← Eesti

2-22-19345/57

Obsah (13)§ 633§ 187§ 175§ 144§ 329§ 237§ 331§ 238§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik 2-22-19345 20. mai 2024, Narva Kohtuasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD, NÕUDED, MENETLUSE KÄIK, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED Tsiviilasi nr 2-22-19345 1.R V (hageja) esitas

  1. detsembril 2022 Viru Maakohtule hagiavalduse A V (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks. Hageja kui täisealiseks saanud ja jätkuvalt õppiva lapse nõue on mõista välja elatis 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt
  2. kuupäevaks. Jätta menetluskulud kostja kanda. Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses. Hagiavalduse kohaselt kostja on hageja isa. Viru Maakohtu kohtuotsusega mõisteti hageja kasuks välja elatis seaduses sätestatud miinimummääras kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai täisealiseks
  3. septembril 2022 ning jätkab õppimist Narva Keeltelütseumi
  4. klassis. Kuna hageja õpib täiskoormusega päevaosakonnas, puudub temal võimalus töötamiseks ja raha teenimiseks. Pärast gümnaasiumi lõpetamist soovib hageja jätkata õppimist ja hariduse omandamist. Hageja elab ema juures koos noorema venna ja ema abikaasaga. Hageja vältimatud kulud kuus on 453 eurot ja nendeks on: - eluasemekulud keskmiselt 47 eurot, arvestus 190/4; - elekter keskmiselt 2 eurot; - kulud toidule keskmiselt 210 eurot, 7,0 eurot päev × 30 päeva; - riided ja jalatsid keskmiselt 50 eurot; - sidekulud 24 eurot; - hügieen keskmiselt 15 eurot; - ravi keskmiselt 25 eurot; - kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot; - meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot.
  5. Kohus
  6. detsembri
  7. a määrusega võttis hagi menetlusse.
  8. Kostja vastuses hagile palub jätta hagi rahuldamata. Muu hulgas märgib, et arusaamatud on põhjused kanda elatist hageja ema kontole, mitte hageja enda kontole. Kostja majanduslik olukord on raske ja ta ei saa maksta elatist hagiavalduses esitatud suuruses. Kostja on töötu, omab kaks ülalpeetavat last (kooliõpilased).
  9. Hageja esitas
  10. jaanuaril 2023 kohtule seisukoha kostja vastusele. Hageja selgitab, et vältimaks pikaajalist vaidlust hageja kulude osas, millele kostja esitas vastuväited, vältida kulude tõendamist ja arvestades kostja ülalpeetavaid, muudab hageja oma nõuet järgmiselt: 1) Mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 100 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni R V kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. 2) Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt
  11. kuupäevaks. 3) Jätta menetluskulud kostja kanda; 4) Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses.
  12. Kohus
  13. aprillil 2023 teatas pooltele kirjalikult, et võtab vähendatud nõude menetlusse ja edasi menetleb hageja nõudeid, mis on esitatud kohtule
  14. jaanuaril
  16. Kohtule
  17. aprillil 2023 esitatud avalduses palus hageja kohtulahendi tegemisel märkida konto number, kuhu tuleb elatist üle kanda, XXX (saaja R V).
  18. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja jätkuvalt väidab, et tal ei ole võimalust maksta elatist hagejale. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, muutub halvemaks kostja kahe alaealise lapse olukord.
  19. Hageja esitas
  20. septembril 2023 kohtule nõude suurendamise avalduse, mille kohaselt on hageja asunud õppima Tallinna Ülikooli. Vastavalt kohtule esitatud tõendile õpib hageja alates 2

(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345
  1. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes ning on infotehnoloogia teaduskonna informaatika õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3 aastat. Hageja kulud on oluliselt kasvanud ning hageja suurendab oma nõuet. Hageja palub: 1) Mõista kostjalt välja hageja kasuks igakuine elatis 200 eurot alates hagiavalduse esitamise päevast kuni R V kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21aastaseks saamiseni. 2) Kohustada kostjat kandma elatis O K pangakontole XXX igakuiselt
  2. kuupäevaks. 3) Jätta menetluskulud kostja kanda. 4) Vaadata läbi asi kirjalikus menetluses. Hageja vältimatud kulud kuus on 614 eurot ja nendeks on: - eluasemekulud 150 eurot (ühiselamu); - kulud toidule keskmiselt 210 eurot, 7,0 eurot päev × 30 päeva; - riided ja jalatsid keskmiselt 50 eurot; - sidekulud 20 eurot; - hügieen keskmiselt 15 eurot; - ravi keskmiselt 25 eurot; - kantseleitarbed keskmiselt 20 eurot; - meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot; - sõidukulud 64 eurot (8 euro Narva - Tallinn + 8 eurot Tallinn- Narva) ×
  4. Kohus
  5. detsembril 2023 teatas pooltele kirjalikult, et võtab suurendatud nõude menetlusse ja edasi menetleb hageja nõudeid, mis on esitatud kohtule
  6. septembril
  8. Kostja palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja jätkuvalt väidab, et tema perekondlik olukord ei võimalda täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Hageja sai kostjalt elatise võla katmiseks päranduse - kahetoalise korteri aadressil XXX, väärtusega 22 500 eurot, samuti 450 eurot relvade müügist. Selleks, et tagada hagejale kinnisvara, mida ta saab müüa või oma huvides kasutada, pidi kostja loovutama oma teisele pojale 50% sellest varast. Kostjal ei ole muud vara ega sissetulekuallikat. Hageja töötab ettevõttes B AS ja teenib raha, mis võimaldab tal iseennast ülal pidada ning oma vajadusi rahuldada.
  9. Hageja kostja väidetega ei nõustu. Kostja viib kohut eksitusse, et ta ei tööta ja ei saa sissetulekut. Hageja küll ei saa dokumentaalselt tõendada kostjal töökoha ja sissetuleku olemasolu, vaid arvestades, et kostja on piisavalt noor ja terve eeldatakse, et ta teenib piisavalt raha enda kulude katteks ja oma lastele ülalpidamise andmiseks. Kostja poolt esitatud töötukassa tõend on väljastatud aasta tagasi ning ei ole usaldusväärne, et aasta jooksul ei saanud kostja leida endale töökohta. Kostja tõesti loobus pärandist hageja kasuks. Vaid kostja loobumine ei olnud seotud ülalpidamiskohustuse täitmisega oma vara arvelt hageja ees. See oli seotud sellega, et kostjal on mitmed võlausaldajad ja pärand oleks võõrandatud kostja võlgnevuste katteks. Pärandvara inventuuri kohaselt koosneb pärand korteriomandist väärtusega 21 000 eurot ja püstolist väärtusega 300 eurot (mille asukoht ei ole teada). Täiendavalt positiivse varale on ka kohustused summas 8087,59 eurot. Praegu just hageja kannab pärandiks olevad kohustused. Hageja töötas õppimisest vabal ajal kullerina ning tema sissetulek oli ajutine. Hageja teenis aasta eest 1481,97 eurot ehk keskmiselt 123 eurot igakuiselt. Hageja õpib Tallinnas täis koormusega. Hageja töötamine õppeprotsessi kõrval oli seotud sellega, et hageja ema ei ole suuteline üksi kandma kõik hageja kulusid ja perekonna majanduslik olukord ilma kostja ja riigipoolse abita 3
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 elatise abi osas, muutus väga halvaks. Riik ei maksa hagejale elatisabi. Kostja hoiab kõrvale ülalpidamiskohustuse täitmisest ning varjab oma sissetulekut.
  1. Kohus
  2. märtsi 2024 määrusega määras kohtuistungi aja ja korraldas menetluse kohtuistungi pidamiseks. Kohus selgitas osapooltele õiguslikku olukorda, tegi ettepanekud täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Ühtlasi andis kohus teada, et lisab asja materjalide juurde erinevatest registritest saadud andmed hageja ja tema vanemate varalise seisundi kohta, hageja ema ja kostja töötamise kohta, hageja ema kohta andmed Äriregistrist. Lisaks andis kohus pooltele teada, et, määramaks hageja ja tema vanemate varalist seisundi kindlaks, teeb kohus päringud ka Maksu- ja Tolliametile, Sotsiaalkindlustusametile, Töötukassale ja AS-ile Pensionikeskus. Kohus pärib info järele alates
  3. juulist 2022 (pool aastat enne hagi esitamist). Samuti on kohus teinud osapooltele ettepaneku sõlmida kompromissi.
  4. Pooled kompromissi ei esitanud.
  5. Hageja poolt
  6. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis tõi hageja välja oma igakuised kulud ja nendeks on:
  7. Eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu)
  8. Eluasemekulud 100 eurot (korter)
  9. Kulud toidule keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva)
  10. Riided ja jalanõud keskmiselt 50 eurot
  11. Sidekulud 20 eurot
  12. Hügieen keskmiselt 15 eurot
  13. Ravi keskmiselt 25 eurot
  14. Kantstarbed keskmiselt 20 eurot
  15. Meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot.
  16. Sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn+8 eurot Tallinn-Narva)×
  17. Kokku 764 eurot. Lisatud konto väljavõttest on hageja hinnangul näha, et nii hageja kui ka hageja ema maksavad iga kuu ühiselamu eest 144-250 eurot. Hageja sai korteriomandi aadressil XXX pärandina. Korteriomandi omanikuks saamisega tekkis ka kommunaalkulude kandmise kohustus. Igakuised kommunaalkulud korteri XXX eest moodustavad keskmiselt 100 eurot. Tehtud inventuurist on näha, et korteriomandi pärimisega sai hageja ka suured võlad. Ema abil hageja kustutab võlgnevusi. Aadressil XXX asuvas eriomandis mitte keegi ei ela ja korter ei ole üürile antud. Korter on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Kuna hageja ja hageja ema jõud on suunatud eelkõige võlgnevuste kustutamise poole, remonditööde teostamine on võimatu majanduslikul põhjusel. Alates juulist 2023 ehk 9 kuu eest kandis hageja ema ainuisikulikult hageja ülalpidamiseks 2375 eurot. Kuna pärandavaraks olid ka võlad, siis teise poja kontolt hageja ema kandis 4525 eurot aastatega kogutud rahalistest vahenditest abiks võlgnevuste kustutamiseks.
  18. Kostja selgitas kohtule
  19. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis, et hagi esitamise hetkel oli kostja teine laps K K 17-aastane, praegu on ta 19-aastane. Laps elab ja on sisse kirjutatud kostja pere juurde, õpib, töötab ja omandab keskharidust. 4
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 Auto kuulub lapsele K K, ta ostis selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia poega Narva linna, kooli. Kostja koos perega elavad 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas, lisaks makstakse iga kuu 50 eurot elektri eest ja 20 eurot gaasi eest. Makseid teostab kostja abikaasa. Naisel on sissetulek ja pere elab sellest rahast ning peab üleval lapsi. Elavad eramus, on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub NarvaJõesuu linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid. Kogu omandi, mille kostja sai pärandina, andis ta hagejale üle. Kostjat on kaks korda pärandusest ilma jäetud. Esimest korda pidi hageja ema saama piisavalt suure rahasumma (9000 eurot) ja teist korda sai korteri (XXX), kuid kohtutäitur ei fikseeri selle maksumust. 16. Kohus arutas asja 9. aprillis 2024 toimunud kohtuistungil. Kohtul ei õnnestunud viia pooli kompromissini. Pooled jäid oma nõuete, väidete, vastuväidete ja nende põhjenduste juurde. 17. Hageja esitas 10.04.2024 oma menetluskulude nimekirja. Menetluskuludeks on nõustaja osavõtt 04.04.2024 ja 09.04.2024 kohtuistungitel kokku 2 tundi, kulude summa 120 eurot. 18. Kohus selgitas hagejale 11. aprilli 2024. a kirjas

§ 175lg-s 2 sätestatut, et nõustaja kulusid ei hüvitata.

Õiguskirjanduses on väljendatud seisukoht, et

§ 144lg 1 nimetab kohtuvälise kuluna eksitavalt ka nõustaja kulu.

Menetlusosalisel võivad tekkida nõustajaga seoses kulud, kuid kommenteeriv norm (§ 144 lg 1) on üldnorm § 175 lg 2 suhtes, mis erinormina sätestab, et nõustaja kulusid ei hüvitata (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne, lk 703). Hageja esitatud menetluskulude nimekirja alusel ei ole hagejal hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid. Kohus teatas hagejale, et kuivõrd menetluskulude nimekirjas puuduvad muud hageja menetluskulud, ei edasta kohus kostjale hageja menetluskulude nimekirja ning ei küsi kostja seisukohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Dokumentide tähelepanuta jätmine Pärast 9. aprilli 2024 kohtuistungi toimumist esitas kostja selgitused ja dokumendid.

§ 329

lg 1 järgi peavad menetlusosalised esitama oma avaldused, taotlused, tõendid ja vastuväited menetluses nii varakult, kui menetluse seisund seda võimaldab ning see on menetluse kiireks ja õigeks lahendamiseks vajalik. Sama sätte teise lause järgi võib uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada pärast eelmenetluse lõppemist üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Viidatud sättest tuleneb seega, et üldjuhul võivad menetlusosalised esitada avaldusi ja tõendeid kuni eelmenetluse lõpuni.

§ 237

lg 1 järgi annab kohus menetlusosalistele eelmenetluses tähtaja tõendite esitamiseks ja kui tõendit ei ole tähtaja möödudes esitatud, võib menetlusosaline tugineda tõendile hiljem juhul, kui see ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist. Seega saab lugeda menetlusosalise esitatud tõendid tähtaegselt esitatuks, kui need on esitatud enne kohtu määratud tähtaja möödumist või eelmenetluse lõppemist. Kohus 4. märtsi 2024. a määruses tegi osapooltele ettepanekud täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. 5

(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345

§ 331

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku §-s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus. Kostja dokumentidest on näha, et seletus on samasugune nagu on esitatud 24. märtsil 2024. Seletusele lisatud pangakonto väljavõtted hõlmavad ajavahemikku 10.04.2023–11.04.2024. Kostja ei põhistanud, mille pärast ei ole ta saanud varem oma tõendeid esitada.

§ 238

lg 3 p-st 3 nähtub, et kohus võib keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui tõend esitatakse või tõendite kogumist taotletakse hilinenult. Eeltoodu alusel ja

§ 238lg-st 3 tulenevalt keeldub kohus kostja 11.

aprillil 2024 esitatud seletuse ja tõendite vastuvõtmisest ja kuivõrd neid on elektrooniliselt esitatud, loeb need kostjale tagastatuks. Asja sisuline lahendamine Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 232 lg-st 1 tulenevalt tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab oma siseveendumuse kohaselt, et hagi ei ole põhjendatud ja ei kuulu seega rahuldamisele. 1.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 p-le 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Narva Keeltelütseumi

  1. detsembri
  2. a tõendist 2-4/171 (kd 1, tl 7) nähtuvalt õpib hageja 2022/
  3. õppeaastal kooli 12A klassis. Tallinna Tehnikaülikooli
  4. septembri
  5. a tõendi nr 845 (kd 1, tl 53) järgi õpib hageja alates
  6. augustist 2023 Tallinna Tehnikaülikoolis bakalaureuseõppes ning on infotehnoloogia teaduskonna informaatika (kood 175317) õppekava täiskoormusega õppiv üliõpilane. Nominaalne õppeaeg on 3.0 aastat. Poolte vahel puudub vaidlus, et hageja on sündinud
  7. septembril 2004 ja sai täisealiseks
  8. septembril
  9. Samuti puudub vaidlus, et kostja on hageja isa. Seega, kostja on hageja vanem ja hagejale ülalpidamist andma kohustatud isik (PKS § 96) ning hageja on ülalpidamist saama õigustatud isik PKS § 97 p 2 tähenduses. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja elab kostjast eraldi ning et kostja hageja ülalpidamiskohustust ei täida, seega on hageja õigustatud esitama kostja vastu elatise nõude.
  10. detsembril 2022 esitatud hagiavalduses nõudis hageja elatist 200 eurot kuus alates hagiavalduse esitamise päevast kuni hageja kesk- või kõrghariduse omandamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
  11. jaanuaril 2023 muutis hageja oma nõuet ja palus igakuist elatist 100 eurot.
  12. septembril 2023 suurendas hageja oma elatise nõuet 200 euroni kuus. 6

(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
  1. septembril 2023 esitatud menetlusdokumendis nimetab hageja igakuiste kulutuste suuruseks 614 eurot.
  2. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste suuruseks 764 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud 100 eurot (korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja jalanõude kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot, kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) ×
  4. aprilli 2024 kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas igas nädalavahetuses või paar korda kuus. Samuti sai hageja ta seletuste kohaselt kostjalt pärandi, mis koosneb eriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud hageja ja hageja ema jõud. Eriomandis ei saa elada ega üürile anda, kuna see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi ei vaja poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Kostja ei vaielnud vastu hageja kulutuste suurusele ja liikidele. Hagiavalduse kohaselt on hageja igakuised kulutused 453 eurot. Oma kulutuste tõendamiseks esitas hageja KÜ T arved

  1. a augusti ja oktoobri eest (kd 1, tl 8). Arvetest on näha, et korteris XXX on registreeritud ja tarbijateks neli inimest. Hageja osa on 47 eurot. Elektrienergia eest olnud kulutuste tõendamiseks esitas hageja VKG Elektrivõrgud arve
  2. a novembri eest (kd 1, tl 9). Telefoni eest olnud kulude kohta esitas hageja Elisa arve
  3. a novembri eest (kd 1, tl 11). Toidukulude tõendamiseks esitas hageja Maxima kaupluse ostutšekid (kd 1, tl 10). Asjaolu, et inimesed tarbivad iga päev toitu, vajavad riideid ja jalanõusid, hügieenivahendeid, ravimeid on üldtuntud ja tegemist on tõendamist mittevajavate asjaoludega. Kohtu hinnangul on toidukulud suuruses 210 eurot kuus küll põhjendatud. Siinkohal arvestab kohus viimaste aastate jooksul olnud keskmise toidukorvi kallinemisega. Kohus leiab, et hageja toodud kulutuste liigid ja kulude suurus on põhjendatud ja ei ole ülepaisutatud.
  4. septembril 2023 esitatud menetlusdokumendis nimetab hageja igakuiste kulutuste suuruseks 614 eurot.
  5. märtsil 2024 esitatud menetlusdokumendis on hageja märkinud kulutuste suuruseks 764 eurot kuus ja nendeks on eluasemekulud 200 eurot (ühiselamu), eluasemekulud 100 eurot (korter), toidukulud keskmiselt 210 eurot (7,0 eurot päev × 30 päeva), riiete ja jalanõude kulud keskmiselt 50 eurot, sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot, kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva-Tallinn + 8 eurot Tallinn-Narva) ×
  6. 7

(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345
  1. aprilli 2024 kohtuistungil seletas hageja, et elab ja õpib Tallinnas, kuid käib Narvas kas igas nädalavahetuses või paar korda kuus. Samuti sai hageja ta seletuste kohaselt kostjalt pärandi, mis koosneb eriomandist ja suurtest võlgadest, mille kustutamisele on suunatud hageja ja hageja ema jõud. Eriomandis ei saa elada ega üürile anda, kuna see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti. Hageja on välja toonud kulutused riietele ja jalanõudele 50 eurot kuus, mis teeb aastas 600 eurot. Kohtu hinnangul saab üldtuntuks lugeda, et inimesed vajavad iga päev riideid ja jalanõusid. Võttes arvesse Eesti kliima, kus erineval aastaajal kantakse erinevaid riideid, ei ole kohtu hinnangul hageja märgitud kultused ülepaisutatud ja on mõistliku suurusega. Kohus leiab samuti, et sidekulud 20 eurot, hügieen keskmiselt 15 eurot, ravi keskmiselt 25 eurot, kantstarbed keskmiselt 20 eurot, meelelahutus/taskuraha keskmiselt 60 eurot, sõidukulud 64 eurot (8 eurot Narva–Tallinn + 8 eurot Tallinn–Narva) × 4 on põhjendatud kulud ja mõistliku suurusega. Küll aga kohus leiab, et ühiselamu eluasemekulud 200 eurot kuus on ülepaisutatud. Ajavahemiku 01.01.2023–21.12.2023 eest hageja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 72-75 pöördel) nähtuvalt tasus hageja 27.07.2023 selgitusega „obshaga“ ehk ühiselamu 50 eurot,
  2. a septembris tasus hageja ühiselamu eest kokku 381,97 eurot,
  3. a oktoobris 150 eurot,
  4. a novembris 358,22 eurot,
  5. a detsembris 1266,77 eurot. Kohtuistungil ei osanud hageja seletada, miks
  6. a detsembris tasus ta ühiselamu eest tunduvalt suuremat raha. Ajavahemiku 01.07.2023–07.03.2024 eest hageja pangakonto XXX väljavõttest (kd 1, tl 108109) nähtuvalt tasus ta ühiselamu eest ajavahemikul 17.07.2023-05.02.2024 kokku 1347,16 eurot, mis teeb keskmiselt 168,40 eurot kuus. Kohus leiab, et põhjendatud ühiselamu kulutuse suurus on keskmiselt 168,40 eurot kuus. Täisealiseks saanud lapse puhul võib eeldada, et tal on hankida endale eluks vajalikud vahendid ise. Pärandvara 24.11.
  7. a inventuuri (kd 1, tl 65-67) kohaselt moodustab pärandvara activa (vara ja õiguste väärtus) kokku 21 300 eurot, m.h aadressil XXX asub eriomand väärtusega 21 000 eurot. Pärandvara passiva (kohustused) moodustavad kokku 8087,59 eurot. Kohus leiab, et pärandina saadud XXX eriomandi hooldamisega seotud kulutused (kd 1, tl 110, 117-119) on põhjendamata. Olukorras, kus ei ole hageja väitel tal võimalik õppimise ajal ennast ülal pidada, kohtu hinnangul eriomandi eest tasumine põhjendatud ei ole. Kui eriomandi, kus pole hageja sõnul võimalik elada ega üürile anda, sest see on elamiseks kõlbmatus seisundis ja vajab kapitaalremonti, oleks ära müüdud, saanuks hageja selle müügist saadud rahast kindlustada enda ülalpidamise. Hageja sai aadressil XXX asuva eriomandi omanikuks kinnistusraamatusse kandmisega 04.09.2023 (kd 1, tl 80). Eriomandi müügist saadud rahast saaks hageja kustutada pärandina saadud võlad 8087,59 euro ulatuses ja talle jääks 13 212,41 eurot ülalpidamiseks üle. Kuna hageja saab 21-aastaseks 26.09.2025, siis ajavahemikul 04.09.2023–26.09.2025 saaks ta kindlustada endale ülalpidamist 528,50 eurot kuus (13 212,41 eurot : 25 kuud). Eriomandi müügi tõttu ei oleks hagejal kohustust kanda eriomandi hooldamisega seotud kulutusi. Võlgade kustutamise järel vabaneks hageja kohtutäituri tasu maksmise kohustusest. 8
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 Hageja saab iga kuu ka vajaduspõhist toetust 150 eurot kuus (kd 1, tl 120). Seega leiab kohus, et hageja on võimeline ennast ise ülal pidama. Hageja pangakonto väljavõtetest (kd 1, tl 121-139, 140-157, 158-162) nähtub, et ta pidevalt investeerib raha selgitusega „skoro stanu millionerom“ ehk peatselt saan miljonäriks või „invest“ ja saab ka investeerimisest tulu. Näiteks 25.12.2023 sai hageja 550 eurot, 05.02.2024 – 200 eurot. Enda ülalpidamiseks oleva raha puudumise korral ei ole kohtu hinnangul võimalik või vähimgi mõistlik raha investeerimine. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga
  1. märts 2024 andmete (kd 1, tl 86) kohaselt on hagejal ettevõtluskonto alates 04.10.
  2. Kinnistusraamatu andmetel (kd 1, tl 80) on hageja omandis aadressil XXX asuv 39,60 m2 suurune eriomand. Äriregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hagejale kuuluks sõidukid. Samuti puuduvad Transpordiameti liiklusregistris andmed, et hageja oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Maksu- ja Tolliameti
  3. märtsi
  4. a teatise (kd 1, tl 164) ja maksuandmete tõendi (kd 1, tl 169) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hagejale väljamakseid 0,70 eurot. Maksu- ja Tolliameti
  5. märtsi
  6. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 169) kohaselt laekus hageja ettevõtluskontole ajavahemikul
  7. a oktoobrist kuni
  8. a detsembrini (k.a) kokku 1767,80 eurot, millest arvati maha sotsiaalmaks kokku 214,51 eurot, kohustusliku kogumispensioni makse kokku 9,13 eurot ning tulumaks kokku 129,94 eurot, seega brutosumma on 1414,22 eurot, mis teeb keskmiselt 108,80 eurot kuus. Ettevõtluskonto omamine tähendab ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadusest tulenevalt, et hageja pidevalt tegeles ettevõtlusega, osutas teenuseid. AS-i Pensionikeskus
  9. märtsi
  10. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja nimel avatud pensionikonto. Hageja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Eesti Töötukassa
  11. märtsi
  12. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti
  13. märtsi
  14. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hagejale välja alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani: - elatisabi kogusummas 497,52 eurot. Toetus on välja makstud O K; - lapsetoetus - 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine summa 60,00 eurot; 01.01.2023 kuni 30.09.2023 igakuine summa 80,00 eurot; - hinnatõusu leevendamise toetus – 11.2022 summa 50,00 eurot. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi ei ole põhjendatud, sest hagejal on vara, mille müügi arvel on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima. Samuti saab hageja sissetulekuid hankida tema pangakontode väljavõtete ja ettevõtluskonto andmete alusel. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Seega peab kohus analüüsima ka hageja vanemate varalist seisundit ja võimekust anda hagejale ülalpidamist. 9
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 Kostja varaline seisund Kostja väitel ei võimalda ta olukord täiskasvanud poega ülal pidada. Kostja ei tööta ja tal puudub sissetulek hageja elatisvajaduste katmiseks. Kui kohus määrab elatise hageja kasuks, siis muutub halvemaks kostja alaealise lapse olukord. Kostja kaasal on sissetulek ning pere elab sellest rahast ja peab üleval lapsi. Elukohaks on eramu, olemas on aed ja kodune majapidamine. Kostja saab elatusmiinimumi, mis sõltub Narva-Jõesuu Linnavalitsusest. Kostjal pole sissetulekuid. Kohus analüüsib kostja võimekust hagejale ülalpidamise anda. Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 81) on kostja teisele isikule kuuluva
  1. ehitusaasta sõiduauto Volkswagen Passat Variant vastutav kasutaja. Liiklusseaduse § 2 p 93 kohaselt on vastutavaks kasutajaks Eesti kodakondsusega või Eestis elamisloa või -õiguse saanud Eestis alalist elukohta omav füüsiline isik või Eestis registreeritud juriidiline isik, kes kasutab sõidukit kasutuslepingu või omandireservatsiooniga müügilepingu alusel ning kes on kantud mootorsõiduki eest vastutava kasutajana liiklusregistrisse. Vastutavaks kasutajaks loetakse ka käesolevas punktis nimetatud tingimustele mittevastava sõiduki omaniku poolt määratud esindaja. Kostja tõi välja, et tal puudub sissetulek, mis lubaks oma lapsi ülal pidada nõutavas ulatuses. Kohus
  2. märtsi
  3. a kohtumääruses tegi kostjale ettepaneku selgitada, millest ta kõnealust sõidukit hooldab ja kuidas seda kasutab. Kostja selgitas, et sõiduauto kuulub tema teisele täisealisele lapsele K K, kes on ostnud selle enda kokkuhoitud rahadega. Kostja on sõiduauto vastutav kasutaja, kuna tal on vaja iga päev viia (alaealist) poega Narva linna, kooli. Kostja koos perega elavad 25 km linnast väljaspool ja õppeasutusest eemal. Last kooli viia ja koju tuua tuleb autoga, kuna selles piirkonnas pole ühistransporti ja bussid siin ei käi. Koolibussi siin samuti pole. Kütusekulu on 10 eurot päevas. Äriregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et kostjale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et kostjale kuuluks sõidukid. Eesti Töötukassa
  4. märtsi
  5. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole kostja registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti
  6. märtsi
  7. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt ei ole kostjale määratud ega makstud pensioni ja/või toetuseid. AS-i Pensionikeskus
  8. märtsi
  9. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on kostja nimel avatud pensionikonto. Kostja ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti poolt peetava töötajate registri seisuga
  10. märts 2024 andmete (kd 1, tl 85) kohaselt on kostjal ettevõtluskonto alates 09.11.
  11. Maksu- ja Tolliameti
  12. märtsi
  13. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist kostjale väljamakseid 0 euro. Andmed ettevõtluskontole laekumiste kohta puuduvad. 10
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 PKS 102 lg 1järgi vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kostjal on veelgi üks, alaealine, XXX sündinud laps. PKS § 98 näeb ette, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele, lapsi kaugema astme alanejatele sugulastele, alanejat sugulast ülenejale sugulasele ning ülenejate sugulaste puhul lähema astme sugulast kaugema astme sugulasele. Kohus leidis juba, et hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada. Kohtu hinnangul pole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist. Hageja ema varaline seisund Transpordiameti liiklusregistri andmetel (kd 1, tl 82) kuulub hageja emale O K
  1. ehitusaasta sõiduauto Mitsubishi Colt alates 06.09.
  2. Äriregistris puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks liikmesus hooneühistus või et ta ajaks äri. Kinnistusraamatus puuduvad andmed, et hageja emale kuuluks kinnisavara. Transpordiameti liiklusregistris puuduvad andmed, et hageja ema oleks teistele isikutele kuuluva sõiduki vastutavaks kasutajaks. Eesti Töötukassa
  3. märtsi
  4. a teatise (kd 1, tl 100) kohaselt ei ole hageja ema registreeritud töötuna arvel. Sotsiaalkindlustusameti
  5. märtsi
  6. a vastuse (kd 1, tl 104) kohaselt maksti hageja emale välja alates 01.07.2022 kuni käesoleva ajani lapsetoetus 01.07.2022 kuni 31.12.2022 igakuine summa 120,00 eurot (R V eest 60,00); 01.01.2023 kuni 30.09.2023 igakuine summa 160,00 eurot (R V eest 80,00); 01.10.2023 kuni tänaseni igakuine summa 80,00 eurot. Hinnatõusu leevendamise toetus - 11.2022 summas 100,00 eurot (R V eest 50,00). Elatisabi kogusummas 390,00 eurot (R V eest). Toetused on välja makstud R V XXX (SWEDBANK AS). AS-i Pensionikeskus
  7. märtsi
  8. a vastuse (kd 1, tl 172) kohaselt on hageja ema nimel avatud pensionikonto. Hageja ema ei ole esitanud raha väljavõtmise avaldust. Maksu- ja Tolliameti töötamiste registri andmetel (kd 1, tl 83-84) töötab hageja ema alates 06.03.2020 SA-s N XXX. Maksu- ja Tolliameti
  9. märtsi
  10. a teatise (kd 1, tl 166) kohaselt tehti ajavahemikul 01.07.2022–29.02.2024 pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete maha arvamist hageja emale väljamakseid 32 455,01 eurot. Maksu- ja Tolliameti
  11. märtsi
  12. a maksuandmete tõendi (kd 1, tl 16) kohaselt tegid väljamakseid SA N, Töötukassa, AS SEB Pank, Tervisekassa. Seega leiab kohus tuvastatuks, et hageja ema varaline olukord ja sissetulek on tunduvalt parem kui kostjal. Eeltoodu alusel ning arvestades, et: 11
(12)Tsiviilasi nr 2-22-19345 - hagejal on vara, mille müügi arvelt on ta võimeline oma ülalpidamiseks ise vahendeid hankima, ning sissetulek, mis võimaldab tal end küllaltki ülal pidada; - kostjal on veel alaealine laps; - kostja ei ole võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust kahjustamata alaealise lapse ja enese tavapärast ülalpidamist; - PKS § 98 järgi eelistatakse alaealist last teistele lastele, leiab kohus, et hagi ei ole täies ulatuses põhjendatud ja kohus jätab hagi rahuldamata. MENETLUSKULUD

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulusid pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd jäeti hagi rahuldamata, seega sai otsus tehtud hageja kahjuks, siis peaks kohus jätma menetluskulud hageja kanda. Ent kohus võib

§ 162

lg 4 alusel jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et kostja menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane. Hageja oli õigustatud esitama elatise nõude kohtusse, sest kostja ei täitnud hageja ülalpidamiskohustust. Tegemist on elatise nõudmise hagiga, mille järgi on hagejaks haridust omandav laps. Kohus ei pea õiglaseks säärastel asjaoludel jätta ei täielikult ega osaliselt kostja menetluskulusid hageja kanda. Kohus jätab

§ 162

lg 4 alusel menetluskulud poolte endi kanda.

§ 174lg-tega 1 ja 2 kooskõlas määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Osapoolte menetluskulud jäävad nende endi kanda ning seetõttu ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova Kohtunik Kohtuotsus on täiendatud Tartu Ringkonnakohtu 20.12.2024 kohtuotsusega. 12

(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.