lg 2 p 7, 8 järgi; Mihhail Kevel süüdistuses
lg 2 p 4, 7, 8 järgi; R.L süüdistuses
Natalja Lebed Tõkend Evgeny Danilov elukoht: xxx, asub Vanglas; isikukood: 38711023729; kodakondsus: VF kodanik; haridus: algharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistatud kahel korral: - 13.12.2002.a. Narva LK poolt KrK §195 lg.1 alusel mõisteti tingimisi rahaline karistus 30 päevamäära 1500 krooni katseaeg 3 aastat; 08.08.2006.a. Viru MK poolt
MS § 202 lg 6 kohaselt karistuse mõistmisel E .Danilovi poolt täidetud kohustuse osa 2500 krooni, seega kuulub kandmisele rahaline karistus 500 krooni.
vahistamine alates 21.04.2009 Kaitsja Owe Ladva Süüdistatav Tõkend Mihhail Kevel elukoht: xxx, asub Vanglas; isikukood: 38608240236; kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: töötas mitteametlikult; varem kriminaalkorras karistatud kolmel korral: 07.10.2003.a. Tallinna LK poolt
lg.2 p.7, § 199 lg.2 p.4,5,7-§ 25 lg.2 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3a katseaeg 2 a 6 k; 15.03.2005.a. Harju MK poolt KrK §139 lg.2 p.1,2,3,
p.1 ja § 64 ning § 65 lg 1 alusel mõisteti tingimisi vangistus 3 a katseaeg 2 a 6 k; 12.09.2007.a.Harju MK poolt
p 1, 2, 3, § 215 lg.2 p.1, § 275, § 64 lg 1, § 68 lg 1 alusel mõistetud tingimisi vangistus 1 aasta 6 päeva katseajaga 3 aastat;
lg.2 p.2 alusel mõistetud rahaline karistus 1500 krooni,
lg 2 p 1 järgi mõistetud rahaline karistus 3000 krooni ja
Rahalised karistused kuuluvad iseseisvale täitmisele. vahistamine alates 06.05.2009 Kaitsja Argo Küünemäe Süüdistatav Tõkend R.L elukoht: xxx; isikukood: xxx: kodakondsus: EV kodanik; haridus: põhiharidus; emakeel: vene keel; töökoht: ei tööta; varem kriminaalkorras karistamata. elukohast lahkumise keeld Kaitsja Talvi Vaske Süüdistatav RESOLUTSIOON Süüdi tunnistada Evgeny Danilov
lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 21.04.2009.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. Süüdi tunnistada Mihhail Kevel
lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 5 (viis) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust.
lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise 12.09.2007.a. Harju Maakohtu poolt mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o. 1 (üks) aasta 6 (kuus) päeva vangistust. Mõistes liitkaristuseks ja ärakandmisele kuulub 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud 6 (kuus) päeva vangistust.
lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda 06.05.2009.a. Tõkend- vahistamine- jätta muutmata. 2 Süüdi tunnistada R.L
lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.
23.04.2009.a. kuni 24.04.2009 s.o. 2 (kaks) päeva vangistust. Kandmata karistus 2 (kaks) aastat 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
kohaldamisel mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele kui R.L ei pane 3 (kolme) aastase katseaja kestel toime uut kuritegu, täidab
1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
lg.2 p.2, 4 alusel kohustada R.L käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoht 6 (kuue) kuu jooksul, s.o. hiljemalt 14.juuliks 2010.a. Määrata R.L Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja algust lugeda otsuse tegemise päevast. Tõkend- elukohast lahkumise keeld- jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Välja mõista Evgeny Danilov ´ilt KrMS § 179 lg.1 p.1; § 175 lg.1 p.4, 9 alusel sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäär, s.o. 10 875 ( kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend viis) krooni riigituludesse, kaitsja tasu osutatud õigusabi eest kokku 4 359 (neli tuhat kolmsada viiskümmend üheksa) krooni riigituludesse. Sundraha, kaitsjatasu tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB Pank märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri
Mihhail Kevel´ile on esitatud süüdistus selles, olles isik, kes on varem toime pannud röövimise, taas,
R.L-ile on esitatud süüdistus selles, et koos Evgeny Danilovi ja Mihhail Keveliga
Kohtulikul uurimisel kogutud tõendid: Süüdistatav R.L tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi osaliselt ning seletas, et vihavaenu temal kannatanu ja teiste süüdistatavate vastu ei ole. Tema tunnistab süüdi osas, et lükkas kannatanut jalaga ja palus PIN koodi, kuid ei tunnista osas, et kannatanut lõi. 20.04.2009.a. sai raudteel kokku Danilovi ja Keveliga, seal on barakid. Ostsid koos õlut ja tarvitasid alkoholi. Kannatanud peksid põhjusel, et tahtsid kolmekesi edasi juua. Kevel käis vahepeal mitu korda ära. Enne peksmist Danilov rääkis kannatanuga, palus raha õlu jaoks. Raha küsis kannatanult tema ja Danilov. Kevel seisis ja suitsetas. Kannatanu läks trepikotta ja Kevel järgnes, võttis kaardi ja küsis PIN koodi, tähendab Danilov oli hoopis, kes küsis trepikojas PIN koodi. Esimest korda kui küsiti PIN koodi oli trepikojas ainult Danilov ja kannatanu, on selles kindel. Kevel seisis ja suitsetas, tema oli ka õues. Danilov tuli välja ja ütles, et lähme. Danilov ja Kevel läksid panka, temal kästi olla kannatanu kõrval. Kannatanu väljus ka trepikojast. Danilov ja Kevel läksid automaadi juurde, et võtta raha ja osta alkoholi. Danilovi käes oli rahakott ja pangakaart. Automaadi juures selgus, et PIN kood oli vale. Danilov läks trepikotta ja lõi meesterahvast, lõi sellepärast, et oli vale kood. Kui kannatanu nägi, et Danilov tuli tagasi, läks kannatanu uuesti trepikotta, järgnes Danilovile. Ajal kui 5 Danilov lõi kannatanut trepikojas, siis Danilov palus teda, et küsiks kannatanult PIN koodi, kuna Danilov ei oska eesti keelt. Danilov lõi üks kord käega näkku ja jalaga vist näkku või kuhugi veel. Kannatanu oli pikali kui Danilov lõi jalaga, mitu korda, ei tea. Lõi jalaga kaks või rohkem korda näkku. Tema seisis Keveliga õues kui Danilov lõi kannatanut jalaga näkku. Tema rääkis kohtueelsel uurimisel, et Mihhail ja tema seisid sel ajal kõrval kui Danilov lõi põrandal lamavat meest maja koridoris. Täpsustab nüüd, et olid lihtsalt tänaval, seal kõrval. Trepikoja uks oli lahti ja nägi mis toimus. Kevel läks aga asula poole. Enne peksmist keegi kannatanut ei ähvardanud. Danilov ähvardas pärast suuliselt ja rusikaga. Mingeid esemeid Danilovi ja Keveli käes kui nõuti teist korda PIN koodi tema ei näinud. Kannatanu kaitses end löömise ajal, kattis nägu. Tema ei näinud, et kannatanu oleks muul viisil end kaitsnud. Temale meenub, et kannatanu olles pikali, võttis noa välja peale seda kui oli teada õige PIN kood ja peale lööki näkku. Kinnitab kohtueelsel uurimisel öeldut, et kannatanu võttis taskust pabernoa, kuid Danilov lõi noa käest ja viskas eemale. Kannatanu ütles õige PIN koodi, siis Danilov kutsus Kevelit teist korda ja Kevel läks panka. Tema kasutas kannatanu suhtes vägivalda kui kannatanu haaras teda, siis tema tõukas jalaga kannatanu eemale. Kannatanu haaras teda kui Danilov lõi kannatanut, siis võttis ka kannatanu noa. Põhjus miks kannatanut lõi oli see, et kannatanu teda ei puutuks. Tema ei tea kas Danilov või Kevel said raha teist korda pangaautomaadist. Teda ei huvitanud see, kuna kannatanu oli juba läbi pekstud. Ei saanud aru, et raha oli kätte saadud, kuid tema ei saanud sellest midagi. Kannatanul olid välised vigastused, silm oli pekstud. Tema andis trepikojas olnud rätiku kannatanule, kuna silm oli katki. Danilov tahtis helistada kiirabisse, kuid kuna aku oli tühi, siis võttis tema oma telefoni. Nii tema kui Danilov rääkisid kiirabiga. Tema ei tea, et kannatanu rääkis kiirabiga. Hiljem tahtis kannatanu helistada oma telefoniga, kuid Danilov võttis telefoni ära ja andis temale. Tema tahtis anda telefoni Kevelile, kuid Kevel ütles, et andke tagasi kannatanule. Tema ütles kohtueelsel uurimisel, et andis telefoni Danilovile, kuid tema närveeris ja ka kohtus närveerib. Kahetseb väga ja vabandab kannatanu ees. Tema kardab nii Danilovit kui ka Kevelit. Tema kardab kuna tema on naine ja teised on mehed, kuid kardab just neid mehi. Süüdistatav Evgeni Danilov tunnistas end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi, vihavaenu temal kannatanu ja teiste süüdistatavate vastu ei ole. Süüdistuse osas tahab täpsustada, et nuga temal ei olnud, vaid noa võttis kannatanu käest ja viskas minema. Samuti nõudis PIN koodi naisterahvas tema palvel kannatanult, kuna tema ei oska eesti keelt. Tema loobub kõigist kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ja annab kohtule täiesti uued ütlused. Uued ütlused annab põhjusel, et süütud inimesed R.L ja Kevel ei peaks kannatama. Süüstavaid ütlusi nende kohta ei ole kunagi andnud. Tema ütlused on tõesed. 20.04.2009.a. oli koos R.L-iga ja jõid õlut. Raudtee tänava kõrval majas kohtasid Kevelit. Tema nägi kannatanut kui kannatanu sisenes trepikotta, siis läks kannatanule järele, et küsida suitsu. Tema küsis kannatanult suitsu, kuid mida kannatanu vastas, ei tea, kuna ei saa aru eesti keelest. Kannatanu toonist sai aru, et kannatanu saatis teda kuhugi. Tema lähenes kannatanu suunas ja tahtis teda lüüa, kuid kannatanu võttis välja noa. Kannatanu seisis kui võttis noa välja, tema lõi noa käest ja lõi kannatanut rusikaga näkku. Milline nuga oli, ei mäleta. Arvab, et oli nuga. Trepikoda ei olnud küll valgustatud, kuid uks oli praokil, mäletab, et noa tera ei olnud terav. Tema hoidis kannatanut kätest kinni ja käskis R.L kannatanu läbi otsida, et saada midagi. R.L ei saanud tema käsust keelduda, kuna tema oli purjus ja agressiivne. Sai rahakoti ja telefoni. R.L võttis taskust esemed ja andis temale. Kannatanu oli purjus ja seega eksib kui ütleb, et üks mees hoidis kinni ja teine otsis läbi. Kui kutsus R.L, siis sai aru, et Kevel oli lahkunud, sest R.L jättis Keveliga hüvasti, ütles, et näeme. Esimesel korral tema küsis PIN koodi kannatanult vene keeles, teine kord küsis R.L kannatanult PIN koodi tema käsul. Tema oli tige ja sellepärast käskis küsida R.L PIN koodi. Eesti keeles oli vaja küsida PIN koodi, kuna oli purjus, kuigi 6 eesti keeles on PIN kood sama, mis vene keeles. Kannatanu andis koodi, kuid esimest korda ei saanud õiget PIN koodi teada. Tema väljus, kohtas Kevelit ja läksid koos pangaautomaadi juurde. Edasi käskis Kevelil valida PIN kood. Kevelit oli vaja kutsuda selleks, et automaadi juures on videokaamera. Kevel pani kaardi automaati, kuid raha ei saanud. Tema läks tagasi ja lõi kannatanut uuesti, et saada õige PIN kood. Kevel läks ära kuhugi kõrval majja. Tema lõi kannatanut näkku kätega. Edasi läks jälle välja, jõudis Kevelile järgi ja viis Keveli jälle automaadi juurde. Raha võttis Kevel, palju raha oli ei mäleta. Raha oli vaja selleks, et edasi juua. Kevel oli vastu edasi alkoholi tarvitada, kuna ütles, et pole probleeme vaja. Tema ostis raha eest paar pakki suitsu, viina ja õlut. Suitsud andis Kevelile ja ütles, et oleks vait ja läheks minema. Tema nägi kannatanu käes mobiiltelefoni ning võttis telefoni ära. Tema andis telefoni R.L-ile, kuid R.L ütles, et pole telefoni vaja. Ka Kevelil ei olnud telefoni vaja, siis viskas telefoni minema. Kevel ja R.L täitsid tema käske, kuna olid hirmul, sest tema oli erutatud, ärritatud ja agressiivne. Teo toimepanemise ajal oli purjus. Rahakoti andis hiljem kannatanule tagasi. Tema kasutas enda mobiiltelefoni, et kutsuda kiirabi, kuna kannatanu nägu oli verine. Muretses kannatanu pärast ja tahtlust selliseid vigastusi tekitada ei olnud. Tema ei osanud hästi dispetšerile seletada ja andis telefoni R.L-ile. Tema selgitas telefonis dispetšerile, et kannatanu kukkus. Tema loodab, et kui tunnistab end süüdi, siis kaks ülejäänud isikut pääsevad süüdistusest. Kahetseb väga ja vabandab kannatanu ees. Süüdistatav Mihhail Kevel end temale inkrimineeritud kuriteos süüdi ei tunnistanud ning seletas, et vihavaenu temal kannatanu ja teiste süüdistatavate vastu ei ole. 20.04.2009.a. oli sõbra juures. Tema rääkis kohtueelsel uurimisel, et oli Gennadi juures ja seal oli ka kannatanu, kuid nii tegelikkuses ei olnud. Tema on oma kõiki ütlusi muutnud, kuna kartis Evgenyt. Danilov ütles temale kuriteo päeva õhtul, et kui räägib teda sisse, siis tulevad kurvad tagajärjed. Teisi ütlusi kohtus annab põhjusel, et enne oli oht tema elule ja tervisele. Ülekuulamisel kartis anda ütlusi Danilovi vastu, kuna arvas, et Danilov on vabaduses. Ka vastastamisel kartis rääkida. Tema küll ei tea midagi, kuid R.L ütles temale Danilovi kohta. Danilov helistas temale õhtul ja käskis rääkida, et oli Gennadi juures. Tema sai 20.04.2009.a. sündmustest teada politseist, s.t. milline kuritegu juhtus, arvas, et mingi kaklus oli. Järgmine päev sai teada R.L käest, et oli kaklus. 20.04.2009.a. kannatanut üldse ei näinud. Pangaautomaadi juures käis Danilov´iga, kuna Danilov ütles, et läheks temaga koos ja võtaks raha. Tema ei tea kelle raha oli, kuna pangakaart oli Danilovi käes. Järgmisel päeval sai R.L käest teada kelle kaart oli. Temal ei olnud aega mõelda kelle kaart oli, kuna Danilov ähvardas teda. Ütles, et läheksin koos temaga ja kui ei tule murrab kondid. Pangaautomaadi juures käisid kaks korda. Esimesel korral andis Danilov temale kaardi ja ütles PIN koodi, kuid see oli vale. Tema sai raha umbes 500 krooni ja andis raha Danilov´ile. Tema ei ole selle raha eest midagi ostnud. Kohtueelsel uurimisel on rääkinud, et läks koos Danilov´iga poodi ja ostis raha eest õlut viina, limonaadi, sigarette, vorsti ja saia, kuid need ütlused on naeruväärsed ja mõtles kõik need ütlused välja. Tema nägi, kui tulid teist korda tagasi koos Danilov´iga, et kannatanul oli mingi valge lapp näo juures ja veri, aga muud ei tea. Ka ei vasta kohtueelsel uurimisel tõele tema ütlused, et kõigepealt peksis Danilov kannatanut, võttis ära rahakoti ja pärast seda kui kannatanu nimetas PIN koodi, ütles Danilov, et kaasa läheks. Midagi kohtueelsel uurimisel antud ütlustest ei vasta tõele. Tema ei sisenenud kordagi koridori, vaid oli lähedal, umbes 5-10 meetrit trepikojast. Kui kuulis valjuhäält, siis läks ära, see oli esimene kord. Teist korda ei hakanud Danilovile vastu minna pangaautomaadi juurde, sest nägi trepikojas verist inimest. Kui Danilov lubas temal minna, siis nägi verise lapiga inimest. 7 Kannatanu KHKkohtuistungil antud ütluste kohaselt temal süüdistatavate suhtes vihavaenu ei ole. 20.04.2009.a. käis tuttava juures Raudteemajas, võttis paar pitsi viina, eelnevalt oli tarvitanud paar liitrit õlut. Eelnevalt ja kellegi teisega mingit konflikti ei olnud. Lahkudes tuttava juurest, koridoris võeti ära rahakott ja pangakaart ning küsiti PIN koodi. Tema käed võeti kinni. Enne kui jõudis koridori välisukseni, tuli vastu üks noormees, kes pani käe jope põuetaskusse, võttis rahakoti välja. Enne seda oli haaranud keegi temal selja tagant käed kinni. Isikuid oli üle ühe, teab, et oli naisterahvas ja ühel oli jope valgete triipudega. Teab, et üks naine oli kindlasti, sest küsis PIN koodi ja kaks meest oli, üks hoidis kinni selja tagant ja teine sobras. Tema ütles alguses vale koodi, kuna mõtles, et pääseb minema. Alguses küsis koodi meesterahvas ja kui tuldi tagasi, siis naisterahvas, kõik see toimus maja koridoris. Esimest korda PIN koodi küsimise ajal ähvardati, teist korda ka löödi. Ähvardus seisnes selles, et pluusi krae oli katki lõigatud. Tema arvab, et oli nuga, kuna pluusi krae oli katki lõigatud. Temal mingit nuga ei olnud. Naisterahvas karjus eesti keeles, et ütle PIN kood ning ka meesterahvas küsis PIN- koodi eesti keeles. Kui tema kohe PIN koodi ei öelnud, siis löödi näkku, rusikaga vist. Pärast seda kui löödi ütles õige PIN koodi. Vigastada sai parem silm. Tema ei tea kes konkreetselt teda lõi. Pääses lahti, sai kuskil käterätiku ja tahtis politseisse helistada, see ei õnnestunud, kuna telefon võeti ära. Kes konkreetselt võttis, ei tea. Kuulis, et väljas räägiti, et ütleme, et kukkus trepil. Ei mäleta millal saabus kiirabi. Temale tekitati ka kahju, kuid tsiviilhagi esitada ei soovi. Rahakoti sai tagasi, see leiti sündmuskoha lähedalt. Kohtulikul uurimisel tuvastatud faktilised asjaolud: • Isiku läbivaatuse protokoll, millest nähtub, et KHK´el tuvastati 21.04.2009.a. näol marrastused, parema silma all õmblus ja sama poole paistetus. Fototabelil on vaade KHKe näole, paremale silmale ja kaelale /tl.7-10/. • Patsiendikaart, millest nähtub, et 20.04.2009.a. toodi kiirabiga AS Ida Tallinna Keskhaiglasse Koit-Hugo Karjus. Kaebuseks paremal pool otsmikul ja paremal silmal haav, tungiti kallale, oli pekstud. Patsiendi üldseisund rahuldav, patsient on stabiilne, tarvitanud alkoholi. Patsiendil silmade avamine spontaanne, sõnaline kontakt orienteeritud. Lõplik diagnoos silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, pea täpsustamata piirkonna lahtine haav /tl.11-12/. • Swedbanki vastus päringule sularaha väljavõtmise kohta, millest nähtub, et 20.04.2009.a. kasutati KH K pangakaarte Kehras, Kose mnt 2 asuvas sularahaautomaadis HAN00199. Kell 18.51-18.52 üritati kaartidega vaadata konto jääki (sisestati vale pin- kood). Kell 19.06-19.08 üritati kaardiga 4797315013990875 välja võtta sularaha summa 1 000 krooni (kontol polnud piisavalt raha), vaadati konto jääki ja võeti välja sularaha summas 900 krooni. Videokaamerate salvestuste väljavõtted on eelnevalt esitatud /tl.20/. • Asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 20.04.2009.a. on tehtud videosalvestis videokaamerast, mis asub Kehras, Kose mnt 2 asuvas sularahaautomaadis. Videosalvestisel on 4 faili /tl.22-23 /. • Asitõendi vaatlusprotokoll, millele on tehtud häälsalvestus 20.04.2009.a. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, salvestusel on 2 faili /tl. 26-34/. Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule /prokuröri taotlusel/: • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt kannatanu mälu värskendamiseks kannatanu ütlused t lk.15 rida 14 „Enne kui ma jõudsin koridori väisukseni, tuli mulle vastu üks noormees, kes pani käe mulle jope põuetaskusse, võeti põuetaskust rahakott välja. Enne seda oli keegi mul selja tagant haaranud käed kinni.“ Kannatanu kinnitas, et võis nii olla. 8 Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt kannatanu mälu värskendamiseks kannatanu ütlused t lk.16 alt rida 5 „Tahan lisada, et naisterahvas suhtles minuga eesti keeles ning ka meesterahvas küsis PIN- koodi eesti keeles“ Kannatanu kinnitas, et võis nii olla. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava R.L ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 96 ülemine 1 rida „ Kui mees jõudis maja koridori, lõi Evgeny talle rusikaga näkku, mille tagajärjel mees kukkus ja siis lõi Evgeny põrandal lamavat meest 2-3 korda jalaga näkku. Mina ja Mihhail seisime sel ajal kõrval“ Süüdistatav märkis, et seisid lihtsalt tänaval kõrval. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava vastastamisprotokollis antud R.L ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk.150 alt 3 rida „ Jah kinnitan, kuid pärast ma andsin telefoni Evgenyle tagasi.“ Süüdistatav märkis, et närveeris tookord ja närveerib ka nüüd. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava Danilov ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 63 p.7 ülevalt 8 rida algusega „Mina ja Mihhail kuni lõpuni „lahkusin“. Süüdistatav Danilov loobub kõigist eelnevatest ütlustest, märgib, et on andnud valeütlusi ja kinnitab, et annab kohtule täiesti uued ütlused. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava Kevel ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 139 p.7 ülevalt 2 rida algusega „ Ma ei mäleta kuni lause lõpuni „Kehras“. Süüdistatav Kevel märkis, et selles osas on ütlused vale ja annab kohtule uued ütlused antud asjaolu kohta • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava Kevel ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 140 ülevalt 2 rida algusega „ Ma läksin üksi kuni „baraki juurde“. Süüdistatav Kevel märkis, et ütlusi ei kinnita, ei ole õiged ütlused ja annab kohtule uued ütlused. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava Kevel ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 140 ülevalt 5 rida algusega „ Ma võtsin kannatanu arvelt 500 krooni ja me läksime koos Evgenyga poodi, kus ma ostsin õlut, viina, limonaadi, sigarette, vorsti ja saia“. Süüdistatav Kevel märkis, et mõtles selle kõik välja. • Kohus avaldas prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt süüdistatava vastastamisprotokollis antud Kevel ütlused mälu värskendamiseks t lk. 150 rida 2 algusega „ Jah. Kõigepealt peksis “ ja lõpeb „nimetas PIN koodi“. Süüdistatav Kevel märkis, et midagi ei vasta tõele. Kohtulikul uurimisel avaldati ja uuriti lisaks eelpool toodule /kaitsja taotlusel/: • • Kohus avaldas kaitsja Ladva taotlusel KrMS § 289 lg.1; § 293 lg.1 kohaselt süüdistatava R.L ütlused usaldusväärsuse kontrollimiseks t lk. 96 ülevalt 4 rida „ Mees võttis taskust paberinoa, kuid Evgeny väänas tema kätt, võttis temal noa käest ja viskas eemale.“ Süüdistatav kinnitab oma ütlusi. Kohtu seisukoht: Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja kontrollinud kohtulikul uurimisel teisi kogutud tõendeid, hinnates neid kogumis leiab, et süüdistatava Evgeny Danilov süü temale inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 7, 8 järgi, süüdistatava Mihhail Kevel süü temale inkrimineeritud kuriteos
lg 2 p 4, 7, 8 järgi R.L süü temale inkrimineeritud kuriteos
9 Kannatanu KHK kinnitas kohtule, et 20.04.2009.a. lahkudes tuttava juurest, koridoris võeti ära telefon, rahakott ja pangakaart ning küsiti PIN koodi. Tema käed võeti kinni, enne kui jõudis koridori välisukseni, tuli vastu üks noormees, kes pani käe jope põuetaskusse, võttis rahakoti välja. Enne seda oli haaranud keegi temal selja tagant käed kinni. Isikuid oli üle ühe, teab, et oli naisterahvas ja ühel oli jope valgete triipudega. Teab, et üks naine oli kindlasti, sest küsis PIN koodi ja kaks meest oli, üks hoidis kinni selja tagant ja teine sobras. Kannatanu ütlustega on lükatud ümber Danilov´i eelrefereeritud ütlused, et tema hoidis kannatanut kinni ja R.L sobras kannatanu taskutes ning Kevel ajas omi asju. Samuti on kannatanu ütlustega ümberlükatud süüdistatava R.L ütlused, et Danilov oli trepikojas üksinda ning tema ja Kevel oli seal kõrval, täpsustades, et trepikoja kõrval väljas. Seega on lükatud ümber kannatanu ütlustega nii Danilovi ja R.L eelrefereeritud ütlused, et Kevel oli kuskil eemal ja oli väljas, kuna kannatanu kinnitab, et trepikojas isikuid oli kolm, s.t. kaks meest ja üks naine. Süüdistatava Kevel´i kaitsja seisukoht, et kannatanu süüdistatavat Kevel´it ei tunne ning seoses sündmustega ei ole näinud on asjakohatu, kuna kannatanu ei ole mitteühegi süüdistatava osas osutanud ega äratundnud kui kuriteo toimepanijaid. Kannatanu on kinnitanud, et isikuid oli kolm, kaks meest ja naisterahvas ning lisanud, et ühel oli jope valgete triipudega. Kohus vaadeldes videosalvesti faili „Kehra 3_7_Välisukse_Hansapank_Kehra138559_200409_185118“ kell 18.51.18- 18.52.20 asuvast salvestiselt on võimalik tuvastada, et süüdistataval Danilov´il on seljas jope valgete triipudega. Kannatanu kinnitas, et ütles alguses vale koodi, kuna mõtles, et pääseb minema. Alguses küsis koodi meesterahvas ja kui tuldi tagasi, siis naisterahvas küsis koodi karjudes ning kõik see toimus maja koridoris. Naisterahvas karjus eesti keeles, et ütle PIN kood ning ka meesterahvas küsis PIN- koodi eesti keeles. Kui tema kohe PIN koodi ei öelnud, siis löödi näkku, rusikaga vist. Pärast seda kui löödi ütles õige PIN koodi. Vigastada sai parem silm. Tema ei tea kes teda lõi. Antud kannatanu ütlusi kinnitab ka Swedbankist tõend sularaha väljavõtmise kohta, millest nähtub, et 20.04.2009.a. kasutati KHKpangakaarte Kehras, Kose mnt 2 asuvas sularahaautomaadis HAN00199. Kell 18.51-18.52 üritati kaartidega vaadata konto jääki (sisestati vale pin- kood) ( t lk.20). Samuti kinnitab kannatanu ütlusi, et meesterahvas küsis esimest korda PIN koodi eesti keeles asitõendi vaatlusprotokoll, millele on tehtud häälsalvestus 20.04.2009.a. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, salvestusel on 2 faili, mida kohus kuulas, kus süüdistatav Danilov valdab suhteliselt vabalt eesti keelt rääkides häirekeskuse töötajaga korrektses ja arusaadavas eesti keeles. Samuti saab aru häirekeskuse töötaja eesti keeles esitatud küsimustest ( t lk.29). Seega on nii kannatanu ütlustega kui ka asitõendi vaatlusprotokolli kahe salvestiga lükatud ümber süüdistatava Danilov ütlused, et tema küsis kannatanult esimest korda PIN koodi vene keeles ja tema ei oska eesti keelt. Ei saanud kannatanust aru ja ainult sellepärast palus R.L küsida teist korda PIN koodi eesti keeles, kuna tema oli purjus ja eesti keelt ei valda. Kannatanu kinnitas, et esimest korda PIN koodi küsimise ajal ähvardati, teist korda ka löödi. Ähvardus seisnes selles, et pluusi krae oli katki lõigatud. Tema arvab, et oli nuga, kuna pluusi krae oli katki lõigatud. Temal mingit nuga ei olnud. Kohus leiab, et tõsikindlat ei saa väita, et tegemist oleks olnud noaga millega kannatanut ähvardati, kuid tõsikindlat on leidnud tuvastamist, et kannatanut löödi, ähvardati relvana kasutatavana muu esemega. Kriminaalasjas on kogutud tõendid, mis kinnitavad kannatanu ütlusi krael asuva lõikejälje osas ja löömise osas, s.o. isiku läbivaatuse protokollile lisatud fototabelid, mille ülemiselt fotolt ( t lk 9) nähtub selgesti, et kannatanu pluusi krael on lõikejälg, mitte rebenemisjälg. Sama nähtub ka fotol ( t lk10), et tegemist on selge lõikejäljega kannatanu pluusi krael. Kannatanu ütlusi löömise kohta ja temale tekitatud füüsilise valu ja tervisekahjustuste kohta kinnitavad ka isiku 10 läbivaatuse protokoll koos fototabeliga ( t lk.7-10) ja patsiendikaart millest nähtub, et 20.04.2009.a. toodi kiirabiga AS Ida Tallinna Keskhaiglasse Koit-Hugo Karjus. Kaebuseks paremal pool otsmikul ja paremal silmal haav, tungiti kallale, oli pekstud. Lõplik diagnoos silmalau ja silmaümbruse lahtine haav, pea täpsustamata piirkonna lahtine haav (tl.11-12). Lähtudes eeltoodust ei ole asjakohane ning kohus ei soostu kohtuvaidlustes süüdistatavate R.L ja Danilov´i kaitsjate seisukohaga, et tõendamist ei ole leidnud ja süüdistusest kuulub välja jätmisele
2 p 8. Samuti ei ole põhjust kahelda kannatanu ütlustes, et tema kuulis kuidas lepiti kokku nagu oleks tema trepil kukkunud. Kannatanu ütlusi kinnitab ka asitõendi vaatlusprotokoll, millele on tehtud häälsalvestus 20.04.2009.a. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, salvestusel on kaks faili, mida kohus kuulas, kus Danilov seletab häirekeskuse töötajale, et palub kiirabi kuna inimene kukkus, trepilt kukkus ( tlk. 32, 33). Lähtudes eeltoodust ei ole kohtul põhjust kahelda kannatanu ütlustes kogu sündmuste osas ja äravõetud esemete osas, kuna pole alust arvata, et ühes osas on kannatanu andnud tõeseid ütlusi ja teises osas ebatõeseid ütlusi. Kohus ei tuvastanud kohtuistungil, et kannatanu KHKoleks andnud kohtueelsel uurimisel teistsuguseid ütlusi kui kohtulikul uurimisel, kuna kohtumenetluse pooled ei taotlenud kannatanu KHKkohtueelsel uurimisel antud ütluste avaldamist, et kontrollida kannatanu usaldusväärsust. Kannatanu KHKkohtueelsel uurimisel antud ütlused teatud osas avaldati, vaid kannatanu mälu värskendamiseks ning kannatanule meenus tõendamiseseme olulised asjaolud, mille kohta oli varem ütlusi andnud, nende õigust on kannatanu kinnitanud ja teda oli võimalik ristküsitleda. Kaitsjad ja süüdistatavad püüdsid kohtule näidata kannatanu ütlusi ebausaldusväärsetena, kuna kannatanu oli tarvitanud alkoholi. Kohus leiab, et kannatanu KHKütlusi ei tee ebausaldusväärseks asjaolu, et kannatanu oli tarvitanud alkoholi. Kannatanu kinnitas kohtuistungil, et võttis paar pitsi alkoholi ja eelnevalt paar liitrit õlut. Samas ei ole tuvastamist leidnud, et kannatanu oleks tarvitanud alkoholi ja õlut lühikese ajavahemiku jooksul. Kohus leiab, et kannatanu ütluse hindamisel ei ole vähetähtis asjaolu, et kanntanu suutis koheselt peale tema suhtes toimepandut kuritegu anda häirekeskuse töötaja küsimustele adekvaatseid vastuseid. See on tuvastatud asitõendi vaatlusprotokolliga, millele on tehtud häälsalvestus 20.04.2009.a. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, salvestusel on 2 faili, mida kohus kuulas ( t lk.28). Samuti omab olulist tähtsust ja on tõsikindlat leidnud tuvastamist nii eeltooduga kui ka patsiendikaardiga ( t lk. 11), et patsiendi üldseisund on rahuldav, patsient on stabiilne, tarvitanud alkoholi. Patsiendil silmade avamine spontaanne, sõnaline kontakt orienteeritud. Lähtudes tuvastatust puudub alus arvata, et kannatanu ei tajunud tõendamiseseme asjaolusid objektiivselt, s.t. kuriteo toimepanemise aega, kohta, isikute arvu ja viisi ning muid kuriteo tehiolusid adekvaatselt. Samuti kinnitas süüdistatav Danilov asitõendi vaatlusprotokollist, millele on tehtud häälsalvestus 20.04.2009.a. Häirekeskuse hädaabinumbrile 112, salvestusel on 2 faili, mida kohus kuulas, häirekeskuse töötajale, et kannatanu ei ole purjus, veidike joonud, kuid tal on silm ( t lk.32). Seega süüdistatava Danilov seisukoht, et kannatanu eksib kui ütleb, et üks mees hoidis kinni ja teine otsis läbi kuna kannatanu oli purjus, ei vasta tõele ja on ümberlükatud eelrefereeritud tõenditega. Samuti on eeltooduga lükatud ümber süüdistatava Kevel´i kaitsja seisukoht, et kannatanu olles tarvitanud alkoholi ei mäleta trepikojas toimunud asjaolusid terviklikult. Kohus ei pea süüdistatavate kaitseversioone usaldusväärseks, kuna nende ütlused on heitlikud ja erinevad oluliselt kannatanu ütlustest, nii kaassüüdistatavate ütlustest kui ka nende enda ristküsitlusel antud ütlustest. Süüdistatavate Danilov ja R.L ütlused ei haaku kannatanu ütlustega ega ka omavahel. Süüdistatav R.L on andnud nii süüdistatavate 11 omavahel kokkusaamise kohta, trepikojas algselt toimunu kohta, kannatanu asendi ja noa osas ütlusi, mis erinevad oluliselt süüdistatava Danilov antud ütlustest. Süüdistatav Danilov andis ütlusi, et oli koos R.L-iga ja jõid õlut ning kõrval majas kohtasid Kevel´it. R.L aga kinnitab, et said kolmekesi kokku, s.t. nii Danilov, tema kui Kevel. Ostsid õlut, tarvitasid alkoholi. Kannatanut peksid kuna tahtsid kolmekesi edasi juua. Danilov selgitas, et tema üksi küsis kannatanult suitsu, R.L väidab, et nii tema kui Danilov küsis raha kannatanult õlle ostmiseks. Danilov väidab, et R.L otsis kannatanu tema käsul läbi ja seega viibis R.L koridoris juba enne kannatanult asjade äravõtmist ja PIN koodi küsimist. R.L kinnitab, et esimesel korral kui küsiti PIN koodi oli tema Kevel´iga väljas ja trepikojas oli ainult Danilov. Danilov väidab, et kannatanu oli püsti ja koheselt võttis noa kui tahtis kannatanut lüüa solvamise eest, seega enne kannatanu läbiotsimist ja PIN koodi küsimist. R.L on andnud selles osas ütlused, et tema tuletas meelde, et kannatanu olles pikali, võttis noa välja peale seda kui oli teada õige PIN kood ja peale lööki näkku. Süüdistatav Kevel on andnud ütlusi, et tema sai 20.04.2009.a. sündmustest teada politseist, s.t. milline kuritegu juhtus, arvas, et mingi kaklus oli. Samuti selgitas, et järgmine päev sai teada R.L käest, et oli kaklus. 20.04.2009.a. kannatanut üldse ei näinud. Ka väitis Kevel, et teist korda ei hakanud Danilov´ile vastu koos minna pangaautomaadi juurde, sest nägi trepikojas verist inimest. Hiljem väitis süüdistatav Kevel, et tema nägi, kui tulid teist korda tagasi koos Daniloviga, et kannatanul oli mingi valge lapp näo juures ja veri, aga muud ei tea. Samuti andis Kevel ütlusi, et tema ei sisenenud kordagi koridori, vaid oli lähedal, umbes 5-10 meetrit trepikojast. Seega on süüdistatava Kevel´i enda ütlused vastuolus, kinnitades ristküsitlusel, et ei tea üldse midagi ja pole kannatanut 20.04.2009.a. üldse näinud, samas möönab, et oli trepikoja lähedal ja nägi verist kannatanut. Ka on süüdistatav Kevel väitnud vastuoluliselt millal, siis täpselt verist kannatanut nägi, s.t. kas enne pangaautomaadi juurde minekut või sealt tulles. Samuti on vastuolus süüdistatava Kevel enda ütlused osas, et juhtunust sai teada R.L käest järgmisel päeval, kuid natuke hiljem märkis Kevel, et Danilov ütles temale kuriteopäeva õhtul, et kui räägib teda sisse, siis tulevad kurvad tagajärjed. Samuti kinnitas süüdistatav Kevel, et Danilov helistas temale õhtul ja käskis rääkida, et oli Gennadi juures. Süüdistatav R.L kinnitas, et esimest korda kui küsiti PIN koodi oli trepikojas ainult Danilov ja kannatanu, on selles kindel. Kevel seisis ja suitsetas, tema oli ka õues. Hiljem kui kohus avaldas usaldusvääruse kontrollimiseks süüdistatava R.L ütlused, „ kui mees jõudis maja koridori, lõi Evgeny talle rusikaga näkku, mille tagajärjel mees kukkus ja siis lõi Evgeny põrandal lamavat meest 2-3 korda jalaga näkku. Mina ja Mihhail seisime sel ajal kõrval“. Peale avaldamist märkis süüdistatav R.L, et nad seisid Keveliga lihtsalt tänaval kõrval, mitte löömise kõrval. Süüdistatav Danilov aga väitis sama fakti kohta, et Kevel oli lahkunud üldse, sest R.L jättis Keveliga hüvasti, ütles, et näeme. Samuti väitis süüdistatav Danilov, et R.L oli trepikojas. Lähtudes eeltoodust ei haaku ka selles osas süüdistatavate R.L, Kevel ja Danilov´i ütlused. Süüdistatav Danilov on andnud ütlusi, et esimesel korral peale PIN koodi küsimist tema väljus ja kohtas Kevelit, edasi läksid koos pangaautomaadi juurde. Tema läks kannatanut lööma uuesti, et saada õige PIN kood ning Kevel läks kuhugi ära kõrval majja. Edasi läks välja jõudis Kevel´ile järgi ja viis Keveli automaadi juurde. Süüdistatav R.L on andnud sama asjaolu kohta ütlusi, et Kevel seisis ja suitsetas, tema oli ka õues. Danilov tuli välja ja ütles, et lähme. Samas on R.L hiljem ristküsitluse käigus märkinud, et Kevel läks üldse asula poole, seega esinevad vastuolud R.L enda ütlustes ja ka Danilov´i antud ütlustes. Samuti kinnitas R.L, et Danilov ja Kevel läksid panka, temal kästi olla kannatanu kõrval. Danilov ja Kevel läksid automaadi juurde, et võtta raha ja osta alkoholi. 12 Automaadi juures selgus, et PIN kood oli vale. Danilov läks trepikotta ja lõi meesterahvast, lõi sellepärast, et oli vale kood. Kannatanu ütles õige PIN koodi, siis Danilov kutsus Kevelit teist korda ja Kevel läks panka. Lähtudes eeltoodust erinevad taas süüdistatavate R.L ja Danilovi ütlused nii süüdistatava Keveli liikumise kui kohaloleku kohta. Kohus leiab, et süüdistatavate Evgeny Danilov, Mihhail Kevel ja R.L poolt kohtus antud ütlused ei ole usaldusväärsed, kuna need on vastuolus omavahel antud ütlustega kui ka kannatanu ristküsitlusel antud ütlustega ja asjas kogutud teiste tõenditega, siis ei tugine kohus otsuse tegemisel süüdistatavate Evgeny Danilov ja Mihhail Kevel poolt kohtus antud ütlustele. Süüdistatava Evgeny Danilov ja Mihhail Kevel ütluste näol on tegemist diametraalselt lahknevate erinevustega kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses antud ütlustes ning süüdistatavad ei suutnud mõistusepäraselt ja kohtule arusaadavalt selgitada erineval ajaperioodil antud ütluste erisuse põhjust, siis tuleb nimetatud tõend tervikuna kui ebausaldusväärne kõrvale jätta. Uute ütluste andmist põhjendas Danilov asjaoluga, et süütud inimesed nagu R.L ja Kevel ei peaks kannatama. Samas kinnitas Danilov kohtule, et süüstavaid ütlusi R.L ja Kevel´i kohta ei ole kunagi andnud, seega Danilovi põhjendus uute ütluse andmisest on kohtule ebaloogiline ja ei ole usutav. Süüdistatav Kevel märkis algselt, et loobub teatud osas kohtueelsel uurimisel antud ütlustest, kuid hiljem kohtumenetluse käigus usaldusväärsuse kontrollimisel kohtueelse uurimisel antud ütluste avaldamisel loobus kogu kohtueelsel uurimisel antud ütlustest. Süüdistatav põhjendas täiesti uute ütluste andmist kohtule asjaoluga, et kartis kaassüüdistatavat Evgeny Danilovit ja seega oli oht tema elule ja tervisele. Kohus ei pea süüdistatava Kevel uute antud ütluse põhjendust usutavaks. Puudub igasugune loogiline seletus, miks peaks süüdistatav Kevel kartma Danilovit, kuna mõlemad süüdistatavad on kinnitanud, et vihavaen puudub. Kevel ise on kinnitanud, et sündmustest ei tea midagi ja sündmustest sai teada järgmine päev R.L käest. Samas on Kevel väitnud, et juba sündmuste õhtul helistas Danilov ja ähvardas, käskides rääkida nii nagu vaja. Süüdistatav Kevel on peetud kinni 06.05.2009.a. ning vahistatud 07.05.2009.a., seega oli Keveli´l langenud ära igasugune oht elule ja tervisele Danilovi näol ning Kevel olles vahistatud alates 07.05.2009.a. oli võimalus kogu edasise menetluse vältel anda uusi ütlusi ja täienda eelnevalt antud ütlusi. Ka ei tuvastanud kohus, et süüdistatav Kevel oleks andnud kohtueelsel uurimisel kas õigustavaid või süüstavaid ütlusi süüdistatava Danilov suhtes, seega süüdistatava põhjendus ütluste muutmiseks ei ole usutav ja on paljasõnaline. Samuti ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et Danilov on peetud kinni 23.04.2009.a. ja vahistatud juba 24.04.2009.a. ning süüdistatava Danilov´i poolt ei ole antud otseselt süüstavaid ütlusi süüdistatava Kevel suhtes kunagi, seega on ainetu nii Danilovi kui Keveli põhjendus ütluste muutmiseks. Kohus märgib, et nii süüdistatav Evgeny Danilov kui Mihhail Kevel on kohtumenetluses andnud selliseid ütlusi, et need välistavad teineteist, seega oma ütlusi muutnud süüdistatavaid ei saa kohus usaldada. Süüdistatav R.L ei muutnud küll kogu kohtueelsel uurimisel antud ütlusi, kuid ka tema ütlused ei ole teatud osas usutavad, kuna ristküsitlusel avaldati süüdistatava ütlusi tema usaldusvääruse kontrollimiseks ning süüdistatav ei kinnitanud antud ütlusi, vaid pehmendas kaassüüdistatavate osas antud ütlusi. Süüdistatav R.L ei suutnud kohut veenda tema poolt antud teatud ütluste tõepärasuses, kuna ütlused olid antud ebakindlatena ja süüdistatav püüdis anda vastuseid küsimustele laveerides või üldiselt. Samas asub kohus seisukohale, et teatud osas on võimalik kasutada R.L ütlusi usaldusväärsetena ja tõendina. R.L kinnitas kohtule, et kardab nii Danilovit kui ka Kevelit. Tema kardab kuna tema on naine ja teised on mehed, kuid täpsustas, et kardab just neid mehi, mitte kõiki 13 mehi. Kohus leiab, et R.L oli kohtulikul uurimisel antud ütluse andmise ajal survestatud olukorras ning seega andis ütlusi nii Danilovi kui Keveli osas laveerides. Kohus ei pea usaldusväärseks süüdistatavate Evgeny Danilov ja Mihhail Kevel antud ütlusi, kuna süüdistatavate ütlused on vastuolus nii kannatanu KHKkohtulikul uurimisel antud ütlustega kui ka teiste kogutud tõenditega, mis kinnitavad just kannatanu ütlusi ning lükkavad ümber süüdistatavate ütlused. Kohus leiab, et süüdistatav Kevel on andnud kohtule ennast õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vabaneda süüst ja vastutusest. Süüdistatav Danilov on andnud kohtule nii ennast kui teisi süüdistatavaid õigustavaid ja paljasõnalisi ütlusi eesmärgiga vähendada nii enda kui kaassüüdistatavate süüd ja kergendada karistust. Kohus ei arvesta tõendina süüdistatava Evgeny Danilov ütlusi, s.t. tema poolset versiooni toimunu osas, kuid arvestab, et süüdistatav Evgeny Danilov tunnistas, et pani toime võõra vallasasja äravõtmise, s.o. rahakoti, pangakaardi, PIN- koodi nõudmise, samuti telefoni võtmise vägivallaga. Isikute grupi osas märkis Danilov, et nii Kevel kui R.L täitsid tema sunnil teatud ülesandeid.. Süüdistatav Evgeny Danilov täpsustas süüdistuse osas, et nuga temal ei olnud, vaid noa võttis kannatanu käest ja viskas minema. Seega võib kohus teha järelduse, et tegelikkuses Danilov end temale esitatud süüdistuse täies mahus end süüdi ei tunnista ning just relvana kasutatava muu esemega ähvardades. Süüdistatava Danilovi kaitsja asus kohtuvaidlustes seisukohale, et arvestades kogutud tõendeid ja Danilovi enda seisukohta, siis saab kindlat väida, et Danilov on teo toimepanija, kuid ei ole tõendamist leidnud
lg 2 p 7 teo toimepanemine isikute grupis, kuna teised nii Kevel kui R.L tegutsesid Danilovi survel ja ei ole teoga nii seotud. Süüdistatava R.L kaitsja palus kohtuvaidlustes hinnata kes valitses tegu, s.t. kas R.L saab olla kaastäideviija või tegutses R.L hädaseisundis. Süüdistatava Kevel kaitsja palus süüdistatav Kevel õigeks mõista kuna puudub tõendid, mis seoksid tema kaitsealust inkrimineeritava kuriteoga. Süüdistatava Kevel´i kaitsja märkis lisaks, et Kevel´i käitumises puudub objektiivne koosseis. Kohus sellega ei nõustu ning käsitleb seda alljärgnevalt. Samuti märgib kohus, et teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et täideviijana käsitletav isik paneks toime objektiivsesse teokoosseisu kuuluva teo. Antud seiskohta on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis 3-1-1-97-04. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-97-04 märkinud veel lisaks, et süüteo kaastäideviija võib olla nii teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teoplaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja: nt valvab, juhib tähelepanu kõrvale jne.
lg-s 1 sätestatust moodustab röövimise objektiivse külje vägivalla abil võõra vallasasja äravõtmine. Röövimise objektiivne koosseis tuleb lugeda täidetuks, kui on tuvastatud järgmised asjaolud:
lg 2 ls 1: "...ja teab, et see saabub või vähemalt peab seda võimalikuks") ( RKL 31-1-124-04 p. 15 ja RKL 3-1-1-141-04 p. 10.2) Riigikohus on oma lahendites 3-1-1-43-06, 3-1-1-5-08 asunud seisukohale, et kui vähemalt kaks isikut panevad süüteo toime ühiselt ja kooskõlastatult, vastutab igaüks neist täideviijana (
Kuigi
lg 2 lause 1 näol on tegemist omistamisnormiga, mille alusel üks isik vastutab ka teise poolt faktiliselt tehtu eest nii, nagu oleks ta seda ise teinud, ei tähenda see, et kõigi teos osalejate käsitlemine täideviijana võtaks kohtult kohustuse teha selgeks nende individuaalne teopanus tagajärje saavutamisse. Seejuures ei seisne teopanuse olulisus automaatselt mingi objektiivsesse koosseisu kuuluva tunnuse realiseerimises. Individuaalse teopanuse kaalukus võib tuleneda ka süüteo ettevalmistavas staadiumis osutatud teopanustest. Teovalitsemise teooriast lähtuvalt tuleb isiku käitumise kvalifitseerimisel kas täideviimise või osavõtuna esmajoones tuvastada tema roll toimuvas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-23-01 - RT III 2001, 8, 91), mis annab omakorda aluse karistuste individualiseerimiseks täideviijate grupi raames. Võimaluse korral tuleb aga kindlaks teha, mil viisil ja millise intensiivsusega keegi kaastäideviijatest teos osales. Samuti on Riigikohus oma lahendis 3-1-1-60-07 rõhutanud, et teovalitsemise teooriast tulenevalt ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik realiseeriks ise kas tervikuna või osaliselt süüteo objektiivse koosseisu. Objektiivsest küljest on oluline, et iga kaastäideviija lisaks tagajärje saabumisse teoühtsust silmas pidades olulise teopanuse. Subjektiivses mõttes eeldab kaastäideviimine kõnealusest teooriast lähtuvalt ühist teootsust. Kuna teovalitsemise teooria tähenduses ei ole nõutav, et kaastäideviijana käsitatav isik paneks toime süüteo objektiivsesse koosseisu kuuluva teo, vaid hoiaks ühtsest tahtest hõlmatud ja kuriteokoosseisu tunnustele vastava sündmuste kulgemise enda kontrolli all, siis võib süüteo kaastäideviija olla ka teoplaani väljatöötaja, samuti ühise teopaani ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
2 p.7, 8 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Evgeny Danilov ja R.L tuleb
Samuti on Mihhail Kevel´i käitumises on tuvastatud
2 p.4, 7, 8 järgi nii objektiivne kui subjektiivne koosseis. Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Mihhail Kevel tuleb
Vastavalt toimepandule tuleb Evgeny Danilov´i karistada. Karistuse mõistmisel Evgeny Danilov ´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et antud juhul karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus just osas, et süüdistatav vabandas kannatanu ees, kuid kuna süüdistatav ei ole temale etteheidetavat tegu täies mahus omaks võtnud, siis ei ole alust rääkida süü kahetsuse puhtsüdamlikkusest. Ka saab lugeda kiirabi kutsumist kannatanule tegevkahetsuse üheks vormiks ning seega loeb kohus ka antud asjaolu karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). Evgeny Danilov on varem kriminaalkorras karistatud, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Evgeny Danilov ´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Evgeny Danilov ´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Evgeny Danilov ´it tuleb karistada reaalse vangistusega. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ei ole Evgeny Danilov suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada
ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna taotletav eripreventiivne eesmärk puudub. Samuti osundab kohus, et vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5). Kohus leiab, et karistuse osalisel täitmisele pööramisel puudub Evgeny Danilov suhtes šokivangistusega taotletav eripreventiivne eesmärk. Ka tuleb arvestada karistuse raskust, mille toimepanemise eest on seadusandja ette näinud karistuse vaid vangistuse näol ning millele viitab juba iseenesest
sanktsioon vangistus kolmest kuni viieteistkümne aastani, seega ainuüksi kuriteo raskusest tulenevalt ei saa kaalumisele tulla karistusest tingimisi vabastamine isiku suhtes, kes on jätkanud kuritegude toimepanemist.
Samuti on karistuse mõistmisel üks peamine kriteerium, et hinnata tuleb konkreetse teo sisemist ebaõigust. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-12-06 märkinud, et süü suuruse tuvastamisse tuleb kaasata teo toimepanemise tehiolud, otsuses nr 3-1-1-99-06 on öeldud, et süü suurusest lähtuvalt peab kohus andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole (otsuse p 14). Tähendust omab seega suurel määral konkreetne teo toimepanemise viis (nn täideviimis-ebaõigus). Evgeny Danilov´i süü suurus toimepandud kuriteos on võrreldes teiste süüdistatavatega suurem. Evgeny Danilov´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo õigusvastasust. Kohus leiab, et Evgeny Danilov suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammääras ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Evgeny Danilov´i vabandamine kannatanu ees ja kiirabi kutsumine ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, süü suurusest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Evgeny Danilov´ilt kuulub välja mõistmisele KrMS § 175 lg. 1 p.4, 9; § 179 lg.1 p. 1 alusel sundraha summas 10 875 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 4 359 krooni riigituludesse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt toimepandule tuleb Mihhail Kevel ´it karistada. Karistuse mõistmisel Mihhail Kevel´ile peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohtulikul uurimisel ei tuvastanud kohus karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06). Mihhail Kevel on varem kriminaalkorras karistatud korduvalt, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, töötas väidetavalt mitteametlikult, tal on perekond. Mihhail Kevel´ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada Mihhail Kevel´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.
Mihhail Keve´i näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo ohtlikkust, õigusvastasust ning tema poolt toimepandu ei olnud juhuslik. Kohus leiab, et Mihhail Kevel´i suhtes on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte sanktsiooni alammääras, arvestades eelkõige kuriteo raskust ja asjaolu, et Mihhail Kevel´it on varem karistatud korduvalt, kuid isik jätkas kuritegude toimepanemist, samuti on Mihhail Kevel antud kuriteo toime pannud katseajal. Sellises käitumises väljendub kohtu hinnangul ilmselge ning teadlik vastandumine õiguskorrale ning see näitab üheselt, et Mihhail Kevel ei ole aru saanud talle varasemalt mõistetud karistuste tähendusest Senised karistused ei ole ilmselgelt omanud kasvatavat mõju positiivse eripreventsiooni tähenduses. Viimast kinnitab ilmekalt just osundatud asjaolu, et Mihhail Kevel pani temale inkrimineeritava kuriteo toime katseajal. Kohtule näitab see üheselt, et Mihhail Kevel ei suuda isegi mõistetud karistuse võimaliku täitmisele pööramise teadmise juures käituda õiguskuulekalt ega pidada lugu ühiskonnas omaksvõetud põhiväärtustest. Mihhail Kevel´il perekonna olemasolu, s.h lapse olemasolu ei anna alust ning ei ole piisav lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistus mõista sanktsiooni alammääras. Lisaks tuleb märkida, et nii perekond kui laps oli 19 süüdistataval olemas ka kuriteo toimepanemise ajal ning see ei takistanud Mihhail Kevel´il kuigivõrd käitumast kriminaalõiguslikult etteheidetaval viisil. Kaitsja juhtis kohtu tähelepanu kohtuvaidlustes asjaolule, et prokuröri palutud karistus on liig, kuna pakkudes kokkuleppemenetlust oli prokuröri poolt pakutud karistus oluliselt väiksem. Kohus märgib, et antud kriminaalasjas ei nähtu, et oleks olnud nõusolek kokkuleppemenetluse läbirääkimisteks KrMS § 241 lg 1 p 1-5 toodud kohaselt. Lisaks ei ole kohus karistuse küsimuse otsustamisel seotud ei prokuröri ega kaitsja vastavate taotlustega ja lahendab selle küsimuse seadusele ning enese siseveendumusele tuginevalt. Kohus leiab, et karistades isikut sanktsiooni alammäära lähedalt ei täida karistus oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, kuna teda on varasemalt karistatud samalaadse kuriteo eest karistusega, mis on jäänud sanktsiooni alammäära lähedale. Viimane asjaolu tõendab veenvalt, et varasem sanktsiooni alammääras mõistetud karistus pole vähimalgi määral mõjutanud süüdistatavat Mihhail Kevel´it uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Uue kuriteo eest mõistetud karistust suurendada eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Mihhail Kevel ´ilt kuulub välja mõistmisele KrMS § 175 lg. 1 p.4, 9; § 179 lg.1 p. 1 alusel sundraha summas 10 875 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 6 349 krooni riigituludesse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Vastavalt toimepandule tuleb R.L karistada. Karistuse mõistmisel R.L ´le peab arvestama ka kohaldatava karistuse nii üld- kui ka eripreventiivset mõju. Kohus leiab, et antud juhul karistust kergendavateks asjaoludeks on puhtsüdamlik kahetsus just osas, et süüdistatav vabandas kannatanu ees, kuid kuna süüdistatav ei ole temale etteheidetavat tegu täies mahus omaks võtnud, siis ei ole alust rääkida süü kahetsuse puhtsüdamlikkusest. Ka saab lugeda kiirabi kutsumist kannatanule tegevkahetsuse üheks vormiks ning seega loeb kohus ka antud asjaolu karistust kergendavaks asjaoluks. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus märgib, et karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb karistuse mõistmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, kuid samas tuleb siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt. Kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Seetõttu peabki karistuse eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut (vt Riigikohtu otsused nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-9906). R.L on varem kriminaalkorras karistamata, milline asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. R.L-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada R.L edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et R.L tuleb karistada vangistusega. Samas peab kohus võimalikuks karistada R.L sanktsioonis ettenähtud alammääras, kuna R.L on varem nii väärteo- kui ka kriminaalkorras karistamata, tema karistust kergendavaid asjaolusid on kaks. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks (vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära – vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-06). Silmas tuleb pidada sedagi, et karistusest tingimisi vabastamine ei ole iseseisev karistusliik, vaid see on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerub isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Antud põhimõtetest lähtuvalt ning arvestades just süüdlase isikut peab kohus võimalikuks kohaldada
Kohus leiab, et R.L poolt toimepandu oli juhuslik episood tema elus, kuna nii enne ega peale temale inkrimineeritavat tegu ei ole R.L käitunud õigusvastaselt, vaid on olnud igati õiguskuulekas. Seega ei pea kohus antud juhul vajalikus kohaldada ka R.L suhtes šokivangistust. Kuna kohus peab võimalikus R.L karistamist sanktsioonis ettenähtud alamääras, siis lähtudes
lg-s 3 sätestatust, saab koos käitumiskontrollile allutamisega karistusest tingimuslikult vabastada vaid neid isikuid, keda on karistatud vangistusega kuni kolmeks aastaks (RKKK 3-1-1-59-07 p.13). Kohus leiab, et R.L suhtes ei ole otstarbekas kohaldada
sätteid, vaid tema suhtes on otstarbekas kohaldada
sätteid ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, määrates katseaja pikkuseks kolm aastat, s.o. maksimummääras. R.L näol ei ole tegemist isikuga, kes oma vanuse või vaimse tervise tõttu ei oleks tajunud toimepandud teo keelatust, kuid arvestades, et tema poolt toimepandu oli juhuslik, siis tuleb R.L ´le anda uus võimalus õiguskuulekas käitumiseks koos kriminaalhooldusametniku poolt osutava sotsiaalse abiga ja käitumise kontrollimisega. Arvestades R.L isikut ja kuriteo toimepanemise asjaolusid, siis kohustada R.L otsima endale töökoht kuue kuu jooksul, s.o. hiljemalt 14.07.2010.a. ning mitte tarvitama alkoholi käitumiskontrolli ajal, kuna antud kohustused võiksid efektiivsemalt välistada edaspidi süütegude toimepanemist. R.L ´lt kuulub välja mõistmisele KrMS § 175 lg. 1 p.4, 9; § 179 lg.1 p. 1 alusel sundraha summas 10 875 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 3 863.40 krooni riigituludesse. Tsiviilhagi esitatud ei ole. Kohus juhindus KrMS § 306, 311-313, 317 sätetest. Kohtunik Rahvakohtunikud 21
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.