Obsah (9)

§ 635§ 638§ 76§ 641§ 77§ 644§ 645§ 643§ 113

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 22.03.2024, Tallinn Kohtuasja number 2-22-1422

) § 635 lg 1 tähenduses.

§ 635

lg 1 järgi kohustub töövõtja töövõtulepinguga saavutama kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik aga maksma selle eest tasu. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale töö eest tasunud.

§ 638

järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Siinsel juhul olid hageja ja kostja töövõtulepingu p-des 2.4 ja 5.1. kokku leppinud, et töö antakse üle üleandmise-vastuvõtu aktiga. 31.12.2021 allkirjastasid hageja ja kostja üleandmise-vastuvõtmise akti, mille punktis 3 kinnitasid, et kostja on oma kohustused täies ulatuses täitnud. Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse

§ 76

lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega on töö vastuvõtmisel tähendus pooltevahelise tõendamiskoormise jaotuse jaoks: töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. Töö vastuvõtmine ei muuda

§ 76lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule.

4.3. Hageja ei ole tõendanud, et töö ei vastanud lepingutingimustele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Oma nõude tõendamiseks on hageja esitanud eksperdiarvamuse. Eksperdiarvamus ei tõenda siiski seda, et kostja tehtud töö ei vastanud lepingutingimustele, kuna ekspert ei ole arvestanud, milliseid töid kostja töövõtulepingu järgi tegema pidi. Ventilatsiooniseade, ventilatsioon ja kubu, tulekustutussüsteem, avatäidete ning soojavarustuse rajamine, konstruktsiooni tugevusarvutuste tegemine ja keevitusmärkide joonistele lisamine ei kuulunud hinnapakkumise järgi tööde mahtu. Seega ei saanud nimetatud tööde tegemata jätmine olla töövõtulepingu rikkumine. 4.4.

§ 641

lg 2 p 1 järgi ei vasta töö muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi.

§ 77

lg 1 järgi peab võlgnik kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga (

§ 77lg 1 teine lause).

Vaidlusaluses töövõtulepingus puudub erikokkulepe kvaliteedi kohta, mis tähendab, et töö pidi vastama keskmisele kvaliteedile. Hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt töid, mis vastaksid eksperdiarvamuses ja nõudekirjas märgitud nõuetele. Hageja ei ole esile toonud, et töö ei vastaks keskmisele kvaliteedile. 4 2-22-14221 4.5. Hageja ei teatanud väidetavatest puudustest kostjale mõistliku aja jooksul.

§ 644

lg 1 esimese lause järgi peab tellija ilmnenud puudustest töövõtjale teatama mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Kohtule esitatud e-kirjavahetusest nähtub, et hageja loetles 07.12.2021 e-kirjas puudused, mis hageja hinnangul vajavad kõrvaldamist. 15.12.2021 saatis kostja hagejale vastuse, milles leidis, et puudused on kõrvaldatud ja töö on valmis. 26.12.2021–31.12.2021 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja tegi täiendavaid töid. 31.12.2021 kinnitas hageja üleandmise-vastuvõtmise aktis, et võtab töö vastu ja puuduseid ei esine. Hageja esitas 02.07.2022 kostjale nõudekirja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu hinnangul on hageja kaotanud õiguse tugineda töös esinevatele puudustele, kuivõrd kuus kuud on ebamõistlikult pikk aeg puudustest teatamiseks. 4.

1. 31.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise akt väljendab poolte tahet töö üle anda ja vastu võtta, mistõttu akt ei ole näilikkuse tõttu tühine. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. 5.
3. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt ei ole hageja tööd kehtivalt vastu võtnud, kuna üleandmise-vastuvõtmise akt oli näilik ja seega tühine. Kohtule on esitatud poolte e-kirjavahetus
4. a detsembrist, millest nähtub, et pooled vaidlesid vahetult enne akti allkirjastamist selle üle, millised tööd on tegemata ning millised tööd on puudustega. Tegemist oli selliste puudustega ja tegemata töödega, mida ei olnud akti allkirjastamise hetkeks võimalik kõrvaldada. Akt allkirjastati vaid põhjusel, et hageja saaks poolelioleva projekti rahastamiseks EAS-ilt toetust. Kostja oli töö puudustest ja tegemata töödest teadlik juba üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise ajal. Seega ei ole õige maakohtu järeldus, et kostjat teavitati puudustest alles 02.07.
5. Kuna kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja tahtlikult, ei olnud hagejal

§ 645lg 1 p 1 järgi ka kohustust kostjat tegemata töödest ja puudustest teavitada.

5.

1. Maakohus leidis ekslikult, et ventilatsiooniseade, ventilatsioon ja kubu, tulekustutussüsteem, avatäidete ja soojavarustuse rajamine, konstruktsiooni tugevusarvutuste tegemine ning keevitusmärkide joonistele lisamine ei kuulunud hinnapakkumise järgi töövõtulepingu alusel tehtavate tööde mahtu. Ventilatsioonisüsteemi (sh kubu) ja tulekustutussüsteemi ehitamine ning soojavarustuse rajamine sisalduvad hinnapakkumises. Avatäidete, konstruktsiooni tugevusarvutuste tegemine ning keevitusmärkide joonistele lisamine on olemuslikult tööga seotud ning kaasnevad paviljonide ehitamisega tulenevalt kehtivatest standarditest. Hageja on esitanud eksperdiarvamuse, mis tõendab, et töö ei vasta lepingutingimustele. Maakohus on ebaõigesti eksperdiarvamuse tähelepanuta jätnud ja asunud ise lepinguliste kohustuste mahtu hindama. 5.
2. Kostjal oli kohustus toota toimiv müügipaviljon, mida saab kasutada toidu valmistamiseks ja müümiseks väliüritustel. Paviljon ilma ventilatsioonisüsteemi, tulekustutussüsteemi ja soojavarustuseta on lihtsalt karp, milles ei saa valmistada toitu ega seda müüa. Hinnapakkumise lisa p-s 1 on toodud välja süsteemide ehitamine, mitte üksnes nende jooniste tegemine. Seda tõendab muu hulgas lisa p-s 1 toodud tööde teostamiseks kuluvate töötundide arv ja maksumus. Kostja tehtud joonised ei saanud maksta 20 000 eurot. 5.4.

§ 641

lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele ning lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. Kostja tehtud valmistamisjoonised ei vasta nõuetele, kuna jooniste järgi peab olema võimalik toodet uuesti valmistada. Muu hulgas puuduvad olemasolevatel joonistel keevitusmärgid (õmbluste tüübid, keevitamise ulatus, 5 2-22-14221 sulatuse sügavus ja kaatetite kõrgused). Paviljonil on ka keevitusvead, ebapiisav värvikiht ja rooste.

§ 641

lg 2 p-st 2 ja

§-st 77 tulenevalt peab töövõtja tegema töö kehtivatest õigusaktidest, tehnilistest normidest ja standarditest lähtudes, et tagada töö vastavus keskmisele kvaliteedile. Praegusel juhul ei vasta töö keskmisele kvaliteedile, mida hageja on tõendanud eksperdiarvamusega ja fotodega. Kui kostja leiab, et töö on tehtud piisava kvaliteediga, peaks kostja tõendama, et töö vastab vähemalt keskmisele kvaliteedile. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 6.
2. Kostja hinnangul on 31.12.2021 allkirjastatud töö üleandmise-vastuvõtmise akt kehtiv. Pooltel oli tahe töö üle anda. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. 6.
3. Kostja ei ole töövõtulepingut rikkunud. Eksperdiarvamus ei ole kohane tõend hageja väidete tõendamiseks, kuna selles puudub piisav analüüs ja põhjendused, kuidas ekspert on arvamuses tehtud järeldusteni jõudnud. 6.
4. Isegi, kui kostja oleks töövõtulepingut rikkunud, on hageja kaotanud õiguse väidetavatele puudustele tugineda, kuna hageja ei teatanud kostjale puudustest (ning ei esitanud puuduste piisavalt täpset kirjeldust) mõistliku aja jooksul. 6.
5. Tõendamata on ka hagejale väidetavalt tekkinud kahju suurus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel rahuldamata ja maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi. Osas, milles ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei muuda, nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 kohaselt maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid.
7. Maakohus leidis, et hagejal puudub õigus töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kuna hageja ei teatanud töö puudustest kostjale mõistliku aja jooksul. Maakohus viitas õigesti

§ 644

lg-le 1, mille järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama, samuti

§ 644

lg-le 2, mille järgi oma majandus- või kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellija peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi, lisades, et hageja õiguse töö väidetavale lepingutingimustele mittevastavusele tugineda välistab

§ 644

lg 3 esimene lause, mille järgi ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt.

1. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidele seoses töö üleandmisega ja kostjale töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest teatamisega märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
2. Apellatsioonkaebuse väitel ei ole hageja töövõtulepingu alusel tehtud tööd kehtivalt vastu võtnud. 31.12.2021 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akt oli hageja väitel näilik ja tühine, kuna hageja ei soovinud tegelikult tööd vastu võtta (põhjusel, et töö ei olnud täielikult tehtud ning see osa, mis oli tehtud, oli puudustega). Hageja väitel oli ta sunnitud töö vastu 6 2-22-14221 võtma, kuna töö vastuvõtmine oli EAS-i toetuse väljamaksmise eeltingimuseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et üleandmise-vastuvõtmise akti näol ei olnud tegemist näiliku tehinguga, kuna hageja soovis siiski töö vastu võtta ja kostja töö üle anda. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu järeldusega, et töö üleandmise tulemusena jaguneb tõendamiskoormis tellija ja töövõtja vahel selliselt, et töö lepingutingimustele mittevastavusele tuginemiseks peab töö vastu võtnud tellija tõendama, et töö ei vastanud töö vastuvõtmise ajal lepingutingimustele. Lisaks peab tellija tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma (

§ 643

) ning teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama (

§ 644lg 1).

Lepingule mittevastavust peab sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama (

§ 644lg 2).

9.

1. Apellatsioonkaebuse väitel ei jätnud hageja kostjale töö lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul teatamata, kuna kostja oli töö lepingutingimustele mittevastavusest teadlik juba hageja ja kostja
2. a detsembris peetud e-kirjavahetusest. Arvestades, et pooled allkirjastasid 31.12.2021 üleandmise-vastuvõtmise akti, milles hageja muu hulgas kinnitas, et kostja on töövõtulepingust tulenevad kohustused täitnud, oleks hageja pidanud töö lepingutingimustele mittevastavusest hagejale teatama pärast üleandmisevastuvõtmise akti allkirjastamist. Kuigi pooled vaidlesid töö ulatuse ja kvaliteedi üle juba varem, toimus töö üleandmine 31.12.2021, misjärel hagejal tekkis kohustus töö lõplikult üle vaadata ja puuduste korral nendest kostjale teatada, sh esitada piisavalt täpne puuduste kirjeldus. Hageja laskis töö üle vaadata alles
3. a maikuus ning esitas puuduste kirjelduse hagejale
4. a juulis. Ligi pool aastat puudustest teatamiseks ületab mõistlikku aega

§ 644lg 1 järgi.

Kui tarbijatöövõtu puhul tuleb

§ 644

lg 1 teise lause järgi puudustest teavitada hiljemalt kahe kuu jooksul, siis majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul on mõistlik aeg puudustest teavitamiseks üldjuhul lühem. Praegusel juhul ei ole hageja esile toonud põhjust, miks ta tööd varem üle ei vaadanud, ega asjaolusid, mis vabandaksid puudustest teavitamise mõistliku tähtaja möödalaskmist. 9.3. Hageja leiab, et kostja rikkus töövõtulepingut oluliselt ja tahtlikult, mistõttu hageja võib

§ 645

lg 1 p 1 järgi lepingutingimustele mittevastavusele tugineda isegi juhul, kui ta tööd üle ei vaadanud ja selle lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud. Osundatud väitele hageja maakohtu menetluses ei tuginenud, samuti ei märkinud hageja ringkonnakohtus uue asjaolu esitamise põhjust. Seega jätab ringkonnakohus hageja uue väite tähelepanuta (TsMS § 652 lg 4). Toimiku materjalidest ka ei nähtu, et kostja oleks töövõtulepingut ilmselt oluliselt ja tahtlikult rikkunud. 10. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja ei teatanud kostjale töö väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest mõistliku aja jooksul ning on seetõttu kaotanud õiguse töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Seega oli hagi rahuldamine

§ 644lg 3 esimese lause järgi välistatud.

1. Ringkonnakohus vastab ka apellatsioonkaebuse väidetele seoses töö lepingutingimustele mittevastavusega. 11.
2. Kokkulepitud tööde ulatuse hindamisel lähtus maakohus õigesti TsMS § 230 lg-st 1, mille järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja ei tõendanud, et tööd, mille tegemata jätmist ta väidab, tuli töövõtulepingu alusel teha. Hageja esitatud eksperdiarvamusega saab tõendada, millised tööd on tehtud, kuid ei saa tõendada seda, milliste tööde tegemine oli töövõtulepingus kokku lepitud. Töövõtulepingule lisatud hinnapakkumise lisa (tl 11 ja 92) järgi tuli kostjal koostada teatud joonised (hinnapakkumise lisa p 1) ning teha teatud ehitustööd (hinnapakkumise lisa p 2). Kuigi hageja väitis, et tegelikult pidi kostja ka lisa p-s 1 nimetatud süsteemid (lisaks 7 2-22-14221 jooniste tegemisele) välja ehitama, jäi hageja väide paljasõnaliseks. Oma väite põhistamiseks märkis hageja, et kostja pidi teadma, et valmistatava toote otstarve on toidu valmistamise ja müümise teenuse osutamine, mis omakorda eeldab toimivate ventilatsiooni- ja teatud muude süsteemide olemasolu, kuid ei ole tõendanud, et pooled leppisid kokku, et töövõtulepingu esemeks oli kõikide süsteemide täielik väljaehitamine ja seadmete paigaldamine (mitte üksnes süsteemide projekteerimine, nagu võib järeldada hinnapakkumise lisa sõnastusest). Apellatsioonkaebuse põhjendustes selgitas hageja, et ainult jooniste tegemine ei oleks saanud maksta 20 000 eurot, kuid ka seda väidet ei ole hageja täpsemalt põhistanud ega tõendanud (nt esitades andmeid selle kohta, mis oleks pidanud olema hagejale üleantud töö keskmine mõistlik koguhind). 11.
3. Apellatsioonkaebuse väitel ei vasta kostja tehtud valmistamisjoonised nõuetele, kuna jooniste järgi peab olema võimalik toodet uuesti valmistada (ning muu hulgas peaksid joonistel olema keevitusmärgid). Maakohus leidis, et dokumentide lepingutingimustele mittevastavus ei ole tõendatud, kuna hageja esitatavaid nõudmisi töövõtulepingu tingimustest ei nähtu. Lisaks ei ole apellatsioonkaebuse kohaselt paviljoni keevitus- ja värvimistööd tehtud piisava (vähemalt keskmise) kvaliteediga, mida hageja on tõendanud eksperdiarvamuse ja fotodega. Maakohus leidis, et eksperdiarvamuse ja fotode pinnalt ei ole võimalik tuvastada, et tehtud tööd keskmisele kvaliteedile ei vasta. Eksperdiarvamuse suunitlus ei olnud maakohtu hinnangul mitte niivõrd tööde hindamine minimaalset keskmist kvaliteeti silmas pidades, kui tööde võrdlemine keskmisest kõrgemate standarditega. Maakohtu otsuse põhjendustest nähtub, et kohus hindas tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Maakohus on oma järeldusi otsuse põhjendustes loogiliselt ja jälgitavalt motiveerinud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et töö keskmisele kvaliteedile mittevastavuse asjaolu tõendamiskoormis oli hagejal. Vastavalt TsMS § 652 lg-le 5 uurib ja hindab ringkonnakohus maakohtu menetluses uuritud ja hinnatud tõendeid juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ning ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks. Ringkonnakohtus leiab, et maakohus ei ole tõendite hindamise nõudeid rikkunud ja tõendite uueks või ümber hindamiseks puudub alus. 11.
4. Ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus märkis, et avatäidete rajamine ei kuulunud töövõtulepingu alusel tehtavate tööde mahtu (maakohtu otsuse p 38). Hinnapakkumise p 2.2 järgi kuulus avatäidete valmistamine töövõtulepingu alusel tehtavate ehitustööde mahtu (tl 11 ja 92). Kostja väitis maakohtu menetluses, et need paviljoni avatäited ehk luugid, mis paviljoni kasutamisel lahti tehakse, on tehtud, kuid hageja nõudis täiendavate avatäidete tegemist (lisapaneelid, millega saab avatud luugiga paviljonile tekitada uue seina), mille tegemine töövõtulepingu mahus ei sisaldunud; kostja tegi siiski lisatööna ka ühe külje täiendava avatäite (tl 74 ja pöördel). Seega oli avatäidete ehitamine töövõtulepingu alusel teostatavate tööde mahus, kuid kostja väitel on see töö tehtud. Osundatud ebatäpsus maakohtu otsuse põhjendustes ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu otsuse lõppjäreldust.
5. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 8 2-22-14221
8. Kostja esitatud menetluskulude nimekirja järgi on tema apellatsioonimenetlusega seotud menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 987,33 eurot (ilma käibemaksuta). Nimekirja kohaselt kulus kostja lepingulisel esindajal apellatsioonimenetluse toimingutele kokku 6 tundi 46 minutit, sh maakohtu otsuse ja apellatsioonikaebuse analüüs, vastuse koostamine apellatsioonkaebusele, hageja täiendava seisukoha analüüs ja sellele vastuse koostamine ning menetluskulude nimekirja koostamine.
9. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuste sisu on ringkonnakohtu hinnangul esindaja tehtud toimingud ja toimingutele kulunud aeg olnud põhjendatud ja vajalik.
10. Menetluskulude nimekirja järgi oli kostja esindaja tunnitasu enne
11. a jaanuari 140 eurot (ilma käibemaksuta) ja alates
12. a jaanuarist 160 eurot (ilma käibemaksuta), mis ei ületa vandeadvokaadi keskmist tasumäära.
13. Seega on kostja apellatsiooniastme vajalikud ja põhjendatud kulud esindajale kokku 987,33 eurot ((4 tundi 46 minutit × 140 eurot/tund) + (2 tundi × 160 eurot/tund) = 987,33 eurot), mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Vastavalt kostja taotlusele tuleb hagejal TsMS § 177 lg 4 järgi tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni

§ 113lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 9