← Eesti

3-24-3512/11

KO H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Määruse tegemise aeg ja koht 22.01.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3512 Haldusasi AS Hansab kaebus Riigi Info- ja Kommunikat

) § 155 lg 5, § 203 lg 1, § 278 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Aktsiaselts (AS) Hansab (kaebaja) sõlmis Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusega (RIK) riigihanke viitenumbriga 277945 „Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete soetamine ja teenuste tellimine" tulemusena raamlepingu.
  2. RIK (hankija) alustas 23.10.2024 minikonkurssi „LED seinte ja heliseadmete hankimine ning paigaldamine“ (viitenumber 286148) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid. Minikonkurss on seotud riigihanke „Videokonverentsi-, heli- ja esitlusseadmete soetamine ja teenuste tellimine“ (viitenumber 277945) tulemusel sõlmitud raamlepinguga. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks oli 13.11.
  3. Hankija lükkas 20.11.2024 otsusega tagasi AS Hansab pakkumuse, tunnistas vastavaks ja edukaks AS Atea poolt esitatud pakkumuse maksumusega 103 668,00 eurot.
  4. AS Hansab esitas 22.11.2024 vaidlustuse Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) hankija 20.11.2024 otsuse minikonkursil viitenumbriga 286148 kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta kehtetuks tunnistamiseks.
  5. VAKO jättis 23.12.2024 otsusega vaidlustusasjas nr 231-24/286148 AS Hansab vaidlustuse rahuldamata.
  6. AS Hansab esitas 31.12.2024 Tallinna Halduskohtule kaebuse RIK minikonkursil viitenumbriga 286148 hankija 20.11.2024 otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tühistamiseks ning VAKO 23.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 231-24/286148 tühistamiseks.
  7. Tallinna Halduskohtus võttis 31.12.2024 määrusega menetlusse AS Hansab kaebuse RIK minikonkursil viitenumbriga 286148 koostatud hankija 20.11.2024 otsuse kaebaja pakkumuse tagasilükkamise kohta tühistamiseks ning VAKO 23.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 231-24/286148 tühistamiseks (haldusasi 3-24-3512). Kohus kaasas sama määrusega menetlusse kolmanda isikuna AS Atea.
  8. RIK edastas 02.01.2025 halduskohtule 02.01.2025 RIK otsuse, millega tunnistati kehtetuks Minikonkurss „LED seinte ja heliseadmete hankimine ning paigaldamine“ (viitenumber 286148). Ühtlasi esitas RIK taotluse lõpetada menetlus haldusasjas 3-24-3512 halduskohtumenetluse seadustiku (

). § 152 lg 1 p 4 alusel. 8. Kohus pöördus 14.01.2025 kohtunõudega kaebaja ja kolmanda isiku poole, väljendades seisukohta, et on põhjendatud haldusasja 3-24-3512 menetluse lõpetamine, sest ära on langenud vajadus kontrollida kaebaja pakkumise tagasilükkamise õiguspärasust. Kohtu arvates pole ka äratuntavat vajadust jätkutuvastamiskaebusele üleminekuks

§ 152

lg 2 kohaselt, kuna hanke kehtetuks tunnistamine on eraldiseisvalt vaidlustatav ning võimalikus uues hankemenetluses on kaebajal võimalik esitada uus pakkumus ja selle mittevastavaks tunnistamisel tuleb vastav otsus igal juhul vaidlustada. Kaebajal tuli vastava soovi korral esitata taotlus menetluskulude hüvitamiseks ja põhjendused, et hanke kehtetuks tunnistamine oli tingitud kaebuse esitamisest, tulenevalt

§ 108lg-st 6.

Kolmas isik võis esitada enda seisukoha menetluse lõpetamise kohta. 9. Kolmas isik leiab 14.01.2025 seisukohas, et AS Hansab kaebuse esitamine 31.12.2024 ei olnud asjakohane ka siis, kui kaebaja ei nõustunud VAKO 23.12.2024 otsusega ja tema pakkumuse tagasilükkamise otsusega. Nimelt, minikonkurssi Tehnilises kirjelduses (TK) oli ette nähtud, et kõik minikonkursi esemeks olevad kõik tööd/tegevused tuleb teostada ja lõpetada veel enne 2024.aasta lõppemist. Paigaldustööde tähtajaks oli 18.12.2024 (TK p 1.3.3). Sätestatud oli isegi see, et üleandmise-vastuvõtmise akt tuleb esitada hiljemalt 20.12.2024 (TK p 1.3.3.1) ja arve hiljemalt 31.12.2024 (TK p 1.3.3.2). Selliselt oli kaebuse esitamisel 31.12.2024 ja enne sedagi selge, et kõnealune minikonkurss läheb igal juhul kehtetuks tunnistamisele ilma hankelepingut sõlmimata, kuna alusdokumentides sätestatud täitmistähtajad 2

(5)on möödunud ja neid pole võimalik täita. Eeltoodust järeldub kolmanda isiku arvates, et minikonkurssi kehtetuks tunnistamine hankija poolt ei olnud tingitud 31.12.2024 esitatud kaebusest. 10. Kaebaja esitas 21.01.2025 taotluse mõista RIK-lt välja vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv summas 1280 eurot ja AS Hansab vaidlustusmenetluse kulud summas 861 eurot ning AS Hansab menetluskulud halduskohtus summas 1280+1279 eurot. Kaebaja toob välja, et ei ole vaidlust selles, et hankija tunnistas vaidlustatud haldusakti kehtetuks alles pärast kaebaja poolt kaebuse esitamist ja selle menetlusse võtmist, kuigi oleks seda saanud teha juba enne VAKO poolt asjas lahendi tegemist. See kinnitab, et kui kaebaja ei oleks esitanud vaidlustust VAKO-le, ei oleks hankija (omal algatusel) hankemenetlust kehtetuks tunnistanud. KOHTU PÕHJENDUSED 11.

§ 152

lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. Ehkki hankija 02.01.2025 otsusega ei ole formaalselt tunnistatud kehtetuks praeguses asjas vaidlustatud hankija 20.11.2024 otsust, millega lükati tagasi kaebaja pakkumus, vaid hankija tunnistas minikonkursi „LED seinte ja heliseadmete hankimine ning paigaldamine“ (viitenumber 286148) kehtetuks tervikuna, on sellega lõppenud ka hankemenetluse vastavas osas tehtud varasemate otsuste (sh 20.11.2024 otsuse) regulatiivne toime ja haldusasja menetlus tuleb

§ 152lg 1 p 4 alusel lõpetada (vrd ka RKHKm 04.08.2011 nr 3-3-1-39-11, p 11; 09.03.2011 otsus nr 3-3-1-91-10, p 21, Tln

RngKm 11.10.2023, 3-23-1619, p 15 ja seal viidatud praktika). 12.

§ 152

lg 2 näeb ette, et kohus ei lõpeta menetlust

§ 152

lg 1 p 4 alusel, vaid jätkab menetlust kehtetuks tunnistatud haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb. Praegusel juhul ei ole kaebaja taotlenud haldusasja menetluse jätkamist

§ 152

lg 2 alusel ning ka halduskohus ei pidanud seda 14.01.2025 kohtunõudes vajalikuks. 13. Kui haldusasja menetlus lõpetatakse

§ 152

lg 1 p 4 alusel kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamise tõttu, peab menetluskulud

§ 108lg 6 järgi üldjuhul kandma vastustaja.

Erandiks on olukord, kus vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Vastustaja ei peaks

§ 108

lg 6 alusel kandma menetluskulusid, kui kaebuse eesmärgi kohtumenetluse ajal saavutamine ei olnud seotud kaebuse esitamisega, vaid selle tingis näiteks oluliste asjaolude muutumine pärast kaebusega halduskohtusse pöördumist. Kui menetluse

§ 152

lg 1 p 4 alusel lõpetamise korral ei ole

§ 108

lg 6 kohaldatav, tuleb menetluskulud jagada vastavalt

§ 108lg-s 4 sätestatule, st menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja.

Vastustaja 02.01.2025 hanke kehtetuks tunnistamise otsusest nähtuvalt on hankija hankeeseme TK p-s 1.3.3 esitanud tingimuse, mille kohaselt pidid seadmete paigaldustööd olema teostatud hiljemalt

  1. detsember
  2. Seoses vaidlustusmenetlusega on tööde täitmise (sh ka seadmete tarnimise) tähtaeg aegunud, mistõttu edasine riigihanke menetlemine ja lepingu sõlmimine kooskõlas riigihanke alusdokumentidega ei ole hankija selgituse kohaselt reaalselt võimalik. Arvestades, et minikonkursi alusdokumente ei ole võimalik peale pakkumuste esitamise tähtaja saabumist enam muuta, ja seega ka ilmnenud asjaolusid kõrvaldada, ei ole hankija sõnul võimalik minikonkursiga senistel tingimustel jätkata. Sama seisukohta on väljendanud kolmas isik oma 14.01.2025 menetlusdokumendis.
  3. Halduskohus märgib, et

§ 108

lg 6 kohaldamise seisukohast ei oma tähtsust, kas haldusorgan tunnistab vaidlustatud haldusakti kohtusse pöördumise tõttu kehtetuks seepärast, et möönab haldusakti õigusvastasust, või muul põhjusel (nt otstarbekuse kaalutlustel). Oluline on 3

(5)üksnes see, kas kehtetuks tunnistamise tingis kaebuse esitamine või mitte (TlnRngKo 12.04.2022, 3-21-1733, p 17).

§ 108

lg 6 kohaselt pole piisav üksnes kaebuse esitamise fakt, vaid oluline on ka see, et kaebuses esitatud põhjendused võisid tingida kohtumenetluse ajal vaidlustatud haldusakti kehtivuse äralangemise (nt menetluse lõpetamise või haldusakti kehtetuks tunnistamise tulemusena). Oluline tegur on mh kaebuses toodud põhjendused ja asjaolu, kas need põhjendused veensid vastustajat kohtumenetluses haldusakti kehtetuks tunnistama (TlnRngKm 3-23-1619, p 16). Riigihangete seaduse (RHS) § 73 lg 3 p 6 alusel on hankijal avar otsustusruum hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsustamisel, sealjuures on töödega alustamise aja möödumist hankemenetluse kestel peetud põhjendatud vajaduseks RHS § 73 lg 3 p 6 mõttes (sealsamas). Vastustaja põhjendas riigihanke menetluse kehtetuks tunnistamist just sellega, et hanke eesmärgi saavutamine oli vaidlustus- ja kohtumenetluse tõttu muutnud võimatuks. Vastustaja on välja toonud, et TK punktis 1.3.3 on esitatud tingimus, mille kohaselt pidid seadmete paigaldustööd olema teostatud hiljemalt 18. detsember 2024, st enne vaidlustusasjas lõpliku lahendi jõustumist. Üleandmise-vastuvõtmise akt tuli esitada hiljemalt 20.12.2024 (TK p 1.3.3.1) ja arve hiljemalt 31.12.2024 (TK p 1.3.3.2). Seetõttu ei pidanud vastustaja halduskohtule taotluse esitamise hetkel (s.o 02.01.2025) enam võimalikuks sõlmitavat hankelepingut hanke alusdokumentides esitatud tingimustel täita ega hanke eesmärki saavutada. Tegemist ei ole otsitud põhjendustega hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks, kuna sõlmitavat minikonkursi lepingut ei oleks olnud võimalik selles ettenähtud tähtaegade ületamise tõttu täita. Vastustaja tegevus ja põhjendused ei luba seega järeldada, et riigihanke menetluse lõpetamine oleks olnud vahetult tingitud kaebusest ja selles toodud põhjendustest. VAKO on kaebuse esitamise hetkeks leidnud, et vastustaja pole oma tegevusega kaebaja õigusi rikkunud. Seega pole tõendeid selle kohta, et hankija oleks hanke kehtetuks tunnistanud kaebuse esitamise tõttu. Asjaolu, et hankija ei tunnistanud hankemenetlust kehtetuks varem, nt vaidlustusmenetluse ajal, ei viita sellele, et hankemenetlus tunnistati kehtetuks kaebuse esitamise tõttu. Kuna juba VAKO otsuse tegemise ajal oli TK-s toodud tähtajad ületatud, on tõenäoline, et hankemenetlus oleks kehtetuks tunnistatud igal juhul. Eeltoodust tulenevalt ei ole õige jätta kaebaja menetluskulusid

§ 108

lg 6 alusel vastustaja kanda, vaid menetluskulud tuleb jätta kaebaja kanda (

§ 108lg 4).

Vastustaja ega kolmas isik ei ole kohtule esitanud menetluskulu dokumente. Kuna ei vastustaja ega kolmas isik ei ole kaebusele sisuliselt vastanud, pole neil eelduslikult menetluskulusid tekkinud. Asjaoludest nähtuvalt ei ole vastustaja kasutanud asutusevälist õigusabi. Vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud jäävad seega nende endi enda kanda. 15. Kaebaja on kaebuse esitamisel kohtule tasunud riigilõivu 1280 eurot.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lg 1 p 4 alusel.

Seega tuleb kaebajale käesolevas haldusasjas kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada.

  1. Vastavalt Riigikohtu 09.06.2011 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-38-11 (p-d 9 ja 10) tuleb menetluse lõpetamise korral tühistada asjas tehtud VAKO otsus, et tagada õigusselgus ja kõrvaldada asja kohta tehtud lahendid, mis võiksid jääda menetlusosaliste vahelisi õigussuhteid mõjutama. Seetõttu tühistab kohus menetluse lõpetamise tõttu VAKO 23.12.2024 otsuse vaidlustusasjas nr 231 24/
  3. Kaebaja on vaidlustusmenetluses tasunud riigilõivu 1280 eurot ning kandnud esindajakulusid 861 eurot. Kuna VAKO jättis 23.12.2024 otsusega vaidlustuse RHS § 197 lg 1 p 4 alusel rahuldamata, jäid vaidlustusmenetluse kulud RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel kaebaja enda kanda. RHS § 198 lg 51 reguleerib vaidlustusmenetluses kantud esindajakulude jaotust olukorras, kus vaidlustus jääb tervikuna läbi vaatamata. Selle sätte kohaselt kui vaidlustusmenetlus lõpeb RHS § 197 lg 1 p 8 alusel põhjusel, et hankija on tunnistanud vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks või vaidlustaja väidetud õigusrikkumise kõrvaldanud, mõistab VAKO oma 4

(5)otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses, välja arvatud juhul, kui vaidlustatud riigihanke menetluse või otsuse kehtetuks tunnistamine või õigusrikkumise kõrvaldamine ei olnud tingitud vaidlustuse esitamisest. Käesolevas asjas kohus leidis, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest, mistõttu pole põhjust sama sedastada ka vaidlustusmenetluse kohta. Seega VAKO poolt paika pandud menetluskulude jaotust vaidlustusmenetluses pole põhjust muuta. Kui VAKO jätab vaidlustuse tervikuna läbi vaatamata, tuleb tasutud riigilõiv RHS § 198 lg 7 ja riigilõivuseaduse (RLS) § 15 lg 1 p 5 kohaselt tagastada. Kuna tegemist ei ole kohtu võetud riigilõivuga, siis ei ole kohus pädev otsustama vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist, vaid sellekohane taotlus tuleb RLS § 12 lg 1 kohaselt esitada riigilõivu võtjale (vt ka RLS § 13). Seega saab üksnes VAKO otsustada, kas vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv kuulub tagastamisele. Alust riigilõivu vastustajalt välja mõista ei ole. Taotlus VAKO-le tuleb esitada enne kahe aasta möödumist selle aasta lõpust, millal riigilõiv tasuti ning taotlus peab vastama RLS § 12 lg 2 nõuetele (vt TlnRngKo 12.04.2022, 3-21-1733, p 22). (allkirjastatud digitaalselt) Janek Laidvee 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.