RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupäev ja viis 1-19-2118

) § 416 lg-s 2 märgitud eeldus, sest D. Proninil on hüvitamata temalt Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega välja mõistetud kuriteoga tekitatud kahju.
3. Maakohtu määruse vaidlustasid D. Pronin ja kaitsja vandeadvokaat Sven Sillar. Mõlemad taotlesid süüdimõistetu edasisest karistuse kandmisest vabastamist.
4. Tartu Ringkonnakohus muutis
5. septembri
6. a määrusega maakohtu lahendi põhiosa vastavalt enda määruse põhjendustele, kuid jättis D. Pronini karistuse edasisest kandmisest 1-19-2118 vabastamata. Apellatsioonikohtu hinnangul tõlgendas maakohus

§ 416

lg-t 2 süüdimõistetu kahjuks liiga laialt, võttes ekslikult arvesse Harju Maakohtu

1. septembri
2. a otsusega välja mõistetud haginõude tasumata jätmise. D. Pronin kannab karistust kriminaalasjades nr 1-19-2118 ja 1-18-4820 tehtud kohtuotsuste kogumis, mistõttu saab arvestada üksnes nendes kuritegudes tekitatud kahju ja menetluskulude hüvitamist. Viidatud otsustega väljamõistetud rahalisi kohustusi on täidetud minimaalselt. Kaheldav on D. Pronini soov asuda kuritegudega tekitatud kahju päriselt heastama või menetlusest tingitud kulusid hüvitama.
3. Ringkonnakohus märkis määruse p-s 10 sedagi, et olukorras, kus Venemaa peab sõda Ukraina vastu, ei saa tähelepanuta jätta väljasaatmisega kaasnevat võimalikku ohtu nii D. Proninile endale kui ka vajadust vältida igasugust Venemaa sõjalisele võimekusele kaasaaitamist. MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas süüdimõistetu kaitsja vandeadvokaat S. Sillar, taotledes kohtuasja saatmist uueks arutamiseks ringkonnakohtule. Kaitsja hinnangul leidis teise astme kohus põhjendamatult, et vabastamise eeldused ei ole täidetud. D. Pronin on alates
5. aastast vanglas tööd teinud ning saadud tasuga hüvitanud kriminaalmenetluse kulusid ja temalt väljamõistetud hagi. Ringkonnakohus ei sidunud Venemaa sõjalisele võimekusele kaasaaitamist süüdimõistetu isikuomadustega, vaid ainult kodakondsusega. Sellega diskrimineeritakse süüdimõistetut tema kodakondsuse alusel. Kohtu seisukoha järgi oleks Venemaa kodanike vangistusest vabanemine

§ 416alusel a priori välistatud.

1. Viru Vangla määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu määruses kajastuvad veenvad põhjendused, miks ei saa D. Proninit karistuse edasisest kandmisest vabastada. Nii leidis ringkonnakohus

§ 416lg-s 2 sätestatut arvesse võttes, et kuigi D.

Pronin töötab vanglas alates

1. aastast, võib kahelda tema soovis asuda kuritegudega tekitatud kahju päriselt heastama või menetlusest tingitud kulusid hüvitama. Varem on ta vanglas olnud tööde suhtes valiv ja keeldunud töö tegemisest ning tal on
2. juuni
3. a seisuga tasumata nõudeid 26 691,89 euro ulatuses. Kolleegium nõustub ringkonnkohtu järeldusega, mistõttu ei pea selles osas määruskaebuse väidete pikemat käsitlemist vajalikuks.
4. Seaduse ühetaolise kohaldamise tagamiseks märgib kolleegium järgmist.

§ 4241

lg 1 sätestab koostoimes § 416 lg-ga 1 isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamise formaalse eeldusena süüdlase väljaandmise välisriigile või tema riigist väljasaatmise või teise astme kuriteo eest vangistusega karistatud välismaalasest süüdimõistetu poolt endale Eesti Vabariigist lahkumiskohustuse võtmise. Samas ei näe kõnealune säte sõnaselgelt ette edasisest karistuse kandmisest vabastamise materiaalseid eeldusi. Näiline lünk regulatsioonis on ületatav seaduse tõlgendamise teel. 11.

§ 4241

hõlmab olukordi, kus isikule mõistetud vangistus on täitmisele pööratud ning edasisest karistuse kandmisest vabastamise üle otsustab täitmiskohtunik. Välisriiki väljasaadetava või välisriigile väljaantava isiku selline karistusest vabastamine on olemuslikult samane tema vangistusest ennetähtaegse vabastamisega. KarS § 76 lg 4 sätestab asjaolud, mida kohus peab karistust kandva isiku ennetähtaegse vabastamise otsustamisel alati arvestama. Need tingimused on eelnevast johtuvalt kohustuslikud ka

§ 4241

alusel karistust kandvate isikute edasisest karistuse kandmisest vabastamise otsustamisel. Lisaks tuleb

§ 416lg 2 kohaselt arvestada seda, kas süüdimõistetu on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud 2

§ 416lg 2 vangistusest vabastamise täiendava eelduse, mitte alternatiivi Kar

S § 76 lg-s 4 loetletule.

1. Kolleegium märgib sedagi, et isiku edasisest karistuse kandmisest vabastamata jätmise korral ei ole iseenesest välistatud tuginemine argumendile, et sel moel ei tohi aidata kaasa Venemaa sõjalisele võimekusele. Nimelt on Eesti Vabariik ühemõtteliselt mõistnud hukka Venemaa Föderatsiooni sõjalise sissetungi Ukrainasse ja tunnistanud selle rahvusvaheliseks kuriteoks, nimetades seda korduvate poliitiliste avaldustega agressiooniks ja selle käigus Ukraina rahva vastu toimepandud julmusi sõjakuritegudeks ning genotsiidiks (nt Riigikogu
2. aprilli
3. a avaldus „Venemaa Föderatsiooni sõjakuritegudest ja genotsiidist Ukrainas“ 584 AE;
4. oktoobri
5. a avaldus „Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest“ 717 AE). Sõjalist agressiooni Ukrainas teostab Venemaa Föderatsioon oma sõjaväe ja selle üksuste abil.
6. Sellisel juhul peavad aga kohtumääruses kajastuma põhjendused, mis viisid konkreetse isiku puhul kirjeldatud arvamuseni. Näiteks on seda võimalik argumenteerida viidetega isiku võimalikule sõjaväekohustusele Venemaal või tema avaldatud valmisolekule toetada vabatahtlikult Venemaa sõjalist võimekust. D. Pronini kohta selliseid andmeid ei ole.
7. Seevastu võimalik oht D. Proninile endale ei ole argument süüdlase vabastamisest keeldumiseks. Kui süüdimõistetu on avaldanud soovi naasta oma kodakondsusriiki, siis saab eeldada tema teadlikkust kõikidest sellega kaasnevatest ohtudest. Eesti riik ei pea kaitsma inimest kodakondsusriigis valitsevate ohtude eest vastu tema tahtmist.
8. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ning § 361 lg 1 p-st 3, jätab kolleegium Tartu Ringkonnakohtu 20.

septembri

1. a määruse põhiosast välja p-s 10 sisalduva. Muus osas jääb ringkonnakohtu määrus muutmata. Kaitsja määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
2. Kuivõrd Riigikohus jätab ringkonnakohtu määruse põhiosast välja esitatud asjaolusid, tuleb menetluskulude hüvitamise otsustamisel juhinduda kassatsioonimenetlust reguleerivast

§-st 186 (vt RKKK 1-20-2476/18, p 24).

§ 186

lg 1 sätestab, et kui kassatsioonimenetluses tehakse üks kriminaalmenetluse seadustiku § 361 lg 1 p-des 2–7 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd kolleegium teeb

§ 361lg 1 p-s 3 nimetatud lahendi, jääb kaitsjale määratud riigi õigusabi tasu 219 eurot ja 60 senti menetluskuluna riigi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 3