Obsah (5)

§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 3. veebruar 2021, Tartu Kriminaalasja number 1-21-648 (20278002165) Kohtunik Ingrid Kullerkann Kohtuistungi sekretär M

§ 424

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav E.Y isikukood XXX; elukoht XXX; XXX; emakeel XXX; XXX; töötab XXX Karistatus Kriminaalkorras karistamata Tõkend Ei ole kohaldatud Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 kohus otsustas RESOLUTSIOON 1. E.Y süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.

2.

§ 68

lg 1 alusel arvata E.Y eelvangistuses viibitud aeg 27.12.28.12.2020, s.o 2 (kaks) päeva karistusaja hulka ja E.Y-le kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 (kuus) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. 3.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel E.Y-le mõistetud vangistust 6 kuud 28 päeva ei pöörata täitmisele, kui E.Y ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid.

E.Y peab: 3.

1. elama aadressil XXX; 3.
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3.
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 3.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viiteteistkümneks päevaks; 3.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 3.
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada E.Y-d käitumiskontrolli ajal osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. 5.

§ 78p 1 alusel arvestada katseaja algust alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 3.

veebruarist 2021, välja arvatud

§-s 75 sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.

1. E.Y-lt tuleb välja mõista KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuluna:
2. KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 87 eurot;
3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsekulu kohtueelses menetluses 160,80 eurot;
4. KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 876 eurot.
5. Juhindudes KrMS § 245 lg 1 p-st 12 ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb E.Y-l tasuda menetluskulud kokku 1123,80 eurot 12 (kaheteist) kuu jooksul, tasudes arvates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust iga kuu viimaseks kuupäevaks 12 osamakse katteks 93,65 eurot. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber 99921700005408 ja selgitus „Menetluskulud kriminaalasjas nr 1-21-648“. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS
6. peatüki
7. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu 2 E.Y-d süüdistatakse selles, et tema 27.12.2020 kella 00:00 ajal juhtis XXX juures mootorsõidukit Nissan Juke reg-nr-ga XXX, olles alkoholi ja narkootiliste ainete amfetamiini ning metamfetamiini tarvitamisest põhjustatud joobeseisundis. E.Y-l oli alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 1,24 mg/l kohta. E.Y rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 sätteid, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis ja § 69 lg 2 p 1 sätteid, mille kohaselt loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Joobeseisund tuvastatakse korrakaitseseaduses kehtestatud korras. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. KorS § 36 lg 4 p 2 alusel on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. E.Y-l puudus vastava kategooria juhtimisõigus. Sellega rikkus E.Y kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 90 lg 1 p 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. E.Y põhjustas liiklusõnnetuse, ta sõitis sõidukiga otsa valgusfoori postile. Sellega pani E.Y toime

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o.

mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Margit Pärn, süüdistatav E.Y ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel sõlmisid kokkuleppe järgnevas. E.Y tuleb tunnistada süüdi

§ 424

lg 1 järgi ning teda tuleb karistada vangistusega 7 kuud.

§ 68

lg 1 alusel tuleb lugeda E.Y eelvangistuses viibitud aeg 27.12.28.12.2020, s.o kokku 2 päeva karistusaja hulka ning E.Y-le tuleb lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud ja 28 päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel E.Y-le mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui E.Y ei pane 1 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud

§ 75

lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning

§ 75

lg 2 p-s 8 sätestatud kohustust osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. Kuna E.Y on avaldanud, et tema sissetulekuks on palk 600 eurot, tal on maksta kiirlaen ja säästud puuduvad ning menetluskulude tasumine ühekordse maksena käib temale üle jõu, siis tuleb E.Y-l võimaldada menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. 3 E.Y kuulub

§ 424

lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Kriminaalasjas on menetluskuludeks kaitsekulu kohtueelses menetluses 160,80 eurot, joobe tuvastamise kulu 87 eurot ja sundraha 876 eurot. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb menetluskulud välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb võimaldada E.Y-l menetluskulud kokku summas 1123,80 eurot tasuda ositi 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) 4