Obsah (8)

§ 177§ 657§ 442§ 446§ 174§ 171§ 175§ 445

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtuasja number 2-21-3801 Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2024, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Krista Kirspuu, Iris Kangur

§ 177lg 4 mõistis maakohus menetluskuludelt välja ka viivise.

Apellatsioonkaebus

1. Maakohtu otsusele esitas apellatsioonkaebuse kostja, kes palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata.
2. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut. Töövõtulepingu muudatuse kohaselt tuli tööde põhiline valmidus saavutada 30.11.
3. Pooled leppisid kokku, et tööde põhiline valmidus tähendab seda, et põhimahus on tööd teostatud, vastav dokumentatsioon on kostjale üle antud ja hagejad alustavad kasutusloa taotlemise menetlusega. Põhivalmidus saavutati 22.12.2020 ehk hilineti 22 päeva. Seega on leppetrahvi nõude tingimus täidetud.
4. Põhjendamatu on maakohtu seisukoht, et kuna töövõtulepingu muutmise lepingu projektist võeti leppetrahvikokkulepe välja, siis said hagejad eeldada, et kostja neilt leppetrahvi ei nõua. Vaikimine või tegevusetus ei ole aktsepteeritav tahteavaldus tehingu tegemiseks. Seega ei saa töövõtulepingu muutmata jätmine tuua kaasa õiguslikke tagajärgi või luua õiguspärast ootust. Leppetrahvi regulatsiooni ei pidanudki töövõtulepingu muutmise kokkuleppesse lisama, kuna töövõtuleping juba sisaldas seda ning töövõtulepingu muutmise kokkuleppe p 5 kohaselt töövõtulepingut muus osas ei muudetud. Lisaks eeldas töövõtulepingu muutmine lepingu p 14 järgi kirjalikku vormi. Mitte üheski tõendist ei nähtu kostja soovi muuta leppetrahvikokkulepet.
5. Otsusest jääb ebaselgeks, mil määral on kohus viivisenõuet vähendanud olukorras, kus seadusjärgsest määrast suurema viivisemäära puhul saab viivist välja mõista üksnes põhinõudega samas ulatuses. Seega on kohus rahuldanud viivisenõude suurimas 7 võimalikus ulatuses. Samuti on kohus jätnud lahendamata kostja taotluse lugeda lepingujärgne viivisemäär ebamõistlikult kahjustavaks ja seega tühiseks. Vastus apellatsioonkaebusele
6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kahjuhüvitiselt välja viivise alates 10.02.2021 ja teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kahjuhüvitiselt välja viivis alates 10.03.
8. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-i 3 täpsustada selliselt, et viivis kahjuhüvitiselt mõistetakse välja VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu otsuse resolutsiooni p-2 tuleb täpsustada selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust tulenevalt tasult sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Lisaks tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 täpsustada selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt. Muus osas jääb maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta otsuse põhjendusi (

§ 657lg 1 p 2 ja 2 2).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

1. Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid 25.03.2020 töövõtulepingu Pärnus Ringi 15 Lastestaadioni jääväljaku projekteerimiseks ja ehitamiseks. Töövõtulepingu p 6.3.5 kohaselt on tööde põhilise valmiduse tähtpäev 7 kuud lepingu sõlmimisest. Tööde põhiline valmidus tähendab, et töövõtja on kõik tööd põhimahus teostanud ja vastava dokumentatsiooni tellijale üle andnud ning töövõtja saab alustada kasutusloa taotlemise toimingutega. Vastavalt töövõtulepingu p 6.3.6 on tööde lõpliku täitmise tähtpäev 8 kuud lepingu sõlmimisest. Tööde täitmise tähtpäev tähendab kõikide töövõtja lepingust tulenevate kohustuste täitmise tähtpäeva, milliseks ajaks peab töövõtja kõik tööd tervikuna ja lõplikult andma tellijale üle (I kd tl 30). Vaidlus puudub, et 01.12.2020-02.12.2020 allkirjastasid pooled töövõtulepingu muutmise kokkuleppe. Nimetatud kokkuleppes leppisid pooled muuhulgas kokku, et tööde põhilise valmiduse tähtpäevaks määratakse 30.11.2020 ja tööde lõpliku täitmise tähtpäevaks määratakse 31.12.2020 (I kd tl 84).
2. Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et hagejad ei rikkunud töövõtulepingut.
3. novembriks 2020 ei olnud tööde põhilist valmidust saavutatud. Hagejad on ise hagiavalduses märkinud, et jäämasin pandi paika 11.12.2020 ja jäämasin seadistati 8 16.12.
4. Ülevaatuse protokollist nähtuvalt anti tööd põhilises valmiduses üle 22.12.2020 (I kd tl 95). Seega rikkusid hagejad töövõtulepingut.
5. Vaidlus puudub, et kostja jättis hagejatele maksmata töövõtulepingujärgse tasu summas 63 035,04 eurot. Kostja avaldas 08.01.2021 kirjas hagejatele, et hagejad ületasid vähemalt 20 päeva tööde põhilise valmiduse tähtaega, mistõttu nõuab kostja hagejatelt leppetrahvi 63 035,40 eurot (töövõtulepingu punktid 11.4.1, 11.4.2,). Kostja tasaarvestab leppetrahvi nõude hagejate töövõtulepingujärgse tasu nõudega ja loeb töövõutulepingu hinna tasumise kohustuse 63 035,04 euro osas täidetuks (I kd tl 102).
6. Pooltel on vaidlus küsimuses, kas pooled muutsid töövõtulepingut viisil, et kostja kaotas õiguse nõuda leppetrahvi juhul, kui hagejad rikuvad töö valmiduse tähtaegasid. Töövõtulepingu punktid 11.4, 11.4.1 ja 11.4.2 sätestavad, et tööde üleandmisega viivitamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt esimese päeva leppetrahvi summas kuni 5 % lepingu hinnast viivituse esimese kalendripäeva eest ja kuni 0,5 % lepingu hinnast iga viivitatud kalendripäeva eest alates viivituse teisest kalendripäevast (I kd tl 31). Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe esialgses variandis oli punktis 4 sätestatud, et kokkuleppega muudetud tööde (sh põhilise valmiduse ja lõpliku valmiduse) tähtaja mittesaavutamisel kohustub töövõtja tasuma tellijale leppetrahvi 5 % lepingu hinnast ning iga viivitatud päeva eest täiendavalt 0,5 % lepingu hinnast. Punktis 6 märgiti, et muus osas lepingut ei muudeta (I kd tl 78). 19.11.2020 on kostja saatnud hagejatele e-kirja, milles märkis, et saadab jääväljaku lepingu kokkuleppe uuesti. Punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on eemaldatud (I kd tl 79). Töövõtulepingu muutmise kokkuleppe lõplikus variandis leppetrahvi kokkulepet enam ei olnud. Lõpliku variandi punktis 5 on märgitud, et muus osas lepingut ei muudeta (I kd tl 84).
7. Tunnistaja SM (Sonmak Group OÜ töötaja) ütluste kohaselt nägid nad ette, et nad ei jõua õigeks ajaks valmis ja palusid leppetrahvipunkti välja võtta. Kostja oli sellega nõus. Lepingujärgse tasu osaline väljamaksmata jätmine oli hagejatele üllatuslik (III kd tl 5859). Tunnistaja SM ütlusi, et leppetrahvi puudutav lepingupunkt võeti kokkuleppest välja hagejate algatusel, kinnitab ka kostja 19.11.2020 e-kiri hagejatele, et punkt 4 on eemaldatud (I kd tl 79). Tunnistaja AT (kostja tollaegne teenistuja) ütluste kohaselt muudeti lepingut tähtaja osas, muid lepingu osasid ei muudetud. Leppetrahvi kokkuleppe eemaldati lepingu muudatusest. Kuna leppetrahvi kokkulepet ei muudetud, siis polnud seda vaja lepingu muutmise kokkuleppesse lisada (III kd tl 66 pöördel, 68). Kolleegiumi hinnangul ei ole veenev tunnistaja AT ütlustest järelduv, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppest võeti leppetrahv välja põhjusel, et vältida leppetrahvikokkuleppe dubleerimist. Usutavad on tunnistaja SM ütlused, et hagejad palusid leppetrahvi kokkuleppe töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist eemaldada, kuna nad arvasid, et nad ei jõua tööga tähtajaks valmis. Seda, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist leppetrahvikokkuleppe eemaldamise näol ei olnud tegemist sooviga vältida leppetrahvikokkuleppe dubleerimist, kinnitab ka kostja lepingulise esindaja T. Käärid 9 selgitus maakohtu 07.10.2022 istungil, et tellijal oli huvi sõlmida täiendavaid leppetrahvi kokkuleppeid, kuid sellest loobuti. Kolleegiumi hinnangul ei saanud tegemist olla täiendava leppetrahvi kokkuleppega, kuna töövõtulepingu punktide 11.4.1 ja 11.4.2 ja lepingu muutmise kokkuleppe projekti punkti 4 sisu on sama. Ka kostja lepinguline esindaja V. Tamm kinnitas ringkonnakohtu 01.11.2024 istungil, et tegemist ei olnud täiendava leppetrahvi kokkuleppega. Kostja lepinguline esindaja V. Tamm selgitas, et see ei olnud midagi uut.
8. TsÜS § 75 lg 1 sätestab, et kindlale isikule tehtud tahteavaldust tuleb tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kolleegiumi hinnangul on tunnistaja SMi ütlustega tõendatud, et taotledes töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektist leppetrahvi tingimuse väljavõtmist, avaldasid hagejad kostjale tahet töövõtulepingu muutmiseks selliselt, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise tähtaja ületamisel ei kohaldata hagejate suhtes leppetrahvi. Kostja saatis hagejatele 19.11.2020 e-kirja, milles märkis, et punkt 4 ehk see 5 % ja 0,5 % on eemaldatud. Lepingu muutmise kokkuleppe lõplikus variandis leppetrahvi enam ei olnud. Ringkonnakohus leiab, et isegi kui kostja tahe ei olnud suunatud leppetrahvikokkuleppest loobumisele, siis tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik mõistis kostja tahteavaldust selliselt, et kostja on nõus töövõtulepingu muutmisega viisil, et töö põhilise valmiduse tähtaja ja lõpliku täitmise tähtaja ületamisel ei kohaldata hagejatele leppetrahvi. Kostja tahteavalduse tõlgendamisel ei oma määravat tähendust, et töövõtulepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 on märgitud, et muus osas lepingut ei muudeta. Sama säte oli ka töövõtulepingu muutmise kokkuleppe projektis (p 6). Seega ei lisatud viidatud sätet pärast leppetrahvikokkuleppe väljavõtmist, vaid see oli juba algselt olemas, millest omakorda järeldub, et selle sätte olemasolu ei saa siduda leppetrahvikokkuleppe väljavõtmisega. Kolleegiumi hinnangul pidi tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik tõlgendama kostja tahteavaldust kohtu poolt ülalkirjeldatud viisil sõltumata lepingu muutmise kokkuleppe punktis 5 sätestatust.
9. Kostja on seisukohal, et töövõtulepingu punktist 14 tuleneb nõue, et töövõtulepingu muutmine pidi olema kirjalikus vormis. Ringkonnakohus märgib, et VÕS § 13 lg 3 sätestab, et kui lepingus oli ette nähtud, et lepingut muudetakse või leping lõpetatakse teatud vormis, ei või üks lepingupool sellele lepingutingimusele tugineda, kui teine lepingupool võis tema käitumisest aru saada, et pool oli nõus lepingu muutmise või lõpetamisega teistsuguses vormis. Kolleegiumi hinnangul võisid hagejad praegusel juhul kostja käitumisest aru saada, et kostja on lepingu muutmisega nõus ka muus vormis, mistõttu ei saa kostja sellele lepingutingimusele tugineda.
10. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu arvates tõendatud, et pooled leppisid kokku töövõtulepingu muutmises selliselt, et tööde põhilise valmiduse tähtaja ja tööde lõpliku tähtaja ületamise rikkumise korral hagejatele leppetrahvi ei kohaldata. Seega puudub 10 kostjal hagejate vastu leppetrahvinõue tööde põhilise valmiduse tähtaja rikkumise eest ning kostja 08.01.2021 tasaarvestusavaldus on tagajärjetu.
11. Ülaltoodust tulenevalt rahuldas maakohus põhjendatult hagejate nõude kostja vastu 63 035,04 euro väljamõistmiseks. Kuna kostjal puudub hagejate vastu leppetrahvinõue, siis puudub kohtul vajadus võtta seisukohta hagejate teiste väidete osas, mis puudutavad kostja leppetrahvinõuet.
12. Töövõtulepingu p 11.2 sätestab, et töövõtjal on õigus nõuda tellijalt arvete mitteõigeaegse tasumise korral viivist 0,5 % tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on seisukohal, et viivisemäär on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja sellest tulenevalt tühine. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega viivisemäära tühisuse kohta. Kuna töövõtulepingu koostas kostja ise, siis ei saa kostja väita, et töövõtulepingus sätestatud viivise määr on liiga kõrge. Võlaõigusseaduses sätestatud tüüptingimuste regulatsioon kaitseb lepingupoolt, kelle suhtes tüüptingimust kasutati, mitte lepingupoolt, kes tüüptingimusi kasutab (VÕS § 35 lg 5).
13. Kostja leiab, et maakohus jättis kostja taotluse viivise vähendamiseks sisuliselt lahendamata. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Riigikohus on 14.06.2005 otsuses tsiviilasjas 3-2-1-66-05 p-s 18 selgitanud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet põhjendada võlausaldajal, kui võlgnik nõuab viivise vähendamist ja viivist on arvestatud rohkem kui seadusjärgses suuruses. Käesoleval juhul ongi maakohus töövõtulepingust tulenevat viivist piiranud põhivõla suurusega. Maakohus on toimunud vastavalt kostja enda alternatiivsele taotlusele, kuna kostja on maakohtus palunud vähendada viivist mõistliku suuruseni või mitte mõista viivist välja suuremas summas kui on põhinõue. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt VÕS § 162 sätestatule. VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kolleegiumi hinnangul ei ole kostja esile toonud asjaolusid, mis annaks alust viivise täiendavaks vähendamiseks.
14. Maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja ka kahjuhüvitise (kohtueelsed õigusabikulud) 2185 eurot ja viivise kahjuhüvitiselt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest 10.02.2021 kuni kohustuse täieliku täitmiseni. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esitanud selles osas maakohtu otsusele konkreetseid vastuväiteid ega põhjendanud, miks on maakohtu otsus selles osas ebaõige. Sellest hoolimata tuleb maakohtu otsus viivise arvestamise algusaja osas tühistada. Hagejad palusid viivise välja mõista alates hagi esitamisest. Maakohus mõistis viivise välja alates 10.02.
15. Hagejad esitasid hagi maakohtule 10.03.
16. Seega tuleb viivis välja mõista alates 10.03.
17. Samuti ei ole maakohtu viide VÕS § 113 lõikele 1 piisavalt täpne, kuna sättes on kolm 11 lauset, millest teine ja kolmas käsitlevad viivise määra. Hagejad palusid kahjuhüvitiselt viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, mistõttu tuleb otsuse resolutsiooni vastavalt täpsustada. Muus osas ei ole ringkonnakohtul alust muuta maakohtu otsust kostjalt kahjuhüvitise ja sellelt viivise väljamõistmise osas.
18. Maakohus on mõistnud kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva tasu summas 63 035,04 eurot, hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 19 225,69 eurot ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise 0,5 % päevas alates hagi esitamisest, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. Ringkonnakohus märgib, et resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita (

§ 442lg 5).

Resolutsioonist ei nähtu selgelt, mis aja seisuga on hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis arvutatud, samuti mis ajast mis ajani ning milliselt summalt mõistetakse välja hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis. Asja materjalidest nähtub, et sissenõutavaks muutunud viivis on arvestatud 10.03.2021 seisuga. Seega tuleb maakohtu otsuse resolutsiooni p-2 täpsustada selliselt, et hagi esitamise ajaks töövõtulepingust tulenevalt tasult sissenõutavaks muutunud viivis on arvutatud 10.03.2021 seisuga, ning et hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis 0,5 % päevas mõistetakse välja põhinõudelt (63 035,04 eurot) alates 11.03.2021 kuni põhinõude tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude 63 035,04 euro ulatuses. 39.

§ 446

lg 1 järgi tuleb otsuses mitme hageja kasuks märkida, mis osas iga hageja kasuks on nõue rahuldatud. Kui nõue on rahuldatud mitme hageja kasuks solidaarselt, tuleb seda otsuses märkida. Maakohus mõistis kostjalt välja töövõtulepingust tuleneva tasu ja viivise, ning kahjuhüvitise ja viivise, kuid ei täpsustanud, mis liiki võlausaldajate näol on hagejate puhul tegemist. Ringkonnakohtu istungil nõustusid pooled, et hagejate näol on tegemist solidaarvõlausaldajatega. Ringkonnakohus täpsustab maakohtu otsuse resolutsiooni punkte 2 ja 3 selliselt, et töövõtulepingust tulenev tasu ja viivis, ning kahjuhüvitis ja viivis mõistetakse kostjalt hagejate kasuks välja solidaarselt. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 40. Kuigi apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, ei anna see alust muuta menetluskulude jaotust maakohtus, kuna kahjuhüvitiselt väljamõistetav viivis rahuldatakse selliselt nagu hagejad seda hagiavalduses taotlesid. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud temalt Sonmak Group OÜ kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse põhjendatust, st ta ei ole tuginenud sellele, et maakohus on temalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel rikkunud

§ 174lg 1 sätestatut.

Seega puudub alus muuta maakohtu otsust ka menetluskulude kindlaksmääramise osas. 41. Kuigi apellatsioonkaebus osaliselt rahuldatakse, siis arvestades apellatsioonkaebuse rahuldamise väikest ulatust, peab ringkonnakohus põhjendatuks ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta kostja kanda (

§ 171lg 1).

Hagejad palusid kostjalt välja mõista menetluskulud 3000 eurot ja märkida, et menetluskulud kuuluvad tasumisele Sonmak 12 Group OÜ arveldusarvele nr EE

1. Hagejate esindaja on osutanud õigusabi 15 tundi, tunnihinnaga 200 eurot, millele lisandub käibemaks. Hagejad taotlevad menetluskulude väljamõistmist käibemaksuta.
2. Ringkonnakohus leiab, et hagejate taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks on põhjendatud osaliselt.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleeguim peab kohtuotsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi, hagejatega nõupidamise ja apellatsioonkaebusele vastuse koostamise põhjendatud ajakuluks kokku 6 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakuluks kokku 3 tundi ning protokolliga tutvumise ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatus ajakuluks kokku 0,5 tundi. Kõik kokku 9,5 tundi. Hagejate esindaja tunnitasu 200 eurot (käibemaksuta) ei ületa turuhinda. Seega tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista apellatsiooniastme menetluskulude katteks 1900 eurot. Vastavalt hagejate taotlusele tuleb kostjal menetluskulud tasuda Sonmak Group OÜ arveldusarvele nr EE427700771003459107 (

§ 445lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Parandatud 04.12.2024 määrusega RESOLUTSIOON Parandada Tallinna Ringkonnakohtu 28. novembri 2024 otsuses tsiviilasjas nr 221-3801 resolutsiooni punktides 3, 4 ja 5 ilmne ebatäpsus ning asendada sõnad „Harju Maakohtu“ sõnadega „Pärnu Maakohtu“. 13