← Eesti

2-23-16567/7

Obsah (7)§ 423§ 162§ 174§ 138§ 150§ 175§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Marian Miilaste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. detsember 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-23-16567 Tsiviilasi A.O hag

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulud 15. Hageja esitas hagiavalduses kaks nõuet. Kohus rahuldas hagiavalduse ühe nõude osas ning teise osas jättis läbi vaatamata. Hageja teine nõue (kande kustutamiseks) kattus sisuliselt hageja esimese nõudega (kande kustutamiseks kostja nõusoleku hagemine). Hageja saavutas hagiavaldusega oma eesmärgi ning kohtuotsuse jõustumisel on hagejal võimalik kinnistamismenetluses oma kinnistult käsutamise keelumärge kustutada. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb

§ 162lg 1 alusel jätta täielikult kostja kanda.

16.

§ 174

lg 1, lg 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse.

  1. Hageja menetluskulude nimekirja (dtl 41-42) kohaselt on hageja menetluskuluks tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja tasu 5,5 tunni eest. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 140 eurot, millele lisandub käibemaks. Hageja ei ole käibemaksukohustuslane.
  2. Riigilõiv on

§ 138lg 1 ja 2 järgi menetluskulu.

Käesoleva tsiviilasja hagihind on 3500 eurot. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb hagihinnalt kuni 3500 eurot tasuda riigilõivu 420 eurot. Hageja on 27. oktoobril 2023 tasunud riigilõivu 490 eurot. Tasutud riigilõiv summas 420 eurot on põhjendatud menetluskulu. Hagejal on

§ 150

lg 1 p 1 alusel õigus tasutud riigilõivu tagastamisele enam tasutud osas, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem. Hageja on riigilõivu tasunud ettenähtust rohkem 70 eurot.

§ 150

lg 4 alusel tagastab kohus riigilõivu üksnes menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõivu tagastamiseks 4 tuleb hagejal esitada kohtule allkirjastatud avaldus, milles märkida riigilõiv, mille tagastamist hageja taotleb, ning pangakonto andmed (number, omanik), kuhu riigilõiv tagastada. 19. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

§ 175lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Pooled vaidlesid käsutamise keelumärke kustutamise üle. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades hagiavalduse lühidust, tõendite vähesust, kostja minimaalseid vastuväiteid ja asja lahendamist kirjalikus menetluses, oli tegemist väikesemahulise asjaga. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Ühe nõude osas jättis kohus hagi läbi vaatamata. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kostja kanda kulu, mis on seotud hageja ja tema esindaja infovahetusega, samuti kordab hageja kohtukõne juba hagiavalduses esiletoodut. Kohus leiab, et hageja esindaja ajakulu on vajalik ja põhjendatud 4 tunni ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 140 eurot käibemaksuta ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest maksmisele kuuluvat tasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega põhjendatud. Hageja esindajakulu on vajalik ja põhjendatud 672 (4 * 140 * 1,2) euro ulatuses. 20. Hageja menetluskulud on 1092 (420 + 672) eurot. Kuna menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 1092 eurot. 21.

§ 178

lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.