← Eesti

1-18-7276/80

Obsah (11)§ 121§ 263§ 63§ 65§ 74t§ 75§ 69§ 2§ 58§ 73§ 56

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi 1-18-7276 13. detsemb er 2019 Eesistuja Paavo Randma, liikmed Hannes Kiris ja Vel

§ 121

lg 1 ja g 1§ p 1 järgi, M.Q süüdistuses

§ 121

lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning C.F süüdistuses

§ 263lg 1 p 1 järgi Tallinna Ringkonnakohtu 10.

juuli

  1. a otsus Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Alar Neemsalu kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu ja M.Q kaitsja vandeadvokaat Andres Simson, kassatsioonid Teised kassatsioonimenetluse Prokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda pooled
  2. novemb er 2019, kirjalik menetlus Asja läbivaatamise kuupäev ja viis RESOLUTSIOON
  3. Muuta Tallinna Ringkonnakohtu
  4. juuli
  5. a otsuse põhiosa, asendades kohtu õiguslikud põhistused Alar Neemsalu nõusoleku tuvastamise kohta vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga käesoleva otsuse põhiosa punktides 23 –24 esitatud põhistustega. Samuti jätta kohtuotsus est välja põhjendus, mille kohaselt on tunnistaja S-S. M. käsitatav asjasse mittepuutuva isikuna

§ 263lg 1 p 1 mõttes.

  1. Muus osas jätta ringkonnakohtu otsus muutmata.
  2. Kassatsioonid jätta rahuldamata.
  3. Mõista Eesti Vabariigilt Alar Neemsalu kasuks välja 1000 eurot (sh käibemaks) kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  4. Alar Neemsalu, M.Q ja C.F-i süüdistatakse karistusseadustiku (

) § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et

  1. septembril 2017 kasutasid nad Xxxxxx asuvas puhvetis Xxxxx ja selle ees tänaval vägivalda M. M-i ja H. J-i vastu. A. Neemsalu tõukas puhvetis M. M-i seljaga vastu seina. Seejärel lõid süüdistatavad teda kokku umbes kümme korda rusikatega kehasse ja pähe. Sellega põhjustati kannatanule füüsilist valu ning marrastused ja punetused. Pärast seda liikusid 1-18-7276 süüdistatavad puhvetist välja tänavale, kus A. Neemsalu viskas vastu maad katki joogiklaasi. Klaasi purunemisest tekkinud kild riivas puhveti välisuksel seisnud H. J-i alalõuga, tekitades talle haava. Samuti lõi A. Neemsalu M. M-i käega näkku ja ähvardas teda korduvalt füüsilise vägivallaga. Oma käitumisega häirisid süüdistatavad kõrvalisi isikuid H. J-i, C. S-i ja S-S. M-i.
  2. Lisaks süüdistatakse A. Neemsalu ja M.Q §

lg121järgi1 .

  1. Pärnu Maakohtu
  2. aprill i
  3. a otsusega tunnistati A. Neemsalu süüdi

§ 121

lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vastavalt kuue kuu ja ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks ühe aasta kuue kuu pikkune vangistus.

§ 65lg 2 alusel suurendati seda karistust Harju Maakohtu 6.

detsembri 2016. a otsusega mõistetud ära kandmata karistuse võrra ning lõplikuks liit karistuseks moodustati üks aasta kaheksa kuud vangistust. Sama otsusega tunnistati süüdi M.Q

§ 121

lg ja 1§ 263 lg 1 p 1 järgi ning teda karistati vastavalt üheksa kuu ja ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks kaks aastat vangistust.

Kohus määras, et K. M.Ql tuleb

§ 74t

elg-, 2 1ja 3 järgi kohe ära kanda üks kuu vangistust ning ülejäänud osa jäetakse kahe aasta kuue kuu pikkuse katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, kui ta ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Lisaks mõisteti süüdi C.F

§ 263lg 1 p 1 järgi ja teda karistati ühe aasta kuue kuu pikkuse vangistusega.

Seda karistust suurendati

§ 65lg 2 alusel Pärnu Maakohtu 16.

septembri 2014. a otsusega mõistetud karistuse võrra ja liitkaristuseks moodustati üks aasta üheksa kuud vangistust.

§ 69alusel asendati vangistus 630 tunni üldkasuliku tööga.

Samuti kohustati C.F-i järgima

§ 75lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohus oli lühidalt järgmistel seisukohtadel. 3.1. Süüdist us

§ 263 lg 1 p 1 järgi on tõendatud.

Kannatanu M. M. oli ööklubi turvatöötaja, kes nä gi pealt, kuidas A. Neemsalu lükkas klubis teist klienti. Seejärel kannatanu sekkus ja tõukas süüdistatavat, mispeale lükati kannatanu vastu seina. Siis lõi kannatanu A. Neemsalut, mis tingis selle, et kõik süüdistatava d hakkasid teda lööma. See tõttu kasutas kannatanu pipragaasi. Pärast seda läksid süüdistatavad klubist välja ja kannatanu järgnes neile. Tänaval nägita pealt, kuidas terrassilaud visati vastu maad ja purustati joogiklaas, mille kild vigastas klubi töötajat H. J-i . Kuna M. M-i ähvardati ja tema peale sülitati, kasutas ta tänaval samuti pipragaasi. Neid ütlusi kinnitavad kannatanu H. J-i ütlused . Klubi töötaja S-S. M-i sõnul kuulis ta valju häält ja rüselemist, ent tema vaateväli konfliktile oli piiratud. Tunnistaja C. S. ei näinud klubis konflikti, kuid klubi ees tänaval nägi ta, kuidas kõik süüdistatavad ähvardasid turvatöötajaid ja H. J. sai vigastada A. Neemsalu purustatud klaasi killust. Juhtunu häiris H. J-i, C. S-i ja S-S. M-i, kes olid kõrvalised isikud . Süüdistust tõendavad muu hulgas turvakaamerate videosalvestised. Süüdistatavate ning t unnistajate C. M-i ja U. A. ütlused on osaliselt ebausaldusväärsed. 3.2. Karistuse mõistmisel arvestas kohus seda, et A. Neemsalu süü on keskmine, kuid tema karistust raskendab teo toimepanemine grupi poolt (

§ 58p 10).

Ta pani kuriteo toime Harju Maakohtu

  1. detsembri
  2. a otsusega määratud katseajal. Kuigi ka sel juhul saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga (

§ 73

lg 4), pole süüdistatav andnud selleks nõusolekut, mis on asenduskaristuse mõistmise eelduseks (

§ 69lg 1).

M.Q süü on samuti keskmine ja temagi karistust raskendab teo toimepanemine grupis. Rahalise karistuse mõistmine pole õigustatud, sest süüdistatava sissetulek on väike ning tal tuleb hüvitada kahju ja menetluskulud. 4. P ärnu Maakohtu otsuse peale esitas id apellatsiooni K. M.Q kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar, A. Neemsalu kaitsja vandeadvokaat Armand Reinmaa ja C.F kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal. M.Q kaitsja taotles kohtuotsuse tühistamist ning kaitsealuse 2

(8)1-18-7276 õigeksmõistmist . Alternatiivselt palus kaitsja kergendada karistust ja jätta see täitmisele pööramata. A. Neemsalu kaitsja taotles vangistuse asendamist üldkasuliku töö ga. C.F kaitsja palus kergendada mõistetud karistust.
  1. Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsusega tühistati maakohtu otsus C.F-ile mõistetud karistuse, liitkaristuse ja üldkasuliku töö mahu osas. Talle mõisteti

§ 263

lg 1 p 1 järgi karistuseks üks aasta neli kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel moodusta ti liitkaristuseks üks aasta seitse kuud vangistust, mis asendati 570 tunni üldkasuliku tööga. Muus osas jäeti maakohtu otsus muutmata. M.Q ja A. Neemsalu kaitsja llatsioon ape jäeti rahuldamata, C. F kaitsja apellatsioon rahuldati osaliselt. Kohus leidis lühidalt järgmist. 5.

  1. C. S-i ütlused selle kohta, et klubis toimus konflikt, tuleb kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 66 lg 21 alusel kõrvale jätta, sest ta ei näinud seda, vaid kuulis sellest hiljem. Samas nägi ta pealt klubi ees tänaval toimunut. S-S. M. tunnistas, et tema kuulis valju häält ja rüselemist, mis tunnistaja sõnul rikkus tema tööpäeva ja järelikult häiris teda . Samuti nägi H. J. klubis konflikti ja kinnitas, et see häiris teda. 5.
  2. Maakohus mõistis A. Neemsalule ja M.Q-le karistuse kooskõlas

§ 56lg-ga 1.

Kohus ei pidanud A. Neemsalult küsima, kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd, sest seadusest sellist kohustust ei tule. See kohustus tekib siis , kui ükski kohtumenetluse pooltest pole vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotlenud, kuid kohus peab karistuse asendamist võimalikuks. Samas juhul, kui vangistuse asendamist taotleb kohtumenetluse pool, tuleb tal endal välja selgitada, kas süüdistatav on sellega nõus. A. Neemsalu kaitsja taotles maakohtu istungil vangistuse asendamist üldkasuliku tööga ja tal tulnuks kaitsealusele selgitada, millistel tingimustel seda kohaldada saab. Süüdistatav esitas ringkonnakohtule kinnituse oma nõusoleku kohta, kuid ringkonnakohus võib maakohtu otsuse tühistada vaid KrMS § -s 338 sätestatud juhtudel. KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

  1. Ringkonnakohtu otsuse vaidlustasid M.Q kaitsja ja A. Hannes Toodu. Neemsalu kaitsja vandeadvokaat
  2. M.Q kaitsja taotleb maaja ringkonnakohtu otsuse tühistamist M.Q süüditunnistamises ja karistamises Kar S § 121 lg 1 ja § 263 lg 1 p 1 järgi ning tema õigeksmõistmist. Alternatiivselt palub kaitsja saata asi ringkonnakohtule uueks arutamiseks või kergendada süüdistatavale mõistetud karistust, kohaldades rahalist karistust või jättes vangistuse tingimisi täitmisele pööramata. Kaitsja seisukohad on järgmised. 7.
  3. Ringkonnakohus ei lahendanud tunnistajate ütluste usaldusväärsust nõuetekohaselt.Samuti pole M.Q käitumine käsitatav avaliku korra raske rikkumisena. Ringkonnakohus tuvastas sisuliselt selle, et M.Q käitumine ei häirinud C. S-i. Lisaks olid S. M. SJ.ja ööklubi H. töötajad, keda ei saa lugeda asjasse mittepuutuvateks isikuteks. 7.
  4. Süüdistatava sissetulek ja tema varaline olukord ei saa olla karistusliigi valikul otsustavad. Vangistuse mõistmist ei õigusta üksnes see, et süüdistatava sissetulek on väike. Samuti ei ole kohtud põhjendanud asjakohaselt seda, miks ei jäetud süüdistatava k aristust täielikult tingimisi täitmisele pööramata. 3

(8)1-18-7276
  1. A. Neemsalu kaitsja taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist vangistuse asendamata jätmises ja selle asendamist üldkasuliku tööga. Alternatiivselt palub kaitsja kohtuotsused tühistada ja saata asi maakohtule uueks arutamiseks. Lisaks taotleb kaitsja menetluskulu hüvitamist süüdistatavale . Kassaator leiab kokkuvõtlikult järgmist. 8.
  2. Maakohus ei asendanud karistust üksnes seepärast, et süüdistatav polnud selle jaoks väidetavalt nõusolekut andnud. Kohus oleks pidanud süüdistatavalt küsima, kas ta on nõus üldkasuliku tööga. Kui kohtul tekib kahtlus süüdistatava nõusoleku olemasolus, siis tuleb tal seda viimaselt küsida. Kuna süüdistatav viibis ise istungil, kus kaitsja taotles karistuse asendamist, siis oleks ta soovi korral saanud üldkasulikust tööst keelduda. Ringkonnakohus leidis ekslikult, justkui ei pidanud maakohus süüdistatava nõusolekut kindlaks tegema. Samuti on põhjendamatu ringkonnakohtu otsusest tulenev seisukoht, et vangistust saab asenda da erandlikel asjaoludel. Vangistuse asendamise kasuks räägib asjaolu, et süüdistatav saab isaks.
  3. Kassatsioonivastuses palub Lääne Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Indrek Kalda jätta ringkonnakohtu otsuse muutmata ja kassatsioonid rahuldamata. Prokuröri arvates ei põhjendanud kohtud A. Neemsalule mõistetud karistust üksnes sellega, et selle asendamiseks ei olnud tema nõusolek ut. Kuna kaitsja esitas taotluse üldkasuliku töö kohaldamiseks, oleks tal tulnud süüdistatava nõusolek välja selgitada. Vastuseks K. M.Q kaitsja kassatsioonile märgib prokurör, et maa - ja ringkonnakohus hindasid tõendeid nõuetekohaselt. Kohtud lugesid õig ustatult tunnistajate U. A. ja A. T. ütlused ebausaldusväärseks. Kuigi H. J. ja S-S. M. olid klubitöötajad, polnud nad siiski isikud, keda ei saanud häirida. Lisaks põhjendasid kohtud ka süüdistatavale mõistetud karistust.
  4. Kassatsioonivastuse peale esitas seisukohad A. Neemsalu kaitsja, kes leiab, et prokuröri argumendid ei võimalda kassatsiooni rahuldamata jätta. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  5. Riigikohus kujundab kõigepealt seisukoha M.Q kaitsja kassatsiooni suhtes, keskendudes kaitseväidetele, et süüdistatava käitumine ei lange Kar S § 263 lg 1 p 1 alla, sest ta ei häirinud asjasse mittepuutuvaid isikuid (I). Seejärel hindab kolleegium A. Neemsalu kaitsja argumente, mille kohaselt jätsid maa- ja ringkonnakohus põhjendamatult kindlaks tegemata süüdistatava nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga (I I). Lõpetuseks võtab kolleegium kokku kassatsioonimenetluse tulemuse ja lahendab menetluskulu hüvitamise taotluse (III). I
  6. K . M.Q kaitsja kassatsioon väärib tähelepanu osaliselt. Kassaator vaidlustab muu hulgas maaja ringkonnakohtu hinnangut tõenditele ning taotleb sisuliselt faktiliste asjaolude teisiti tuvastamist, mida Riigikohus KrMS § 363 lg 5 kohaselt teha ei või. Samuti jäävad tagajärjetuks kaitse argumendid süüdistatavale mõistetud karistuse kohta. Kohtud juhindusid talle vangistuse mõistmisel

§ 56lg-s 1 sätestatud karistuse kohaldamise alustest.

Küll aga võtab kolleegium lähemalt vaatluse alla küsimuse, kashtud ko tuvastasid korrektselt, et K. M.Q ja teiste süüdistatavate käitumine häiris asjasse mittepuutuvaid isikuid.

  1. K arS § 263 eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut , keda teoga häiriti või ohustati (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  2. juuni
  3. a otsus asjas nr 3-1-1-15- 17, p 24 ja
  4. oktoobri
  5. a otsus nr 1-16-5540/42, p 23). Selle kindlakstegemine sõltub igal üksikjuhul teo 4

(8)1-18-7276 toimepanemise asjaoludest ja tuleb kohtul faktiliste asjaolude põhjal tuvastada, arvestades iga juhtumi eripära. Lisaks sellele, et avaliku korra rikkumist näevad pealt juhuslikud kõrvalised isikud, tuleb tuvastada seegi, et juhtunu rikkus nende avalikku õigusrahu piisavalt intensiivselt. Rikkumise intensiivsuse hindamisel peab arvesse võtma kogu sündmustiku konteksti, pidades muu hulgas silmas avaliku korra rikkumise olemust ja viisi. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. septembri
  2. a otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.3, lisaks
  3. septembri
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-78-05, p 7.3 ja
  5. mai
  6. a otsus asjas nr 3-1-1-33-11, p 14.) Avaliku korra rikkumise intensiivsusaste võib olla erinev sõltuvalt konflikti asetleidmise kohast. Näiteks ööklubis peab kõrvaliste isikute avaliku rahu rikkumine olema intensiivsem kui mitmetes muudes avalikes kohtades (vt otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.3).
  7. Isiklikku laadi konflikti lahendamine avalikus kohas võib väljuda konflikti osapoolte sfäärist ning häirida või ohustada asjasse mittepuutuvate isikute rahu ja turvatunnet. Samas ei ole mitte iga konfliktiväline isik, kelle õigusrahu rikutakse, käsitatav kõrvalise isikuna (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. mai
  9. a otsus asjas nr 3-1-1-15-07, p 14). Konflikti osapoolega ühes seltskonnas viibijaid ei saa üldjuhul pidada asjasse puutumatuteks isikuteks (vt nt otsus asjas nr 3-1-1-15-07, p 15,
  10. juuni
  11. a otsus asjas nr 3-1-1-24-07, p 6.1,
  12. aprilli
  13. a otsus asjas nr 3-1-1-29-10, p 7.2 ja otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p-d 15 ja 15.1). Ka siis, kui näiteks baari külastajad näevad üksnes konflikti tagajärgi (nt vigastustega kannatanut), pole tegemist veel avaliku korra raske rikkumisega. Avalikku korda peab rikkuma konkreetne tegu ja seda teo toimepanemise hetkel. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-15 -07, p 13.)
  14. Asjasse mittepuutuvateks isikuteks ei ole loetud ka teenistuskohustusi täitvat politseiametnikku ega ööklubi turvatöötajat, kuid seda juhul, kui nende avalikku õigusrahu pole piisaval määral häiritud. Selliste isikute tööülesannete hulka kuulubki konfliktsituatsioonide lahendamine ja üldjuhul ei riku kaklused neid pealtnägevate politseinike ja turvatöötajate õigusrahu sel määral, et rääkida avaliku rahu rikkumisest. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-60-10, p 15.2.)
  15. K õrvaline isik peab olema isikustatud (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  16. septembri
  17. a otsus asjas nr 3-1-1-102-03, p 11 ja
  18. veebruari
  19. a otsus asjas nr 3-1-1-93-14, p 9 koos viitega), ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sell ise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada. (Vt otsus asjas nr 3-1-1-15-17, p 26.) 17. Maa- ja ringkonnakohus tuvastasid nõuetekohaselt, et ööklubis puhkenud konflikti nägi pealt H. J. ning klubi ees tänaval juhtunut C. S. Mõlemad olid sel hetkel konfliktivälised isikud, kes kinnitasid, et juhtunu häiris neid. See väljendus muu hulgas selles, et H. J. läks konflikti nähes kutsuma abi ja C. S. helistas Häirekeskusesse. Kuigi H. J. oli tõepoolest ööklubi töötaja, on oluline, et ta poln ud parajasti tööl, vaid viibis klubis kliendina. Seetõttu poletema puhul asjasse mittepuutuva isiku tunnuse tuvastamise seisukohalt lõppastmes tähtsust asjaolul, kas ta oli klubi töötaja või mitte. Eelnevale lisaks tuleneb kohtuotsustest seegi, et kriminaalasja kohtulikul arutamisel esitati ja uuriti tõendina turvakaamerate videosalvestisi, millele on jäädvustatud sündmus ed nii klubis sees kui ka tänaval . Salvestiste põhjal oli kohtutel võimalik muu hulgas 5

(8)1-18-7276 tuvastada, et klubis viibis teisi gi kõrvalisi isiku id , kes nägid konflikti pealt ja kelle kehakeel e alusel saab teha järelduse selle kohta , et nad olid häiritud.
  1. T ähtis on rõhutada, et nii klubis kui ka tänaval toimunud konflikt oli intensiivne. Vaatamata ööklubi eripärale avaliku kohana rikkus süüdistatavate käitumine avalikku korda oluliselt. Klubis toimus kõikide süüdistatavate osalusel rüselus, mille käigus löödi M. M-i mitu korda, mistõttu kasutas viimane pipragaasi. Mõni hetk hiljem jätkus konflikt klubi ees tänaval, kus süüdistatavad ähvardasid kannatanut ja tema peale sülitati ning ta kasutas uuesti pipragaasi. Samuti purustas A. Neemsalu joogiklaasi, mille tagajärjel sai vigastada H. J., kes pidi selle tõttu haiglasse pöörduma. Praegusele juhtumile tervikhinnangut andes on seetõttu ilmne, et süüdistatavad häirisid asjasse mittepuutuvaid isikuid ja seda määral, mille puhul on tegemist avaliku rahu intensiivse rikkumisega.
  2. Samas ei saa tunnistajat S-S. M-i käsitada kohtute tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal

§ 263mõttes kõrvalise isikuna, keda häiriti.

Maakohus tegi tema ütluste põhjal muu hulgas kindlaks, et ta kuulis „valju häält ja rüselemist, kuid kuna palju riiuleid ja klaase oli vaateväljal ees, siis ta otseselt toimuvat ei näinud.“ Kohtuotsuse kohaselt kinnitas tunnistaja seda, et juhtunu häiris teda. Ringkonnakohus lisas, et „S. -S. M. ütles küll, et on nähtud hullematki, kuid möönis, et siiski rikkus meeldivalt alanud tööpäeva […]. See tähendab, et tegelikult häiris vahejuhtum tedagi.“ Kolleegium möönab, et asjasse mittepuutuvaks füüsiliseks isikuks

§ 263

tähenduses võib lisaks rikkumise vahetule pealtnägijale olla ka isik, kes viibib rikkumise läheduses ja tajub selle toimepanemist mõnel muul viisil ning keda tajutu häirib või ohustab. Samas on leidnud kinnitust seegi, et konflikti puhkemisele vaatamata S-S. M. seda lähemalt uurima ei läinud ja jätkas oma tavapärast tööd klubis. Ehkki tunnistaja ütluste põhjal võib seega tõesti öelda, et juhtunu mingil määral häiris teda, ei tähenda öeldu veel seda, et see oli

§ 263kontekstis piisavalt intensiivne.

S-S. M-i puhul pole sellise määra ületamine tuvastatav. 20. S õltumata sellest, et maa- ja ringkonnakohtu otsus ed pole kõnesoleva koosseisutunnuse kindlakstegemisel veatud, on kohtud siiski lõppastmes nõuetekohaselt tuvastanud, et süüdistatavad häirisid oma käitumisega oluliselt asjasse mittepuutuvaid füüsilisi isikuid. Seepärast ei too märgitud viga kaasa kohtuotsuste tühistamist ega kriminaalasja saatmist uueks arutamiseks. Kolleegium jätab ringkonnakohtu otsus est välja põhjenduse, mille kohaselt on S-S. M. käsitatav kõrvalise isikuna

§ 263lg 1 p 1 mõttes.

II

  1. Kolleegium jagab A. Neemsalu kaitsja arvamust, et maakohus oleks pidanud süüdistatava nõusoleku vangistuse asendamiseks välja selgitama. Samuti eksis ringkonnakohus, kui jättis talle teatavaks saanud asjaolude põhjal kohtualuse nõusoleku üldkasuliku töö kohaldamiseks arvesse võtmata . See aga ei tähenda, et A. Neemsalule mõistetud vangistus tulebki üldkasuliku tööga asendada. Neid seisukohti selgitab kolleegium järgmiselt.
  2. Maakohus märkis, et „

§ 73

lg 4 võimaldab katseajal toime pandud kuriteo puhul kohaldada vabadusekaotuse alternatiive, s.o elektrooniline valve või üldkasulik töö. Nimetatuteks on vajalik aga isiku nõusolek. Käesoleval juhul isik vabadusekaotuse alternatiivide kohaldamiseks nõusolekut andnud ei ole, mistõttu tuleb isikule liitkaristuseks mõista reaalne vangistus.“ Apellatsioonikohus leidis kokkuvõtlikult järgmist: „Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kaitsja seisukohta, et maakohus rikkus kriminaalmenetlusõigust, jättes A. Neemsalult küsimata, kas ta on nõus tegema üldkasulikku tööd. Seaduses kohtule sõnaselgelt sellist kohustust pandud ei ole. […] Ringkonnakohus leiab, et see kohustus tekib kohtul juhul, kui ükski kohtumenetluse pooltest 6

(8)1-18-7276 ei ole vangistuse asendamist üldkasuliku tööga taotlenud, kuid kohus, kes ei ole karistuse mõistmisel kohtumenetluse poolte taotlustega seotud, peab asendamist võimalikuks. Seevastu juhul, kui vangistuse asendamist taotleb kohtumenetluse pool, on eelkõige selle poole kohustus selgitada välja, kas süüdistatav on sellega nõus.“ Lisaks osutas kohus, et „[m]aakohtu istungi protokolli kohaselt taotles A. Neemsalu vangistuse asendamist üldkasuliku tööga tema kaitsja“. 23.

§ 69

lg 1 kolmanda lause järgi saab vangistuse asendada üldkasuliku tööga üksnes süüdistatava nõusolekul. Seega on nõusoleku kindlakstegemine karistuse asendamise üks vältimatutest eeldustest. Juhul, kui kohus peab võimalikuks üldkasuliku töö kohaldamist, tuleb tal igal juhul süüdistatava seisukoht välja selgitada , sõltu mata sellest, kes vangistuse asendamist on taotlenud. Isegi siis, kui üldkasuliku töö kohaldamist taotleb kohtumenetluse pool, peab kohus vajadusel ise veenduma süüdistatava nõusolekus. Kui kohtul tekib kahtlus süüdistatava nõus oleku olemasolus, tuleb tal tuvastada, kas see nõusolek on olemas või seda ei ole.

  1. Maakohus poleks seetõttu tohtinud jätta süüdistatava nõusolekut üldkasuliku töö kohaldamiseks välja selgitamata. Ringkonnakohtu vastupidine seisukoht on ekslik. Maakohus välistas võimaluse vangistuse asendamiseks üksnes seetõttu, et süüdistatav ei olnud kohtu väitel andnud selle jaoks nõusolekut. Muid põhjuseid üldkasuliku töö kohaldamata jätmiseks pole kohtuotsuses märgitud. Otsusest ei selgu, kas kohus tegi nõuetekohaselt kindlaks, et süüdistatava nõusolek vangistuse asendamiseks tõepoolest puudus. Väidetavalt taotles süüdistatava kaitsja üldkasuliku töö kohaldamist juba maakohtus toimunud istungi ajal. Juhul, kui kohus polnud veendunud või tal tekkis taotlust hinnates kahtlus, kas süüdistatav on nõus vangistuse asendamisega, oleks kohtul tulnud see omal algatusel välja selgitada. Nõusoleku tuvastamise järel pidanuks maakohus otsustama vangistuse asendamise sisulise põhjendatuse üle.
  2. E elnevast tulenevalt jättis ringkonnakohus apelleeritud otsuse kõnesolevas osas ekslikult muutmata. Veelgi enam, kohus oleks pidanud lugema talle teatavaks saanud asjaolude põhjal süüdistatava nõusoleku vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga tuvastatuks ja kaaluma ise karistuse asendamist sisuliselt. Apellatsioonis heitis kaitsja maakohtule ette süüdistatava seisukoha kindlaks tegemata jätmist ja märkis, et süüdistatav on vangistuse asendamisega nõus. Selle kinnituseks lisati kaebusele kohtualuse digitaalselt allkirjastatud nõusolek üldkasuliku töö kohaldamiseks. Järelikult polnud apellatsioonimenetluse ajal enam kahtlust, et süüdistatava nõusolek kui asenduskaristuse mõistmise üks formaalne eeldus on täidetud. See tähendab omakorda, et ringkonnakohtul oli võimalik lahendada küsimus üldkasuliku töö kohaldamise ülejäänud eelduste kohta.
  3. Kokkuvõttes jätsid kohtud õigustamatult süüdistatava nõusoleku karistuse asendamiseks kindlaks tegemata. Samas ei tingi see viga kohtuotsuste tühistamist ega kriminaalasja uueks arutamiseks saatmist. Kolleegium ei pea kohtute poolt tuvastatut silmas pidades põhjendatuks süüdistatava suhtes üldkasuliku töö kohaldamist. Nii nagu karistuse mõistmisel, on ka selle asendamisel määrava tähtsusega

§ 56

lg 1 järgi isiku süü, samuti võimalus mõjutada teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvid (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. detsembri
  2. a otsus nr 1-17-689/29, p 26). Praegusel juhul välistavad asenduskaristuse mõistmise kogumis süüdistatava süü suurus (kahe vägivallateo toimepanemine ja süüdistatava oluline osa selles), karistust raskendava asjaolu esinemine (kuritegu grupis

§ 58p 10 järgi) ning kuriteo toimepanemine katseajal.

Seepärast jätab kolleegium muutmata ringkonnakohtu lõppjärelduse üldkasuliku töö kohaldamata jätmise kohta, kuid asendab kohtuotsuse põhiosa õiguslikud põhistused. III 7

(8)1-18-7276
  1. E eltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p- st 3, muudab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tallinna Ringkonnakohtu
  2. juuli
  3. a otsuse põhiosa, asendades kohtu õiguslikud põhistused A. Neemsalu nõusoleku tuvastamise kohta vangistuse asendamiseks üldkasuliku tööga käesoleva otsuse põhiosa punktides 23– 24 esitatud põhistustega. Samuti jätab kolleegium kohtuotsus est välja põhjenduse, mille kohaselt on S- S. M. käsitatav asjasse mittepuutuva isikuna

§ 263lg 1 p 1 mõttes. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioonid tuleb jätta rahuldamata. 28. Kr

MS § 186 lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks sama seadustiku § 361 lg 1 p-des 2 –7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuna kolleegium teeb KrMS § 361 lg 1 p-s 3 märgitud otsuse, peab riik hüvitama kassatsioonimenetluse kulu. A. Neemsalu kaitsja esitas Riigikohtule taotluse hüvitada süüdistatavale kassatsioonimenetluses valitud kaitsjale makstud tasu 1560 eurot. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kümme tundi ringkonnakohtu otsuse analüüsiks, kaitsealusega nõupidamiseks, kassatsiooni koostamiseks, prokuröri kassatsioonivastuse analüüsimiseks ja sellele seisukoha koostamiseks. Õigusteenuse tunnihinnaks on märgitud 130 euro t, millele lisandub käibemaks. Taotlusele on lisatud ka arve. 29. K rMS § 175 lg 1 p 1 kohaselt kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. A. Neemsalu kaitsja kritiseeris õigustatult kohtute seisukohti, mis puudutasid süüdistatava nõusoleku tuvastamist vangistuse asendamata jätmise ks üldkasuliku tööga . Samas ei tinginud kaitsja väited kohtuotsuste tühistamist. Arvestades kassatsiooni ja kassatsioonivastusele esitatud seisukohtade sisu ning nende alusel tõusnud küsimuse keerukust ja mahtu, loeb kolleegium mõistliku suurusega kaitsjatasu ks, mis tuleb süüdistatavale kassatsioonimenetluses KrMS § 186 lg 1 alusel hüvitada, 1000 euro t (sh käibemaks). (allkirjastatud digitaalselt) Paavo Randma, Hannes Kiris, Velmar Brett 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.