Obsah (4)

§ 175§ 173§ 172§ 65

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Hiie Lindmets Määruse tegemise aeg ja koht 13. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-19-10007 Tsiviilasi I.F-i kohustustest vabastamise menetlus Menetlus

) redaktsiooni, mis kehtis

1. aasta
2. juunini. 9.

§ 175

lg 5 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 2 või 4 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 10.

§ 175

lg 2 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 11. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on

§ 175

lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad

§ 175

lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 12.

§ 175

lg 2 p 1 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankrotikuriteos. I.F ei ole süüdi mõistetud pankrotikuriteos. 13.

§ 175

lg 2 p 2 kohaselt keeldub kohus võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 14.

§ 173

lõike 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 15. Tartu Maakohtu 17.09.2020 määrusega, millega algatati kohustustest vabastamise menetlus, pandi võlgnikule (võlgnik usaldusisiku ülesannetes) kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. 06.11.2023 määrusega määrati usaldusisikuks N.J ja kohustati teda esitama aruandeid ning teostama väljamakseid. Kõik aruanded on esitatud kohtule tähtaegselt. 23.09.2024 aruande kohaselt oli usaldusisik tuvastanud, et võlgnik on oma tegelikke sissetulekuid varjanud, andes usaldusisikule ligipääsud vaid Swedbank ASi kontodele, omades ise samal ajal kontosid ka AS-s LHV 4 Pank ja xxxxxx. Ka kohtule on võlgnik varasemalt esitanud vaid Swedbanki kontode väljavõtteid. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõikes 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma tulude ja vara kohta ning oma tegevuse ning selle otsimise kohta, eesmärgiga varjata oma sissetulekuid. 16.

§ 173lõiked 3–5 sätestavad võlausaldajatele raha eraldamise kohustuse.

Menetluse esimesel kolmel aastal oli võlgnik valdavalt töötu ja tema sissetulekuks oli kohtule teadaolevalt vaid töövõimetoetus. Võlgnik on teinud võlausaldajatele väljamakseid oma mittearestitava sissetuleku arvel 241,06 eurot. Alates 06.11.2023 töötab võlgnik xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s ja usaldusisik on tuvastanud, et võlgniku tegelik töötasu on ületanud mittearestitava sissetuleku määra ning võlgniku eraldatud 389,31 eurot ei ole olnud piisav. Võlgnik on jätnud viimase aasta jooksul võlausaldajatele loovutamata 4494,93 eurot ning keeldunud usaldusisikule täiendavaid loovutusi tegemast. Usaldusisik on 14.09.2024 teinud võlausaldajatele väljamakse 350,38 eurot, jättes 38,93 eurot usaldusisiku tasu katteks. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud

§ 173

lõigetes 3–5 toodud loovutuskohustust ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. 17. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Pankrotiseadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma

§ 173lõigetes 2–5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Võlgnik on olnud teadlik 17.09.2020 määruse järgi oma pankrotiseaduse järgsetest kohustustest ja milliseid on kohus talle täiendavalt selgitanud 30.10.2023 kohtuistungil. Võlgnik ei ole ka seejärel täitnud kohustustest vabastamise menetluses oma kohustusi, kandes oma sissetulekuid jätkuvalt kontodele, mille kohta jättis kohtule ja usaldusisikule väljavõtted esitamata, sh ka piiriülesele pangandusteenuseid osutavale makseasutusele xxxxxx. Taolist võlgniku käitumist tuleb käsitada oma tulude varjamisena ja võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisena. Võlgnik on jätnud viimase aasta jooksul võlausaldajatele loovutamata 4494,93 eurot ning on keeldunud otsesõnu täiendavat loovutust tegemast. Kuna võlgnik ei ole teinud eraldisi võlausaldajate nõuete katteks, on võlausaldajate huvides saada oma nõue rahuldatud tulemuslikumalt kohtutäituri poolt läbiviidava sundtäitmise käigus täitemenetluse seadustiku §-des 131 ja 132 sätestatud korras. 18. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud

§ 175

lg 2 p-s 2 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma

§ 173lõigetes 2–5 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Vastavalt

§ 175

lõikele 5 tuleb võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne viie aasta möödumist lõpetada ning võlgnik jätta pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 19. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 5 20.

§ 175

lg 8 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub I.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka I.F-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 21.

§ 172

lg 4 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande. Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku. Kuna kohus lõpetab I.F-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb N.J vabastada ka usaldusisiku kohustustest.

1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud I.F-i kanda. Usaldusisiku tasu määramine
2. FIMS § 54 lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. FIMS § 54 lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
3. aastal 72,50 eurot,
4. aastal 82 eurot).
5. Usaldusisik on kohtule esitanud tasu arvestuse, mille kohaselt kulus tal usaldusisiku ülesannete täitmisele
6. aastal 50 minutit tasu 60,42 eurot (tunnitasu 72,50 eurot) ja
7. aastal 2 tundi 20 minutit tasu 191,33 eurot (tunnitasu 82 eurot), kokku 251,75 eurot.
8. FIMS § 54 lg 5 kohaselt usaldusisiku tasule maksude lisamisel lähtutakse pankrotiseaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Usaldusisik palub tasu välja maksta büroole, st määrata koos käibemaksuga. Kohus selgitab, et kuna N.J on alustanud usaldusisiku ülesannete täitmist

1. aastal ja jätkab
2. aastal ning kohus määrab tasu
3. aastal, loetakse usaldusisiku teenuse käive tekkinuks
4. aastal ja kogu usaldusisiku tasu maksustatakse 22% käibemaksumääraga. Seega lisandub usaldusisiku tasule 251,75 eurot käibemaks 22%, so 55,39 eurot.
5. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku töö mahtu, keerukust ja kutseoskusi tuleb usaldusisiku tasu taotlus rahuldada ning usaldusisiku N.J-i tasuks määrata 251,75 eurot, millele lisandub käibemaks 55,39 eurot, kokku 307,14 eurot.
6. Usaldusisiku tasu 38,93 eurot, sh käibemaks 7,02 eurot, tuleb hüvitada võlgniku I.F-i poolt usaldusisikule loovutatud raha arvel, mis tuleb välja maksta Regnum Consult OÜ (rg-kood 12190052) arvelduskontole EE
8. FIMS § 54 lg 7 kohaselt võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi TsMS § 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu 6 maksmiseks. Kohus leiab, et usaldusisikule tasu hüvitamiseks 268,21 eurot, tuleb I.F-ile anda hüvitamiskohustusega riigi menetlusabi.
9. FIMS § 8 lg 5 kohaselt ei pea võlgnik kohustustest vabastamise korral riigipoolse menetlusabi kulusid hüvitama. Kuna kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, tuleb võlgnikult menetlusabikulud riigi kasuks välja mõista. TsMS § 179 lg 1 näeb ette, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 2 kohaselt võib TsMS § 179 lg-s 1 nimetatud kulud pärast asjas tehtud lahendi jõustumist välja mõista määrusega nii kohus, kelle menetluses kulud tekkisid, kui ka asja lahendanud maakohus. TsMS § 179 lg 5 järgi peab kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 179 lg 5 1 kohaselt samas paragrahvis nimetatud menetluskulud tasutakse ja tasaarvestatakse maksukorralduse seaduses (MKS) sätestatud korras. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.
10. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus I.F-ilt TsMS § 179 lg 1 alusel välja menetlusabikulud (usaldusisiku tasu) summas 268,21 eurot, sh käibemaks 48,37 eurot, riigituludesse. TsMS § 179 lg-te 5 ja 9 järgi on I.F kohustatud käesoleva määruse täitma selle jõustumisest alates 15 päeva jooksul ning maksmisega viivitamise korral tasuma viivist seadusjärgses määras kuni kohustuse täitmiseni. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 7