KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Heli Käpp Tsiviilasja number 2-24-2504 Määruse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2025 kell 12.30, Pärnu Tsiviilasi Võlgnik J. L.-i (J. L.) maksejõuetusavaldus

§ 17lg 1 p 3 lisatud Maksu- ja Tolliameti vastusele.

2023.a. tuludeklaratsiooni ei ole esitatud. Kas selle aasta eest on enamkinnipeetud tulumaksu, selgub, kui pankrotihaldur esitab esitamata deklaratsiooni. Samas – kuna J. L.-il on kohustus Maksu- ja Tolliameti ees, siis võimaliku enamkinnipeetud tulumaksu puhul on Maksu- ja Tolliametil õigus oma enamkinnipeetud tulumaks tasaarvestada oma nõudega ja pankrotivarasse laekumist ei toimuks. J. L. omab pensioniregistri II samba pensionikontot nr XXX, millel osakuid ei ole. Võlgnikul on Swedbank AS-is arvelduskont, mille jääk on miinuses (-2,47 eurot). J. L. ei oma ega ole viimase viie aasta jooksul omanud kinnisasju, kuid Transpordiameti e-vastusest nähtuvalt on J. L.-i nimele registreeritud järgmised sõidukid: 1) Sõiduauto Renault Espace (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2006). Sõidukil puudub kehtiv tehnoülevaatus (viimane ülevaatus kehtis kuni 06.2024) ja kehtiv liikluskindlustus. Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses märkinud sõiduki maksumuseks 1900 eurot.; 2) Haagis TIKI CS300-L (reg.märk XXX, esmane reg.aasta 2019). Tehnoülevaatus kehtib kuni 08.2025.a., liikluskindlustuse leping puudub. Võlgnik on oma maksejõuetusavalduses märkinud haagise maksumuseks 1200 eurot. Uuena maksab sama haagis internetiportaalis 1300 eurot. Usaldusisikul puudub põhjus kahelda võlgniku poolt märgitud sõidukite maksumuses, mistõttu arvestab usaldusisik sellega ka oma lõppjäreldustes, kuid tegelik maksumus selgub võimaliku pankrotimenetluse käigus. Tulenevalt eeltoodust on J. L.-il usaldusisikule teadaolevat vara hinnanguliselt 3100 eurot. 6. Usaldusisikule teadaolevad J. L.-i kohustused (koos eeldatavate kõrvalnõuetega) kolme võlausaldaja ees on kokku vähemalt 10 185,53 eurot: Swedbank AS-i nõue 7135,42 eurot (kaenuleping nr XXX); Maksu- ja Tolliameti nõue 1032,30 eurot (menetluskulud kohtulahendites nr XXX ja XXX) ning Aktiva Finance Group OÜ nõue 2017,81 eurot (Pärnu Maakohtu maksekäsuosakonna määrus XXX). 7. Usaldusisiku andmetel võlgniku vara suhtes täitemenetlused puuduvad. 8. Usaldusisiku hinnangul on J. L.-i maksejõuetuse põhjuseks mõtlematu ja vastutustundetu käitumine kohustuste võtmisel ja tekitamisel, arvestamata oma võimalustega tekitatud nõudeid tasuda. Seega on esialgsetel andmetel maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu. 9. Usaldusisik ei ole tuvastanud, et esineks aluseid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Usaldusisik teeb ettepaneku pankrot välja kuulutada, nimetada pankrotihalduriks Ly 3

) § 4 lg 1 kohaselt maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele, võlgade ümberkujundamise menetlusele ning kohustustest vabastamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

§ 2

järgi on füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine reguleeritud pankrotiseaduses. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. 12.

§ 18

lg 1 näeb ette, et kohus peab võlgniku ja usaldusisikuga arutama võlgnevuse tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. Võlgnik taotles avalduse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohus

1. detsembri 2024 määruses märkis, et võlgnik on kinnipeetav vanglas ning taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule esitatud andmed vara ja võlgade kohta lubavad järeldada, et maksejõuetus ei ole ajutine ning puudub võimalus makseraskuste ületamiseks näiteks võlgade ümberkujundamise kaudu. Eeltoodu alusel kohus leiab, et maksejõuetusavaldus on võimalik läbi vaadata kirjalikus menetluses, nagu võlgnik on taotlenud.
2. J. L.-il on teadaolevaid täitmata kohustusi kokku üle 10 185 euro, kõik nõuded on muutunud sissenõutavaks. Võlgniku kohustused ületavad sissetuleku suuruse, võlgniku varaks on üksnes sõiduk ja haagis, mille arvelt oleks võimalik võlausaldajate nõudeid rahuldada vaid osaliselt. Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul ei ole alaealisi ülalpeetavaid, ta viibib kinnipidamisasutuses Tallinna Vanglas (vabanemise aeg
3. veebruar 2025) ning tal puudub kohustuste täitmist võimaldav sissetulek (Maksuja Tolliameti andmetel on võlgniku brutosissetulek juunist novembrini 2024 olnud 42-72 eurot kuus (dtl 189)).
4. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne, võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud. Võlgnikul piisava sissetuleku ja likviidse vara puudumise tõttu ei ole võimalik makseraskusi ületada näiteks võlgade ümberkujundamise ega refinantseerimisega. Võlgnik ise taotleb pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
5. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et J. L.-i maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on oma maksevõimet arvestamata mõtlematult ja vastutustundetult kohustuste võtmine. Maksejõuetuse põhjuseks on seega muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.
6. J. L. taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Kohtule ei ole teada asjaolusid kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. Kuigi J. L. viibib hetkel kinnipidamisasutuses, kus tulutoova tegevuse leidmine on piiratud, vabaneb ta eeldatavalt juba veebruaris 2025 (Kinnipeetavate registri
7. veebruari 2024 väljavõtte kohaselt on kõige hilisema karistuse tähtaeg
8. veebruar 2025 (dtl 15), andmed ei ole pankrotimääruse tegemise seisuga muutunud). Seega saab võlgnik sisuliselt kogu kohustustest vabastamise menetluseks ette nähtud kolme 4

§ 18lg 2 punktist 2 ja Pankr

S § 31 lg-st 5, kohus kuulutab J. L.-i pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt

§-s 45 sätestatule.

1. Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).
2. Usaldusisik taotleb anda J. L.-i usaldusisiku ülesannetes pankrotihaldurile õiguse esitada võlgniku nimel tuludeklaratsiooni, et tagada tagastatava tulumaksu laekumine pankrotivara hulka. Kohus leiab, et taotlus on põhjendatud ja kooskõlas pankrotihalduri poolt võlgniku vara valitsemise põhimõtetega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 44 lg 3 järgi on füüsiline isik kohustatud esitama tuludeklaratsiooni ühe kuu jooksul, alates pankroti väljakuulutamisest. TuMS § 36 lg-st 6 tulenevalt on selle deklaratsiooni eesmärk eelkõige maksustatava tulu arvestamise perioodide eristamine: viidatud normis sätestatakse, et füüsilise isiku pankroti väljakuulutamisel peetakse tulumaksuga maksustatavate tulude ja kulude ning tasutud ja kinnipeetud tulumaksu arvestust eraldi maksustamisperioodi pankroti väljakuulutamisele eelneva ja sellele järgneva osa kohta. TuMS § 44 lg 6 kohaselt ei pea võlgnik iga-aastast tuludeklaratsiooni esitama, kui tema tulu ei ületa maksuvaba tulu määra või kui tema maksustamisperioodi tulult ei ole vaja täiendavalt tulumaksu tasuda. Seega on võimalik olukord, kus võlgnik pankrotimenetluse/kohustustest vabastamise menetluse ajal tuludeklaratsiooni ei esita, kuigi tal on õigus tasutud tulumaksust osa tagasi saada. Samuti ei ole välistatud, et võlgnik küll esitab deklaratsiooni, kuid suunab tagastatava tulumaksu TuMS § 46 lg 6 alusel kolmanda isiku pangakontole, millele pankrotihalduril juurdepääsu ei ole. Eeltoodut arvestades kohus annab pankrotihaldurile võlgniku tuludeklaratsioonide esitamise õiguse.
3. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohtule ei ole esitatud taotlusi täitemenetluse jätkamiseks.
4. J. L.-i usaldusisikuks määratud Ly Müürsoo on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku tema nimetamiseks pankrotihalduriks. Ly Müürsoo vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgnik Ly Müürsoo pankrotihalduriks nimetamisele vastuväiteid ei esitanud. 21.

§ 45

lg 1 ja 2 kohaselt kohus otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

§ 46

lg 1 järgi täidab kuni pankrotimenetluse lõpuni usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja.

§ 46lg 3 5

§ 2lg 4).

 Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (

§ 44

).  Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (

§ 47lg-d 1, 2).

 Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (

§ 49

).  Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (

§ 49lg 9). 23. Vastavalt Pankr

S § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud 24.

§ 8

lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, kantakse maksejõuetusavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku kulud. PankrS § 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast (s.t võlgniku vara arvelt). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg-te 1 ja 2 alusel jäävad avaldaja/võlgniku enda menetluskulud (tasutud riigilõiv ja võimalikud õigusabikulud) tema enda kanda ja neid talle ei hüvitata. Samuti jäävad võlgniku kanda usaldusisiku tasu ja kulud. 25.

§ 54

lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise

§ 18

lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel (s.t muu hulgas pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustamisel). 26. PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. 6

§ 54lg 4).

Vastavalt

§ 59

lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

1. J. L.-i pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Ly Müürsoo esitas kohtule oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist usaldusisik ei taotle. Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku 7,5 tundi, arvestusega 145 eurot/tunnis on usaldusisiku tasu 1087,50 eurot, millele lisandub käibemaks. Aruandes on usaldusisik ilmselgelt ekslikult numbrite 5 ja 7 asukohad vahetanud ning märkinud tasu suuruseks 1085,70 eurot. Tegemist on ilmse trükiviga, sest tasule lisanduva käibemaksu suuruseks on usaldusisik märkinud 239,25 eurot, mis moodustab 22% summalt 1087,50 eurot. Kohus loeb usaldusisiku taotletud tasu suuruseks 1087,50 eurot.
2. Usaldusisik palub usaldusisiku tasu 1087,50 eurot, millele lisandub käibemaks 22 % summas 239,25 eurot välja mõista võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisik palub tasu määrata OÜ-le Sentire M. K., mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.
3. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu 7,5 tundi on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 145 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri (2024.aastal 164 eurot ja 2024.a 177,20 eurot) on kooskõlas täidetud ülesannete sisu ja mahuga.
4. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 7,5 x 145 = 1087,50 eurot, millele lisandub 22% käibemaksu summas 239,25 eurot, kokku 1326,75 eurot ja mõistab selle summa usaldusisiku kasuks välja võlgnikult pankrotivara arvelt. Usaldusisiku taotlusel tuleb tasu välja maksta büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik 7