Obsah (10)
§ 394§ 416§ 407§ 444§ 468§ 173§ 174§ 162§ 177§ 178act OÜ hagi K Ki vastu võlgnevuse nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: B2 Impact OÜ (endine OK Incure OÜ) (11542046) Lepinguline esindaja: Marie Tsine Kostja: K K (ik xxxx) Hagihind 18 9
§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.
Kaja peab vastama
§ 416nõuetele.
Riigilõivuseaduse § 59 lõike 19 kohaselt tasutakse kajalt riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is (viitenumbrita). Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED Hagiavalduse kohaselt on OÜ-l Omaraha (edaspidi laenuandja ja esialgne võlausaldaja) nõue K K (edaspidi kostja) vastu, mis tuleneb laenulepingust nr. xxxx. 29.09.
- a edastas B2 Impact OÜ (edaspidi hageja) kostjale nõudekirja ja nõude loovutamise teatise, mille teatas, et laenuandja on andnud kõik nõuded kostja vastu hagejale nõude loovutamise lepingu alusel. Vaatamata hageja püüdele võlgnikult võlgnevus kätte saada kohtuväliselt, ei andnud see soovitud tulemust, mistõttu on hageja pöördunud oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja hinnangul täitis krediidiandaja kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega ning järgis VÕS § 4034 sätestatud nõudeid. Omaraha OÜ kontrollis põhjalikult kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Omaraha on enne laenulepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja esitatud andmete ja laenusaaja Swedbanki ja Coop Pank konto väljavõtte alusel. Olles tutvunud portaalihalduri Omaraha OÜ poolt hallatava e-teenuste keskkonna kaudu laenu üldtingimustega ning laenulepingute muudatuste kokkuleppega, sõlmis kostja Omaraha OÜ vahendusel 16.05.
- a laenulepingu nr xxxx. Laenusaaja laenutingimuste kohaselt lepiti kokku laenusummas 14 008,57 eurot, perioodiga 5 aastat, krediidikulukuse määraga 42,9% aastas, intressimäär 32,99% aastas. Hageja märgib, et antud leping ei ole tühine VÕS § 4062 lg 1 mõttes, kuivõrd KKM kohaldamisel tuleb lähtuda 30.11.2022 Eesti Panga poolt avaldatud määrast, mille kohaselt KKM kolmekordne määr on 45,93% (15,31% x 3). Hageja täpsustab, et laenuleping nr xxxx on laenulepingutest nr xxxx; xxxx tulevate kohustuste koondamine ühte laenu, mille tulemusel sõlmitakse uus leping. Käesoleval juhul sõlmitu uus leping nr xxxx. 2
(5)Kostja kohustus oli maksta laenusumma ja intressi tagasi osamaksetena laenulepingus kokkulepitud maksegraafiku aluse. Tasumisele kuulub - vastavalt maksegraafikule krediidi põhiosa tagasimaksest ja intressist koosnev igakuine makse 479,30 eurot. Kostja poolt ei ole lepingu katteks tagasimakseid tehtud. Kuna kostja, hoolimata talle edastatud lepingu ülesütlemise hoiatusest võlgnevust ei tasunud ning oli täielikult viivituses vähemalt kolme järjestikuse 16.06.2023, 16.07.2023 ja 16.08.2023 osamakse tasumisega, ütles Omaraha OÜ laenulepingu kooskõlas VÕS § 416 erakorraliselt üles 25.09.2023, loovutades olemasoleva nõude kostja vastu hagejale. Lepingu kehtivise ajal ei teostanud kostja krediidisaajale tagasimakseid. Kuivõrd kohtuvälises menetluses tasus kostja 200 eurot, mille hageja arvestab põhinõude katteks, palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 13 808,57 eurot (14 008,57 eurot – 200 eurot). Laenulepingust nr xxxx tulenev intressi arvestatakse laenujäägilt kogu laenuperioodi vältel kokkulepitud intressimääraga 32,99% aastas. Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tulenev tasumata maksegraafikujärgne intress perioodi 17.05.2023 – 16.09.2023. a kokku summas 1523,03 eurot. Hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivised kogusummas 4980,68 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras, alates kostja viimasest maksest, s.o. 2.11.2023 kuni hagiavalduse esitamiseni kokku summas 1860,94 eurot. Hageja palub kohtul välja mõista jooksev viivis alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni kohustuse täitmiseni seadusjärgses viivisemääras. Seega täiendavad viivis, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale on 1691,55 eurot (13 808,57 eurot* 12,25%). Hageja palub kostjalt välja mõista võla sissenõudmiskulu summas 30 eurot. Hageja on teinud kohtuvälises menetluses mõistlikke pingutusi, et saada kostjaga kontakti kokkulepe saavutamiseks kohtuväliselt, edastades peale lepingu lõppemist nii e-posti- kui ka posti teel järgnevad nõudekirjad: 29.09.2023 (25 eurot), 26.10.2023 (5 eurot), millega seoses on hageja kandnud kulusid. Need kulutused on tekkinud küll võlausaldaja enda tegevuse tulemusel, kuid tekkinud olukorras, kus võlgnik ei ole oma kohustusi kohaselt täitnud olles makseviivituses. Hageja palub kostjalt välja mõista laenulepingust tulenev võlgnevus summas 17 222,54 eurot, millest põhivõlgnevus 13 808,57 eurot, intress 1523,03 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 1860,94 eurot ja sissenõudmiskulu 30 eurot ning viivised põhinõudelt (13 808,57 eurot) alates hagiavalduse kohtusse esitamisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud seadusjärgses viivise määras. Viru Maakohtu 06.12.2024.a. määrusega võeti hagiavaldus menetlusse. Kohus edastas kostjale kohtunõude hagiavaldusele kirjaliku vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et kohtu määratud tähtpäevaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel rahuldada hagi tagaseljaotsusega. Kostja sai kohtudokumendid kätte 06.12.2024 KÄPO (kättetoimetamisportaal) kaudu. Kostja 14-päeva jooksul, s.o hiljemalt 20.12.2024 kirjalikku vastust ja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see 3
(5)toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad
§ 407
lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud.
§ 444
lõike 3 kohaselt tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Vastavalt
§ 468
lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 4062 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Käesolevas lõikes nimetatud keskmise krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude krediidi kulukuse määra arvutamisel ei võeta arvesse hüpoteegiga tagatud tarbimislaene. Keskmise krediidi kulukuse määra avaldamise iga aasta
- jaanuariks ja
- juuliks korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kohus leiab, et käesoleval juhul on krediidi kulukuse määr seadusega kooskõlas. Leping on sõlmitud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja sisaldab andmed intressimäära, krediidikulukuse määra, muude võlgnetavate kulude kohta. Puuduvad ka muud tehingu tühisuse alused. Kohtu hinnangul on hageja esitatud andmete ja tõendite põhjal piisavalt kontrollinud kostja maksevõimet laenu taotlemisel. Esialgne võlausaldaja kontrollis kostja krediidivõimelisust võttes arvesse kostja tausta, maksehäireid ning kostja poolt esitatud andmete tõesust. Esialgne võlausaldaja on enne laenulepingu sõlmimist teostanud laenusaaja finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse hindamist kostja esitatud andmete ja laenusaaja (kostja) Swedbanki ja Coop Pank konto väljavõtte alusel. Hageja esitas kohtule tõendina kostja pangakontode väljavõtte. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ega esitanud vastuväiteid hagile, mistõttu asub kohus seisukohale, et kostjal ei ole vaidlust hagi üle. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS § 101 lg 1 p-dega 1 ja 6, VÕS § 108 lg-ga 1, VÕS § 94 lg-ga 1, VÕS § 113 lg-ga 1 ja VÕS § 113-2 lg 2 p-ga 3 ning
§-ga 367. Eeltoodu alusel ja juhindudes
§ 407lg 1 ja 3 rahuldab kohus hagi täies ulatuses.
Vastavalt
§ 468
lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. MENETLUSKULUD
§ 173
lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
§ 174
lõike 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
§ 162lõike 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus poolte menetluskulud kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt koosnevad hageja menetluskulud tasutud riigilõivust. Hageja on tasunud menetluses riigilõivu kokku 1050 eurot, mis on kohtu hinnangul põhjendatud kostjalt välja mõista. Kohtu hinnangul puuduvad hagejal lepingulise esindaja kulud, kuna hagejat esindas hageja töötaja volituse alusel. Teisi menetluskulusid hageja märkinud ei ole. Kostja ei ole kohtule 4
(5)vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda. Seega hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.
§ 177
lõike 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
§ 178
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Maido Roots Kohtunik 5
(5)