Obsah (7)

§ 55§ 41§ 2§ 38§ 111§ 121§ 43

TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-381 Määruse kuupäev 8. jaanuar 2025 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi Jarko Jõks-Kübarsepa (Kübarsepp) kaebus Viru Vanglalt 25 000 euro suuruse mittevar

) § 121 lõike 1 punkti 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta sama seadustiku §-de 37‒39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Vastavalt

§ 55

lõikele 2 kui menetlusosaline ei kõrvalda taotlust sisaldavas avalduses kohtu määratud tähtpäevaks puudusi, jätab kohus avalduse põhjendatud määrusega läbi vaatamata.

1. Tartu Halduskohus jättis J. Jõks-Kübarsepa kaebuse selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks käiguta ning andis kaebajale
2. detsembri
3. a määrusega puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva selle määruse kättesaamisest arvates. Kaebaja teatas kohtule, et sai nimetatud määruse kätte
4. detsembril
5. Seega hakkas puuduste kõrvaldamise tähtaeg kulgema
6. detsembril 2024 ning viimane päev puuduste kõrvaldamiseks oli
7. detsember 2024 (s.o riigipühale langenud puuduste kõrvaldamise tähtpäevale järgnenud esimene tööpäev). Kaebaja ei ole praeguseni käiguta jätmise määruses osundatud puudusi kõrvaldanud. Samuti ei ole kaebaja taotlenud kaebuse puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamist.
8. Kohtu hinnangul ei vasta kaebus

§-de 37‒39 nõuetele ning seda ei ole võimalik menetleda. Kaebaja palus hüvitamiskaebuses arvestada kohtueelses menetluses vanglale esitatud kahjunõuete ja puuduste kõrvaldamise avaldusega. Antud dokumentide pinnalt tõi kohus

1. detsembri
2. a määruses välja, kuidas kohus vaidluse eset mõistab ning palus kaebajal teatada, kas kohus on õigesti määratlenud põhiliste asjaolude kogumi, millega seoses kaebaja Viru Vanglalt kahjuhüvitist taotleb. Kaebaja kohtule ei vastanud. Kohus märgib, et kaebuse menetlusse võtmiseks peab olema selge vaidluse ese (

§ 41

lõiked 1 ja 2).

§ 41

lõikest 1 tulenevalt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37 ja kaebuse alus ning kohus ei või teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Kohus lahendab asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses ning avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel (

§ 2lõige 3).

Kaebust ei saa sisustada vaid kohtueelse menetluse dokumentide pinnalt. Kohtu hinnangul ei saanud kaebajal olla takistusi vaidluse eseme täpsustamisel, seda enam, et kohus on kaebuses viidatud kohtueelse menetluse materjalidega arvestanud ning palunud kaebajal vaid kinnitada, kas kohus on vaidluse eset õigesti mõistnud. Kaebaja ei ole ka välja toonud erinevate õigushüvede rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruseid ega selgitanud, kui suure summa taotletavast 25 000 euro suurusest kahjuhüvitisest moodustab tervise kahjustamine ja kui suure summa omakorda väärikuse alandamine vm õigushüvede rikkumised. Samuti ei ole kaebaja vastavalt

§ 38lõike 1 punktile 8 talle tekkinud tervisekahju tõendanud.

Kohus ei pea antud juhul põhjendatuks kaebust selles esinevate puuduste kõrvaldamiseks uuesti käiguta jätta. 2 3-24-381

1. Kaebuses esitatud riigilõivust vabastamise taotluse lahendamiseks palus kohus kaebajal täita vastava vormi ning esitada kohtule tõendid, mis kinnitaksid kaebaja ja tema perekonnaliikmete majanduslikku seisundit ning sissetulekuid ja väljaminekuid (sh pangakontode väljavõtted perioodi
2. oktoober 2023 kuni
3. veebruar 2024 kohta, samuti viimase 4 kuu osas;

§ 111, § 112 ja § 115).

Kaebaja ei täitnud ka seda kohtu nõuet, mistõttu ei ole kohtul võimalik riigilõivust vabastamise taotlust läbi vaadata. Taotluse lahendamist takistab ka asjaolu, et kaebaja ei toonud välja erinevate õigushüvede rikkumisega tekitatud kahjuosade suuruseid. Kohus selgitas kaebajale, et kahjude eristamine on vajalik nii asja sisulisel lahendamisel kui ka riigilõivu tasumisel ning selle tasumisest vabastamisel, kuna riigilõivuseaduse § 22 lõike 1 punkti 12 kohaselt ei võeta riigilõivu kehavigastuse või muu terviserikkega tekitatud kahju hüvitamise kaebuse läbivaatamise eest. Väärikuse alandamisega seonduvalt kahjunõudelt tuleb tasuda riigilõivu lähtudes riigilõivuseaduse § 60 lõikest 2 (s.o kolm protsenti nõutavast summast) või taotleda riigilõivust vabastamist. Kuna kaebaja ei ole välja toonud, kui suure summa ulatuses ta taotleb väärikuse alandamise eest kahjuhüvitist, siis ei ole kohtul võimalik hinnata, kas selles osas on kaebaja riigilõivust vabastamine kaebuse esitamisel põhjendatud või mitte. 6. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et kuna J. Jõks-Kübarsepp ei kõrvaldanud kohtu poolt määratud tähtajaks kaebuses esinenud puudusi, siis tuleb tema kaebus

§ 121

lõike 1 punkti 2 alusel tagastada ning riigilõivust vabastamise taotlus

§ 55lõike 2 alusel läbi vaatamata jätta.

7. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda nõuetekohase kaebusega uuesti halduskohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) 3