← Eesti

1-23-2950/39

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. november 2024, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-23-2950 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Ingeri Tamm, Ingrid Kullerkann Kriminaalasi Janar Sillandi süüdistuses KarS § 1573 lg 1 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
  2. aprilli 2024 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatava Janar Sillandi kaitsja Monica MeristoDmitrijev ja ringkonnaprokurör Marge Voogma Prokurör ringkonnaprokurör Marge Voogma Süüdistatav Janar Sillandi, isikukood: 38106255225, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Kaitsja RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. aprilli 2024 otsus osaliselt, s.o 1.1 Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi; 1.2 KrMS § 181 lg 1 alusel vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmises.
  5. Tühistatud osas teha uus otsus, millega: 2.
  6. süüdi tunnistada Janar Sillandi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. 2.
  7. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Janar Sillandi ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja määratud kohustusi : 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – XXX ; 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 2.3 KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustada Janar Sillandit käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 2.4 Katseaja algust arvata kohtuotsuse kuulutamisest
  8. novembrist
  10. Mõista Janar Sillandilt Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 1230 eurot.
  11. Vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot jätta süüdistatava Janar Sillandi kanda.
  12. Muus osas jätta kohtuotsus muutmata.
  13. Ringkonnaprokurör Marge Voogma apellatsioon rahuldada osaliselt. Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijevi apellatsioon jätta rahuldamata. Süüdistatav Janar Sillandil tuleb tasuda väljamõistetud sundraha ja kaitsja tasu otsusele lisatud makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras Edasikaebamise kord Kassatsiooni esitamise õigus on prokuratuuril, advokaadist kaitsjal või teistel kohtumenetluse pooltel advokaadi vahendusel. Kassatsiooni võib esitada advokaadi vahendusel ka isik, kes leiab, et ta oleks pidanud olema kaasatud menetlusse kannatanu või kolmanda isikuna. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik
  14. Janar Sillandile esitati süüdistus karistusseadustiku (KarS) § 1573 lg 1 järgi selles, et tema, ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L.L. aga, sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L.L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. L.L. on korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult väljendanud soovi, et Janar Sillandi ei sekkuks tema eraellu, jätaks teda ja tema pere rahule. Kannatanu soovist hoolimata Janar Sillandi igapäevaselt ja kuude kaupa on saatnud L.L. a Facebook Messengeri kontole alandava, solvava ning mõnitava sisuga sõnumeid. Ajavahemikus
  15. oktoober 2021 –
  16. detsember 2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook Messengeri kontolt Janar JS L.L. a kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas, alandas ja hirmutas L.L. a (näiteks
  17. oktoober 2021 nimetas Janar Sillandi L.L. a debiiliks ja jobuks ning kirjutas „kas kallike polegi enam õnnelik ja võtab pisara silma?“ ja „haige eit 2 oled“;
  18. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde jäädagi“, „haige kodanik oled“, „oled ju jobu“;
  19. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „jobu“, “sa L.L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollus“, „sest sa oled rumal“;
  20. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas või ema maha müüma“;
  21. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et tibi olla lõpuni“;
  22. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „ajudeta inimene“, „tõsine hälvik oled L.L. “, „ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“;
  23. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „siis kui oli aeg asjad selgeks rääkida siis sa irvitasid näkku ja tõmbasid teise mehega ringi“;
  24. oktoober 2021 kirjutas L.L. ale: „sa mine ime tõnnikese noksi“, „jobu“, „kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse tegema“, „kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb“, „Pajusti linnuke oled, ei muud midagi“, „kahe persega pajusti printsess“;
  25. november 2021 kirjutas L.L. ale: „staar perelõhkuja L.L. “, „kui rääkida oli vaja siis käisid keppisid teisega ringi“, „klouni kari olete oma olemuselt“;
  26. november 2021 kirjutas L.L. ale: „laps olgu hommi minu juures“, „siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“;
  27. november 2021 kirjutas L.L. ale: “ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „Pajusti linnuke, meeste lõbustaja“, „jooksik“, „väärtuseta naine“, „sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „on sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „madal“, „sulle sobivad ju kõik“, „pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „kuhu iga pajusti vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“;
  28. november 2021 kirjutas L.L. ale: „sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“;
  29. november 2021 kirjutas L.L. ale: „sa oled eriline lehtsaba“, „vastik värdjas oled oma käitumisega“, „hargita rohkem oma jalgu“, „oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „jooksid minema, et Tõnisel rohkem raha“, „haige perelõhkuja“, „sina nikkusid ringi“, „ja lõhkusid pere“, „oi sa oled rott“, „ja lehtsaba“;
  30. november 2021 kirjutas L.L. ale: „ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „sa oled nii madal inimene L.L. “;
  31. november 2021 kirjutas L.L. ale: „kas vitt nii sügeles“, „lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“;
  32. november 2021 kirjutas L.L. ale: „sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“, „perelõhkuja“, „Pajusti lehtsaba“;
  33. november 2021 kirjutas L.L. ale: „väärtusetu pajusti lehtsaba oled“, „ainul koha täide oled ja hea kotte tühjendada“;
  34. detsember 2021 kirjutas L.L. ale: „mis puue sul on?“, „täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“;
  35. detsember 2021 kirjutas L.L. ale: „saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „nime lisan juurde“, „sinu debiilne iba“ jne). Janar Sillandi jätkas häirivate, solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist ka kriminaalasja menetluse ajal, saates L.L. ale sõnumeid kuni
  36. aasta jaanuarini. L.L. kardab Janar Sillandit ka seetõttu, et
  37. märts 2020 kella 13.40 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas XXX külas Janar Sillandi takistas enda juhitud sõidukiga L.L. a poolt juhitud sõidukit selliselt, et möödus L.L. a sõidukist ja põhjendamatult aeglaselt sõitis L.L. a sõiduki ees. Kui L.L. püüdis sooritada Janar Sillandi sõidukist möödasõitu, siis Janar Sillandi takistas L.L. a juhitud sõidukil naasmast oma sõidusuunavööndisse samal ajal, kui vastassuunavööndis oli 3 L.L. a juhitud autole vastu sõitmas buss, põhjustades sellise tegevusega L.L. as hirmutunnet, kes kartis Janar Sillandi tekitatud liiklusohtlikus olukorras oma elu ja tervise pärast. Janar Sillandi tegevuse tagajärjeks on see, et L.L. tunneb ennast füüsiliselt halvasti, tal esinevad ärevushäired, ta tunneb hirmu Janar Sillandi ees ning peab elama seetõttu pidevas stressisituatsioonis.
  38. Viru Maakohtu
  39. aprilli 2024 otsusega mõisteti Janar Sillandi süüdistuses KarS § 157 3 lg 1 järgi õigeks. KrMS § 175 lg 1 p 1, § 181 lg 1 alusel jäeti valitud kaitsjale Monica Meristo-Dmitrijevile seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot Janar Sillandi kanda. KrMS § 181 lg 1 alusel jäeti kaitsjatasu summas 583,20 eurot vandeadvokaat Ahto Sirendi poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest Eesti Vabariigi kanda.
  40. Maakohus analüüsis tõenditena süüdistatav Janar Sillandi ütlusi, kannatanu L.L. a ütlusi, tunnistaja G.K. , E.L. a, R.T. ütlusi ning kirjalike tõenditena
  41. detsembri 2021 nõudekirja Vinni Vallavalitsusele ja sellele saadud vastuskirja,
  42. mai 2020 kompromissi tsiviilasjas nr 2-20-751, Rakvere Linnavalitsuse juhtumivõrgustiku koosoleku
  43. veebruari 2022 protokolli, juhtumi väljatrükki MIS-andmebaasist, Janar Sillandi poolt
  44. veebruar 2022 esitatud 19 faili CD-R plaadil; L.L. a poolt
  45. novembril 2021 esitatud kuvatõmmiseid L.L. a ja Janar Sillandi vahelisest suhtlusest Facebook Messengeris oktoobris ja novembris 2021,
  46. novembri 2021 asitõendi vaatlusprotokolli,
  47. veebruari 2022 asitõendi vaatlusprotokolli ning CD-R plaati, L.L. a poolt menetleja e-postile saadetud kuvatõmmiseid Facebook Messengeri vestlustest Janar Sillandiga,
  48. mai 2022 lepitusmenetluse rakendamise määrust ning lepituse käiku kirjeldavat aruannet ning teatist kriminaalmenetluse nr 23,2590,50230 alustamata jätmises. 3.
  49. Maakohtu hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas vaidlus selle üle, et süüdistuses tähendatud ajavahemikus
  50. oktoober 2021 –
  51. detsember 2021 saatis Janar Sillandi L.L. a Facebook Messengeri kontole süüdistuses kirjeldatud sõnumeid. 3.
  52. Kannatanu L.L. a ütlustega on tõendatud, et kohe pärast kooselu lõppu hakkas Janar Sillandi helistama ja sõnumeid saatma. Kõned blokeeris ta kohe ära. Sõnumid olid solvavad ja alandavad – litsid, libud, hoorad ja mis iganes naised, aga vahepeal oli ka lapsega seonduvat viisakat suhtlust. Sõnumeid, kus ta järjepidevalt kirjutas, alandas, sõimas ja mõnitas võis olla sadu lehekülgi. Kui ta tööl olles Janarile ei vastanud, siis tuli sealt 200 lehekülge, et miks ta ei vasta. Ta arvab, et Janar saatis sõnumeid, kuna käis ego pihta, et teda jäeti maha. Ta kirjutas Janarile mitu korda, et ei soovi, et Janar talle kirjutaks. Seda ütles ta Janarile ka suuliselt korduvalt. Kui ta blokeeris Janari Facebook Messengeris ära, siis kirjutas Janar talle meili peale. Kuna kohtumäärusesse jäi, et lapsega peab vajadusel võimaldama teha videokõnet, siis võttis ta Facebook Messengerist blokeeringu maha. 3.
  53. Süüdistatav Janar Sillandi võttis omaks, et kõik süüdistuses kirjeldatud Facebook Messengeri vestlused on toimunud. Ta hakkas L.L. ale kirjutama, kuna soovis lapsega normaalselt suhelda. Sõnumeid oli palju sellepärast, et L.L. luges sõnumeid, kuid ei vastanud. Süüdistatav tunnistas, et kindlasti ei ole ta oma emotsioone talitsenud ja oleks saanud kuidagi tsiviliseeritumalt. 3.
  54. Tunnistaja E.L. a ütlustega on tõendatud, et peale seda kui L.L. Janar Sillandi juurest ära kolis, hakkasid tulema kirjad. Alguses L.L. näitas neid kirju, mille peale tunnistaja lõpuks ütles, et ei taha neid enam näha, kuna need olid nii ropu sisuga ja see oli tema jaoks nii alandav, et tema lapse kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse. Kirjad tulid L.L. le telefoni. Teab sellepärast, et L.L. elas kodus ja telefon kogu aeg piiksus. Seal oligi igasugust laimavat ja mõnitavat teksti. Hiljem oli ka L.L. uue elukaaslase Tõnise kohta seal igasugu totrusi. 4 3.
  55. Tunnistaja G.K. ütlustest nähtub, et kui ta käis Jõe tänaval kodukülastusel, siis Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumite sisu tema ise ei vaadanud, aga L.L. näitas talle telefonis, et neid oli nii palju tulnud. Peamine, mida tema teab, on see, et sõnumite saatmine on nende vahel olnud ainult Messengeri vahendusel. 3.
  56. Süüdistuses kirjeldatud sõnumite saatmisi süüdistatava poolt kannatanule ajavahemikus
  57. oktoober 2021-
  58. detsember 2021 kinnitab CD-R plaat, millel on Janar Sillandi poolt
  59. veebruar 2022 esitatud Facebook Messengeri vestlus L.L. aga ajavahemiku
  60. oktoober
  61. detsember 2021 kohta ja L.L. a poolt
  62. november 2022 esitatud CD-R plaat, millel on Facebook Messengeri vestlus Janar Sillandiga ajavahemiku
  63. oktoober 2021-
  64. november 2021 kohta. Kohus tõi välja mõned Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumid, millest nähtub neis toodud sõnakasutus L.L. a aadressil: -
  65. oktoober 2021 „Debiil“, „Jobu“, „Haige eit oled“;
  66. oktoober 2021 „Tra se lennuk võiks alla kukkuda või sinna tsurkade juurde jäädagi“, „Haige kodanik oled“, „Oled ju jobu“;
  67. oktoober 2021 „Töölt oleks ka hea kui sind lahti lastaks“, „Mul ei ole vaja sinusuguse perelõhkujaga vaielda“, „Jobu“, „Sa L.L. ei kõlba mitte millekski muuks ja mitte midagi tarka su pea välja ei mõtle kui ainult kirjutada nn oma mehe fb lehele lollusi“, „Sest sa oled rumal“;
  68. oktoober 2021 „Selgelt on aru saada ja näha milline sa oled. Ühe mehe nimel oled nõus kas või ema maha müüma“;
  69. oktoober 2021 „Ma loodan sinu sõnadele tuginedes, et sul hakkab jube halb lennukis ja tekib tagasilennu foobia. Ja muidugi terve see nädal oled paigast ära. Kui sa nii lolli juttu poleks tootnud siis ma hetkel kohe üldse ei kirjutaks nii“, „Vaata, et bikiinid ikka kaasa võtad. Igasugused kunst tibi tilulilud oled külge saanud omale. Siis bikiinid on väga õige valik, et tibi olla lõpuni“;
  70. oktoober 2021 „Ajudeta inimene“, „Tõsine hälvik oled L.L. “, „Ime rohkem ta emmi, ehk siis põrutab miskit paika sul“;
  71. oktoober 2021 „Sa mine ime tõnnikese noksi“, „Jobu“, „Kuidas sul selle suuseksiga nüüd lood on? Kas teed ikka oma kallikesele? Ja hakkas järsku meeldima? Või teed sind sunnitakse tegema“, „Kas tõnnile meeldivad meritähed? Vähemalt on koht kuhu lasta kui koju tuleb.“, „Pajusti linnuke oled, ei muud midagi.“, „Kahe persega pajusti printsess“;
  72. november 2021 „Laps olgu hommi minu juures“, „Siis saad oma jalgu segamatult laiali ajada“, „Sa oskad oma jalgu ainult laiali ajada, muud sa teha ei oska. Ja seda 14 aastasest saati“;
  73. november 2021 “Ainult lambad mängivad sinuga kaasa. Mõtlevad inimesed on juba sinust eemaldunud ja naeravad su üle“, „Pajusti linnuke, meeste lõbustaja“, „Jooksik“, „Väärtuseta naine“, „Sa kõlbab ainult kaineks rooliks, söögi tegemiseks, koristamiseks ja panemiseks. Rohkem sa meeste silmis väärt ei ole“, „Ma käitun seni nii nõmedalt kuni sa hakkad aru saama kelle ajusid sa nussima hakkasid“, „On sul siis hea mees kes on magatanud ka sõbrannat“, „Madal“, „Sulle sobivad ju kõik“, „Pohhui keda pannud ja kas kirjutada oskab“, „Ha ha ha“, „Aju on kapsas ja pepu kõrvits“, „Kuhu iga pajusti vend ligi saab esimese ilusa sõna peale“;
  74. november 2021 „Sinusugusele jooksikule, perelõhkujale, lastele haiget tegijale, lastega manipulleijale, valetajale on see õiglane ja paras palk üksi ja naerualuseks jääda“; 5
  75. november 2021 „Sa oled eriline lehtsaba“, „Vastik värdjas oled oma käitumisega“, „Hargita rohkem oma jalgu“, „Oli siis ka hea kepp kui kõrvalt panid“, „Jooksid minema, et tõnisel rohkem raha“, „Haige perelõhkuja“, „Sina nikkusid ringi“, „Ja lõhkusid pere“, „Oi sa oled rott“, „Ja lehtsaba“;
  76. november 2021 „Ja kas vitt nii sügeles uue järgi. Lootuses, et saad rahamehe omale“, „Sa oled nii madal inimene L.L. “;
  77. november 2021 „Kas vitt nii sügeles“, „Lehtsabal läheb joomiseks täna jälle. Nv ju, elu kui lill alkohol ja mõnitav mees“;
  78. november 2021 „Sa oled lastel psühhika perse keeranud ja omast arust oled äge veel“, „Perelõhkuja“, „Pajusti lehtsaba“;
  79. november 2021 „Väärtusetu pajusti lehtsaba oled“, „Ainul koha täide oled ja hea kotte tühjendada“;
  80. detsember 2021 „Mis puue sul on?“, „Täielik saast inimene oled oma olemuselt ja käitumiselt“;
  81. detsember 2021 „Saadan su vitu pildid laiali sellise iba peale, „Nime lisan juurde“, „Sinu debiilne iba“. 3.
  82. Süüdistus Janar Sillandile algab sellega, et ta ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 saatis järjepidevalt L.L. le häiriva sisuga sõnumeid. Pärast konkretiseeritud ajavahemiku (s.o
  83. oktoober 2021-
  84. detsember 2021) väljatoomist märgitakse süüdistuses, et Janar Sillandi jätkas selliste sõnumite saatmist ka kriminaalasja menetluse ajal, saates L.L. ale sõnumeid kuni
  85. aasta jaanuarini. 3.
  86. Kohus leidis, et pärast
  87. detsembrit 2021 kuni
  88. aasta jaanuarini Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumite osas esitatud süüdistus on koostatud puudulikult, kuna ei ole välja toodud nende sõnumite sisu ja saatmise aeg. Süüdistatav peaks saama ennast kaitsta. Nimetatud asjaolude tuvastamisel väljuks kohus aga süüdistuse piiridest ning rikuks oluliselt kriminaalmenetlusõigust. Eeltoodust tulenevalt puudub võimalus süüdistatavale ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast
  89. detsember 2021 kuni
  90. aasta jaanuarini. 3.
  91. Süüdistuse kohaselt kardab L.L. Janar Sillandit ka
  92. märts 2020 kella 13:40 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas XXX külas toimunud intsidendi tõttu. Kohus leidis, et Janar Sillandile etteheidetav tegu, s.o
  93. märts 2020 episood, ei haaku süüdistusega ajavahemiku
  94. oktoober 2021 -
  95. detsember 2021 kohta, seda eelkõige seetõttu, et nende tegude vahet on ligemale 1 aasta ja 7 kuud. Lisaks sellele eeldab hirmutamine seda, et toimepanija paneb ohvri kartma mingit tulevikus toimuda võivat sündmust, mille aset leidmine või ära jäämine sõltub toimepanijast endast. 3.
  96. Maakohus asus hindama, kas Janar Sillandi käitumist ajavahemikus
  97. oktoober 2021-
  98. detsember 2021 saab pidada ahistavaks jälitamiseks KarS § 1573 lg 1 tähenduses. 3.
  99. Vaidlus puudub selles, et Janar Sillandi otsis ajavahemikus
  100. oktoober 2021-
  101. detsember 2021 kontakti kommunikatsioonivahendi kaudu endise elukaaslase L.L. aga, s.o saatis kannatanu L.L. a kontole suhtlusrakenduse Facebook Messengeri kaudu sõnumeid. Seejuures ei ole kahtlustki, et Janar Sillandi tegevus oli L.L. aga kontakti otsimisel järjepidev, sest ajavahemikus
  102. oktoober 2021-
  103. detsember 2021 kannatanu kontole saadetud sõnumeid ei olnud vähe. 3.
  104. Kannatanu L.L. a ütluste kohaselt ei olnud Janar Sillandi sõnumid ainult lapsesse puutuvad, vaid puudutasid tema isikut ja eraelu, mille lahkamiseks ei olnud Janar Sillandil alust. Kannatanu sõnul väljendas ta korduvalt nii suusõnaliselt kui ka kirjalikult soovi, et 6 Janar Sillandi ei kirjutaks talle. Süüdistuses kirjeldatud sisuga sõnumeid saatis Janar Sillandi enda väitel põhjusel, et kannatanu manipuleeris lapsega (ei andnud last, ei vastanud lapsega seoses, videokõnesid ei saanud teha). Süüdistatav tunnistab, et see ei ole normaalne, kuidas ta oma endisele elukaaslasele öelnud on, aga teda lihtsalt on nii kaugele viidud. 3.
  105. Janar Sillandi poolt Facebook Messengeris saadetud sõnumite hulk (vähemalt 81) ei saa tuua kaasa automaatselt KarS § 1573 lg 1 koosseisu täidetavust. Seda enam, et sõnumeid ei saatnud Janar Sillandi mitte alati L.L. a tahte vastaselt. 3.
  106. Käesolevas kriminaalasjas on otsustavaks küsimuseks, kas Janar Sillandi poolt L.L. ale peale
  107. oktoober 2021 kuni
  108. detsember 2021 Facebook Messengeri saadetud sõnumid ületavad karistusõigusliku sekkumise jaoks tarviliku lävendi või on tegemist siiski selliste tegudega, mida inimene peab üksikuna võttes taluma. 3.
  109. Lapse isal on õigus ja ka kohustus osaleda oma lapse kasvatamisel, kuid lapsega seotud küsimusi ei saa lahendada lapse emale solvavate, alandavate ja häirivate sõnumite saatmisega. Kohus ei õigusta kuidagi Janar Sillandi poolt L.L. ale solvavate, halvustavate ja mõnitavate sõnumite saatmist, kuid tõdeb, et nii mõnigi taoline sõnum oleks võib-olla jäänud saatmata, kui lapsevanemad oleksid omavahel lapsega seotud küsimustes jõudnud rahulikult kokkuleppele. 3.
  110. Kohus tõdes, et Janar Sillandi on formaalselt kannatanu L.L. aga tema tahte vastaselt kontakti otsinud ja tema eraellu sekkunud, millega on häirinud L.L. a eraelu. L.L. a ütluste kohaselt on teda see olukord mõjutanud – tal olid ärevushood, ta ei maganud, käis psühholoogi juures, tarvitas apteegi käsimüügis olevaid rahusteid uinumiseks ning tal oli mingi hirm alateadvuses kogu aeg. Samas nähtub Janar Sillandi kohtus antud ütlustest, et kui lapse ema poolt manipuleerimist ja provotseerimist ei toimuks, siis ei oleks tal ka põhjust L.L. ale kirjutada. Janar Sillandi tunnistas kohtuistungil, et ta ei ole oma emotsioone talitsenud, et oleks saanud natuke teisiti ka, kuidagi tsiviliseeritumalt. 3.
  111. Kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning selle teo intensiivsust, ei ole Janar Sillandi tegu karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Kahtlemata saatis Janar Sillandi L.L. ale Facebook Messengeris väga palju sõnumeid, milles süüdistab L.L. a pere lõhkumises (etteheited naisele, et naine ei osanud nende kooselu, suhet hoida) ja lapsega manipuleerimises ning tihti kritiseerib L.L. a isikut, sh naise välimust ja tema uut suhet, kasutades selleks solvavaid ja halvustavaid väljendeid. Janar Sillandi poolt L.L. ale Facebook Messengeris saadetud sõnumid olid oma sisult objektiivselt hinnates ebameeldivad ja isegi väga ebameeldivad ning hälbisid normaalsest inimeste vahelisest suhtlusest ega ole kuidagi aktsepteeritavad, kuid käesoleval juhul piirdubki süüdistus üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega, s.o ühte kindlat liiki tegudega. Saadetud sõnumeid oli küll palju ja esines ka ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu hinnangul Janar Sillandi kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse võttes. 3.
  112. Maakohus leidis seega, et Janar Sillandi ei realiseerinud KarS § 157 3 lg 1 objektiivset koosseisu, mistõttu ta tuleb õigeks mõista.
  113. Süüdistatava Janar Sillandi lepingulise kaitsjana osales Monica Meristo-Dmitrijev. Kaitsja esitas
  114. jaanuar 2024 kohtule menetluskulude nimekirja ning, palus välja mõista riigilt Janar Sillandi kasuks menetluskulud kokku summas 4470 eurot. Taotluse kohaselt on õigusabiteenust osutatud x tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot. 4.1 Kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente, siis leidis kohus, et ei saa võtta KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu. 7 Järelikult ei ole vaja kohtul ka hinnata, kas taotluses märgitud summa on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna ja niisugune taotlus tuleb jätta rahuldamata (RKKKm nr 1-19-766/28, p 17; RKKKm nr 1-17-1205/147, p-d 33-34). Apellatsioonid ja vastus apellatsioonidele
  115. Viru Maakohtu
  116. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni kaitsja, kes palub tühistada maakohtus otsuse osaliselt ja jätta Janar Sillandi poolt Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulud summas 4470 eurot Eesti Vabariigi kanda. Apellant vaidlustab Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulude Janar Sillandi enda kanda jätmise. Tegemist oli emotsionaalselt raske menetlusega ja antud asjas koostati ainult 1 arve, sest kogu summa tasutigi korraga. Janar Sillandit tunneb kaitsja juba lapsest saadik ja seetõttu lepiti kokku, et maksab kõik korraga. Pärast kaitsekõnet juhtus inimlik eksitus ja arve jäi kohtule esitamata, kuigi see oli olemas. Menetlus kestis pikka aega ja pole mõeldav, et kaitsja tegi tasuta tööd. Et kaitsja inimlikult eksis ja unustas arve esitada, siis palub kaitsja maakohtu otsuse tühistada ja jätta õigusabikulud 4470 eurot riigi kanda.
  117. Viru Maakohtu
  118. aprilli 2024 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Marge Voogma, kes palub tühistada maakohtu otsuse Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 157 3 lg 1 järgi Ta palub tunnistada Janar Sillandi süüdi KarS § 157 3 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 kuud vangistust, mis jätta 2 aastase katseajaga tingimisi kohaldamata ühes allutamisega käitumiskontrollile. Lisaks üldistele kontrollnõuetele tuleb kohustada Janar Sillandit käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi osalema kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. Maakohtu otsus tuleb tühistada kriminaalmenetluse kulude riigi kanda jätmise osas ning mõista Janar Sillandilt välja kõik menetluskulud. Maakohus on hinnanud tõendeid valikuliselt ning kohati andnud hinnanguid, mis ei tugine ühelegi kriminaalasjas kogutud tõendile või on kogutud tõenditega vastuolus. 6.
  119. Kohtu väited, et süüdistatavale ei saa ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast
  120. detsembrist 2021 kuni
  121. aasta jaanuarini, kuna ei ole toodud välja nende sõnumite sisu ja süüdistuses ei ole välja toodud kriminaalmenetluse aega, on alusetud. Süüdistuses on konkreetselt kirjas, et Janar Sillandi ajavahemikus oktoober 2021 kuni jaanuar 2023 järjepidevalt otsis kontakti endise elukaaslase L.L. aga, sekkudes selliselt tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tunneb L.L. hirmu ja ärevust, tal esinevad unehäired ning kannatanu igapäevaelu on oluliselt häiritud. Janar Sillandi saatis seega sõnumeid alates
  122. oktoober 2021 ja jätkas seda ka kriminaalmenetluse ajal kuni jaanuarini 2023 ehk on määratletud kindel ajavahemik. Ahistava jälitamise süüdistustes ei peagi kirja panema kõigi saadetud sõnumite, meilide ja tehtud kõnede sisu ning reeglina ei ole see, arvestades nende suurt hulka üldse võimalik ega mõistlik. Sarnaselt on toimitud ka enamuses ahistava jälitamise kriminaalasjades, sest reeglina on tegemist mahukate süüdistustega. 6.
  123. Kohus on algselt leidnud, et süüdistusaktis on vastavad asjaolud nõuetekohaselt esitatud ja sellel põhjusel puudus alus kriminaalasja tagastamiseks ning on alles kohtuotsuses hakanud viitama süüdistuse puudulikkusele. Riigikohtu senises praktikas on asutud seisukohale, et süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus. Süüdistusaktis faktiliste asjaolude kirjeldamisel nõutav detailsus sõltub suuresti konkreetse süüteo toimepanemise asjaoludest. Süüdistuse teokirjeldus ei pea üldjuhul olema sama üksikasjalik nagu süüdistust kinnitavate tõendite sisu. 8 6.
  124. Maakohus leidis, et kuni
  125. oktoober 2021 L.L. aktsepteeris seda, et Janar Sillandi saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist. 6.
  126. Ahistavale jälitamisele hakkavad süüdistatava teod viitama tõesti siis, kui need muutuvad ohvrile oluliselt häirivaks ja jätkuvad ohvri tahte vastaselt ka siis, kui ohver on jälitajale sõnaselgelt väljendanud, et selline teguviis on soovimatu ning palunud see lõpetada. Ebaõige on aga kohtu seisukoht, et süüdistatav ei ole suhelnud kannatanuga vastu tema tahtmist. Antud juhul näitavad kannatanu käitumisaktid ehk sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahte vastasust süüdistatava tegude suhtes. Kannatanu on seda väljendanud kohe peale lahkuminekut Janar Sillandist
  127. aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult. 6.
  128. Väärib märkimist, et antud juhul näitavad ka kannatanu muud käitumisaktid kannatanu tahte vastasust süüdistatava tegude suhtes. Kannatanu blokeeris ära kõigepealt telefonikõned ja siis Messengeri. Pärast seda kirjutas Janar Sillandi meili peale ja siis otsustas kannatanu jätta avatuks ainult Messengeri, sest kohtumääruse järgi pidi jääma üks suhtlusvahend. Seega on kannatanu ka konkludentsete tegudega väljendanud, et süüdistatava teguviis on soovimatu. Puuduvad igasugused tõendid, millest nähtuks, et kannatanu oleks oma tegudega andnud mingilgi moel kahetiselt mõista, et süüdistatava poolt tehtud korduvad kõned, meilid ja sõnumid on oodatud. 6.
  129. Kannatanule saadetud sõnumid ei olnud seotud lapse kasvatamisega ja poja elu korraldamisega, olid solvavad ja alandavad. Kohtule on esitatud meilid alates
  130. oktoobrist 2021, aga tegelikult algas kõik kannatanu ütluste kohaselt tunduvalt varem ja neid meile on tunduvalt rohkem. Siis kui kannatanu läks avaldust tegema, ütles politseinik, et kuna seda materjali on lihtsalt nii palju ja kõik see kordub, siis võtavad mingi teatud aja neid sõnumeid välja ja seetõttu kannatanu esitaski alguses sõnumid alates
  131. oktoobrist 2021 kuni
  132. detsember
  133. Kannatanu on ka hiljem juurde lisanud neid sõnumeid ja ta on esitanud neid menetlusse kuni 2023 jaanuarini. 6.
  134. Prokuratuur ei nõustu ka kohtu seisukohaga selles, et kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning teo intensiivsust, siis Janar Sillandi tegu ei ole karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Prokurör rõhutab, et arvesse tuleb võtta kõik Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud sõnumid alates, mis ei ole seotud nende ühise lapse kasvatamisega ning mis olid kannatanut ja tema lähedasi hirmutavad, alandavad, solvavad ja häirivad. Arusaamatu on kohtu etteheide, et esines ka sõnumivahetusi, mil L.L. alustas ise Facebook Messengeris kirjavahetust või ei vastanud Janar Sillandile lapsega seonduvas küsimuses, mille tõttu Janar Sillandi nii-öelda ägestus, sest lapsega seoses pidigi aeg-ajalt suhtlema. See ei õigusta küll kuidagi Janar Sillandi käitumist ega ägestumist. 6.
  135. Täiesti arusaamatu on kohtu seisukoht, et kriminaalkorras vastutusele võtmise välistab see, et käesoleval juhul piirdub süüdistus üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega. 6.
  136. Prokuratuuri arvates ei saa vastutusele võtmine küll sõltuda sellest, kui mitut ja milliseid vahendeid kasutatakse ehk kas sõnumeid saadetakse ainult FB Messengeri kaudu või saadetakse telefoniga SMS-e või saadetakse ka e-kirju meilile või helistatakse telefoniga. Eriti arvestades seda, et ülejäänud võimalused välistab käesolevas kriminaalasjas see, et kannatanu on need blokeerinud ja muutnud nende kasutamise süüdistatava jaoks võimatuks. 6.
  137. Süüdistatav Janar Sillandi sai aru, et tema tegevus - sajad sõnumid, kannatanu tahte vastane sekkumine tema ellu ja tema mõjutamine, samuti kannatanu ja tema uue elukaaslase halvustamine, terroriseerimine, solvamine ja mõnitamine - on kannatanule hirmutavad ja häirivad ning järjepidevad alusetud etteheited ja solvangud oma lapse ema suhtes on alandavad. Taoline järjekindel tegevus on seostatav just sooviga kiusata ja häirida ning 9 teostada kontrolli kannatanu tegevuse üle ja põhjustada temas hirmutunnet, teda oluliselt häirida ja alandada. 6.
  138. Kriminaalasjas on tõendamist leidnud, et süüdistatava tegevuse tagajärjena oli kannatanu elu oluliselt häiritud. Kuivõrd oluline häirimine on KarS § 157 3 objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel ei tohiks lähtuda vaid kannatanu subjektiivsest hinnangust, vaid seda tuleb hinnata ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Süüdistatava kogu tegevus kannatanu suhtes, mis väljendus pika aja jooksul järjepidevas sõnumite saatmises, mõningatel päevadel mitukümmend korda, on ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ning sellised süüdistatava teod tunduvad häirivad ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Samuti on prokurör arvamusel, et KarS §-s 1573 sätestatud teo inkrimineerimiseks peab olema tuvastatud, et isikul oli teise isiku eraellu korduvalt sekkudes eesmärk ehk kavatsus ohvrit alandada või hirmutada või ta pidi vähemalt möönma, et tema tegevuse tagajärg on ohvrit alandav, hirmutav või muul moel oluliselt häiriv.
  139. Tartu Ringkonnakohtu
  140. juuni 2024 määrusega võeti apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele apellatsioonide kohta seisukohtade, taanduste ja taotluste esitamiseks aega kuni
  141. juunini
  143. Prokuröri apellatsiooni osas esitas seisukoha süüdistatav Janar Sillandi kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev, kes palub jätta apellatsiooni rahuldamata ja maakohtu õigeksmõistev otsus muutmata. Samas leiab kaitsja, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ja jätta Janar Sillandi poolt Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulud summas 4470 eurot Eesti Vabariigi kanda.
  144. Süüdistatav leiab esitatud seisukohas, et õigeksmõistev kohtuotsus on tema suhtes õige, motiveeritud ja seaduslik ning kuriteokoosseis puudub. Süüdistust on laiendatud omavoliliselt ja perioodi
  145. detsember 2021 kuni jaanuar 2023 osas pole toodud välja ühtegi konkreetset nn häirivat ja solvavat sõnumit. Antud asjas pole esitatud tõendeid, et Janar Sillandi oleks tahtlikult sekkunud L.L. a eraellu. Janar Sillandil ei olnud eesmärki teise isiku häirimiseks ja seda pole ka prokuratuur tõendanud. Süüdistatava suhtes tehtud kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud peale menetluskulude Janar Sillandi enda kanda jätmise, mille osas on kohtuotsus vaidlustatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
  146. Ringkonnakohus, uurinud asjas kogutud tõendeid, maakohtu istungite protokolle, otsust ja esitatud apellatsioone, vastuseid apellatsioonidele, leiab, et Viru Maakohtu
  147. aprilli 2024 otsus tuleb süüdistatava Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi tühistada ja prokuröri apellatsioon selles osas rahuldada. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata.
  148. Esmalt võtab kohtukolleegium seisukoha prokuröri apellatsioonist tulenevalt süüteokoosseisu osas KarS § 1573 lg 1 järgi (I), siis mõistab karistuse (II), lahendab kaitsja apellatsiooni maakohtu otsusega väljamõistmata jäetud menetluskulude ning vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmise osas (III) ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (IV). I
  149. Prokuröri apellatsioonis leitakse, et maakohus on tõendeid hinnanud ühekülgselt ja valikuliselt, rikkunud sellega menetlusnorme ning taotletakse süüdistatava ahistava jälitamise süüdistuses süüdi tunnistamist.
  150. Kolleegium nõustub prokuröri apellatsioonis maakohtu otsuse osas tõstatatud kriitikaga ja leiab, et maakohtu tõendite hindamine ja analüüs ahistava jälitamise süüteokoosseisu 10 asjaoludest on osutunud ühekülgseks ning viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni ja lõpptulemina ebaõige kohtulahendini.
  151. Süüdistatav ja kaitsja väidavad jätkuvalt, et süüdistatav pole tahtlikult kannatanu L.L. a eraellu sekkunud, kogu suhtlus oli põhjustatud nende ühisest lapsest ja kannatanu enda käitumine tingis süüdistatava saadetud sõnumite rohkuse ning emotsionaalsuse. Süüdistatav pole sõnumitega kannatanut häirinud ja mingit tagajärge sellel polnud. Kannatanu L.L. a väited on paljasõnalised ja prokuratuur on selle põhjal süüdistuse kokku kirjutanud.
  152. Süüdistuse kohaselt saatis Janar Sillandi ahistava sisuga sõnumeid alates
  153. oktoobrist 2021 ja jätkas seda ka kriminaalmenetluse ajal kuni jaanuarini
  154. Maakohus leidis, et süüdistatavale ei saa ette heita kannatanule sõnumite saatmist pärast
  155. detsembrit 2021 kuni jaanuarini 2023, kuna ei ole välja toodud kõigi sõnumite sisu. Kolleegium nõustub maakohtuga selles osas. Nimelt ei ole võimalik kohtul hinnata alates
  156. detsembrist 2021 saadetud sõnumite sisu kuna selles osas pole süüdistust konkretiseeritud. Asja materjalide juurde on lisatud küll sõnumeid alates 08.detsembrist 2021, kuid need sisaldavad pigem üldist laadi olmesuhtlust süüdistatava ja kannatanu vahel ning lapse hoidmise ja kasvatamisega seonduvat. Kohus ei saa hakata ise otsima sobilikke sõnumeid, millega süüdistust sisustada. Sellega võtaks kohus endale süüdistusfunktsiooni rolli. Samas pole prokuratuur ise pidanud vaevaks alates
  157. detsembrist 2021 olulise sisuga sõnumeid KarS § 157 3 lg 1 süüteokoosseisu mõttes välja tuua. Samuti tõusetuks sellega põhjendatult küsimus süüdistatava kaitseõiguse tagamisest, sest kohtu tegevus süüdistuse sisustamisest mõjuks sel juhul üllatusena. Süüdistuse sõnastusele ei ole võimalik kehtestada mingit konkreetset standardit, kuid sellest peab piisava selguse ja täpsusega nähtuma isikule tehtava etteheite faktiline alus.
  158. Konkreetselt on süüdistuses välja toodud, et ajavahemikul
  159. oktoober 2021 –
  160. detsember 2021 saatis Janar Sillandi oma Facebook Messengeri kontolt Janar JS L.L. a kontole vähemalt 81 sõnumit, milles solvas, alavääristas, alandas ja hirmutas L.L. a. Konkreetseid sõnumeid on võimalik lugeda süüdistuse tekstist ja asitõendi vaatlusprotokollist. See annab arusaadava pildi Janar Sillandi maneerist ja suhtlusest L.L. aga.
  161. Uurides isikulisi ja dokumentaalseid tõendeid leiab kolleegium, et Janar Sillandi otsis märgitud perioodil järjepidevalt kontakti endise elukaaslase L.L. aga, sekkudes tahtlikult naise tahte vastaselt tema eraellu eesmärgiga naist terroriseerida, hirmutada, alandada, halvustada, solvata ja mõnitada, mille tagajärjel tundis L.L. hirmu ja ärevust, tal esinesid unehäired ning kannatanu igapäevaelu oli oluliselt häiritud.
  162. Käesoleval juhul on etteheidetavuse kriteeriumidele vastavaid sõnumeid süüdistuses küllaldaselt ära toodud, need kirjeldavad ilmekalt koosseisulisi asjaolusid (nt sõnumi mõnitav, halvustav või solvav toon).
  163. Maakohus jõudis ekslikule järeldusele järgmises arutluskäigus. Kohtu analüüsist saab teha justkui järelduse, et sisuliselt kuni
  164. oktoobrini 2021 L.L. aktsepteeris seda, et Janar Sillandi saadab talle sõnumeid ja need ei kujutanud tema tahte vastast eraellu sekkumist. Tutvudes tõendite ja saadetud sõnumite sisuga ei saa kolleegium maakohtu seisukohaga nõustuda. Süüdistatava tekst oli lugupidamatu, alandav ja häbistav, kokkuvõtlikult au ja väärikust riivav, ületades aktsepteeritava käitumise määra mitmekordselt. Sellise käitumise aktsepteerimist ei saa eeldada.
  165. Kolleegiumi arvates on ekslik kohtu seisukoht, et süüdistatav ei ole suhelnud kannatanuga vastu tema tahtmist. Kannatanu on seda väljendanud kohe peale lahkuminekut Janar Sillandist
  166. aastal nii suuliselt kui ka kirjalikult. Antud juhul näitavad kannatanu käitumisaktid ehk sõnaselgelt väljendatud tahe kannatanu tahtevastasust süüdistatava tegude suhtes. L.L. kinnitas seda maakohtus antud ütlustes: „Ma kirjutasin talle, et ma ei soovi, et ta mulle 11 kirjutaks. Ütlesin seda ka suuliselt talle korduvalt. Kirjutasin mitu korda, aga ta ikka jätkas… mul viskas lõpuks kopa ette, ma läksin tegin avalduse, sest kaua inimene kannatab. Ma ei pea kogu aeg kannatama, et mu telefon on kogu aeg plõnn, plõnn, plõnn.“ (Ko To tl 62p ) Kannatanu ütluste kohaselt oli süüdistatava eesmärk järgmine: „eks ikka see minu alandamine, minu hirmutamine. Et läbi lapse siis jõuda minuni. Uurida minu elu. Minu uut elu, elukaaslast.“ (Ko To tl 64)
  167. Kannatanu L.L. a ütlused pole asjas ainuke tõend. Tunnistaja E.L. selgitas maakohtus, et nägi samuti tütre telefonist süüdistatava saadetud sõnumeid ja ei tahtnud neid enam näha. „See oli minu jaoks nii alandav, et minu lapse kohta niisuguseid alandusi kirjutatakse...igasugust laimavat asja mõnitavat.“ Tunnistaja kirjeldas, et Janar Sillandi poolt saadetud sõnumid tegid tütre närviliseks ja ärevaks ning ta ei julgenud autoga üksi sõita.(Ko To tl 49)
  168. Süüdistatav ise ei eitanud maakohtus, et ta saatis kannatanule sõnumeid, kuid on arvamusel, et nendes ei olnud midagi häirivat ja pigem õigustab enda tegevust. Sõnumid, mis on menetlusse esitatud, „need on toimunud. Ma ei vaidle vastu.“ Küsimusele, kas tema saadetud sõnumites võis olla midagi häirivat, vastas Janar Sillandi, et „see on kahe otsaga asi. Kui ikkagi manipuleeritakse ja provotseeritakse selleni siis, vot ma ei oska öelda, kas see nüüd häirib kedagi.“ (Ko To tl 72)
  169. Asja materjalidest nähtub, et saades Janar Sillandilt häiriva sisuga sõnumeid, asus kannatanu oma võimaluste piires tegutsema ja otsima lahendusi. Esmalt blokeeris ta ära telefonikõned ja siis Messengeri. Pärast seda kirjutas Janar Sillandi kannatanu meiliaadressile ja siis otsustas kannatanu jätta avatuks ainult Messengeri, sest varasema tsiviilasja kohtumääruse järgi pidi jääma ühise lapsega suhtluseks üks suhtlusvahend. Seega on kannatanu ka konkludentsete tegudega väljendanud, et süüdistatava taoline teguviis on talle vastumeelne.
  170. Kolleegium leiab, et asjas pole mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et kannatanu ootas ja aktsepteeris taolisi massilisi sõnumeid, mida süüdistatav talle uuritaval ajaperioodil järjepannu saatis. Samuti ei saanud süüdistataval tekkida mingit tõsiseltvõetavat arusaama või teadmist, et tema hirmutava ja alandava alatooniga sõnumid on kannatanu L.L. a poolt oodatud. Ahistava iseloomuga sõnumid ei olnud kuidagi seotud süüdistatava ja kannatanu ühise lapse kasvatamisega.
  171. Kolleegium ei nõustu maakohtu seisukohaga ka selles, et kui hinnata Janar Sillandile etteheidetavate käitumisaktide tervikpilti ning tegude intensiivsust, siis Janar Sillandi tegu ei ole karistusõigusliku vastutuse jaoks siiski piisav. Tegemist polnud mingite juhuslike sõnumitega üksikul nädalavahetusel, kus joobeseisundis isik otsustab terroriseerida sõnumitega oma eksabikaasat või endist elukaaslast. Arvesse tuleb võtta Janar Sillandi poolt L.L. ale saadetud massilisi sõnumid alates
  172. oktoobrist 2021 kuni
  173. detsember 2023, milledel ei olnud mingit arukat seost nende ühise lapse kasvatamisega. Need olid kannatanu eraelu ilmselgelt häirivad.
  174. Tõsiseltvõetav pole kohtu etteheide olukordadele, kus kannatanu ei reageerinud koheselt sõnumivahetustele nende ühise lapsega seotud küsimustes ja kohtu arusaama kohaselt oli Janar Sillandil neil kordadel justkui õigus ägestuda ja saata kannatanule „sõjakamaid“ alandavaid sõnumeid. Kolleegium taolise seisukohaga kindlasti ei nõustu ja mingit õigustust taolistele sõnumitele ei ole.
  175. Kolleegiumi jaoks on kummastav maakohtu seisukoht ka selles, et kriminaalkorras vastutusele võtmise välistavat praegusel juhul see, et süüdistus piirdub üksnes Facebook Messengeri kontolt sõnumite saatmisega. Minnes veelgi kaugemale püüab maakohus aga 12 süüdistatava tegevust pehmendada väitega, et „Saadetud sõnumeid oli küll palju ja esines ka ebatavalisemaid sõnumeid, kuid viimased ei vääri kohtu hinnangul Janar Sillandi kriminaalkorras vastutusele võtmist käitumisakti tervikpilti arvesse võttes.“ (Ko To tl 126p)
  176. Kolleegium leiab, et isiku vastutusele võtmist ei saa käesoleva süüteokoosseisu puhul sõltuvusse seada sellest, milliste suhtlusvahenditega sõnumeid edastatakse (näit. kas Facebook Messengeri kaudu või saadetakse telefoniga SMS-e või saadetakse e-kirju meilile või helistatakse telefoniga).
  177. Kaitsja ja Janar Sillandi väidavad, et saadetud sõnumid polnud ahistava iseloomuga, kuid sellega kolleegium ei nõustu. Objektiivse kõrvalseisja pilgul oli selline arvukas masssõnumite saatmine nende sisu ja ajalist kestvust arvestades ilmselgelt kantud soovist kannatanut kiusata ja häirida. Süüdistatava soov oli teostada kontrolli kannatanu tegevuse üle ja põhjustada temas hirmutunnet, teda alandada, mille ta ka saavutas. Süüdistatav Janar Sillandi sai aru, et tema poolt massiline sõnumite saatmine, mille sisuks oli solvamine, mõnitamine ja uue elukaaslase halvustamine mõjutab kannatanu elu. Järjepidevad alusetud etteheited ja solvangud häirisid kannatanut ja tekitasid temas hirmu.
  178. Süüdistatava järjekindel tegevus täitis oma eesmärgi, sest kannatanu tundis ennast oluliselt häirituna, see põhjustas talle stressi, hirmu, piinlikkust ning viis ta olukorrani, kus ta vajab jätkuvalt psühholoogilist abi ja kannatab tema elukvaliteet. Eelnevast tulenevalt ei saa kolleegium kuidagi nõustuda maakohtu järeldusega, et süüdistatava poolt saadetud sõnumid polnud kannatanu jaoks veel vajalikul määral häirivaks muutunud. Kolleegiumi meelest häiris süüdistatava tegevus L.L. a tugevasti ja vastasel korral poleks pöördunud ka politseisse.
  179. Ahistava jälitamise süüdistuses oli märgitud ka märksa varasem liiklusintsident, mis toimus
  180. märtsil 2020 kella 13.40 paiku Lääne-Virumaal Vinni vallas XXX külas, kus Janar Sillandi takistas sõidukiga L.L. a poolt juhitud sõidukit selliselt, et tekitas liiklusohtliku olukorra, mis oleks võinud viia kokkupõrkeni bussiga. Maakohus pidas nimetatud sündmust vähetähtsaks ja leidis, et nimetatud episood jääb ajaliselt kaugele (1 aasta 7 kuud), kui algas süüdistuse kohaselt massiline sõnumite saatmine (oktoobris 2021).
  181. Sündmuse tõsidust kinnitab kolleegiumi arvates asjaolu, et kannatanu kutsus kohale oma lähedased ja ema helistas politseisse. Maakohtu istungil on L.L. kirjeldanud, et tundis pärast
  182. märtsi 2020 sündmust Janar Sillandi ees hirmu ja elas stressis, sest ei teadnud, mida süüdistatav võib pärast temast lahkuminekut järgmisena korraldada. „Mul oli hirm. Ma kartsin reaalselt. Mul oligi hirm ja ma ei julgenud peale seda autoga üksi sõita päris pikka aega. Mul oli ema kogu aeg kaasas või kes iganes sõbranna. Sest reaalselt ma vaatasingi peeglitesse kogu aeg, mul oligi hirm, et millal ta mul seal taga jälle on.“ (Ko To tl 64) Kolleegium leiab, et sellise liiklusohtliku ja hirmutava olukorra loomisega kannatanu jaoks, kui autos viibis ka väikelaps, rajas süüdistatav justkui hirmufooni L.L. ale tulevikku. Selles oli sõnum, et temaga peab arvestama ja teda kartma.
  183. KarS § 1573 järgi süütekoosseisu jaatamiseks ei ole vajalik ilmtingimata isiku hirmutamine ja alandamine, kuivõrd koosseis on täidetud ka juhul, kui on tõendamist leidnud, et teo toimepanija eesmärgiks või tagajärjeks oli muul viisil oluliselt teise isiku häirimine. Käesolevas asjas kinnitavad tõendid üheselt, et süüdistatava poolt saadetud sõnumite hulgas oli hirmutava, alandava ja muul viisil oluliselt häiriva iseloomuga sõnumeid kannatanu kohta.
  184. Kuna oluline häirimine on KarS § 1573 objektiivse koosseisu tunnus, siis selle tuvastamisel on mõistlik lähtuda mitte ainult kannatanu subjektiivsest hinnangust, vaid seda tuleb hinnata ka objektiivse kõrvalseisja seisukohast. Süüdistatav kogu tegevus kannatanu suhtes, mis väljendus järjepidevas sõnumite saatmises mõningatel päevadel mitukümmend korda, oli ilmselgelt igapäevaelu oluliselt häiriv ja tema tahte vastane ning selline 13 süüdistatava sõnumite rohkus tundub häiriv ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Kaitseväitena on märgitud, et süüdistatava suhtluse kannatanuga tingis nende ühine laps, kuid tuvastatud asjaoludest tuleb välja, et lapse teema kõrval huvitas süüdistatavat hoopis naise isik ja tema uus kooselu.
  185. Oluline on rõhutada, et tegemist ei olnud üksikute sõnumite saatmisega ega mingi nn piirsituatsiooniga, mis ilmselt ei vääriks karistusõiguslikku reageerimist. Süüdistatava teod ületasid sotsiaalselt aktsepteeritud normaalse käitumise ning tema tegude iseloom, intensiivsus ja ulatus viitavad üheselt ahistavale jälitamisele. Ilmselgelt ei leppinud süüdistatav olukorraga, kus kannatanul oli uus elukaaslane ja ta otsustas oma moel selliste sõnumite saatmisega endisele elukaaslasele L.L. ale kätte maksta.
  186. Praeguses asjas on tuvastatud KarS §-s 1573 sätestatud teo inkrimineerimiseks vajalikud süüteokoosseisu asjaolud. Janar Sillandil oli L.L. a eraellu järjepidevalt sekkudes soov ohvrit alandada ja hirmutada ning ta sai aru, et arvukate sõnumite saatmisega saavutab ta soovitud tagajärje. Sellega realiseeris süüdistatav kuriteo subjektiivse külje, pannes teo toime kavatsetult. Süüdistatava tegevuse tagajärjel tundis kannatanu ka tegelikult hirmu ja alandust ning tema igapäevaelu oli oluliselt häiritud.
  187. Janar Sillandi süüd ja teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. II
  188. Karistuse mõistmisel tuleb KarS § 56 lg 1 kohaselt arvestada süüdistatava süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdistatavat edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.
  189. Kolleegium loeb Janar Sillandi süü keskmiseks. Süüdistatava poolt kannatanule saadetud häiriva iseloomuga sõnumite hulk oli märkimisväärne, kuid mitte ülemäära suur. Teod pani ta toime kavatsetult. Käesoleva ajani ei ole süüdistatav aru saanud, et on kannatanu suhtes midagi valesti teinud ja pigem süüdistab kannatanut. Arvestada tuleb seda, et süüdistatav piirdus sõnumivahetuse keskkonna vahendusel sõnumite saatmisega. Karistusregistri andmetel on Janar Sillandi varem karistamata isik. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.
  190. KarS § 1573 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või vangistus kuni üks aasta. Süüdistatava süü suurus peaks olema tõepoolest väike, et kaaluda karistusena rahalist karistust. Kolleegium leiab, et rahalise karistuse mõistmine kaalumisele Janar Sillandi puhul ei tule, sest ta pole aru saanud oma ebaõigest käitumisest ega avaldanud kahetsust, mistõttu see poleks tema mõjutamiseks piisav. Rahaline karistus on Janar Sillandi isiku ja aset leidnud ahistamise vaates liiga leebe ja ei realiseeri tema isiku puhul vajalikku eripreventsiooni. Seetõttu on põhjendatud talle mõista raskemaliigiline karistus alla sanktsiooni keskmist määra, s.o 3 kuud vangistust ja kohaldada sellest tingimisi vabastamist. Prokurör taotles küll oluliselt pikema vangistuse mõistmist, kuid kuna kolleegium luges tõendatuks ahistava jälitamise ajaliselt lühemas mahus, siis on põhjendatud mõistetava vangistuse ajalise pikkuse vähendamine. Mõistetav katseaeg peab olema sellise pikkusega, et süüdistatava isiku üle teostatav järelevalve ja hooldus oleksid tulemuslikud. Katseaja pikkuseks tuleb KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata 1 aasta. Katseajaks tuleb Janar Sillandi määrata kriminaalhooldaja käitumiskontrolli alla ja kohustada teda järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Samuti tuleb teda kohustada osalema temale kriminaalhooldusametniku poolt valitud sotsiaalprogrammis. 14 III
  191. Maakohus jättis KrMS § 175 lg 1 p 1, 181 lg 1 alusel valitud kaitsjale Monica MeristoDmitrijevile seoses õigusteenuse osutamisega makstud tasu summas 4470 eurot süüdistatava enda kanda, kuna kaitsja ei ole esitanud õigusabikulude kandmist või tasumise kohustust kinnitavaid dokumente. Apellatsioonis väidab kaitsja, et tegemist oli emotsionaalselt raske menetlusega ja kaitsja tunneb süüdistatavat juba lapsest saadik. Pärast kaitsekõnet juhtus inimlik eksitus ja arve jäi kohtule esitamata, kuigi see oli olemas. Apellant vaidlustab Meristo Õigusbüroole tasutud õigusabikulude Janar Sillandi kanda jätmise.
  192. Kolleegium leiab, et maakohus on menetluskulusid lahendades õieti leidnud, et õigusabikulude hüvitamise otsustamisel peavad olema tõendid maksmise kohta. Kuna taotlusele ei ole lisatud õigusabikulude tasumise kohustuse tekkimist ega kandmist kajastavaid dokumente, siis ei saa KrMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt võtta seisukohta, kas süüdistataval on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega menetluskulu ja kas see on käsitatav valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasuna. Niisugune taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seda toetab ka hiljutine Riigikohtu praktika. Nimelt, kui kaitsja esitas apellatsioonikohtule menetluskulude nimekirja, kuid mitte kulude kandmist kinnitavaid dokumente, ei saa kaitsjatasu hüvitamise taotlust rahuldada. (RKKKo nr 1-19-76628, p 17 ja nr 1-21-69/178 p 43).
  193. Kolleegium kaitsja apellatsioonis esitatud argumentidega ei nõustu ning leiab, et kaitsjatasu süüdistatava enda kanda jätmisega pole maakohus otsust tehes menetlusõigust rikkunud. Vastuses apellatsioonile märgib kaitsja järjekordselt, et süüdistatav on justkui Meristo Õigusbüroole tasunud õigusabikulud summas 4470 eurot. Koos apellatsiooniga esitas kaitsja arve nr 5/2024, millel on koostamise ja laekumise kuupäevana märgitud 31/1/24 ning teenuse nimetusena kirje „kaitse kriminaalasjas 21259000707 täpsem info menetluskulude nimekirjas.“ Miks kaitsja juba maakohtus arvet nr 5/2024 ei esitanud polegi võimalik aru saada, sest see on sedavõrd oluline komponent kaitsja töös enne kui vaidluste lõpus kohtusaalist lahkutakse. Samas märgib kolleegium, et süüdistatava poolt maakohtus valitud kaitsjale makstud õigusabikulud jäävad seoses süüdimõistva otsusega nagunii Janar Sillandi enda kanda ja on sellega oma aktuaalsuse kaotanud.
  194. Ringkonnakohtul tuleb võtta seisukoht ka maakohtu menetluskulude osas. Kuna ringkonnakohus tühistab Janar Sillandi õigeksmõistmise ja tunnistab ta süüdi, ei ole menetluskulude riigieelarvelistest vahenditest hüvitamine põhjendatud. Seega ei jää vandeadvokaat Ahto Sirendi kohtueelses menetluses osutatud õigusabi kulud, s.o kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda, vaid tuleb KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Janar Sillandilt.
  195. Õigusabi osutamisega seotud menetluskulusid apellatsioonimenetluses süüdistataval ei tekkinud.
  196. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu õigeksmõistva otsuse, tuleb lahendada menetluskuludesse puutuv. Menetluskulude hulka tuleb arvata sundraha: tulenevalt KrMS § 175 lg 1 p-st 9 kaasneb süüdimõistva otsusega sundraha. Vabariigi Valitsuse
  197. detsembri 2023 määruse nr 113 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on alates
  198. jaanuarist 2024 töötasu alammäär 820 eurot. Kuna ringkonnakohus tunnistas Janar Sillandi süüdi teise astme kuriteos, on tema sundraha suurus KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi 1230 eurot (820x1,5). See summa tuleb Janar Sillandilt riigi kasuks välja mõista. 15 KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdmõistetu. Kuna süüdistatav omab töökohta ja välja mõistetav menetluskulu pole suur, siis jääb menetluskulu Janar Sillandi kanda. IV
  199. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 1, 2 ja 3, § 340 lg 4 p-st 2 tühistab ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu
  200. aprilli 2024 otsuse, s.o Janar Sillandi õigeksmõistmises KarS § 1573 lg 1 järgi esitatud süüdistuses ja KrMS § 181 lg 1 alusel vandeadvokaat Ahto Sirendi kaitsjatasu summas 583,20 eurot Eesti Vabariigi kanda jätmises. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega tunnistab Janar Sillandi süüdi KarS § 1573 lg 1 järgi ja mõistab karistuseks 3 kuud vangistust. KarS § 74 alusel jätta vangistus täitmisele pööramata tingimusel, et Janar Sillandi ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõuded ja kohustuse. Prokuratuuri apellatsioon kuulub rahuldamisele osaliselt. Kaitsja apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 16

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.