lg 5 sätestab, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid Ferratum Bank plc (esialgne võlausaldaja) ja kostja 27.07.2018 krediidilepingu nr 4878063, millega võimaldati kostjal kasutada krediidilimiiti 3000 eurot, mida hiljem suurendati 5000 eurole. Kostja kohustus laenu tagastama osamaksete kaupa ja tasuma esialgsele võlausaldajale intressi. Hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et kostja sõlmis lepingu seonduvalt oma majandus- ja kutsetegevusega. Kuna hagiavaldusest nähtub, et Ferratum Bank plc, kes on tegutsenud oma majandus- ja kutsetegevuses, on kostjale võimaldanud krediiti, siis on kohus seisukohal, et tegemist on tarbijakrediidilepinguga. 12.
lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Hagiavalduse kohaselt on esialgne võlausaldaja teavitanud kostjat 27.07.2018, et kõik lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kohtule ei ole teada asjaolusid, miks nõude loovutamine ei ole kehtiv. 13.
lg 1 p-i 9 kohaselt tuleb tarbijale enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist avaldada mh krediidi kulukuse määr aasta kohta. Käesoleval juhul on lepingule lisatud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabelehes märge, et krediidi kulukuse määr erineb sõltuvalt kasutusele võetud krediidi suurusest. Nt 1000 euro suuruse krediidi korral on krediidi kulukuse määr 59,87% aastas. Eespool toodud arvutuse aluseks on intress 47,8515% aastas krediidisaldolt eeldusel, et krediit võetakse kasutusele viivitamata ja täies mahus ning makstakse tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
lg 4 kohaselt tuleb
Krediidiandja märgib seejuures ära kõik krediidi kulukuse määra arvutamiseks kasutatud andmed ja eeldused. Hagiavaldusest nähtub, et sõlmitud leping oli tähtajatu, limiidiga 3000 eurot (tõsteti 5000 euroni) ja kostja võis ise otsustada, millal ja kui palju ta talle seatud limiidist kasutusele võtab.
lg 4 p-d 1 – 3 sätestab lisatingimused, kuidas tuleb taoliste lepingute puhul krediidi kulukuse määr arvutada, mh tuleb krediidi kulukuse määra arvutamisel lähtuda sellest, et kogu krediit on antud üheks aastaks alates krediidi esimesest kasutusse võtmisest. Hageja poolt esitatust järeldub, et krediidiandja eksis krediidi kulukuse määra avaldamisel sellega, et lähtuti eeldusest, et krediidisumma on 1000 eurot, kuigi kostjale võimaldatud limiit oli kolm korda, hiljem viis korda suurem. Kohus on siiski seisukohal, et see eksimus ei muuda lepingut tühiseks, kuivõrd arvestades krediidi kulukuse määraks kasutatud komponente, ei ületanud krediidi kulukuse määr krediidi andmise ajal kolmekordset Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra (
14. Vastavalt
lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.
lg - d 2–4 näevad ette, et hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste selgituste andmise kohustus on krediidiandjal. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamisel peab krediidiandja lähtuma
lg 13 järgi pidi kõnealuse põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Et krediidiandja loovutas nõude hagejale, tuli hagejal vastavad asjaolud ja tõendid esitada. 15. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja isikusamasust rahvastikuregistri andmete põhjal. Kostja kinnitas, et tal ei ole maksehäireid ühegi isiku ees, sealhulgas ei ole maksehäirete registrites registreeritud kehtivaid maksehäireid ja kostja ei ole seotud ühegi vaidlusega, mis võib mõjutada tema võimet teha laenu tagasimakseid. Esialgne võlausaldaja kontrollis registrites kostja maksehäireid. Maksehäireid avaldatud ei olnud. Kostja kinnitas lepingus, et ta on teadlik laenu võtmisega seotud kohustustest, millel võib olla negatiivne mõju tema rahalisele olukorrale ja ta on selles osas vajaduse korral konsulteerinud finantsnõustajaga. Esialgne võlausaldaja selgitas kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kohtu hinnangul rikkus esialgne võlausaldaja vastutustundliku laenamise põhimõtet, kuna jättis sisuliselt välja selgitamata kostja krediidivõimelisuse. Hagiavaldusest ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks kostja käest küsinud andmeid tema igakuiste regulaarsete sissetulekute ja kohustuste kohta. Samuti ei nähtu, et esialgne võlausaldaja oleks neid andmeid küsinud muudest allikatest. Hageja ei ole kostjalt kogunud pangakonto väljavõtet piisavalt pika ajaperioodi kohta kostja maksevõimelisuse hindamiseks. Kohus on seisukohal, et vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks ei saa piisavaks lugeda ainult andmete küsimist maksehäirete kohta. 16.
lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub vastutustundliku laenamise põhimõtet, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab üldjuhul tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Nimetatud tagajärgi ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt sama paragrahvi kolmandale ja neljandale lõikele või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Asjas ei ole tuginetud asjaoludele, et kostja oleks tahtlikult jätnud esitamata krediidiandja küsitud teabe või esitanud võltsitud andmeid. Nii rikkus krediidiandja
17. Eeltoodust tulenevalt jääb hageja põhinõue rahuldamata. Hageja on 05.06.2024 kohtule kinnitanud, et kui kohus tuvastab, et esialgne võlausaldaja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis tuleb kostja lugeda põhinõude tasunuks. Eeltoodust tulevalt jäävad rahuldamata ka intressi- ja viivisenõuded. Hageja palub kostjalt välja mõista vastavalt
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.