Obsah (8)

§ 164§ 436§ 230§ 231§ 497§ 445§ 173§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalise ja nende esindajad Viru Maakohus Maido Roots 17. detsember 20

§ 164lg 1).

Edasikaebamise kord 1 Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. ASJAOLUD

1. Hagejad M H ja M H esitasid 25.06.2024 Viru Maakohtule hagiavalduse S H vastu elatise nõudes. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimumsummas alates 01.07.
2. Hagiavalduse kohaselt lõppes kostja ja hagejate seadusliku esindaja A Pi kooselu 01.11.2022, mil S xxxx korterist välja kolis. Hagejad elavad ema A P’i juures. Laste isa toetab lapsi rahaliselt ebaregulaarselt ja väiksemas summas kui miinimumelatis, mistõttu laste vajaduste katmisel isa toetusega arvestada ei ole võimalik. Laste isa veedab lastega koos aega ebaregulaarselt või üldse mitte.
3. Viru Maakohtu 28.06.2024 määrusega on hagi menetlusse võetud ja edastatud kostjale vastamiseks. 25.07.2024 saatis kostja kohtule e-kirja, milles märgib, et on vale, et ta maksab elatist ebaregulaarselt. Viru Maakohtu 14.08.2024 määrusega jäeti kostja vastus käiguta ning anti talle tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kostjal tuli oma vastuväiteid tõendada. Kostjal tuli täpsustada ja selgitada, kas tema ja hagejate seadusliku esindaja vahel oli varasemalt kokkulepe elatise tasumiseks; kui jah, siis millises summas. Ühtlasi tuli kostjal selgelt välja tuua, millal ja milliseid summasid on ta hagejate ülalpidamiseks tasunud ning esitada tõendid enda väidete kinnituseks. Kostja on 04.09.2024 kohtule teatanud, et sai eelnevalt valesti aru, et laste ema nõuab elatist ka tagantjärgi, tegelikult nõuab vaid edaspidi. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
4. Kohus lahendab käesoleva asja kirjalikus menetluses sisulise otsusega. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja kirjadega, asub seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele.
5. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kohus ei ole

§ 436

lg 6 järgi perekonnaasjas seotud esitatud asjaolude ega seisukohtadega ning võib

§ 230

lg 3 järgi lapse huve puudutavas ülalpidamisvaidluses koguda tõendeid omal algatusel.

§ 231

lg 2 järgi poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lõike 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

1. Kohus selgitab, et perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 lg 1 järgi on elatis põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (Riigikohtu 12.12.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13, ja 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 19). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Eelnevast tuleneb, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on 2 kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16.01.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).
2. Hagis on välja toodud, et kostja ei ela hagejate ja hageja seadusliku esindajaga koos alates novembrist 2022.a ning on hagejate ülalpidamises ebaregulaarselt osalenud. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
3. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 1 redaktsiooni kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui § 101 alusel arvutatud summa. PKS §-is 101 elatise suuruse arvutamise korra kehtestamisel on arvestatud lapse mõistlike kuludega (s.o eluasemele, kodusele majapidamisele, telekommunikatsioonile, transpordile (sh turvavarustusele), haridusele (sh lasteaiale, huviharidusele), toidule, hügieenile, tervishoiule, riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, vaba aja veetmisele). Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 07.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 12). Hagejate nõudeks on elatis miinimumsummas, seega ei pea hagejad oma vajadusi täiendavalt tõendama. Seetõttu leiab kohus, et käesoleval juhul tuleb hagi rahuldada, st kostjalt välja mõista elatis miinimumsummas alates 01.07.2024 igakuiselt kuni laste täisealiseks saamiseni.
4. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et hagejate seaduslik esindaja ja kostja on hagejate vanemad ja hagejate eest tasutakse lapsetoetus hagejate seaduslikule esindajale. Samuti ei ole kostja vastu vaielnud hagejate väitele, et kostja osaleb laste ülalpidamises ebaregulaarselt. Kohtule esitatu põhjal ei ole võimalik asuda eelnevast erinevale seisukohale, seega loeb kohus eelnimetatud asjaolud tuvastatuks. Kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis annaksid aluse miinimumsummast väiksema elatise väljamõistmiseks.
5. Kohus selgitab, et PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul põhjuseid elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Kohus ei tuvastanud, et hageja viibiks kohustatud vanema, s.o kostja juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6), mis annaks aluse väljamõistetava elatise summa vähendamiseks. Kostja ei ole hagejate väitele ülalpidamise mittenõuetekohase andmise kohta vastu vaielnud.
6. PKS § 101 lg 3 sätestab, et igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassummat indekseeritakse iga aasta
7. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (§ 101 g 4). Baassummale lisatav summa arvutatakse ümber iga aasta
8. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab 3 rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (PKS § 101 lg 5).
9. Alates 01.07.2024 kuni hagejate täisealiseks saamiseni mõistab kohus kostjalt hagejate kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras 287,72 eurot kuus [s.o 272,76 eurot (baassumma) + 54,96 eurot (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)], mis muutub iga aasta
10. aprillil (esimest korda
11. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lgtele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitise seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Kohus selgitab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses (

§ 497

). 12.

§ 445

lg 1 sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Hagiavalduses palutakse määrata elatise maksmise kord kindlaks selliselt, et elatis makstaks A Pi arveldusarvele nr xxxx. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulud 13.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.

§ 164

lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 4