Obsah (4)

§ 100§ 97§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Alo Noormets Otsuse tegemise aeg ja koht 27.12.2024, Võru kohtumaja asukohaga Põlvas Tsiviilasja number 2-24-14564 Tsiviilasi K.B ja B.X-

) § 101 alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise. Hagiavalduse kohaselt elavad lapsed koos laste emaga üürikorteris ning laste isa laste ülalpidamisel ei osale.

1. Kostja teatas 29.10.2024 vastuses, et esitab hagile vastulause ja nõus kompromissiga.
2. Kohus pidas asjas 11.12.2024 kohtuistungi. Kostja ei ilmunud kohtuistungile ega esitanud oma puudumise kohta mõjuvat põhjust. Laste ema selgitas istungil, et elavad kostjaga lahus juba 2 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud. Laste ema kinnitas, et soovib elatise väljamõistmist alates kohtuotsuse tegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
3. Vastavalt perekonnaseaduse (

) § 97 p-le 1 on õigustatud ülalpidamist saama alaealine laps.

§ 100

lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Sama paragrahvi

1. lõike järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides.
2. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on laste (hagejate) isa. Kohus tuvastas vastava asjaolu ka rahvastikuregistri andmetest. Laste ema kinnitusel ei ole kostja laste ülalpidamises osalenud ei elatise maksmise kaudu ega ka muul viisil. Kostja ei ole vastupidist väitnud ega tõendanud. Seega on kohtu hinnangul täidetud

§ 97

p-s 1 ja §s 100 sätestatud eeldused kostjalt hagejate kasuks elatise väljamõistmiseks. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis alaealisele lapsele olla väiksem kui

§ 101

alusel arvutatud summa.

§ 101

lg 2 järgi võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma oli 01.01.

1. a 2 seisuga 200 eurot ühe lapse kohta ja seda indekseeritakse iga aasta
2. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt eelnimetatud brutokuupalga muutusele iga aasta
3. aprillil. Järgmiseks tuleb

§ 101

lg 5 kohaselt arvestada ka seda, et vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel.

§ 101

lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Lisaks sätestab

§ 101

lg 7, et kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. 7. Kohtule arusaadavalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et riik maksab lapsetoetust (80 eurot lapse kohta kuus) laste emale, sest laste ema ise kinnitas seda kohtuistungil. Laste ema kinnitusel ei ole lapsed viimase aasta jooksul viibinud isa juures keskmiselt üle 5 ööpäeva kuus. Kostja ei ole vastupidist väitnud. Kostja ei ole ka kohtult taotlenud, et kohus vähendaks

§ 102

lg 2 III lause alusel elatist alla

§ 101

alusel arvutatud summa ning kohtule teadaolevalt ei esineks selleks ka mõjuvat põhjust. 8. Hagejad on taotlenud kohtult

§ 101

alusel arvutatava seadusjärgse miinimumelatise välja mõistmist kostjalt alates kohtuotsuse tegemisest.

§ 101

lg 2 kohaselt võib kohus väljamõistetava elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. Riigikohus on 22.06.2022 otsuses kohtuasjas nr 2-19-19160 selgitanud (p-s 18), et kui kohus mõistab elatise välja muutuva suurusena, on lahend selge ja täidetav, kui kohus on märkinud resolutsioonis elatise kogusumma ning toonud välja elatise arvutamise alused selliselt, et iga elatise suurust määrav komponent on märgitud summaliselt (eurodes). Lisaks peab resolutsioonist nähtuma, milliseid komponente tuleb perioodiliselt ümber arvutada ning millised on ümberarvutamise alused. Piisav on viide seaduse sättele, mis reguleerib elatise komponendi ümberarvutamise aluseid. Riigikohus kinnitas, et kui kohus mõistab välja elatise muutuva suurusena

§ 101lg 2 mõttes, ei pea kohus elatise suurust alates 1.

jaanuarist 2022 kuni lahendi tegemise ajani vastavas kohtuastmes kindla summana välja arvutama. Kuna osas, mis puudutab elatist alates 1. jaanuarist 2022, on elatise suuruse arvutamise alused samad, võib kohus selles osas elatise ühtselt välja mõista muutuva suurusena. Riigikohus leidis, et

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioon on selge ja täidetav, kui sellest tuleneb, et elatise suurus muutub iga aasta 1. aprillil, kui baassummat indekseeritakse vastavalt

§ 101

lg-le 3 ning

§ 101

lg-t 4 arvestades muutub summa, mis tähistab kolme protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Viidatud sätete sõnastust ei ole vaja kohtulahendi resolutsiooni kopeerida. Eelnevale kahele komponendile lisaks on

§ 101

alusel arvutatud muutuva suurusega elatise kohta tehtud kohtulahendi resolutsioonis võimalik täpsustada ka muid aspekte. Kuna alaealisele lapsele mõistetakse elatis välja kuni tema täisealiseks saamiseni, on soovitatav märkida kohtulahendi resolutsioonis lapse täisealiseks saamise kuupäev. Kohtulahendi resolutsioonis saab välja tuua ka näiteks selle, et elatise suurus muutub, kui muutub PHS §de 17 ja 21 mõttes lapsetoetuse või lasterikka pere toetuse suurus. Sel juhul tuleb välja tuua, 3 millisest ajast alates toetuse suuruse muutumist igakuise elatise arvutamise juures arvesse võetakse. 9. Justiitsministeerium on välja töötanud elatiskalkulaatori (www.just.ee/elatiskalkulaator), mille alusel on menetlusosalistel ja kohtutel võimalik lihtsustatud korras välja arvutada

§ 101alusel määratavat seadusjärgset miinimumelatist.

Selleks tuleb kalkulaatorisse sisestada lapse sünniaeg ning märkida, kellele maksab riik lapsetoetust ning mitu ööpäeva aasta jooksul keskmiselt viibib laps elatist maksva vanema juures ühes kalendrikuus. Seega kui sisestada elatiskalkulaatorisse hagejate sünnikuupäevad ning märkida, et hagejad ei ole viimase aasta jooksul kostja juures viibinud ühes kalendrikuus keskmiselt üle 6 ööpäeva ning lapsetoetus makstakse laste emale, siis moodustab

§ 101

alusel välja arvutatav seadusjärgne miinimumelatis K.B puhul 287,72 eurot kuus ja B.X-i puhul 244,56 eurot kuus. 10. Eeltoodust lähtuvalt mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni kummagi lapse täisealiseks saamiseni välja

§ 101alusel arvutatava igakuise elatise alljärgnevalt: 10.1.

K.B kasuks mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni K.B täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 287,72 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) –- 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta

1. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust; 10.
2. B.X-i kasuks mõistab kohus kostjalt alates 27.12.2024 kuni B.X-i täisealiseks saamiseni (xxxxxxxxxx) välja igakuise elatise 244,56 eurot (272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3 protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest) – 43,16 eurot (kuna K.B ja B.X-i vanusevahe on väiksem kui 3 aastat, tuleb B.X-i elatise summat vähendada 15%)), mis muutub iga aasta
3. aprillil (esimest korda 01.04.2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4. Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel vastavalt hagejate taotlusele kindlaks otsuse täitmise korra. Kuivõrd

§ 100

lg 4 sätestab põhimõtte, et elatis tuleb maksta iga kalendrikuu eest ette, siis peab kohus õiglaseks, kui kostja peab igakuise elatise maksmise kohustuse täitma hiljemalt jooksva kuu

1. kuupäevaks. Sellest lähtuvalt määrab kohus, et hagejate kasuks alates 27.12.2024 väljamõistetud igakuine elatis tuleb tasuda laste ema pangakontole hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks selgitusega "K.B ja B.X-i elatis", näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
3. Hagi hinna osas märgib kohus järgmist. TsMS § 123 alusel võetakse hagi hinna arvestamisel aluseks hagi esitamise aeg. Vastavalt TsMS § 129 lõikele 2 on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Hagejate nõue oli välja mõista

§ 101

lg 1 alusel arvutatud seadusjärgne elatis alates kohtuotsuse tegemisest kuni hagejate täisealiseks saamiseni. Seega on hagi hind kokku 4790,52 eurot [(287,72€ + 244,56€) x 9 kuud]. MENETLUSKULUD 4 13. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kummagi poole menetluskulud poolte endi kanda. /digitaalselt allkirjastatud/ Alo Noormets kohtunik 5