RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenet

).

§ 24lg 1 p-st 6 tulenevalt kustub kõnealune karistus 13. juunil 2026. 5. J. Skarbiniksile saab mõista karistuse alla Kar

S § 184 lg 2 keskmise määra. Lisakaristusena tuleb ta KarS § 54 lg-te 1 ja 3 alusel riigist välja saata sissesõidukeeluga viieks aastaks. Süüdistataval puudub Eestiga seos, ta tuli siia vaid kuritegu toime panema. Kuna teda on ka varem karistatud narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise eest, on tõenäoline, et ta võib toime panna uued samalaadsed kuriteod. Apellatsioon

1. Maakohtu otsuse apelleeris kaitsja, paludes J. Skarbiniks õigeks mõista. Kaitseväite kohaselt ei teadnud süüdistatav, et pakend, mille ta kinnistult võtab ja uude peidukohta toimetab, sisaldab narkootilist ainet. Ka ei ole ta tegu toime pannud korduvalt. ECRISe päringu väljavõte ja Prantsusmaa kohtuotsus ei ole lubatavad tõendid. Samuti ei ole maakohus tuvastanud, kas Prantsusmaal mõistetud karistus on kustunud. Ringkonnakohtu otsus
2. Tallinna Ringkonnakohus jättis
3. juuni
4. a otsusega maakohtu otsuse muutmata. Maakohus põhjendas piisavalt järeldust, mille kohaselt arvas süüdistatav, et pakendis on narkootikumid. Esimese astme kohus ei eksinud ka J. Skarbiniksi käitumisele õigusliku hinnangu andmisel. ECRISe päringu väljavõte ja Prantsusmaa kohtuotsus on lubatavad tõendid ning kinnitavad, et süüdistatav on varem karistatud narkootikumidega seotud süüteo eest. Kohtuotsuses on ammendavalt põhjendatud, et välisriigis mõistetud karistus ei ole kustunud. Ka põhi- ja lisakaristuse on maakohus mõistnud kooskõlas KarS §-s 56 sätestatuga. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kassatsioon
5. Kaitsja palub kassatsioonis J. Skarbiniks õigeks mõista või alternatiivselt saata kriminaalasi maavõi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või kvalifitseerida süüdistatava kuritegu narkootilise aine suures koguses käitlemise kõlbmatu katsena ilma kvalifitseeriva tunnuseta (korduvus) ja vähendada karistust.
6. Kassaator väidab jätkuvalt, et J. Skarbiniks ei teadnud, mida pakend sisaldas. Ta arvas, et selles on raha, väärisesemed või dokumendid. Kuna süüdistataval puudus tahtlus käidelda narkootikume, tuleb ta õigeks mõista.
7. Korduvuse tuvastamisel ja karistuse mõistmisel arvestati vääralt Prantsusmaa kohtuotsust, kuna selle otsusega mõistetud karistus võib olla kustunud. Vastupidist leides tuginesid kohtud ebaõigesti

§ 24

lg 1 p-le 6.

§-s 27 loetletakse ammendavalt isikud, kelle suhtes võiks Eesti 2

§ 24lg 1) kohalduda, ning J.

Skarbiniks ei ole selles sättes nimetatud isikuks. Seega ei ole kohtud tegelikult tuvastanud, millal kõnealune karistus kustub. Süüdistatava tegu tuleb kvalifitseerida KarS § 184 esimese lõike järgi ja mõista talle karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Lisakaristus ei ole vajalik, vähemalt mitte sellises kestuses. Kassatsioonivastus

1. Prokuratuur palub jätta kassatsiooni rahuldamata. Kohtuotsused on põhjendatud ja seaduslikud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Maa- ja ringkonnakohus asusid põhjendatult seisukohale, et J. Skarbiniks on toime pannud narkootilise aine suures koguses käitlemise kõlbmatu katse. Kohtud kummutasid jälgitavalt kaitseversiooni, mille kohaselt ei teadnud süüdistatav, et tema poolt uude kohta peidetud pakend sisaldab narkootikume. Kuna kohtuotsused J. Skarbiniksi süüküsimuse lahendamisel on veenvad, põhjalikud ja vastuoludeta, jätab kolleegium sellekohased põhjendid kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 363 lg 4 p-le 1 tuginedes üle kordamata.
3. Kassatsioonimenetluse põhiküsimus on, kas J. Skarbiniks on varem narkootikumidega seotud kuriteo eest karistatud isik ning kas tema tegu on sellest johtuvalt õigesti kvalifitseeritud korduvana KarS § 184 lg 2 p 2 järgi.
4. Maakohus tuvastas korduvuse argumendil, et süüdistatavat on karistatud suures koguses kanepi käitlemise eest Prantsusmaa kohtu
5. juuni
6. a otsusega. J. Skarbinksi varasemat süüditunnistamist tõendavad ECRISe päringu väljatrükk ja Prantsusmaa kohtuotsus. Tegemist on lubatud ja usaldusväärsete tõenditega, mida kohtul tuleb arvesse võtta süüdistatava kuriteo kvalifitseerimisel ja talle karistuse mõistmisel (vt ka RKKK 21.06.2019, 1-17-10162/351, p 30 jj). Erinevalt apellatsioonist kaitsja kassatsioonis kõnealuste tõendite lubatavust seejuures kahtluse alla ei sea.
7. Kassaatori hinnangul on kohtud jätnud nõuetekohaselt tuvastamata, kas ja millal süüdistatavale Prantsusmaa kohtu mõistetud karistus kustub, mistõttu on põhjendatud kahtlus, et see karistus on kustunud. Kolleegium ei pea kaitsja sellist väidet põhjendatuks ja märgib järgmist. 16.

§ 5

lg 1 järgi on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Rääkimaks korduvusest kvalifitseeriva tunnusena KarS § 184 lg 2 p 2 tähenduses, tuli kohtul tuvastada, kas J. Skarbiniksile Prantsusmaa kohtuotsusega mõistetud karistus kehtis kuriteo toimepanemise ajal, s.t 26. augustil 2023 (vt RKKK 02.05.2023, 1-22-5306/37, p 12). 17. Kaitsjaga nõustuvalt tuleb tõdeda, et seda küsimust ei saa lahendada

§ 27alusel.

Nimetatud sätte kohaselt lähtutakse § 24 lg-s 1 sätestatud tähtaegadest ka välisriigi kohtus süüdi mõistetud Eesti kodaniku või Eestis elamisluba või elamisõigust omava välismaalase või Eestis registreeritud juriidilise isiku karistusandmete kustutamisel. Läti kodanikust süüdistataval ei ole Eestis tähtajalist ega alalist elamisõigust.

1. Maakohus leidis põhjendatult, et karistusregistri seadust tuleb tõlgendada kooskõlas Euroopa Liidu Nõukogu
2. juuli
3. a raamotsusega nr 2008/675/ÜVJP. Ka Riigikohus on selgitanud, et kohus peab riigisiseseid õigusnorme kohaldama ja tõlgendama raamotsuse sätteid ja eesmärki silmas pidades (viidatud 1-17-10162/351, p 33). 3

§ 24

lg-s 1 sätestatud üldistest tähtaegadest ka

§-s 27 nimetamata välismaalaste puhul. See tähendab muu hulgas, et ka juhul, kui välismaalase varasem karistus on süüdimõistva otsuse teinud liikmesriigi seaduse kohaselt kustunud, kuid

§ 24

lg 1 alusel kehtiv, saab seda varasemat karistust arvestada kuriteo kvalifitseerimisel korduvana. 21. Niisugune seisukoht on kooskõlas seadusandja tahtega näha korduvust erilise isikutunnusena KarS § 24 lg 1 tähenduses. Korduvus iseloomustab teo toimepanijat (nt RKKK 14.05.2020, 1-19-5146/52, p 8 ja 24.04.2009, 3-1-1-10-09, p 26.4) ning annab aluse kvalifitseerida tema tegu raskema karistusnormi (nt KarS § 184 lg 2 p 2) järgi. Eelnev tähendab, et kuriteo toimepanemine korduvalt näitab isiku suuremat ohtlikkust ja tingib tema rangema kohtlemise. Sama kehtib ka välismaalaste puhul, kes on kuriteo toime pannud Eesti karistusõiguse kohaldamisalal. Samuti oleks võrdse kohtlemise aspektist raske põhjendada, miks tuleb

§-s 27 loetletud välismaalasi kohelda teistmoodi võrreldes välismaalastega, kellel ei ole Eestis elamisluba või elamisõigust.

1. Prantsusmaa Rodezi kriminaalkohtu
2. juuni
3. a otsusega karistati J. Skarbiniksi ühe aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata katseajaga viis aastat.

§ 24

lg 1 p 6 kohaselt kustutatakse karistusandmed registrist ja kantakse üle arhiivi, kui tähtajalisest vangistusest või rahalisest karistusest tingimisi vabastamise korral määratud katseaja lõppemisest on möödunud kolm aastat. Seetõttu asusid kohtud õigustatult seisukohale, et J. Skarbiniksil oli teo toimepanemisel

1. augustil 2023 kehtiv karistatus. Kokkuvõttes leiab kolleegium, et kohtud tuvastasid õigesti J. Skarbiniksi varasema karistamise narkootiliste ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning arvestasid seda tema teo kvalifitseerimisel.
2. Seaduslik ja põhjendatud on ka süüdistatavale mõistetud karistus. Kohtud järgisid J. Skarbiniksile põhi- ja lisakaristust mõistes KarS §-s 56 sätestatut ja kohtupraktikas omaksvõetud põhimõtteid. Kassatsioonis ei viidata materiaal- või menetlusõiguslikule rikkumisele, mis võiks Riigikohtule anda alust kohtuotsuseid karistuse osas tühistada (vt nt RKKK 11.06.2018, 1-17-1629/44, p 26). Kaitsja taotlus karistada süüdistatavat viiest aastast lühema vangistusega lähtub seisukohast, et süüdistatava tegu tuleks ümber kvalifitseerida kergema kuriteokoosseisu järgi. Täielikult põhjendamata on ettepanek tühistada otsused J. Skarbiniksi lisakaristuse või vähemalt selle pikkuse osas.
3. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 1, jätab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
4. juuni
5. a otsuse muutmata ning kassatsiooni rahuldamata. Kuna Riigikohus teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 1 nimetatud otsuse, jääb KrMS § 186 lg 2 alusel rahuldamata kaitsja taotlus hüvitada süüdistatavale menetluskulud. (allkirjastatud digitaalselt) 4