1-09-10740/82

1-09-10740 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. aprill 2013 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-09-10740 Kohtukoosseis Mati Kartau, Aarne Sarjas, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. märtsi 2013 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Q.B (Q.B) määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. märtsi 2013 määrus muutmata ning süüdimõistetu Q.B määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud
4. Viru Maakohtu 15.03.2013 määrusega jäeti Q.B temale Harju Maakohtu 14.01.2010 otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Q.B tunnistati Harju Maakohtu 14.01.2010 otsusega süüdi KarS § 200 lg 2 p 7,8 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat ja 8 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. Karistuse kandmise algus oli 21.04.2009 ja lõpp on 21.12.
5. Esimese astme kohtu määruse sisu
6. Maakohus leidis, et Q.B tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohus leidis, et Q.B varasem käitumine, toimepandud kuriteo raskus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Q.B-l on 2 kehtivat distsiplinaarkaristust, sh teise kinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest, mis kajastab tema suhtumist kehtestatud korda. Q.B-d on varem 3 korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab esimest korda. Varasemad kuriteod on seotud huligaansuse, avaliku korra raske rikkumisega. Käesoleval ajal kannab vanglakaristust röövimise eest. Maakohus leidis, et vaatamata varasemastele karistustele ei asunud Q.B paranemise teele ning pani taas toime uue esimese astme kuriteo, mis viitab sellele, et ta ei ole oma eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Q.B on toime pannud I astme kuriteo, s.o röövimise, grupis. Vabaduses oli kinnipeetaval probleeme alkoholi kuritarvitamisega (karistatud alkoholiseaduse rikkumise eest) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Vabanedes ei ole Q.B-l garanteeritud töökohta, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue kuriteo toimepanemise riski. Seda enam, et toimepandud kuritegu oli varavastane ning tal on tasumata nõudeid. Seega järeldas maakohus, et Q.B puhul on olemas kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Arvestades kuriteo iseloomu ja dünaamikat, ei ole maakohtu hinnangul Q.B ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu
7. Q.B taotleb maakohtu määruse tühistamist ning tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Q.B väidab, et maakohtu poolt viidatud distsiplinaarkaristused ei tohiks olla aluseks tema tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmisele. Q.B märgib, et ühe distsiplinaarkaristuse puhul on tegemist sigarettide omamise eest määratud karistusega. Teine distsiplinaarrikkumine, s.o kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamine on Q.B väidete kohaselt vanglaametnike poolt lavastatud ning selle eest distsiplinaarkaristuse määramine on edasi kaevatud kohtusse. Q.B ei leia, et kergete distsiplinaarkaristuste olemasolu näitab, et ta võib rikkuda kriminaalhoolduse tingimusi. Q.B toob välja, et on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, mille jooksul oli tal võimalus tegeleda alkoholi kuritarvitamise probleemiga. Q.B väidab, et on täielikult loobunud alkoholi tarvitamisest. Samuti on Q.B läbinud riigikeele ja Eesti Vabariigi Põhiseaduse tundmise eksamid. Vangistuse ajal on Q.B töötanud AS-s Vanglatööstus ning on tasunud peaaegu kõik oma rahalised kohustused riigi ees. Q.B väidab, et ta on talle mõistetud karistusest teinud enda jaoks vajalikud järeldused, soovib muuta oma elu ning mitte korrata varem tehtud vigu. Q.B märgib, et kannab vanglakaristust esimest korda. Vangla toetab tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Q.B leiab, et tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei tohiks takistada ka asjaolu, et tal puudub kirjalik garantiikiri töökoha olemasolu kohta vabaduses. Q.B on varasemalt töötanud pikka aega ehitusel ning AS XXX paberivabrikus, kus on teda iseloomustatud kui vastutustundlikku töötajat. Q.B märgib, et tal on vabaduses olemas lähedased inimesed naise, alaealise lapse ja ema näol, kes toetavad teda nii vaimselt kui ka materiaalselt, mis vähendab tema puhul uute kuritegude toimepanemise riski. Q.B on seisukohal, et maakohus ei ole tema tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvestanud kõiki tähtsust omavaid asjaolusid ning jõudis selle tõttu ebaõigele järeldusele. Q.B nõustub tema suhtes vajadusel täiendavate kontrollmeetmete kohaldamisega. -2- Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
8. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse ja määruskaebusega, nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et Q.B vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus on Q.B puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Maakohtu sellekohased põhistused on veenvad, ringkonnakohus nõustub nendega ja ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib ringkonnakohus järgnevat.
9. Ringkonnakohus peab positiivseks määruskaebuses esitatud asjaolusid, et Q.B-l on olemas töökogemus ja toetav sotsiaalvõrgustik ema, naise ja lapse näol. Kohtukolleegium hindab ka Q.B poolt sotsiaalprogrammi, riigikeele kursuse ning EV Põhiseaduse tundmise eksami läbimist ning rahaliste kohustuste tasumist. Sellegipoolest leiab ringkonnakohus, et nimetatud positiivsetest asjaoludest ei piisa Q.B tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks käesoleval hetkel.
10. Maakohus on asjakohaselt viidanud, et Q.B-d on 3 korda kriminaalkorras karistatud, mis ei ole avaldanud talle soovitud mõju. Käesoleval hetkel kannab Q.B karistust I astme kuriteo, s.o grupis toimepandud röövimise eest rahalise kasu saamise eesmärgil. Seega on maakohus põhjendatult pidanud oluliseks Q.B-l vabaduses töökoha puudumist, kuna kindla sissetuleku puudumine suurendab Q.B puhul uute kuritegude toimepanemise riski.
11. Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on Q.B-l 2 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtukolleegium ei nõustu määruskaebuse esitaja seisukohaga, et distsiplinaarkaristuste olemasolu ei tohiks olla takistavaks asjaoluks isiku tingimisi ennetähtaegsel vangistusest vabastamisel. Kohtupraktika kohaselt on süüdimõistetu õiguspärane käitumine vangistuse jooksul oluliseks eelduseks isiku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Ringkonnakohus ei pea tühiseks Q.B-le sigarettide hoidmise eest mõistetud distsiplinaarkaristust, kuna kõigi vanglas kehtestatud reeglite järgimine on oluline. Seoses Q.B poolt määruskaebuses esitatud väitega, et kaaskinnipeetava suhtes vägivalla kasutamise eest karistati teda alusetult, märgib ringkonnakohus, et kinnipeetavatele määratud distsiplinaarkaristuste õiguspärasust hinnatakse halduskohtumenetluses.
12. Q.B puhul on uute kuritegude toimepanemise riskiteguriks ka alkoholi kuritarvitamine. Iseloomustuse kohaselt muutub ta alkoholi tarvitades agressiivseks. Q.B kaks viimast kuritegu on toime pandud alkoholijoobes, mõlemal korral kasutas ta vägivalda. Kohtukolleegium peab positiivseks Q.B poolt sotsiaalprogrammi läbimist ning leiab, et vangistuse edasise kandmise aja jooksul saab Q.B kinnistada positiivseid nihkeid oma elus. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt Q.B kandmata karistuse pikkusest on tema tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist võimalik arutada veel tulevikus.
13. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Mati Kartau Aarne Sarjas Maarika Kuusk -3-