RIIGIKOHUS TSIVIILKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-23-4762 Määruse kuupäev Tartu, 5. veebruar 2025 Kohtukoosseis Eesistuja Kaupo Paal, liikmed Ants Kull, Kai Kullerkupp, Vahur-Peeter Liin, Ka

) § 691 p 1 ja § 695 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

1. Hageja esitas kostjate vastu täitemenetluses korraldatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Sellise hagi võib TMS § 223 lg 1 järgi esitada enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Alama astme kohtud tuvastasid, et hageja sai enampakkumise akti kätte
2. jaanuaril 2023 ja esitas hagi
3. märtsil
4. Maakohus leidis, et õigust lõpetava tähtaja möödalaskmise tõttu on hagi perspektiivitu, ja jättis selle läbi vaatamata. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga ning jättis hageja esitatud määruskaebuse rahuldamata.
5. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et
6. jaanuarist 2006 kehtiv TMS § 223 lg 1 sätestab enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi aegumistähtaja (RKTKm 19.04.2007, 3-2-1-42-07, p 13; RKTKm 22.02.2007, 3-2-1-8-07, p 11). Kehtiva TMS § 223 lg 1 sõnastusega ("Enampakkumise akti kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul võib täitemenetluse osaline esitada kohtule hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks") oli sarnane kuni
7. aprillini 2011 kehtinud TMS § 221 lg 3 sõnastus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise tähtaja kohta ("Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast täitmisteate kättetoimetamist"). Riigikohus on selgitanud, et
8. aprillist 2011 kehtivas TMS § 221 lg-s 3 ei ole enam sätestatud aegumistähtaeg, vaid õigust lõpetav tähtaeg, mille järgimist peab kohus kontrollima omal algatusel (RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-75-12, p 12; RKTKo 15.04.2015, 3-2-1-11-15, p 12).
9. Olemuslikult sarnaneb TMS § 223 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise tähtaeg kohtuotsuse vaidlustamise tähtajaga, mitte materiaalõigusliku nõude aegumise tähtajaga. S ee säte lubab esitada 3

§ 632

lg 1) ja kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse kättetoimetamisest (

§ 670lg 1).

Need tähtajad on samuti menetlustähtajad, mille saab mõjuval põhjusel

§ 67lg 1 alusel ennistada (RKTKm 21.12.2022, 2-20-4765/41, p 14.2).

14. Kolleegiumi hinnangul ei ole mõistlikku põhjendust käsitada TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtaega erinevalt TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtajast (RKTKm 14.11.2007, 3-2-1-101-07, p 10). Seega peab kolleegium vajalikuks muuta oma varasemat seisukohta ja leiab, et sarnaselt TMS § 221 lg-s 3 sätestatud tähtajale on ka TMS § 223 lg-s 1 nimetatud 30-päevane tähtaeg hagi esitamise õigust lõpetav menetlustähtaeg, mida kohus saab

§ 67lg 1 alusel mõjuval põhjusel ennistada.

15. Eeltoodust tulenevalt on õige ringkonnakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud hagi seaduses sätestatud tähtaja jooksul ning seda ei saa seetõttu menetleda. Menetlustähtaja järgimist peab kohus kontrollima ilma poole taotluseta (RKTKm 21.12.2022, 2-20-4765/41, p 15). Küll aga on kohtul võrreldes nt kohtulahendi vaidlustamise tähtaegadest kinnipidamisega keerulisem hinnata, kas hageja on enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitades järginud TMS § 223 lg-s 1 nimetatud tähtaega. Kõnealuse tähtaja kulgemine on seotud enampakkumise akti kättetoimetamisega ja kohtul ei ole erinevalt kohtulahendi kättetoimetamise ajast andmeid selle kohta, millal hagejale enampakkumise akt kätte toimetati. See tähendab, et

§ 371

lg 2 p 2 alusel sellise hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks esineb alus üksnes juhul, kui hageja ise tugineb asjaolule, et talle toimetati enampakkumise akt kätte enam kui 30 päeva enne hagi esitamist. 16. Kui hageja väidab, et sai enampakkumise akti kätte vähem kui 30 päeva enne hagi esitamist, siis ei saa jätta hagi menetlusse võtmata, vaid seda tuleb sisuliselt menetleda, sest hagi menetlusse võtmisel ei või kohus hinnata tõendeid, vaid peab lähtuma hageja väidetest (vt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584/18, p 9 ja seal viidatud kohtupraktika). See ei tähenda, et mõni kostjatest ei võiks tugineda asjaolule, et hageja on saanud enampakkumise akti kätte väidetust varem ning on seetõttu mööda lasknud TMS § 223 lg-s 1 sätestatud tähtaja. Samas ei ole välistatud hagi hilisem läbi vaatamata jätmine, kui kohus menetluse käigus leiab, et hagi on perspektiivitu.

§ 423

lg 2 p 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on õigustatud olukorras, kus asja edasine menetlemine põhjustaks üksnes tarbetuid kulusid. Kui hageja on mööda lasknud seaduses sätestatud tähtaja, ei ole hagi võimalik rahuldada. Sellises olukorras on kohtul võimalik kaaluda, kas jätta hagi rahuldamata või

§ 423lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

17. Alusetu on hageja etteheide, et maa- ega ringkonnakohus ei ole vastanud tema väitele, et täitedokumentide kättetoimetamise aktid ei vasta vorminõuetele. Hageja asus maakohtu määruse peale esitatud kaebuses seisukohale, et ainuüksi enampakkumise akti kättetoimetamise akti põhjal ei saa lugeda tõendatuks, et enampakkumise akt on hagejani jõudnud. Samas ei ole maakohus lugenud enampakkumise akti kättetoimetamist tõendatuks üksnes enampakkumise akti kättetoimetamise aktiga, vaid on hinnanud tõendeid, sh tunnistajate ütlusi, koosmõjus. Ringkonnakohus on määruse p-s 11 nõustunud maakohtu järeldusega, et kõik hagejale kättetoimetamist vajavad dokumendid vastavad seaduses sätestatud sisu- ja vorminõuetele. Kui ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, ei pea ta

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) järgi seda põhjendama. Kolleegiumi hinnangul on ringkonnakohus järginud

§ 654

lg-st 5 ja §-st 659 tulenevat kohustust vastata määruskaebuse väidetele (RKTKo 17.05.2017, 3-2-1-33-17, p 20.4) ega ole rikkunud kohtulahendi põhjendamise kohustust. 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud

§ 171lg 1 järgi hageja kanda. 4

§ 174lg-ga 3 kindlaks kassatsiooniastme menetluskulud.

20. Kostja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 1 tund 45 minutit tunnihinnaga 120 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Kokku palub kostja I hagejalt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks välja mõista 210 eurot. Kostja II esitatud menetluskulude nimekirja järgi on lepinguline esindaja osutanud talle kassatsioonimenetluses õigusabi 30 minutit tunnihinnaga 122 eurot (koos käibemaksuga). Kokku palub kostja II hagejalt kassatsiooniastmes kantud menetluskulude katteks välja mõista 61 eurot. Kolleegium peab kostjate I ja II esindajate tunnitasu ja toimingute ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks ning määrab need taotletud ulatuses kindlaks. Seda arvestades tuleb hagejalt välja mõista Riigikohtu menetluses kantud menetluskulude hüvitiseks kostja I kasuks 210 eurot ja kostja II kasuks 61 eurot. Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel hagejalt kostja I taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates Riigikohtu määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kostjal III ei ole asja materjalidest nähtuvalt kassatsiooniastmes hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud.

1. Hageja esindaja palub hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulu koos käibemaksuga, kokku 329 eurot 40 senti (270 eurot ilma käibemaksuta). Taotluse kohaselt kulus hageja esindajal hageja esindamiseks Riigikohtus 150 minutit. Justiitsministri
2. juuli
3. a määrusega nr 16 kinnitatud „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ (kord) § 10 lg 3 järgi on tasu riigi õigusabi osutamise eest hagimenetluses 36 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 720 euro ühes kohtuastmes. Korra § 2 lg 2 sätestab, et kui advokatuuril ei õnnestu tavapärases korras leida riigi õigusabi osutamiseks advokaati, võib advokatuuri kantsler õigusabi katkematu osutamise ja mõistliku kättesaadavuse tagamiseks ühekordselt kehtestada advokaadile makstavale tasule koefitsiendi 1,5 kuni
4. Eesti Advokatuuri
5. veebruari
6. a esildisega on hageja esindajale antud õigus taotleda riigi õigusabi tasule koefitsiendi 1,5 kohaldamist. Kolleegium leiab, et kooskõlas riigi õigusabi seaduse §-des 22 ja 23 ning korra § 2 lg-s 2 ja § 10 lg-s 3 sätestatuga on põhjendatud määrata hageja esindajale hüvitatavaks riigi õigusabi tasuks ja kuluks 329 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).
7. Määruskaebuselt tasutud riigilõiv arvatakse

§ 150lg 23 alusel riigituludesse. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) 5