast. Hageja väidetava kahju ja kostja lepingurikkumise vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks pidanuks kohus lisaks tuvastama, mis oleks sarnases asukohas asuva valveobjekti puhul tavapärane kostja patrullide ja politsei reageerimisaeg ning kas on tõenäoline, et varastatud asjad oleks olnud võimalik selle aja jooksul valveobjektilt eemaldada enne kostja patrulli või politsei valveobjektile jõudmist või oleks vähemalt eksisteerinud märkimisväärne tõenäosus varaste tabamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.
2. Vastavalt TsMS § 693 lg 1 esimesele lausele jätkub menetlus ringkonnakohtus ringkonnakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks lahendamiseks saatmise korral seisundis, milles see oli enne asja läbivaatamise lõpetamist. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 järgi üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja on maakohtu otsuse vaidlustanud tervikuna.
3. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 16.12.2020 videovalve lepingu nr V 412819, mille kohaselt pakkus kostja hagejale videovalveteenust koos patrulli reageerimisega aadressil A. H. Tammsaare pst 10, Pärnu. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja 7 2-21-4251 paigaldas teenuse osutajana valve teostamiseks valveobjektile kaks videokaamerat ja saatja. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et üks kaamera oli suunatud ja pidigi olema suunatud väravale. Ringkonnakohus saab neist asjaoludest kaebuse lahendamisel lähtuda.
4. TsMS § 693 lg 2 järgi on siinses asjas tehtud Riigikohtu otsuses esitatud seisukohad õigusnormi tõlgendamisel ja kohaldamisel ringkonnakohtule asja uuel läbivaatamisel siduvad. 11.
5. Ringkonnakohus jättis asja varasemal lahendamisel tähelepanuta, et vaidlusalusele suhtele kohaldub ka

§ 42

lg 3 p 1 osas, mis puudutab kahju tekitamist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Lepingu p 5.1 esimese lause teine osa tuleb lugeda

§ 39

lg 2 teise lause järgi tühiseks juhul, kui kostja ei suuda ümber lükata

§ 42

lg 3 p-dest 1 ja 2 ning §st 44 tulenevat eeldust, et see lepingutingimus on hagejat ebamõistlikult kahjustav. 11.

1. Samuti kontrollis ringkonnakohus ebapiisavalt põhjusliku seose olemasolu. Ringkonnakohus on jätnud osaliselt välja selgitamata kostja lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahelise põhjusliku seose tuvastamiseks vajalikud asjaolud. 11.
2. TsMS § 693 lg 1 kohaselt teeb ringkonnakohus uuesti menetlustoimingud, mis Riigikohtu otsuse kohaselt olid ebaseaduslikud. Selleks andis ringkonnakohus pooltele võimaluse tuua esile asja lahendamiseks vajalikud täiendavad asjaolud ja esitada tõendeid (II kd, tl 41 ja pöördel).
3. Ringkonnakohus nõustub ka asja uuel läbivaatamisel pooltevahelise lepingu sisustamisel ja kostja lepinguliste kohustuste kindlaksmääramisel esitatud tõendite (sh tunnistaja AA ja hageja esindaja vande all antud ütluste) põhjal maakohtu järeldusega, et kostja kohustus oli valvata ka ehitusplatsil olnud konteinerit, sh seadistada valvekaamerad selliselt, et need valveobjektile sissemurdmise korral saadaksid kostjale häiresignaali. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Olukorras, kus turvateenuse osutajal on kohustus valvata ehitusplatsil olnud konteinerit, paigaldab mõistlikult hoolas majandus- või kutsetegevuses tegutsev turvateenuse osutaja valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks sissemurdmise kohta turvateenuse osutajale häiresignaali, et ta saaks sissemurdmisele reageerida ja teha kahju ärahoidmiseks kõik mõistlikult võimaliku (

§ 620lg-d 1 ja 2).

Seega lasus kostjal kohustus paigaldada valvekaamera selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks turvateenuse osutajale häiresignaali, et viimane saaks sissemurdmisele reageerida (II kd, tl 32, p 10.3.2). Eelnevast tulenevalt rikkus kostja lepingut, kui paigaldas valvekaamerad valesti ja jättis sissemurdmisele patrulliga reageerimata. Kuna mõistlikult hoolas majandus- või kutsetegevuses tegutsev turvateenuse osutaja oleks paigaldanud valvekaamerad selliselt, et see tuvastaks merekonteinerisse sissemurdmise ja saadaks sissemurdmise kohta kostjale häiresignaali ja kostja seda ei teinud, jättis kostja olulisel määral järgimata käibes vajaliku hoole. Lepingu eesmärgiks oli valvata hageja vara ja hoida ära selle kadumine. Jättes valvekaamerad nõuetekohaselt paigaldamata ja häiresignaalile reageerimata, jättis kostja arvestamata riskiga, et hageja vara võidakse ära varastada, mida oleks keskmine hoolas turvateenuse osutaja vältinud. Kostja oli kohustuse rikkumisel raskelt hooletu (

§ 104lg 4).

Valvekaamerate nõuetekohaselt paigaldamata jätmise ja häiresignaalile reageerimata jätmisega oli kahju tekkimine objektiivselt ettenähtav ja kahju tekkimine välditav.

1. Pooled ei ole toonud esile asjaolusid, mille alusel võiks kostja rikkumist pidada vabandatavaks. Seega vastutab kostja lepingu rikkumise eest. 8 2-21-4251
2. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ka järgnevas ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Hagejale ja OÜ-le Herakos kuulunud tööriistade ja -vahendite olemasolu merekonteineris on tõendatud koosmõjus arvete ja tunnistaja AA ütlustega. Muu hulgas on tunnistaja AA ütlustega tõendatud, et hageja hoiustas kõiki asjaomasel ehitusobjektil vajalikke seadmeid ja tööriistu ning kinnistu hooldamiseks vajalikku konteineris aastaringselt (I kd, tl 174–175). Ehitusplatsil asunud konteinerist varastati I kd, tl 124–125 olevas tabelis märgitud tööriistad ja -vahendid, mille väärtuseks oli 12 453,27 eurot (I kd, tl 16–74, 75 ja 126). Tööriistade ja -vahendite kaotusega tekkis hagejale otsene varaline kahju 12 453,27 eurot (

§ 115

lg 1 ja § 128 lg 3).

§ 132

lg 1 esimese lause kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kostja ei ole tõendanud, et hagejal on võimalik osta samaväärseid kasutatud tööriistu ja -vahendeid (

§ 132lg 1 esimene lause).

Samuti ei ole kostja tõendanud, et varastatud esemete väärtus oli varguse toimumise ajaks oluliselt vähenenud (

§ 132lg 1 teine lause).

Tunnistaja AA ütluste kohaselt on varastatud tööriistu pidevalt hooldatud ja nende kasutusaeg on 10–15 aastat (I kd, tl 174–175).

1. Kostja leiab, et tema vastutus hageja ees on igal juhul piiratud lepingu üldtingimuste p-st 5.1 tulenevalt. Lepingu üldtingimuste p 5.1 kohaselt vastutab täitja oma kohustus(t)e rikkumise eest üksnes süü olemasolu korral ning hüvitab tellijale oma kohustuste süülise rikkumise tulemusena tekitatud otsese varalise kahju, mida ei kompenseeri tellija kindlustusandja. Täitja vastutuse maksimummäär, s.o maksimumsumma, mille ulatuses saab täitjalt kahju nõuda, ei ületa ühe aasta valveteenuse kuutasude summat (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et lepingu üldtingimuste p 5.1 on tüüptingimus. Kolleegiumi hinnangul ei vabasta lepingu üldtingimuste p 5.1 kostjat lepingu rikkumisega kaasnevast vastutusest ega piira hüvitatava kahju ulatust. Ringkonnakohus muudab ja täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi. 15.
2. Võlaõigusseaduse tüüptingimuste normistik, sh

§ 42

lg 3, laieneb

§ 36lg 3 järgi ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingutele.

Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud (

§ 42lg 1 esimese lause).

Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õigusi ja kohustusi (

§ 42

lg 1 teine lause).

§-st 44 tuleneb, et kui

§ 42

lg-s 3 nimetatud tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav. Riigikohtu siinses asjas tehtud otsuse kohaselt kohalduvad vaidlusalusele suhtele

§ 42

lg 3 p-d 1 ja 2.

§ 42

lg 3 p 1 järgi saab lubatavaks pidada kokkuleppeid, mille alusel piiratakse ühe poole vastutust vastavalt tehingu hinnale (näiteks ühe aasta jooksul makstud tasude summale), kuid vastutus ei tohi olla välistatud ega piiratud olukorras, kus põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

§ 42

lg 3 p 2 reguleerimisalasse kuuluvad näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses, kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel.

§ 42

lg 3 p 2 reguleerimisalasse kuuluvad näiteks olukorrad, kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses, kahju liikide kaupa või vastutuse liigi alusel. 9 2-21-4251 15.2. Riigikohtu siinses asjas tehtud otsuse kohaselt koosneb lepingu üldtingimuste p 5.1 kahest lausest ja esimene lause omakorda kahest lauseosast, mis kõik reguleerivad erinevaid küsimusi. Punktis 5.1 sisalduv tüüptingimus tuleb

§ 39lg 2 teise lause mõttes jagada mitmeks üksteisest sõltumatuks osaks.

Neid lauseid ja lauseosasid tuleb lepingu tõlgendamisel eristada ja hinnata nendes sisalduvate tingimuste kehtivust eraldi

§ 42lg 3 p 1 või p 2 järgi (II kd, tl 32 pöördel, p 11.4).

15.3. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole lepingu üldtingimuste p 5.1 esimene lause osas, milles kostja vastutab üksnes süü korral, tühine tüüptingimus

§ 42lg 3 p 2 ja § 44 mõttes.

Lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lausega ei kalduta sisuliselt kõrvale

§ 620lg-st 2.

Vaidluse asjaolusid arvestades ei vaidle pooled selle üle, et üldtingimuste p 5.1 esimene lause välistaks märgitud osas kostja vastutuse. 15.4. Ringkonnakohtu hinnangul on lepingu üldtingimuste p 5.1 esimene lause tühine osas, milles see piirab kostja vastutust kahju liigiga, st nõuda saab ainult otsese varalise kahju hüvitamist (

§ 42lg 3 p 2 ja § 44).

Tingimus piirab teiste kahju liikide korral nõude esitamist ka juhuks, kui kostja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega. Riigikohtu siinses asjas tehtud otsuse kohaselt ei saa lepingu p 5.1 esimest lauset

§ 39

lg 2 esimese lause kohaselt tõlgendada selliselt, et see tingimus kehtiks, st selliselt, et vastutuse piirang jääks kehtima otsese varalise kahju osas (II kd, tl 33, p 11.5.2). Kostja ei ole tõendanud, et vastutust kahju liigiga piirava sätte kasutamine oleks majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline. Kostja on viidanud üksnes ühele samal tegevusalal tegutseva isiku (K Security OÜ) lepingule, millega on samuti piiratud saamata jäänud tulu ja puhtmajandusliku kahju nõudmist (II kd, tl 89 pöördel, p 6.5). Ühe samal tegevusalal tegutseva isiku sarnane tingimus ei võimalda järeldada, et vastutust kahju liigiga piirava sätte kasutamine oleks majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline. Kostja ei ole toonud esile, et samal tegevusalal tegutseks üksnes kaks isikut (s.o kostja ja K Security OÜ). Seega ei ole kostja ümber lükanud

§ 42

lg 3 p-st 2 ning §-st 44 tulenevat eeldust, et lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lause kõnealune lauseosa on hagejat ebamõistlikult kahjustav lepingutingimus. 15.5. Tühine on ka lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lause teine lauseosa, mille kohaselt saab tingimuse kasutajalt nõuda lepingu rikkumise korral üksnes sellise otsese varalise kahju hüvitamist, mida ei kompenseeri kindlustusandja (

§ 42lg 3 p 1 ja § 44).

Riigikohtu praeguses asjas tehtud otsuse kohaselt ei ole hagejal, lähtudes

§ 39

lg 1 teises lauses ja lõikes 2 sätestatud tõlgendusreeglitest, lepingu p 5.1 esimese lause järgi õigust valida, kas esitada hüvitisnõue kostja või kindlustusandja vastu – hageja peaks esmalt nõudma kahju hüvitamist kindlustusandjalt. Selline kahju hüvitamise nõude ulatuse piirang oleks

§ 42

lg 3 p 1 järgi lubatud juhul, kui see sisaldaks viidatud sättes toodud välistusi, st sellest tuleneks sõnaselgelt, et vastav piirang ei kohaldu teise lepingupoole surma või tervise kahjustamise korral ega juhul, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raskelt hooletult. Kuna lepingu p 5.1 esimese lause teises osas sisalduvas tingimuses ei ole eraldi välja toodud, missugustel juhtudel kokkulepitud kahju hüvitamise piirang ei kohaldu, ei saa

§ 39

lg 2 esimese lause kohaselt viidatud tingimust selliselt tõlgendada, et see asjaomaseid välistusi sisaldaks ja oleks

§ 42

lg 3 p-ga 1 kooskõlas ning

§-st 44 tulenevalt eelduslikult kehtiv. 10 2-21-4251 Kostja ei ole ümber lükanud

§ 42

lg 3 p-dest 1 ja 2 ning §-st 44 tulenevat eeldust, et lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lause teine lauseosa on hagejat ebamõistlikult kahjustav lepingutingimus. Esiteks, K Security OÜ tüüptingimuste p 6.5 ei ole kostja lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lause teine lauseosaga samasisuline (II kd, tl 89 pöördel). K Security OÜ tüüptingimuste p 6.5 teise lause kohaselt, juhul kui tellijal on võimalik nõuda tekitatud kahju hüvitamist tellija kindlustusandjalt, piirdub täitja varaline vastutus selle kahju ulatusega, mida kindlustusandja tellijale ei hüvita. Osundatud säte üksnes piirab täitja vastutust juhul, kui tellija on sõlminud kindlustuslepingu, kuid erinevalt kostja lepingu üldtingimuste p 5.1 esimese lause teisest lauseosast, ei kohusta K Security OÜ tüüptingimuste p 6.5 tellijat nõudma kahju hüvitamist sõltumata olukorrast eelkõige kindlustusandjalt. Teiseks, isegi, kui kostja ja K Security OÜ tingimused oleksid samasisulised, ei ole kostja ka selles osas tõendanud, et nõue nõuda esmalt kahju hüvitamist kindlustusandjalt, oleks majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline. Ühe samal tegevusalal tegutseva isiku sarnane tingimus ei võimalda järeldada, et vastutust kahju liigiga piirava sätte kasutamine oleks majanduskäibes selliste lepingute puhul tavaline. Kostja ei ole toonud esile, et samal tegevusala tegutseks üksnes kaks isikut (s.o kostja ja K Security OÜ). Eelnevast tulenevalt on tühine ka lepingu p 5.1 esimese lause teine lauseosa. 15.6. Ringkonnakohtu hinnangul on tühine ka lepingu üldtingimuste p 5.1 teine lause, mille kohaselt on kostja vastutuse maksimummäär ühe aasta valveteenuse kuutasude summa, st praegusel juhul 1080 eurot (= 90 × 12, s.o tasu ühes kuus × kuude arv aastas) (

§ 42lg 3 p 1 ja § 44).

Tüüptingimusega piiratakse kostja vastutust mh juhuks, kui põhjustatakse teise lepingupoole surm või kahjustatakse tema tervist, samuti muuks juhuks, kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu (vt ka II kd, tl 32 pöördel, p 11.3). Poolte vahel sõlmitud videovalve lepingu eesmärgiks oli vältida hagejale kahju tekkimist. Arvestades kaitstava vara väärtust on tüüptingimusega oluliselt piiratud kahju hüvitamise nõude esitamise võimalust. Kostja ei ole ka lepingu üldtingimuste p 5.1 teise lause puhul tõendanud, et sellises ulatuses vastutuse piiramine on majanduskäibes sarnaste lepingute puhul tavapärane. Hageja tõi esile ja tõendas, et AS-i G4S Eesti lepingu kohaselt on täitja vastutuse piirmääraks 60 kuu tasu, mis AS-i G4S Eesti hagejale tehtud pakkumise kohaselt teeb vastutuse piirmääraks 8962,80 eurot (= 149,38 × 60 kuud) (II kd, tl 60–61 pöördel, aga ka II kd, tl 62, 64 ja 71, lahter „Täitja vastutuse piirmäär“). K Security OÜ üldtingimused ei sätesta täitja vastutuse rahalist piirmäära (II kd, tl 89 ja pöördel, p 6), kuid hageja on toonud esile, et K Security OÜ on sõlminud vastutuskindlustuse piirmääraga 200 000 eurot (II kd, tl 57 pöördel, I.O 11.06.2024 kell 15.26 saadetud e-kiri). AS-i G4S Eesti ja K Security OÜ vastutuse ulatus on kordades suurem, kui kostja lepingu üldtingimuste p 5.1 teises lauses toodud vastutuse määr. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, nagu saaks mõistlikuks pidada seda, et kostja vastutab üksnes 1080 euro ulatuses. Lepingust ei nähtu, nagu oleks pooled kokku leppinud selles, et kostja osutab hagejale valveteenust piiratud viisil või mahus. Ainuüksi lepingu alusel makstava tasu suurus seda ei väljenda. Kostja märgib ka ise, et tehnilise valve eesmärk on tuvastada oht ja sellele reageerida (II kd, tl 81, p 2.13). Ringkonnakohtul ei ole alust arvata, et Herakos OÜ sõlmis turvateenuselepingud AS-iga G4S Eesti teadvalt suurema vastutuse piirmääraga. See, et AS-iga G4S Eesti sõlmitud turvateenuselepingutes oli vastutuse piirmäär kolmel aastal sama, näitab seda, et tegemist oli standardse tingimusega. Ainuüksi lepingu vormindusest ei saa teha järeldust, et lepingu osapooled rääkisid vastutuse piirmäära läbi. Samuti ei saa eeldada, et hageja ei pidanud varem (s.o kostjaga lepingu sõlmimisel) kostja vastutuse piirmäära oluliseks. 11 2-21-4251 Krediidivalve OÜ, Advokaadibüroo WALLESS OÜ, NJORD Advokaadibüroo OÜ, Health Tests OÜ, RM Lahendused OÜ ega Elisa Eesti AS ei paku turvateenuseid, mistõttu ei tõenda nende tüüptingimused seda, et vastutuse piiramine aastase tasu summaga on turvateenuse osutamisega seotud majanduskäibes tavapärane (II kd, tl 83–85 pöördel ja 92–113). See, et vastutust piiravat tüüptingimusi kasutavad ettevõtted muudes valdkondades, ei ole siinsel juhul oluline. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et ka lepingu üldtingimuste p 5.1 teine lause on tühine tüüptingimus. 16. Maakohus leidis õigesti, et kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitseeesmärgiga ning kahju pidi olema kostjale ettenähtav (

§ 127lg 2).

Lepingu kohaselt pidi kostja juhtimiskeskus vastu võtma A. H. Tammsaare pst 10, Pärnu kinnistult tulevad häireteated ja valveobjekti ähvardava ohu tuvastamisel sellele reageerima (I kd, tl 7 ja pöördel, p 1.1). Leping oli seega suunatud hagejale tekkida võiva kahju ärahoidmisele. TurvaS § 7 lg-st 3 ei tulene, et videovalve lepingu eesmärgiks ei ole ära hoida olukorda, kus kliendile tekib varaline kahju. 17. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja lepingurikkumise ja tekkinud kahju vahel esineb põhjuslik seos (

§ 127lg 4), kuid täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

Kostja ei ole tõendanud, et hagejale oleks esemete varastamise tagajärjel tekkinud kahju ka juhul, kui kostja oleks valveseadmed paigaldanud selliselt, et tal oleks võimalik merekonteinerisse sissemurdmise korral ründele reageerida, ning sissemurdmisele patrulliga reageerinud. 17.

1. Hageja tõi esile, et valveobjektilt varastati kokku 100 tööriista ja väikevahendit (sealhulgas suuremad ja raskemad seadmed, nt 80 kg kaaluv pinnasetihendaja, mudapump ja suured piikvasarad) ning varastel oli sellises mahus tööriistade ja väikevahendite varastamiseks piisav aeg. Arvestades tööriistade ja väikevahendite omadusi ja seda, et varastatud asjad tuli merekonteinerist toimetada 45 m kaugusele, ei saanud vargus toimuda loetud minutite jooksul (II kd, tl 52 pöördel ja 53, p 2.2). Seejuures on hageja tõendanud, et sarnases asukohas asuva valveobjekti puhul (II kd, tl 75–77) oleks patrull suutnud reageerida kuni seitsme minutiga (II kd, tl 57 pöördel, I.O 11.06.2024 kell 15.26 saadetud e-kiri), ning et politsei reageerimisaeg reaalse sissemurdmise korral on 5–10 minutit (II kd, tl 57, M. Koka 05.07.2024 kell 12.14 ja I.O 05.07.2024 kell 10.31 saadetud e-kirjad). Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et kuna K Security OÜ on turvaettevõte, siis saab eeldada, et nende hinnang patrulli ja politsei reageerimisajale on adekvaatne. Seejuures toimus vargus öisel ajal (s.o ca kell 3), mistõttu saab eeldada, et liiklus ei olnud tihe. Kuigi kostja väidab, et K Security OÜ-l oli huvi näidata hinnangulist objektile jõudmise aega võimalikult väiksena, ei ole kostja toonud esile, milline oli tema arvates objektile jõudmise eeldatav aeg. Eelneva kokkuvõttes on ebatõenäoline, et varas või vargad oleksid jõudnud seitsme minutiga valveobjektilt eemaldada 100 tööriista ja väikevahendit (sealhulgas suuremad ja raskemad seadmed) enne kostja patrulli või politsei valveobjektile jõudmist. Varas või vargad pidid valveobjektile sisenema, jõudma merekonteinerini, merekonteinerisse sisse murdma, lõhkudes tabaluku, ning jõudma tööriistad ja väikevahendid ka ära vedada. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kahju tekkis kostja tegevusetuse tagajärjel. Hageja seaduslik esindaja korraldas ja osales ise eksperimendis, mille raames ta tekitas merekonteinerisse sisse murdes häire, et näha, kui kiiresti turvaettevõte häirele reageerib, ning filmis seda (dtl 608). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole hageja video eksperimendist käsitatav tõendina TsMS § 229 lg 1 järgi, vaid poole seletusena. Seletus ei ole TsMS § 229 lg 2 esimese 12 2-21-4251 lause kohaselt tõend ning kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (vt RKTKo 17.06.2021, 2-16-17491/80, p 15.5). Tegemist ei olnud ka vaatlusega, mis näiteks võimaldanuks videot tõendina käsitada. Ainuüksi poole seletus, mis on esitatud videona, ei võimalda seda pidada tõendiks TsMS § 229 lg 1 mõttes. Kui seletus sisaldab faktiväiteid, ei piisa nende väidete tõendamiseks seletusest endast. Seletuses esitatud andmeid ja väiteid tuleb poolel vaidluse korral tõendada dokumentaalsete vm liiki tõenditega (vt poole kirjalikult koostatud seletuse kohta RKTKo 26.10.2021, 2-19-7379, p 21, kolmas lõik). Kuna video ei ole käsitatav tõendina, ei anna ringkonnakohus sellele hinnangut. Hageja video vahendusel esile toodud asjaolu, et patrull oleks jõudnud valveobjektini vähem kui viie minutiga, on tõendamata. See ei muuda aga asja menetluslikku tulemust, sest ringkonnakohus leidis eelnevalt, et patrull oleks suutnud reageerida kuni seitsme minutiga ning selle aja jooksul ei oleks varas või vargad tõenäoliselt jõudnud valveobjektilt 100 tööriista ja väikevahendit eemaldada. 17.
2. Kostja ei ole tõendanud, et isegi kui patrull ja politsei oleks tavapärase reageerimisajaga kohale jõudnud, ei oleks see kahju tekkimist ära hoidnud või aidanud kaasa varaste tuvastamisele. 17.
3. Eelnevast tulenevalt on hagejale tekkinud kahju ja kostja lepingurikkumise vahel põhjuslik seos. Lepingu kohaselt pidi kostja valveseadmete abil saama merekonteinerisse sissemurdmise korral häire ning sellele ise patrulli valveobjektile saatmisega reageerima, samuti teavitama sissemurdmisest politseid, kuid ei teinud seda.
4. Kokkuvõttes rahuldas maakohus ringkonnakohtu hinnangul lõppjäreldusena õigesti hagi (nii tööriistade ja -vahenditega seonduvalt kogu ulatuses kui ka kohtueelse õigusabikulude nõude osas), kuid tegi seda osaliselt ekslikel põhjendustel. Ringkonnakohus sai maakohtu eksimused parandada, muutes ja täiendades kohtuotsuse põhjendusi. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
5. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis puudub alus muuta menetluskulude jaotust maakohtus.
6. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata jäävad menetluskulud kõikides kohtuastmetes TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.
7. Ringkonnakohtule 06.04.2023 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale asja esmakordsel läbivaatamisel apellatsioonimenetluses õigusabi 28,93 tundi tunnihinnaga 96 eurot (ilma käibemaksuta) (I kd, tl 225 ja pöördel ning tl 229 pöördel, lõpus). Arvestades, et apellatsioonkaebus ja selle vastus kordab olulises osas juba maakohtus esitatud seisukohti, peab ringkonnakohus põhjendatud ajakuluks apellatsioonkaebuse analüüsimisele ja sellele vastuse koostamisele 16 tundi. Istungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja põhjendatud ajakulu on kaks tundi. Sellele lisandub istungi ajakulu 1,13 tundi. Kõik kokku 19,13 tundi. Esindaja tunnitasu määr 96 eurot (käibemaksuta) on põhjendatud. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista apellatsioonimenetluse kulude katteks 1836,48 eurot.
8. Riigikohtule 18.02.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale kassatsioonimenetluses õigusabi 14,5 tundi tunnihinnaga 96 eurot 13 2-21-4251 (ilma käibemaksuta) (II kd, tl 22–23). Kokku palub hageja kostjalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 1392 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus peab hagejale kassatsiooniastmes osutatud õigusabi mahtu põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusele ja mahule vastavaks. Menetlustoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud. Esindaja tunnihind on samuti vajalik ja põhjendatud.
9. Ringkonnakohtule 04.12.2024 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepinguline esindaja osutanud hagejale asja teistkordsel läbivaatamisel apellatsioonimenetluses õigusabi 17,2 tundi tunnihinnaga 96 eurot (ilma käibemaksuta), millele lisandub istungi ajakulu 0,45 tundi (II kd, tl 128 ja pöördel ning tl 130, ajamärk 00:25:49). Kokku palub hageja kostjalt välja mõista kassatsiooniastme menetluskulude hüvitamiseks 1694,40 eurot (= 1651,20 + 43,20) (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus peab hagejale asja teistkordsel läbivaatamisel apellatsiooniastmes osutatud õigusabi mahtu põhjendatuks ning tsiviilasja keerukusele ja mahule vastavaks. Menetlustoimingud ja nende tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud. Samuti on vajalik ja põhjendatud esindaja tunnihind.
10. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjalt välja mõista hageja apellatsiooni- ja kassatsiooniastme menetluskulude hüvitiseks 4922,88 (= 1836,48 + 1392 + 1694,40) eurot (ilma käibemaksuta). Lisaks tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt viivis

§ 113

lg 1 teise lause järgi alates siinse otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. (allkirjastatud digitaalselt) 14