KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. märts 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-7308 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Pro

§ 76lg 4,5 alusel määrata U.V-le katseaeg kestusega kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada U.V käitumiskontrollile kestusega kuus

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – XXX;  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 4, 5 alusel määrata U.V-le katseajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitada alkoholi;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile. Määrata U.V katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus U.V suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu U.V karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.  5. 6. 7. 8. 9. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Tartu Maakohtu 23.09.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-7308 on U.V süüdi tunnistatud

§ 424

järgi ja karistatud 7 kuu vangistusega.

§ 68lg 1 alusel arvati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 29.07.

– 30.07.2016, s.o 2 päeva, määrates ärakandmisele kuuluvaks karistus 6 kuud 28 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati käesoleva kohtuotsusega mõistetud vangistust Tartu Maakohtu 16.05.2014. otsusega kriminaalasjas nr 1-14-4272 mõistetud vangistuse ärakandmata osa võrra, mõistes liitkaristuseks 10 kuud 26 päeva vangistust, mis asendati

§ 73

lg 4 ja § 69 lg 1 alusel 326 tunni üldkasuliku tööga, mis tuli ära teha 1 aasta 11 kuu jooksul.

§ 69

lg 4 alusel kohustati U.V üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt

§-s 75 sätestatule, samuti määrati isikule

§ 75lg 2 p 2 ja 8 sätestatud kohustused.

Tartu Maakohtu 04.07.2017 määrusega asjas nr 1-16-7308 pöörati Tartu Maakohtu 21.09.2016. otsusega kriminaalasjas mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 10 kuud 20 päeva vangistust täitmisele. 23.01.2018 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud U.V isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas) ja konkreetsetele täiskasvanutele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus seisneb korduvas alkoholijoobes autojuhtimises, millega kaasneb oht kaasliiklejatele. Konkreetse täiskasvanuna on ohustatud endine elukaaslane, kelle suhtes kasutas varasemalt vägivalda. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 14% (madal risk). Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 40% (keskmine risk). Tulenevalt kuriteo toimepanemise tõenäosusest toetab Tartu Vangla kinnipeetava vanglast vabanemist tingimisi ennetähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu U.V selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Vangistuses on esimene kord ja § 424 eest. Alkohol on murede põhjus, peale maja põlemist 2015 kevadel läks asi käest ära. Nüüd on elutahe tagasi, siis sai kõik maha joodud, firma ja kõik. Metsaga on tegelenud 20 aasta, aga 11 aastat on endal olnud riigihanked ja väikest viisi turism ja õppida oleks ka vaja, et uuesti alustada. Elama läheks varasemasse elukohta tagasi, maja sai püsti uuesti. Vangla on hea koht järgi mõelda, soovitab kõigile. Talus elab veel elukaaslane, koos ollakse juba 7 aastat, suhted on head. Kinnipeetaval on ka kaks last: vanem poeg ja noorem, kes elab ema juures Tallinnas. Noorem teab, kus isa on, ta on asjalik kuju. Enne vangi tulekut käis „Kainem ja tervem Eesti“ programmis ja siis oli kokku lepitud enne erakorralist istungit, et käib 2 kuud ravil. Nüüd on nõus poolelijäänud kohast jätkama. Sealset ravi kiidab. Süüdimõistetu kinnitas, et uusi kuritegusid kindlasti toime ei pane. Soovib taastada oma ettevõtte, koolitustel käia ja jalaoperatsioonil ka. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa U.V tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega U.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, nõustub Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning toetab isiku tingimisi ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu U.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. U.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on U.V temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil XXX. Tegu on 1-korruselise ahiküttega talumajaga. Maja on heas korras ning kuulub U.V-le . Praegu elab seal M. V. üksinda. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ei ole ühtegi kehtivat distsiplinaarkaristust ning materjalidest ei nähtu, et kinnipeetaval oleks esinenud probleeme vanglas korrale allumisega. Kohtule ütlusi andes märkis isik, et vangla on hea koht, kus järgi mõelda, soovitab kõigile. Käesolevaks hetkeks on elutahe tagasi ning isik soovib oma elu taas üles ehitada: taastada oma ettevõtte, koolitustel käia ja jalaoperatsioonil ka ning vabaneda alkoholisõltuvusest. Seega kinnitab ka isiku käitumine vangistuse jooksul tema suutlikkust kinni pidada kehtivatest reeglitest ning soovi ja motivatsiooni naasta õiguskuulekale teele. Samuti nähtub eelnevast, et isikul on kindel plaan vabanemisjärgseks eluks. Kinnipeetaval on vabanemise korral olemas lähedaste tugi. Kinnipeetaval on toetavad suhted elukaaslasega, kellega on koos oldud 7 aastat. Ka on kinnipeetaval toetavad suhted õega, kes elab Norras. Kinnipeetaval on ka kaks poega, kelle kasvatamises on ta osalenud ning kellega samuti on suhted säilinud, kuigi koos ei elata. Lähedastest sõpradest on isikul elukaaslase kinnitusel kolm isikut, kes on väga toetavad ja seaduskuulekad inimesed. Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on alkoholi tarbimine. Isik kinnitas ka ise, et alkohol on olnud suureks probleemiks juba kaks aastat ning edaspidi soovib alkoholi tarvitamisest loobuda. Enne vanglasse sattumist on kinnipeetav läbinud vangla iseloomustusest nähtuvalt läbinud tabletiravi ning osalenud enda kinnitusel ka „Kainem ja tervem Eesti“ programmis. Programmi hindas isik kasulikuks ning kinnitas, et on nõus jätkama poolelijäänud kohast. On äärmiselt positiivne, et isik teadvustab oma probleemi ning on motiveeritud sellega tegelema. Seega on põhjendatud määrata

§ 75

lg 2 p 5 lisakohustus – alluda ravile, et täiendavalt toetada isiku soovi tarbimisest vabaneda ning elada edaspidi seadusekuulekalt. Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt käituda. Isikul on selge sisemine soov teha oma elus muudatusi seadusekuulekuse suunas ning edaspidi elada seadusekuulekalt. Isik ise kinnitas, et vangistus on hea koht, kus oma elu üle järele mõelda ning soovitab kõigile. Seega on põhjendatud anda U.V-le võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab isik seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik