← Eesti

1-23-7174/58

Obsah (7)§ 184§ 68§ 54§ 55§ 25§ 26§ 56

1-23-7174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2024.a Tallinn Kohtuasja number 1-23-7174 Kohtukoosseis Eesistuja Orvi Koik, liikmed Pave

§ 184lg 2 p 2 järgi Apelleeritud kohtuotsus Pärnu Maakohtu 4.

aprilli

  1. a otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Süüdistatava Jānis Skarbiniksi kaitsja vandeadvokaat Paul Järve Prokurör ringkonnaprokurör Elle Keeman Süüdistatav Kaitsja Jānis Skarbiniks, isikukood: 38001190419; elukoht: XXX, viibib vahistatuna Tallinna Vanglas; kodakondsus: Läti Vabariigi kodanik; emakeel: läti keel; haridus: XXX; töökoht: XXX; varem karistatud Euroopa Karistusregistrite infosüsteemi andmetel narkokuritegude eest 1-l korral. Kahtlustatavana kinni peetud 26.08.2023.a, 28.08.2023.a kohaldati tõkendina vahistamine. Vandeadvokaat Paul Järve RESOLUTSIOON Jätta Pärnu Maakohtu
  2. aprilli 2024 otsus kriminaalasjas nr 1-23-7174 muutmata. Kaitsja apellatsioon jätta rahuldamata. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. Pärnu Maakohtu
  4. aprilli 2024 kohtuotsusega üldmenetluses tunnistati Jānis Skarbiniks süüdi

184 lg 2 p 2-§ 25 lg 2-§ 26 lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks vangistus 5 aastat.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistus karistusaja hulka ning loeti karistuse kandmise aja alguseks 26. august 2023.a. Tõkend- vahistamine jäeti muutmata ja tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

§ 54

lg 1, 3 alusel saata Jānis Skarbiniks lisakaristusena Eesti Vabariigist välja ning kehtestada talle sissesõidukeeld 5 aastaks.

§ 55

lg 2 kohaselt arvutatakse sissesõidukeelu tähtaega Jānis Skarbiniksi väljasaatmisest. 1.2 Sama otsusega lahendati ka konfiskeerimisega, menetluskuludega ja asitõenditega seonduv. 2. Jānis Skarbiniksit süüdistati

§ 184lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritavas kuriteos.

  1. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatava Jānis Skarbiniksi kaitsja Paul Järve. Kaitsja taotleb tühistada Pärnu Maakohtu (Rapla kohtumaja)
  2. aprilli
  3. a kohtuotsus käesolevas kriminaalasjas osaliselt, järgmises: Janis Skarbiniksi süüdimõistmises, karistamises, sundraha, menetluskulude väljamõistmises, konfiskeerimises ja lisakaristuse mõistmises

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26lg 1 järgi.

Teha uus kohtuotsus, millega mõista Janis Skarbiniks õigeks ja vabastada ta vahi alt. Tagastada Janis Skarbiniksile mobiiltelefon Apple iPhone. Jätta õigeksmõistmise korral kõik Janis Sklarbiniksi menetluskulud riigi kanda. 3.1 Kaitsja hinnangul rikkus maakohus Janis Skarbiniksi

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26lg 1 järgi süüdi tunnistamisel oluliselt menetlusõigust (eeskätt Kr

MS § 3051 lg-t 1 läbi KrMS § 339 lg 2), mis viis omakorda materiaalõiguse ebaõigele kohaldamisele. 3.2 Maakohus asus seisukohale, et Janis Skarbiniksi ütlused on vastuolulised, ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed ning jättis need kõrvale. Kohtuotsuses ei märgita täpsemalt, milliseid ütlusi kohus peab ebausaldusväärseteks, kas nad on täielikult ebausaldusväärsed või osaliselt või on üksnes mõned ütlused ja mõnes osas ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed. 2

(12)Janis Skarbiniks on üle kuulatud antud kriminaalasjas korduvalt. Kahtlustatavana ülekuulamisel
  1. augusti
  2. a.,
  3. septembri
  4. a süüdistatav ei räägi, et sai aru, et pakis võisid olla narkootikumid, ainult
  5. oktoobri 2023.a kui osaleb juristist kaitsja Kraizmer väidab süüdistatav, et sai aru, et pakis võivad olla narkootikumid. Janis Skarbiniks ütles kohtus, et tegi seda Kraizmeri tungival soovitusel. Sugulased olid sunnitud otsima Janis Skarbiniksile uue kaitsja, sest juristist kaitsja ei olnud usaldusväärne ja ei täitnud oma kaitseülesannet. Kolmel ülekuulamisel on süüdistatav rääkinud asjast ühte moodi ja jäänud selle juurde kindlaks . Ühel korral ja ühe lausega (ilmselgelt mitte vabatahtlikult) on ta öelnud midagi muud. Võimalik, et Janis Skarbiniksile ei tõlgitud antud ülekuulamist emakeelde, vaid vene keelde. Selles olukorras on kohtualuse kõikide ütluste kui ebausaldusväärsete kõrvalejätmine ainetu ja ka põhjendamata. 3.3 Maakohtu järeldused p 18 on oma olemuselt suurel määral oletuslikud ja nendega püütakse täita tühimikku süüdistusakti selles lahtris, kus peaksid asuma tõendid Skarbiniksi informeerituse kohta XXX kinnistul asunud pakist ja selle sisust, pole võimalik nendega nõustuda. Kohtule ei ole esitatud ühtegi otsest ega ka kaudset tõendit sellest, et Janis Skarbiniks teadis (või isegi aimas), et XXX kinnistul asuvas pakis, mida ta läks viima teise kohta, võis olla kokaiin. Kõik järeldused, mis on tuletatud menetleja ja prokuratuuri poolt ja antud kohtuotsuse p-s kohtu poolt üle võetud, lähtuvalt sellest oletusest, et tegemist on kokaiiniga, on ainetud. Kohtuotsuse väide kokaiini suurest kogusest ja suurest väärtusest, mis vajavat usaldusväärset isikut pakki ümber matma, ei ole kooskõlas sagedaste uudistega sellest, et tonnides kokaiini on saadetud umbmäärasele aadressile või sadamasse, kus see on juhuslikult leitud. Selle kõrval on Janis Skarbiniksile ümbermatmiseks kätte juhatatud pakk täiesti tühine kogus. Ka ei näita ümbermatjale pakutud 500 eurot ja sõiduraha mingit erilist usaldussuhet. Need oletuslikud seisukohad ei lükka kuidagi ümber Janis Skarbiniksi kirjeldust sellest, kuidas temale paki ümbermatmise ülesannet pakuti, palju selle eest maksti ja ennekõike seda, et ta ei teadnud, et tegemist on kokaiiniga. 3.4 Kaitsja maakohtu p 19 järeldusega ei nõustu. Tegemist ei ole üksnes hinnangutega Janis Skarbiniksi selgitustele vaid ka olukorraga, kus kohus üldse ei põhjenda, mis siis veenis kohut väitma, et süüdistatav teadis kokaiini olemasolust ja/või sellest, mis põhjustas temas nn eksliku ettekujutuse narkoainest. Kohus ei hinda ka kohtuistungil arutusel olnud küsimusi, et puuduvad igasugused tõendid, mis kinnitaks, et Janis Skarbiniks teadis või et tal oli põhjust arvata, et pakis on kokaiin või muu narkootiline aine. Kohus ei hinda, et paki väljavõtmisel peidikust XXX kinnistul on videost näha, et Janis Skarbiniks ei ava pakki ja ei uuri selle sisu. Ka ei hinda kohus Janis Skarbiniksi väited sellest, et pakis võis olla raha, väärisesemed jne. Kohtuotsuses ei tehta konkreetset vahet sellel, mida Janis Skarbiniks pidi oletama, kas pakis on kokaiin või mingi suvaline narkoaine, kuid ometi esitab kohus väidetava kuriteo raskust hinnates rahalised kaalutlused just kokaiini hindade najal. 3.5 Apellant on seisukohal, et kohus omistas Janis Skarbiniksile liigse kergekäelisusega väidetava teadmise pakis olevast kokaiinist. Tegelikkuses ei tõenda seda miski. On ju ilmne, et Janis Skarbiniks käitles
  6. augustil
  7. a pakendit nisujahuga. Kriminaalasja materjalide järgi ei olnud Janis Sarbiniks kordagi puutumuses narkoainega. Tema teadmine või mitteteadmine paki sisust enne, kui tema sellega kokku puutus on välja selgitamata. Selles olukorras oleks Janis Skarbiniks tulnud õigeks mõista nagu taotles kaitsja kohtuistungil. 3
(12)3.6 Kaitsja leiab, et ECRISe väljatrükk ja ning Prantsusmaa Rodezi kohtu 13.06.2018.a otsus ei ole lubatavad tõendid. Kaitsja hinnangul ei ole ECRISe näol tegemist ametliku organisatsiooniga, kes omaks tõendipõhist juurdepääsu karistusregistrile ning väljatrüki näol ei ole tegemist usaldusväärse tõendiga, mis võiks anda kohtule võimaluse arvestada, kas isik on karistatud. Kaitsja viitab karistusregistri seaduse § 29 lg 1, 3 ning § 30 lg 1 p
  1. Prantsusmaa Rodezi kohtu
  2. juuni
  3. a otsus on saadud Euroopa uurimismääruse alusel ning kinnitab ECRISest saadud andmeid Jānis Skarbiniksi süüdimõistmise ja karistamise kohta narkokuriteo toimepanemise eest. 3.7 Apellant on endiselt seisukohal, et prokuratuur ei esitanud maakohtule selliseid tõendeid Janis Skarbiniksi varasema karistatuse kohta, mis lubaks asuda seisukohale, et need tõendid on saadud seaduslikult ja et nad tõendavad, et Janis Skarbiniksile mõistetud karistus ei ole käesolevaks ajaks kustunud. Kaitsja leiab, et sellised dokumendid, nagu on kohtuotsus kriminaalasjas, peaks olema esitatud usaldatava tõlkega s.o vandetõlgi poolt tõlgituna. Ka ei ole mõistlik, et prokuratuur mingitele dokumentidele, mis ta esitab, lisab omapoolse täiendava nimekirja väljenditest (sõnadest), mida pole korralikult või üldse tõlgitud. ECRIS pole kaitsja hinnangul ametlik Euroopa Karistusregistrite infosüsteem, vaid tegemist on tööle asumise eelse EL-karistusregistri kontrolliga. ECRIS on karistusregistri tõendite pakkujaga, kes annab neid välja raha eest (79 euro nn tk). Ka ei ole mõistetav, et kohtuotsuse sisu tuleb tõlgendada mitteametliku organisatsiooni õiendi alusel ja kohtotsusest endast pole võimalik välja lugeda, millal karistus algab ja lõpeb. Prokurör esitas kohtule Prantsuse kohtuotsuse tõlke, kuid ER ei ole vandetõlk. Tõenditega koos esitas prokurör kirjavahetuse Prantsusmaa esindajaga, kes on lisanud kirjale selgesõnalise märkuse, et seda kirjavahetust ei või kasutada kohtumenetluses (vt
  4. veebruari
  5. a kirjad P.Paukštis ja Baudin Thouvenot ). Kohtuotsuses p 13 viidatakse Riigikohtu lahendile nr 1-17-10162, kuid on jäänud tähelepanuta sama lahendi p 32 märgitu. Ka on Riigikohus leidnud, et mingil juhul ei tohiks arvesse võtta kustunud karistusi. Maakohus pole selgesõnaliselt tuvastanud, kas kohtu arvates on Janis Skarbiniksi karistus kustunud, või mitte. Kui ei ole, siis mille alusel. Poleks mõistetav, kui kohtuotsuse välja andnud riigis loetaks isiku karistus kustunuks ja mõnes muus Euroopa riigis mitte. 3.8 Kokkuvõtvalt ei ole tuvastatud, et Janis Skarbiniks teadis, mida sisaldas pakk, mille ta pidi saadud ülesande kohaselt panema teise kohta; kohtueelses menetluses ei ole Janis Skarbiniksi käes, tema juures, tema autos tuvastatud narkootilisi aineid; jälitustoimingute raames pole nähtud Janis Skarbiniksi käitlemas narkoaineid, sh kokaiini; menetluse käigus on tuvastamist leidnud, et Janis Skarbiniks käitles ligemale 1 kg nisujahu, teisaldades selle XXX kinnistult teise kohta ja mattes metsa alla. Seega on

§ 184

lg 2 p 2 ja

§ 25

lg 2 ning

§ 26lg 1 objektiivne koosseis täitmata.

Subjektiivsest küljest eeldab kirjeldatud tegu tahtlust kõigi objektiivse koosseisu asjaolude suhtes. Kaitsja hinnangul ei piisa maakohtu oletuslikust järeldusest, et Janis Sarbiniks pani temale süüks pandud teo toime kavatsetult. Igasugune tahtluse vorm on tõendusteta ja subjektiivne koosseis täitmata. Seega tuleb Janis Sarbiniks temale esitatud süüdistuses täielikult õigeks mõista. 3.9 Lahendades küsimuse asitõenditest on kohus mingil põhjusel jätnud Janis Skarbiniksilt ära võetud mobiiltelefoni Apple iPhone temale tagastamata, tagastades üksnes Puma logoga nokamütsi. Kaitsja hinnangul on tegemist eksliku seisukohaga, sest mobiiltelefon on piisavalt väärtuslik ja pole ka mingit konkreetset põhjust, miks seda telefoni ei peaks Janis Skarbiniksile tagastama. 4

(12)3.10 Janis Skarbiniksi isikuandmete kohta saab öelda järgmist, et ta on tööealine ja omab kindlat töökohta, on abielus ja tal on 3 last. Ta on kinnitanud , et ligemale 6 aasta jooksul pole ta toime pannud kuritegusid. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS:
  1. Ringkonnakohtu istungil jäi kaitsja apellatsioonis toodu juurde ning süüdistatav toetas kaitsja esitatud apellatsiooni. 4.1 Prokurör ei toetanud apellatsiooni ja taotles jätta apellatsioon rahuldamata ning maakohtu otsus muutmata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
  2. Kohtukolleegium, tutvunud kohtuasja materjalide ja esitatud apellatsiooni väidetega ja kuulanud ära kohtumenetluse pooled, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja tühistamisele ei kuulu. 5.1 Kaitsja apellatsioonis toodule, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine ei ole jälgitav, tuleb kolleegiumil märkida järgmist. Üldjuhul on kohtuotsuse põhistamise kohustuse (KrMS § 3051 lg 1) rikkumine - sh näiteks kohtuotsuse põhistuse ebapiisavuse või -veenvuse korral - käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kolleegium leiab üksmeelselt, et käesoleval juhul ei ole tegemist kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 mõttes, kuna maakohtuniku siseveendumuse kujunemine süü küsimuse otsustamisel on kohtuotsuse lugejale jälgitav ning maakohtule ei ole alust ette heita järelduste meelevaldsust. Maakohus on järginud süü küsimuse otsustamisel kriminaalmenetluse seadustikust tulenevaid tõendite hindamise põhimõtteid ja kohtuotsuse põhistamise nõuet. Maakohtu otsuses on piisava põhjalikkusega kajastatud tõenditele antav hinnang ja kohtuniku siseveendumuse kujunemise tee. 5.2 Esitatud apellatsioonis taotleb kaitsja maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Kohtukolleegium ei nõustu apellatsiooni järeldusega, et kohus on hinnanud tõendeid kallutatult ja rikkunud KrMS § 61 lg 2 sätestatut. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse järgi. Kaitsja taotleb maakohtu poolt hinnatud tõendite ümberhindamist ning õigeksmõistva otsuse tegemist. Asjaolu, et kaitsja ei ole nõus maakohtu poolt tõendite hindamisel tehtud järeldusega, ei anna alust tuvastada, et maakohus poleks tõendeid hinnanud. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kõigi tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel KrMS § 61 lg 2 järgi eeldab tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. See, kas kohus on pidanud mingit tõendit teisega võrreldes eelistatuks aprioorselt või on jõudnud sellele järeldusele tõendeid kogumis hinnates, on tuvastatav kohtuotsuse põhjenduste alusel (RKKKo nr 3-1-1-88-06, 3-1-1-4-07). 5
(12)5.3 Kohtukolleegium juhib tähelepanu ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-17-03 väljendanud seisukohale, mille kohaselt kriminaalmenetluses lasub tõendite esmase hindamise kohustus esimese astme kohtul. Riigikohtu praktikas on ringkonnakohtu tõendite hindamist puudutavate volituste osas asutud seisukohale, et ringkonnakohtul on õigus esimese astme kohtu poolt kriminaalasjas kogutud tõenditele antud hinnangut muuta vaid siis, kui selleks on veenvad põhjused. Lisaks sellele on Riigikohtu kriminaalkolleegium otsuses nr 3-1-1-77-05 märkinud, et kui erinevad kohtud hindavad tõendeid ning nendest tehtavaid järeldusi olulisel määral erinevalt, peab ringkonnakohus lisaks omapoolsele tõendite analüüsile näitama ära ka esimese astme kohtu poolt tõendite hindamisel tehtud vead, mis kinnitavad kohtuliku uurimise ühekülgsust või puudulikkust ja mis viivad enda koostoimes või ka eraldivõetult maakohtu järeldused mittevastavusse faktiliste asjaoludega. 6. Vastuseks apellatsioonide etteheitele, et maakohus ei ole arvestanud süüdistatava Janis Skarbiniksi ütlustega ning maakohtu otsusest ei selgu, milliseid ütlusi peab kohus ebausaldusväärseteks, kas ütlused on täielikult või osaliselt ebausaldusväärsed, märgib kohtukolleegium järgmist. Maakohtu otsusest on üheselt arusaadav, et maakohus pidas ebausaldusväärseks ja ennastõigustavaks süüdistatava ütlusi, selle kohta, et ta ei teadnud pakki ümber peites, et selles on narkootiline aine. Tema arvas, et seal võib olla raha, väärisesemed või dokumendid. Ka süüdistatava ütlusi, et kaitsja soovitusel ütles kahtlustatavana ülekuulamisel, et sai aru, et pakis võivad olla narkootikumid, luges samuti maakohus ebausaldusväärseks (vt I kd, tl 220). Maakohus pidas süüdistatava ütlusi ebausaldusväärseks osas, milles vastuolud kohtueelsel uurimisel antud ütlustega ja ka osas, milles vastuolud teiste tõenditega. Maakohus viitas eelnevalt ka tõenditele (I kd, tl 219-219 pöördel), millest nähtus üheselt, et on selgelt aru saada, et pakend sisaldas valget ainet, siis on üheselt mõistetav ka see, miks ei pidanud maakohus usaldusväärseks süüdistatava versiooni sellest, et tegemist võis olla tema arvates raha, väärisesemete või dokumentidega. Seega on üheselt arusaadav, milliseid süüdistatava ütlusi ja miks pidas maakohus ebausaldusväärseteks ning kaitsja sellised väited on ainetud. 6.1 Kohtukolleegium viitab siinjuures kohtupraktikas väljendatud seisukohale, et tõendi usaldusväärsus on küsimus sellest, millise kaalu omistab talle tõendi hindaja, kõrvutades ja analüüsides seda koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega (vt RKKKo nr 3-1-1-19-05, 3-11-77-05). Maakohus on otsuse järeldustes toetunud maakohtu istungil vahetult uuritud tõendite kogumile ning maakohus ongi kõrvutanud ja analüüsinud süüdistatava ütlusi koostoimes teiste asjas kogutud tõenditega. Antud põhimõtete kohaselt ei ole asjakohased apellandi etteheited kohtule, et otsuse tegemisel ei võetud arvesse just kogu mahus süüdistatava ütlusi ja esitatud kaitseversiooni. Kohtuasjas puuduvad tõendid, mis kinnitaksid just süüdistatava Janis Skarbiniksi versiooni. 6.2 Apellant jätab tähelepanuta ka selle, et kohtupraktika kohaselt on usaldusväärsuse hindamise kriteeriumiteks ka sellised asjaolud, kas ütlused on järjepidevad või sisaldavad vasturääkivusi, kas kohtus ja kohtueelsel uurimisel antud ütlused on vastuolulised, kas ütlustes on lahknevusi teiste ütlustega või teiste kogutud tõenditega ning kas ütlused on eluliselt usutavad (vt RKKKo nr 3-1-1-10-17, p 8). Kolleegiumil tuleb asuda seisukohale, et süüdistatava eelviidatud väited ei ole ka eluliselt usutavad. Olukorras, kus nähtub üheselt, et pakend sisaldab valget ainet, pole eluliselt usutav, et valgesse ainesse pakendaks keegi omakorda veel väärisesemeid, dokumente või raha. See, et menetelja peitis valgesse ainesse 6
(12)jälitusseadme ei ole võrreldav väärisesemete, dokumentide või raha peitmisega kellegi suvalise isiku poolt. Maakohus ongi oma otsuses analüüsinud süüdistatava ütlusi tervikuna, hinnanud, kas ütlused on järjepidevad, kas ütlustes on lahknevusi teiste kogutud tõenditega, kas riimuvate tõendite kogum suurendab kajastatava asjaolu tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. Seega ei saa nõustuda kaitsjaga selles, et maakohus on lugenud süüdistatava ütlused lihtsalt ebausaldusväärseks, hindamata neid ütlusi. 6.3 Maakohtu otsuse põhiosas viidatud ja analüüsitud tõendid kummutavad üheselt süüdistava kaitseversiooni ning kolleegium nõustub sellega. Selliseid kaitsjate väiteid peab kolleegium otsituks. Ühtlasi on ainetu ka kaitsja väide, et maakohus ei oleks justkui arvestanud süüdistatava poolt märgitut, et kahtlustatavana ülekuulamisel öeldu, et sai aru, et pakis võivad olla narkootikumid, oli tema eelmise kaitsja poolt soovitatud. Maakohus on üheselt süüdistatava sellistele ütlustele viidanud (vt I kd, tl 219). Asjaolu, et mingil hetkel otsustas Janis Skarbiniks enda seisukohta muuta, sh enda poolt valitud kaitsja soovitusel ja anda asja kohta teistsuguseid ütlusi ehk tunnistada tegu, ei too kaasa süüdistatava õigeksmõistmist. Kolleegium juhib apellandi tähelepanu asjaolule, et maakohus ei ole rajanud süüdimõistvat kohtuotsust sellele, et süüdistatav end kohtueelsel uurimisel süüdi tunnistas. See, millise kaitsetaktika isik valib on ainult tema enda ja tema kaitsja valik, seega selliseid kaitsja esitatud argumente peab kolleegium otsituks. Kaitsja väide, et Janis Skarbiniksile ei tõlgitud ülekuulamist emakeelde vaid vene keelde ning süüdistatava poolt valitud jurist ei olnud usaldusväärne ja ei täitnud kaitseülesannet, on oletuslik, sest konkreetsetele tõenditele, mis kaitsja sellist väidet kinnitaks apellatsioonis viidatud ei ole. 6.4 Maakohus ei ole pelgalt otsuse p 18 märgituga lugenud tõendatuks asjaolu, et süüdistatav oli teadlik või isegi aimas, et XXX kinnistul asuvas pakis, mida ta viis teise kohta, oli kokaiin. Maakohus asus seisukohale, et selliselt on tõendatud see, et süüdistatav ei olnud pelgalt juhuslik isik, kes saadeti Lätist Eestisse ühte pakki ümber peitma, vaid tegemist oli usaldusväärse isikuga. Apellant on läbivalt apellatsioonis maakohtule ette heitnud, et maakohtu motiivid ei ole arusaadavad ega asjakohased ning on oletuslikud. Samas põhinevad enamjaolt põhjendused, miks tuleb kaitseversiooni kuriteosündmusest pidada eluliselt usutavamaks kui süüdistusväiteid, oletustel ja süüdistatava osaliselt ebausaldusväärsetel ütlustel. Ka on ainetu kaitsja väide, et võrreldes leitud kokaiini kogust tonnides kokaiiniga, mis on kuskilt sadamast leitud, on tegemist tühise kogusega. Ka varasemas kohtupraktikas, kus kaitsja on olnud kohtumenetluse pooleks, on leitud, et 1468 grammi puhta kokaiini toomine Leedu Vabariigist Eestisse omab nn rahvusvahelist mõõdet (vt nt RKKKo nr 1-182232, p 72). Seega sellised kaitsja väited on otsitud ja jäävad tagajärjetuks. 6.5 Maakohus on hinnanud süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning kolleegium ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuriteo tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse 7
(12)tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. Apellant jätab tähelepanuta, et KrMS § 61 lg 2 eeldabki tõendite kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõendile tugineda. Seejuures tuleb hinnata tõendeid kogumis, mitte eraldi nagu apellant on seda apellatsioonis teinud. 6.6 Eluliselt ei ole ustutav kaitseversioon, et süüdistatav ei teadnud või tal polnud põhjust arvata, et pakis on kokaiin või muu narkootiline aine. Saades juhise minna üksikusse kohta, täpsete korralduste alusel (see nähtub üheselt teo tehioludest, sest süüdistatav teab täpselt kust ja mida otsida). Võttes pakendi, sh hoides käes kilekotti, et pakendit mitte kätega puutuda ning pakendiks on must läbipaistev kilekott, millest läbi on nähtav läbipaistev vaakumpakend valget värvi ainega, ei ole võimalik kuidagi jaatada kaitseversiooni, et süüdistatav ei teadnud või tal polnud põhjust arvata, et pakis on kokaiin või muu narkootiline aine. 6.7 Märkimist väärib seegi, et juhul kui süüdistatav otsustab end kaitsta aktiivselt, peab ta ka ise esitama tõendeid oma väidete õigsuse kinnitamiseks või vähemalt looma menetlejale reaalse võimaluse nende väidete kontrollimiseks. Kui end aktiivselt kaitsev süüdistatav jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust enda väidete kontrollimiseks, pole alust rääkida kahtlusest, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kolleegium asub seisukohale, et süüdistatav Janis Skarbiniks ei ole avaldanud mitte ühtegi nime, kellelt sai väidetava korralduse/palve minna pakki teisaldama, mistõttu oli välistatud süüdistaja ja kohtu võimalus kontrollida tema poolt esitatud kaitseversiooni. Süüdistatav märkis kohtuistungil, et tuli Eestisse, et teisaldada pakend ning tema arvates võisid olla pakendis raha, väärtesemed või mingid dokumendid. Süüdistatav ei ole loonud tegelikkuses menetlejale reaalset võimalust, mis võimaldaks kontrollida toodud väidete õigsust ning ei ole teinud menetlejale kättesaadavaks andmeid, mis võimaldasid esitatud kaitsepositsiooni hinnata. Seda ei ole täpsustanud ka kaitsja ristküsitluse käigus. Ka ei selgu, mille põhjal või miks arvas süüdistatav, et tegemist on raha, väärtesemete või mingite dokumentidega, mis on pakendatud valge aine sisse. Seega selliselt esitatud väide on käsitatav üksnes paljasõnalise kaitseväitena ning tõendite kahtluse alla seadmiseks ei piisa abstraktsest väitest, et tuli lihtsalt pakki teisaldama ja sai selle eest raha ning arvas, et pakk sisaldab mingeid esemeid. 6.8 Asjaolu, et süüdistatav ei avanud pakki ega uurinud selle sisu paki väljavõtmisel peidikust, ei saa aga eraldivõetult olla süüdistatava Janis Skarbiniksi suhtes ei süüstavaks ega ka õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. Tegemist on puhtteoreetiliste väidetega, mille vastu saab püstitada vastupidise sisuga teoreetilisi väiteid. Nii ei ole ju välistatud, et süüdistatav ei pidanudki paki sisu uurima, sest oli teadlik juba paki sisust või vaatas kilekotti alles autos, selliseid oletusi ja puhtteoreetilisi väiteid, mis ei põhine tõenditel, vaid erinevatel arvamustel, on võimalik püstitada lõputult. Nagu eespool märgitud, siis oli must kilekott läbipaistev, seega puudus igasugune vajadus peidukohas olnud pakki avada või selle sisu uurida. 6.9 See, et tegelikkus käitles süüdistatav 26. augustil 2024 nisujahu ei tingi süüdistatava õigeksmõistmist. Puudub igasugune alus asuda seisukohale, et 8
(12)süüdistatav oli teadlik, et narkootiline aine, käsiloleval juhul kokaiin oli politsei poolt asendatud nisujahuga. Seega on täidetud objektiivne koosseis. Ühtlasi väärib märkimist, et konkreetne aine ei kuulu teo objektiivsesse koosseisu ja aine konkreetne liik ei pea olema hõlmatud süüdistatava tahtlusega, seega ei ole oluline kaitsja seisukoht, et süüdistatav ei teadnud, et pakendis on just kokaiin. Subjektiivse koosseisu osas märgib kaitsja vaid, et ei piisa maakohtu oletuslikust järeldusest, et süüdistatav pani toime teo kavatsetult. Mingeid sisulisi argumente kaitsja esile ei too, mis kummutaksid maakohtu järelduse, et süüdistatav on pannud teo toime kavatsetult. Seega selline kaitseväide, mis on sisutühi, jääb tagajärjetuks. Tahtluse olemasoluks peab isik teadma või vähemalt pidama võimalikuks, et käitleb narkootilist ainet. Kokkuvõtvalt tuleb kolleegiumil märkida, et kohtupraktika kohaselt ei piisa süüdistusversiooni ümberlükkamiseks paljasõnaliste kritiseerivate argumentide esitamisest, vaid enda kaitseversiooni tuleb ka aktiivselt tõendada. Kui kaitsja leiab, et prokuratuuri tõendid ei kajasta mingit asjaolu õigesti, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid (vt nt RKKKo nr 1-18-2232, p 66). Enamjaolt on kaitsja esitanud paljasõnalisi kritiseerivaid argumente ning need ei lükka tegelikkuses süüdistusversiooni ümber.
  1. Kaitsja asub seisukohale, et
  2. juuni 2018 Prantsusmaa Rodezi kohtu otsus ja ECRISe väljatrükk on lubamatud tõendid. Kolleegium sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on võtnud otsuses seisukoha kaitsja poolt vaidlustatud tõendite osas. Maakohus asus üheselt seisukohale, et nimetatud tõendid on lubatavad ja nende usaldusväärsuses ei ole põhjust kahelda (I kd, tl 219 pöördel-220). Maakohus käsitles üksikasjalikult kaitsja Paul Järve väiteid kohtuotsuse ja väljatrüki kohta ning andis ammendava vastuse. Kolleegium ei pea analüüsima apellatsioonis esitatud samasisulisi argumente, sest apellatsioonis kordab apellant samu väiteid, mida esitas maakohtus ning millele maakohus on ammendavalt vastanud ning apellatsioonis toodu ei kummuta maakohtu seisukohta, mistõttu kogutud tõendeid ei saa apellatsioonis toodud põhjendusel lubamatuks ega ebausaldusväärseks pidada. 7.1 Kolleegium peab vajalikuks märkida vaid järgmist. Millistel tõenditel põhineb kaitsja väide, et ECRISe näol ei ole tegemist ametliku organisatsiooniga, seda apellatsioonist ei selgu. Euroopa karistusregistrite infosüsteemist (ECRIS) päringu tegemine on üheselt kooskõlas KarRS § 29-32 sätetega. Ka ei selgu apellatsioonis, millel põhineb kaitsja seisukoht, et kohtuotsus peaks olema tõlgitud vandetõlgi poolt. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et kui kaitsja ja süüdistatav leiavad, et prokuratuuri tõendid ei kajasta mingit asjaolu õigesti, peavad nad enda väidete kinnituseks esitama oma tõendeid. Seega kui kaitsja kahtles kohtuotsuse tõlke õigsuse, tulnuks kaitsjal esitada omapoolne tõlge näidates ära tõlkevead. Pelgalt kaitsja arvamuse alusel ei ole alust kahelda tõlke õigsuses. 7.2 Apellant asub seisukohale, et maakohus on viidanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 1-17-10162, kuid jätnud tähelepanuta märgitud otsuse p
  3. Kolleegiumil tuleb märkida, et apellant viitab ainult p 32, kuid jätab ise tähelepanuta maakohtu poolt viidatu ning ka ülejäänud seisukohad nimetatud lahendis (p 33-40). Ka varasemalt on Tallinna 9
(12)Ringkonnakohus asunud seisukohale, et sellistele andmetele saab tugineda nii süüdistatavat iseloomustavate andmetena ning seda saab arvestada mõistetava karistuse individualiseerimisel eripreventiivses tähenduses kui ka korduvuse arvestamisel, kui on lisaks ECRISle lisatud ka süüdimõistev kohtuotsus, millest on võimalik tuvastada, kas välisriigis toimepandud tegu vastab mõne

-is sätestatud kuriteo koosseisule (vt nt TlnRnKo nr 1203306, 1-21-5091). 7.3 Kaitsja nõustub maakohtu järeldusega, et Prantsusmaa Rodezi kohtu

  1. juuni 2018 otsus on saadud Euroopa uurimismääruse alusel. Seega selles küsimuses puudub vaidlus. Kolleegium peab vajalikuks vaid märkida, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/41/EL, art 1 lg 1 sätestab üheselt, et Euroopa uurimismäärus on liikmesriigi („taotlev riik”) õigusasutuse tehtud või kinnitatud otsus ühe või mitme konkreetse uurimistoimingu tegemiseks teises liikmesriigis („täitjariik”) eesmärgiga hankida tõendeid käesoleva direktiivi kohaselt. Põhjenduse p 34 on märgitud üheselt, et lisaks tuleks samal põhjusel taotleva asutuse või ametiisiku pädevusse jätta selle hindamine, kas asjaomast eset kasutatakse tõendina ning kas see on seetõttu Euroopa uurimismääruse objektiks. KrMS § 48937 lg 1 sätestab üheselt, et Euroopa uurimismäärus on Euroopa Liidu liikmesriigi õigusasutuse tehtud või kinnitatud taotlus menetlustoimingu tegemiseks teises liikmesriigis eesmärgiga hankida tõendeid või teises liikmesriigis asuvad tõendid üle anda või hoiule võtta, et takistada tõendina kasutatava eseme hävitamist, muutmist, eemaldamist, üleandmist või võõrandamist. 7.4 Samas leiab kaitsja, et kirjavahetust, mida prokuratuur esitas koos tõenditega ei saa kasutada kohtumenetluses, sest see on kirjas üheselt märgitud. Esiteks ei ole maakohus kasutanud esitatud kaaskirja tõendina, vaid tegemist on kaaskirjaga, millega edastati vastus Euroopa uurimismäärusele kriminaalasjades. Teiseks on maakohus kasutanud tõendina Euroopa karistusregistrite infosüsteemi (ECRIS) väljatrükki (vt I kd, tl 120-130), millest nähtub, et Janis Skarbiniksi karistuseks oli 1 aasta ning tingimisi ehk kriminaalhoolduse katseaja kestus oli 5 aastat ( I kd, tl 126-127), Prantsusmaa Roidezi
  2. juuni 2018 otsust (I kd, tl 114-119), millest nähtub, et karistus oli 12 kuud vangistust ehk 1 aasta ning seda kohaldatakse tingimis seaduses sätestatud tingimustel, mis on seadusest tulenevalt 5 aastat ja Prantsuse karistusseadustiku väljavõtet (I kd, tl 176-180). Seejuures on kohtupraktikaga kooskõlas kasutada väljavõtet teise riigi karistusseadustikust ning selle tuvastamine ei nõua õigusabitaotluse esitamist, vaid seda on võimalik tuvastada ka vabatõendiga KrMS § 63 lg 2 mõttes (vt RKKKo nr 3-1-1-35-07, p 12). Seega on ainetud kaitsja väited, et tõendid on kokku klopsitud mitmest kirjast. 7.5 Ainetu on ka kaitsja seisukoht, et maakohus ei ole tuvastanud, kas süüdistatava karistus on kustunud või mitte. Maakohus on sellele küsimusele ammendavalt vastanud (I kd, tl 220 pöördel) ning mingeid sisulisi vastuväiteid, mis maakohtu argumente kummutaks, kaitsja taas ei esita. Ka ei ole kaitsja omalt poolt esitanud maakohtule mingeid tõendeid, nt väljavõtet Prantsuse karistusseadustikust, millest tuleneks mõistetud karistuse kustumine koheselt peale katseaja lõppemist. 10

(12)8. Mõistetud karistust pole eraldi apellatsioonis vaidlustatud.

§ 184lg 2 p 2 sanktsioon näeb ette kolme kuni viieteistaastase vangistuse.

Maakohus on Janis Skarbiniksit karistanud vangistusega 5 aastat, mis jääb sanktsiooni alammäära lähedale. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat karistust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning ringkonnakohus ei tuvastanud maakohtu poolt materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks ning süüdlasele uue karistuse mõistmiseks. 9. Apellatsioonis ei ole ka lisakaristuse ega selle määra osas mingeid argumente esitatud. Maakohus on põhjendanud süüdlasele mõistetavat lisakaristust kooskõlas

§ 56

sätestatuga ning lisakaristuse kohaldamine on vastavuses süüdistatava süü suurusega. Seega ei ole maakohus lisakaristuse ja selle määra valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud lisakaristuse määra valiku aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on analüüsinud uute kuritegude toimepanemise tõenäosust ja ohu suurust. Kohtupraktika kohaselt on narkootikumidega seotud süütegudele kui sõltuvussüütegudele omane kõrge retsidiivsus. Riigikohus on korduvalt märkinud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on suurem nende isikute puhul, keda on ka varem kuritegudes süüdi tunnistatud ja karistatud, ning eeskätt nende kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika järgi suur, selleks on ka narkootikumidega seotud süüteod. Narkootikumidega seotud süüteod kahjustavad ühiskonna põhihuvi ja on seeläbi ohuks avalikule korrale. EL kodanikel on õigus liidu piires vabalt liikuda, kuid kolleegiumi hinnangul kaalub Eesti õiguskorra ja rahva tervise kaitsmise vajadus üles välisriigi kodaniku õiguse vabalt Eestis liikuda. Ka Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud korduvalt, et väljasaatmist on peetud õigustatuks just selliste kuritegude puhul nagu näiteks relvastatud rööv, vägistamine, vargus, narkokaubandus (vt Boujlifa vs. Prantsusmaa, lahend

  1. oktoobrist 1997; Baghli vs. Prantsusmaa, lahend
  2. novembrist 1999; El Boujaidi vs. Prantsusmaa, lahend
  3. septembrist 1997) (vt RKKKo nr 3-1-1-38-09, p 8).
  4. Apellatsioonis ei ole ka konfiskeerimist puudutavas osas mingeid argumente esitatud, kuid ka siin peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et ka konfiskeerimise kohaldamise osas kolleegium rikkumisi ei tuvastanud.
  5. Kaitsja on maakohtu otsust vaidlustanud ka osas, mis puudutab asitõendite suhtes võetavad meetmeid ja nimelt mobiiltelefoni Apple iPhone. Maakohtu istungil kohtuvaidluste käigus esitas prokurör ka oma seisukoha kuidas toimida asitõenditega. Maakohtu istungil ei ole süüdistatav Janis Skarbiniks ega tema kaitsja esitanud omapoolseid seisukohti asitõenditega seoses ega taotlenud asitõendite tagastamist. Kohtuotsusega asitõendite suhtes rakendatavate meetmete kohaldamise õiguslik alus tuleneb KrMS § 126 lg-st
  6. KrMS § 126 lg 3 p 2 näeb ette, et muu asitõend tagastatakse menetleja määruse või kohtuotsusega omanikule või seaduslikule valdajale. Kui sellise kaubandusliku väärtusega asitõendi omanikku või seaduslikku valdajat ei ole tuvastatud, antakse asitõend riigi omandisse KrMS § 126 lg 3 p 3 alusel või KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. 11.1 Otsustades KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt, kuidas toimida asitõenditega, peab kohus tuginema konkreetsele seaduslikule alusele ja otsustus peab olema õiguslikult ning faktiliselt põhistatud (RKKKo nr 3-1-1-51-13, p 8). 11

(12)AÕS § 34 lg 2 sätestab, et valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. AÕS § 35 lg 3 kohaselt loetakse valdus ka heauskseks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. See tähendab muu hulgas seda, et iga isik, kelle valdusest menetleja mingi asja asitõendina ära võtab, tuleb lugeda selle asja seaduslikuks valdajaks seni, kuni seaduses sätestatud korras ei ole tuvastatud, et isiku valdus on ebaseaduslik. AÕS § 34 lg-st 2 ja § 35 lg-st 3 tulenev valduse seaduslikkuse presumptsioon annab materiaalõigusliku aluse tagastada asi KrMS § 126 lg 3 p 2 korras isikule, kellelt menetleja selle asitõendina ära võttis. Selline seisukoht on kooskõlas Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määruses nr 3-1-1-35-12 väljendatud seisukohaga. 11.2 Kaitsja jätab tähelepanuta aga selle, et käsilolevas asjas isik ehk süüdistatav, kellelt menetleja asja asitõendina ära võttis, ei ole selle asja omanik ega seaduslik valdaja, sest süüdistatava kasutuses olnud sõiduauto Peugeot Läti reg. Märgiga XXXXXX läbiotsimisel leiti musta värvi kaitseümbrises sisselülitatud olekus mobiiltelefon iPhone, mille kohta süüdistatav avaldas, et see ei ole tema telefon ning selle parooli ta ei tea. Telefon oli lihtsalt autos. Seega tunnistas süüdistatav, et tal pole sellele asjale ehk mobiiltelefonile Apple iPhonele õigust ning asja seaduslik valdaja on keegi teine isik. Kokkuvõtvalt jääb ka selles osas maakohtu otsus muutmata, sest Janis Skarbiniks kellelt menetleja asja asitõendina ära võttis, ei ole selle asja omanik või seaduslik valdaja. 12. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. Janis Skarbiniksi kaitsja Paul Järve esitas ringkonnakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale 1423,33 eurot ning lisaks 610,00 eurot apellatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. KrMS § 185 lg 2 kohaselt, kui apellatsioonimenetluses tehakse KrMS § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides on apellatsioon esitatud. Kuna kohtukolleegium jätab apelleeritud kohtuotsuse muutmata ja kaitsja apellatsioon oli esitatud süüdistatava huvides, siis jäävad menetluskulud süüdistatava kanda. 13. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1; § 342 lg 3 p 1 jätab kolleegium Pärnu Maakohtu 4. aprilli 2024. a otsuse muutmata ja esitatud apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 12
(12)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.