lg 1, § 199 lg 2 p 6,7,9, § 202 lg 2 p 1,2, § 212 lg 1 järgi; Alekse Jakovlevi süüdistuses
lg 1, § 199 lg 2 p 6,7,9, § 202 lg 2 p 1,2, § 212 lg 1 järgi; Andrus Tealase (Tealane) süüdistuses
lg 1, § 202 lg 2 p 1 järgi; Eduard Valigura süüdistuses
lg 1, § 344 lg 1, § 202 lg 2 p 1,2 järgi; Priit Villemson süüdistuses
lg 1, § 199 lg 2 p 6,7,9 järgi Veiko Valtsi süüdistuses
lg 1, § 199 lg 2 p 6,7,9 järgi ,üldmenetlus Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 12 . märtsi 2018 otsus Apellatsiooni esitajad süüdistatava Mart Tõnusoo kaitsja ad. T.Mällas süüdistatava Andrus Tealase kaitsja adv. K.Sitska süüdistatava Veiko Valtsi kaitsja adv. A.Neiland süüdistatava Priit Villemsoni kaitsja adv. R.Paas süüdistatav A.Jakovlev, kolmas isik VJ Süüdistatavad Mart Tõnusoo, Andrus Tealane, Aleksei Jakovlev, Prii Villemson, Veiko Valts (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsjad Adv.- d T.Mällas, K.Sitska, A.Neiland, R.Paas Prokurör Rita Siniväli RESOLUTSIOON Harju Maakohtu otsus 12.märtsist 2018 Mart Tõnusoo Andrus Tealase, Aleksei Jakovlevi, Eduard Valigura 1 Priit Villemsoni ja Veiko Valtsi suhtes tühistada osaliselt ja nimelt: 1. Mart Tõnusoo süüdimõistmises ja karistamises
prg 256 lg 1 järgi, temale
prg 64 lg 1 järgi mõistetud liitkaristuse osas, välja mõistetud menetluskulude kogusumma sundraha suuruse ja õigusalbi kulude täieliku tema kanda jätmise osas. 2. Andrus Tealase süüdimõistmises ja karistamises
prg 255 lg 1 järgi, temale
prg 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse temalt sularaha arestimise, väljamõistetud menetluskulude kogusumma, sundraha ja kaitsjatasu suuruse osas. 3. Aleksei Jakovlevi süüdimõistmises ja karistamises
prg 255 lg 1 järgi, temale
prg 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse tema vara arestimise,väljamõistetud menetluskulude kogusumma , sundraha ja kaitsjatasu suuruse osas. 4. Eduard Valigura süüdimõistmises ja karistamises
prg 255 lg 1 järgi, temale
prg 64 lg 1 alusel mõistetud liitkaristuse väljamõistetud menetluskulude kogusumma sundraha ja kaitsjatasu suuruse osas. 5. Priit Villemsoni süüdimõistmises
prg 199 lg 2 p 6,7,9 järgi, väljamõistetud menetluskulude kogusumma ja kaitsjatasu suuruse osas. 6. Veiko Valtsi süüdimõistmises
prg 199 lg 2 p 6,7,9 järgi, väljamõistetud menetluskulude kogusumma ja kaitsjatasu suuruse osas.
prg 256 lg 1 järg õigeks. 2.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 5 (viis) aastat ja 6 (kuus) kuud vangistust.
prg 255 lg 1 järgi. 7. Lugeda Andrus Tealasele
lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus 9 (üheksa) kuud vangistust kantuks ja vabastada Andrus Tealane viivitamatult vahi alt seoses karistuse ärakandmisega. Tõkendvahistamine- tühistada.
-1 lg 1 alusel konfiskeeritud sularaha 260,50 eurot ja tagastada see Andrus Tealasele. 10. Mõista Aleksei Jakovlev õigeks
prg 255 lg 1 järgi. 11.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 3 (kolm) aastat ja 3 kuud. 12. Vabastada aresti alt
Jakovlevi vara, mis ol arestitud Harju Maakohtu 7. septembri 2016 määrusega, s.o pakendis triikraud Philips sülearvuti Fujitsu -Siemens, sülearvuti Ordi kingakarbis uued meestekingad Fred Perry võimendi Pioneer, 2 kõlarit Yamaha, televiiso LG, digitaalne fotoaparaat Canon, vutlaris fotoaparaat Olympus, vutlaris GPS seade Garmin, jälitusseade GPS Tracker mobiiltelefon Iphone, mono laserprinte Samsung, Makita kohvris akudrell elektrijõhvsaag Makita, sülearvuti Acer laadimisseade Defort, Volkswagen Sharan bussi esilaternad ning
Jakovlevilt 350 eurot sularaha Tagastada aresti alt vabastatud vara A.Jakovlevile. 13. Vabastada aresti alt
-2 lg 2 p 1 aluse konfiskeeritud kolmanda isiku VJ sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr XXXXXX ja tagastada see VJ-le.
prg 255 lg 1 järgi. 16.
lg 1 alusel üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks vangistus 1 aasta ja 6 kuud. Ärakandmata karistus pärast karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aja: 01.03.2016 kuni 09.02.2017, s.o kokku 11 kuud ja 8 päeva – mahaarvamist on 6 kuud ja 22 päeva. 17. Mõista Eduard Valiguralt menetluskulud välja kogusummas 4382,66 eurot, sh sundraha 750 eurot ja kaitsjatas u 3465 eurot. 18. Süüdi tunnistada Priit Villemson
prg 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 6,7,9 järgi jättes karistuse muutmata.
prg 22 lg 3 ja
prg 22 lg 3 ja 199 lg 2 p 6,7,9 järgi jättes karistuse muutmata.
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 aastat vangistust,
lg 2 p-de 6,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 4 aastat vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust ning
lg 2 p-de 1,2 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta ja 6 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 8 aastat vangistust. Karistusaja alguseks loeti
veebruaril 2016. Tõkend vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Sama otsusega tunnistati Aleksei Jakovlev süüdi
lg 1 järgi ja karistuseks mõistet i 3 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 2 p-de 6,7,9 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,
A. Jakovlev mõisteti õigeks
juulil 2015 toimunud haagissuvila,
lg 2 p-de 1,2 järgi tõstuki Avant omandamise ja hoidmise kuriteosündmuses seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust.
Jakovlevi kahtlustatavana kinnipidamise aeg
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust,
lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 9 kuud vangistust.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 3 aastat ja 6 kuud vangistust.
Tealase kahtlustatavana kinnipidamise aeg
lg 1 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat ja 6 kuud vangistust,
lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,
E. Valigura mõisteti õigeks
lg 2 p-de 1,2 järgi punase väikebussi Volkswagen Caravelle hoidmises.
lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 4 aastat vangistust.
Valigura karistusaja hulka 11 kuud ja 8 päeva eelvangistust perioodil
lg -te 1,3 alusel jäeti karistus täitmisele pööramata katseajaga 3 aastat ja 6 kuud. 5 Sama otsusega mõisteti süüdi Priit Villemson
P. Villemson mõisteti õigeks süüdistuses
lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.
Villemsoni karistusaja hulka 1 päev eelvangistust 16. juunil 2016 ning ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 1 aasta 11 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg -te 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata katseajaga 2 aastat ja 6 kuud. Lisaks mõisteti süüdi Veiko Valts
V. Valts mõisteti õigeks süüdistuses
lg 1 järgi seoses prokuröri loobumisega süüdistusest.
Valtsi karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva perioodil
lg-te 1,3 alusel jäeti mõistetud karistus täitmisele pööramata katseaajaga 2 aastat ja 6 kuud. Otsusega määrati, et Harju Maakohtu
A. Tealaselt äravõetud sularaha 260,50 eurot.
Jakovlevi vara, mis oli arestitud Harju Maakohtu 7. septembri 2016 määrusega, s.o pakendis triikraud Philips, sülearvuti FujitsuSiemens, sülearvuti Ordi, kingakarbis uued meestekingad Fred Perry, võimendi Pioneer, 2 kõlarit Yamaha, televiisor LG, digitaalne fotoaparaat Canon, vutlaris fotoaparaat Olympus, vutlaris GPS seade Garmin, jälitusseade GPS Tracker, mobiiltelefon Iphone, mono laserprinter Samsung, Makita kohvis akudrell, elektrijõhvsaag Makita, sülearvuti Acer, laadimisseade Defort, Volkswagen Sharani bussi esilaternad ning
lg 2 p 1 alusel kolmanda isiku VJ sõiduauto Volkswagen Passat, reg nr XXXXXX.
MS § 180 lg 1 alusel mõisteti välja menetluskulud riigieelarve tuludesse M. Tõnusoolt kogusummas 10 085,71 eurot, s.o sundraha 1250 eurot, määratud kaitsja tasu 40 eurot, sõiduki (Volkswagen Transporter, vin-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX)teisalduse kulu 22,50 eurot, 1/3 DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-GE1313, 29.10.2015) 1387 eurot, 1/2 DNA-ekspertiisi maksumusest (akt 15E-GE1512, 04.11.2015) 342 eurot, Volkswagen Caravelle reg nr XXXXXX teisaldamise tasu 133,20 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertsiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0123, 26.05.2016) 206,50 eurot, haagise MUULI teisaldamise kulu 21,60 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0044, 01.10.2015) 206,50 eurot, 2 musta bussi Võrust Tallinnasse teisaldamise kulu summas 438,75 eurot, 1/2 liiklustrassoloogilise ekspertiisi maksumusest (akt 6 26.05.2016 nr 15E-LT0130) 206,50 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt AVANT kohta nr 16E-LT0026, 30.05.2016) 206,50 eurot, Saksamaalt varastatud väikebussi VW Multivan, reg nr XXXXXX, teisaldamise kulu summas 22,50eurot, DNA-ekspertiisi maksumus (akt nr 15E-GE1591, 21.12.2015) 1596eurot, 1/2 DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-GE1800, 10.03.2016) 1567,50 eurot, sõrmejäljeekspertiisi maksumus (akt nr 15E-SS0125, 25.01.2016) 663eurot, Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot, Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot, 1/3 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 16E-LT0027, 25.05.2016) 137,66 eurot, infotehnoloogia ekspertiisi maksumus (akt nr 16E-IA0012, 04.04.2016) 1608 eurot. Sama sätte alusel mõisteti välja menetluskulud A. Jakovlevilt kogusummas 13 675,21 eurot, s.o sundraha 1250 eurot, määratud kaitsja tasu 6216 eurot, sõiduki (Volkswagen Transporter, vin-koodiga XXXXXXXXXXXXXXXXXX) teisalduse kulu 22,50 eurot, Volkswagen Caravelle reg nr XXXXXX teisaldamise tasu 133,20 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertsiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0123, 26.05.2016) 206,50 eurot, haagise MUULI teisaldamise kulu 21,60 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-LT0044, 01.10.2015) 206,50 eurot, 2 musta bussi Võrust Tallinnasse teisaldamise kulu summas 438,75 eurot, 1/2 liiklustrassoloogilise ekspertiisi maksumusest (akt 26.05.2016 nr 15E-LT0130) 206,50 eurot, Saksamaalt varastatud väikebussi VW Multivan, reg nr XXXXXX, teisaldamise kulu summas 22,50eurot, 1/2 DNA-ekspertiisi maksumusest (akt nr 15E-GE1800, 10.03.2016) 1567,50 eurot, Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot, Citroen’i teisaldamise kulu summas 15 eurot, 1/3 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 16ELT0027, 25.05.2016) 137,66 eurot infotehnoloogiaekspertiisi maksumus (akt nr 16EIA0013, 04.04.2016) 1680 eurot. A.Tealaselt mõisteti välja menetluskulud kogusummas 8356,50 eurot, s.o sundraha 1250 eurot, määratud kaitsja tasu 144 eurot, 1/2 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt AVANT kohta nr 16E-LT0026, 30.05.2016) 206,50 eurot. E.Valiguralt mõisteti välja menetluskulud kogusummas 6037,66 eurot, s.o sundraha 1250 eurot, määratud kaitsja tasu 4620 eurot, Citroeni teisaldamise kulud summades 15 ja 15 eurot, 1/3 liiklustrassoloogia ekspertiisi maksumusest (akt nr 16E-LT0027, 25.05.2016) summas 137,66 eurot. P.Villemsonilt mõisteti välja menetluskulud kogusummas 7518 eurot, s.o sundraha summas 750 eurot, määratud kaitsja tasu 6768 eurot. V.Valtsilt mõisteti välja menetluskulud kogusummas 7410 eurot, s.o sundraha summas 750 eurot, määratud kaitsja tasu 6660 eurot. M. Tõnusoo mõisteti
a septembrist kuni 10.02.2016 kolmest või enamast isikust koosnevat püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ja suure varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegelikku ühendust koosseisus Aleksei Jakovlev, Andrus Tealane, Eduard Valigura, TL, MT, VO, MK, KK, TL ja RR, mille süstemaatiline tegevus oli suunatud Soome Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi territooriumilt sõiduautode ja veesõidukite sealhulgas mikrobusside Volkswagen ja kaatrite Buster vargustele , s.t.
§-s 199 7 ettenähtud teise astme kuritegude toimepanemisele, samuti varastatud mootorsõidukite toimetamisele Eesti Vabariiki nende edasise realiseerimise eesmärgil. Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t.
Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud kindlustuskelmuste toimepanemisele, s.t.
Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu vahendamisele, s.o.
Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o.
Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud dokumentide, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimistele ning teadvalt võltsitud dokumentide kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest, s.o.
§ -de 344 ja 345 sätestatud teise astme kuritegude toimepanemisele. M. Tõnusoo juhtis, rahastas ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust, valis kuritegude toimepanemise aja ja koha, planeeris toimepanemise viisi ning kuritegude läbi saadud esemete varjamise ja turustamise. Vajadusel osales M. Tõnusoo ise kuritegude toimepanemisel, et tagada toimepanemise edukus. Kuigi nimetatud kuritegelikus ühenduses olevad isikud aeg ajalt vahetusid, jätkus ühenduse tegevus, seega oli ühendus püsiv.
Tealane, A. Jakovlev ja E. Valigura süüdi eelnimetatud kuritegelikku ühendusse kuulumise eest.
199 lg 2 p 6,7,9 mõisteti süüdi M. Tõnusoo, A. Jakovlev, P. Villemson ja V. Valts. Süüdise järgi juhtis M.Tõnusoo kuritegeliku ühenduse juhina kuritegeliku ühenduse liikmeid varguste toimepanemisel sh A. Jakovlevi poolt varguste toimepanemist. Samuti juhtis ta kuritegelikku ühendusse mittekuuluvate P. Villemsoni ja V. Valtsi poolt varguste toimepanemist ja nimelt: - - - - ajavahemikul 26.09.2014.a kella 17.00-st kuni 10.12.2014.a kella 15.30-n varastasid A. Jakovlev ja TL M. Tõnusoo juhtimisel XXX, Pori linnast, Soome Vabariigist K OY- le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX , tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX , väljalaskeaasta 2005, punast värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 28.10.2014 kuni 03.11.2014 kella 09.00-ni varastasid A. Jakovlev ja TL M. Tõnusoo juhtimisel XXX, Lohja linnast, Soome Vabariigist L OY-le kuuluv a väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXX-XXX , tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2006, hallikas beeži värvi, väärtusega 20 000 eurot; ajavahemikul 01.11.2014 kuni 02.11.2014 varastasid A. Jakovlev ja TL M. Tõnusoo juhtimisel XXX, Somerost, Soome Vabariigist S OY-le kuuluva järelhaagise Muuli 1800 KU/262+64, reg nr XXX-XXX, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX , väljalaskeaasta 1999 väärtusega 2000 eurot. ajavahemikul 02.12.2014 kella 18.00-st kuni 03.12.2014 kella 11.00-n varastasid A. Jakovlev ja TL M.Tõnusoo juhtimisel XXX , Isokyröst, Soome 8 - - - - - - - Vabariigist T OY-le kuuluva väikebussi Volkswagen Caravelle, reg nr XXXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2007, musta värvi, väärtusega 22 950 eurot; 19.06.2015 kella 00.05 ajal püüdis MT M.Tõnusoo juhtimisel varastada Tallinnas, XXX juurest SK’le kuuluvat väikebussi Volkswagen Transporter, reg nr XXX-XXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1993, väärtusega 800 eurot, kuid vaatamata lukkude vahetamisele, käivitada selle mootorit ei õnnestunud ja vargus jäi lõpule viimata; ööl vastu 26.07.2015, kella 03:54 paiku varastas MT M. Tõnusoo juhtimisel XXX, Keminmaast, Soome Vabariigist KT’ile kuuluva haagissuvila (matkabussi) Fiat Ducato registreerimismärgiga XXX- XXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1990 väärtusega 5900 eurot; ajavahemikul 28.07.2015 kella 16.00-st kuni 05.08.2015 kella 12.30-n varastas MT ja VO, M.Tõnusoo juhtimisel ja koos P. Villemsoni ning V. Valtsiga Soomest Oulust Raati sadamast kaikohalt nr 72 SK’ele kuuluva mootorpaadi Buster L PROF, reg nr XXXXXX, kere nr XXXXXXXXXXXXXX, koos päramootoriga Yamaha 50, tootenumbriga 1012571, kogumaksumusega 19 000 eurot; ööl vastu 17.08.2015.a MT, M.Tõnusoo juhtimisel ja koos P. Villemsoni ning V. Valtsiga varastasid Kirjalast XXX paadisadamast aadressil XXX, Parainen, Soome Vabariik, TK ja VMT’tele kuuluva kaatri Buster Super Magnum, reg nr XXXXXX, HIN kood XXXXXXXXXXXX, koos mootoriga Yamaha F300 BETX 300 HV, kogumaksumusega 64 000 eurot, mis moodustab
ajavahemikul 12.09.2015.a kella 14.00-st kuni 13.09.2015 kella 12.00-n varastas MT M.Tõnusoo juhtimisel aadressilt XXX, Kempele, Soome Vabariigist EAK’le kuuluva väikebussi Volkswagen Transporter, reg XXXXXX, XXXXXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 1991, väärtusega 1950 eurot; ööl vastu 14.09.2015.a varastas MT, M. Tõnusoo juhtimisel ja koos P. Villemsoni ning V. Valtsiga Soomest, XXX paadisadamast kaikohalt nr 69 SPA’le kuuluva kaatri Buster Magnum, reg nr XXXXXX, HIN kood XXX koos mootoriga Yamaha 200HPDI 147 KW numbriga XXXXXX, kogumaksumusega 25 000 eurot; ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 varastas A. Jakovlev M. Tõnusoo juhtimisel XXX, Weilheimist, Saksa Liitvabariigist A ’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan, reg nr XXX, VIN-koodiga XXXXXXXXXXXX, väljalaskeaasta 2015, väärtusega 53 490 eurot, mis moodustab
¹ p 2 kohaselt suure varalise kahju.
Jakovlev. Kuna maakohus tuvastas, et ühendusega
tähenduses saab ajaliselt kuritegeliku ühenduse olemasolust rääkida vaid 2014.aasta septembrist, siis on üks kindlustuspettus pandud toime enne kuritegeliku ühenduse eksisteerimist, teine kuritegeliku ühenduse poolt. - eesmärgiga saada kindlustusfirmalt pettusega kindlustushüvitist, lavastati M. Tõnusoo juhtimisel 06.09.2012.a kella 22.00 ajal Tallinnas, Keemia ja Mehaanika tn ristmikul avarii MT 'i, TL 'i, VV ja MK poolt, nimelt tekitati tahtlikult liiklusavarii sõiduautode Opel Vectra, reg nr XXXXXX ja Saab 9-3, reg nr YYYYYY , vahel, mille käigus sõiduauto Opel Vectra roolis olnud MT 9 sõitis otsa MK poolt juhitud sõiduautole Saab 9 -3 esiosale. Päras t seda VV, kes eelnevalt, so 28.08.2012.a., oli ostu-müügilepinguga muudetud sõiduauto Opel Vectra reg nr XXXXXX omanikuks ja kes samuti lavastatud avariid pealt vaatas, kirjutas M. Tõnusoo juhtimisel alla liiklusõnnetuse aktile, milles tunnistas oma süüd avarii põhjustamises. Seejärel 07.09.2012.a. pöördus VV kindlustusfirmasse Inges Kindlustus AS, asukohaga Tallinn, Raua tn 35, kus andis kirjaliku seletuse avarii asjaolude kohta ja tunnistas ennast avariis süüdi. 08.09.2012 pöördus MK Eesti Liikluskindlustuse Fondi sõidukikahju hüvitise taotlusega, kus kirjutas, et sõiduki Saab 9-3, reg nr YYYYYY, omanik on S OÜ, esindaja TL, kuid tema oli selle auto kasutajaks ning märkis, et 06.09.015 toimunud avariis on süüdi sõiduki Opel Vectra, reg nr XXXXXX, juht VV. 01.10.2012.a. andis MK Inges Kindlustus AS esinduses Tallinn, Raua 35, varem M. Tõnusoo ja TLga kooskõlastatud seletused seoses ülalnimetatud liiklusavariiga, kus kinnitas varem esitatud andmeid ja 17.10.2012.a. AS Inges Kindlustus hüvitas firmale P OÜ, kes oli liiklusõnnetuse toimepanemise hetkel sõiduauto Saab 9-3, reg nr YYYYYY, omanikuks alusetult tekitatud kahju summas 4400 eurot. Tegelikult TL oli jõudnud auto kiirlaenu vastu panti panna ja ise kasutas seda edasi. 31.01.2013.a. AS Inges Kindlustus maksis hüvitust S OÜ-le (esindaja TL), kes 14.11.2012 oli auto Saab 9- 3 P OÜ-lt välja ostnud, alusetult tekitatud kahju summas 2000 eurot. - eesmärgiga saada kindlustusfirmalt pettusega kindlustushüvitist, lavastati M. Tõnusoo, kui kuritegeliku ühenduse juhi poolt juhtimisel avarii 31.08.2015 kella 12:26 Tallinnas Karuse tänaval kuritegeliku ühenduse liikmete A. Jakovlev’i, MT’i, HH, KK’u ja MK’u poolt. Nimelt sõidukiga Honda Civic, reg nr XXXXXX, mille roolis oli A.Jakovlev, sõitis tagant otsa sõidukile BMW 530I, reg nr CCCCCC, mille roolis oli MT. Tõnusoo koos H-ga vaatasid lavastust pealt. Juba enne liiklusõnnetuse lavastamist kirjutasid MK ettepanekul kuriteole kaasatud KK ja MT ettepanekul kaasatud HH M. Tõnusoo juhtimisel kindlustusandja jaoks seletuse, et 28.08.2015 kella 13.10 ajal Tallinnas Kagu tn ja Võidu tn ristmikul toimus liiklusõnnetus KK juhtitud sõiduauto BMW, reg nr CCCCCC ja HH juhitud Honda Civic, reg nr XXXXXX, vahel ning HH on õnnetuse põhjustamises süüdi. Pärast lavastatud liiklusõnnetust esitati teade Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal’i (PZU Kindlustusele) esindusse eelnimetatud kindlustusjuhtumi kohta ja 20.10.2015.a Lietuvos Draudimas AB Eesti Filiaal hüvitas alusetult K OÜle tekitatud kahju kogusummas 2627.62 eurot, mille KK sularahas välja võttis.
Tõnusoo ja A. Jakovlev ning
Tealane ja E. Valigura, M.Tõnusoo. - M. Tõnusoo ja A. Jakovlev omandasid ja hoidsid alates 01.05.2015 (Tallinnas V tänava garaazide juurest MT vahendusel omandatud) kuni 09.07.2015 Tallinnas SSS asuva garaažiühistu V garaažiboksis nr 29, 09.07.2015 kuni 04.09.2015 koos E. Valiguraga Tallinnas JJJ hoovis ja peale seda kuni äravõtmiseni politsei poolt 10.02.2016 Mart Tõnusoo garaazis HHH Tallinn, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, 10 - nimelt MŠ ja AP ’i poolt 20.12.2014.a ajavahemikul kella 06.30 kuni kella 18.20 Tallinnas SSS maja juurest VŠ’ilt röövitud sõiduautot Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX , tehasetähisega XXXXXXXXXXX , väärtusega 8130 eurot. samuti M. Tõnusoo A.Tealasega 2014.a. juulist kuni 22.02.2016 hoidsid kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara Tallinnas tuvastamata kohas, Jõgeva maakonnas Põltsamaa vallas X külas L talus ja Rae vallas X alevikus N kinnistul. M.Tõnusoo omandas 02.07.2014 MT’i ja SK’i poolt ajavahemikul 01.07.2014.a kella 13.10-st kuni 02.07.2014.a kella 07.30-n MTÜ K territooriumilt aadressil Tallinn, RRR varastatud T kuuluva tõstuki Avant 513 seerianumber 44393, rohelist värvi, väärtusega 6680 eurot, Tõnusoo koos Tealasega varjasid seda, kuni Tõnusoo lasi tõstuki üle värvida ja uued kleebised paigaldada, et seda oleks võimalik muudetud identideediga müüa.
Valigura selles, et tema ajavahemikul 2015.a. kevadest kuni 04.09.2015 kuritegeliku ühenduse tegevuse raames võltsis dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest tehes seda alljärgnevatel asjaoludel: M. Tõnusoo käsul ja A. Jakovlevi juhendamisel võltsis alates maist 2015 – 04.09.2015 Tallinnas SSS, garaažiühistu V garaažiboksis nr 29, Tallinnas MMM korteris ja Tallinnas JJJ territooriumil sõiduauto Citroen C4 Picasso autokerele parempoolsele esiamorditoele stantsitud numbrit ehk tehasetähist (VIN -koodi), samuti võltsis tehasetähist (VIN-koodi) mootoriruumis parempoolsele pikitalale paigaldatud tehaselipikul (identifitseerimiskleebisel) ja armatuurlaua vasakpoolsel nurgal oleva VIN-plaadil, et seda autot oleks võimalik vale identideediga M. Tõnusoo ja A. Jakovlev poolt arvele võtta ja võõrandada. Täpsemalt E.Valigura paigaldas sõiduauto Citroen C4 Picasso tehasetähise XXXXXXXXXXXXXX peale käsitöönduslikult valmistatud plekilõike tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXX, samuti paigaldas nimetatud sõiduautole tehaselipiku (identifitseerimiskleebis) ja VIN -plaadi võltsitud t ehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXX , A.Jakovlev käis tema tööd kontrollimas ja ei olnud tulemusega rahul, seetõttu toimetati auto valede numbrimärkidega Valigura hoovile, kus ta tegi vastavad parandused. samuti E. Valigura ajavahemikul 26.10.2015 kuni 31.10.2015 Tallinnas MMM korteris, olles kuritegeliku ühenduse liige, võltsis M. Tõnusoo käsul sõiduki registreerimistunnistust, et M.Tõnusool ja A. Jakovlevil oleks võimalik võõrale isikule kuuluv sõiduk muudetud identideediga arvele võtta ja võõrandada. Nimelt E. Valigura kirjutas A. Jakovlevi poolt M.Tõnusoo juhtimisel ajavahemikul 26.10.2015 kuni 28.10.2015 XXX, Saksa Liitvabariigist varastatud A’le kuuluva väikebussi Volkswagen Multivan registreerim ismärgiga XXXXX, VIN kood XXXXXXXXXXXXXXX, registreerimistunnistusele sõiduki registreerimisnumbri LL VW165 asemel registreerimisnumbri BBBBB, samuti kirjutas nimetatud sõiduki registreerimistunnistuse numbri LL-K-O-176/15-00139 asemele numbriks B-K-O176/15-00139. Seega aitas E.Valigura oma tegevusega oluliselt kaasa kuritegeliku 11 ühenduse eesmärkide realiseerimisele ja lõi soodusolukorra
(võltsitud dokumendi kasutamine) nimetatud kuriteo toimepanemiseks ühenduse liikmete poolt kuid politsei võttis nimetatud sõidukid ära ja neid ei saadud realiseerida. APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD: Apellatsioonid esitasid M. Tõnusoo kaitsja T. Mällas, A. Tealase kaitsja K. Sitska, V. Valtsi kaitsja A. Neiland ning P. Villemsoni kaitsja R. Paas, süüdistatav A.Jakovlev ja kolmas isik VJ. M. Tõnusoo kaitsja T. Mällas taotleb maakohtu otsuse tühistamist M. Tõnusoo süüdimõistmises
lg 1, § 199 lg 2 p -de 6,7,9 järgi.
Ühtlasi palub kaitsja vähendada M. Tõnusoolt välja mõistetud menetluskulusid ning mõista Eesti Vabariigilt välja M. Tõnusoo menetluskulud osas, mis esitati Harju maakohtus, samuti apellatsioonimenetluse kulud. Süüdistuses
Tõnusool, A. Tealasel, A. Jakovlevil, E. Valigural oli kindel roll ja ülesanne kuritegelikus struktuuris. Samuti ei nõustu kaitsja maakohtuga selles, et M. Tõnusoo oli isikuks, kes otsustas, kust, millal ja mida varastada. Kaitsja märgib, et kuritegelik ühendus peab omama kindlat struktuuri ja olema püsiv. Ühenduse püsivus tähendab, et struktuur võimaldab ühenduse liikmel, sh juhil, vahetuda nii, et ühendus jätkab eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Maakohus leidis, et kogu ühenduse tegevus oli seotud M. Tõnusoo isikuga. Maakohus ei ole analüüsinud, kas M. Tõnusoo asendamisel oleks ühendus oma tegevust jätkanud. Selliselt jättis maakohus olulise aspekti ühenduse olemasolus analüüsimata. Samas juhib apellant tähelepanu, et tuleb eristada kuritegelikust ühendusest gruppi. Viimasel juhul on tegemist tavalise jõuguga mis ei ole ajaliselt nii püsiv, sõltub konkreetse juhi isikust, isiklikud suhted omavad suuremat tähtsust kui ühenduses. Tuleb arvestada, et osad süüdistatavad on suhelnud M. Tõnusooga juba paarkümmend aastat. Tegemist on väga isiklike suhetega, mis on iseloomulik just kuritegelikule grupile, mitte ühendusele. Maakohus leidis, et kuigi M. Tõnusoo oli teiste liikmetega suheldes viisakas, ei välista see tema kõrgemat positsiooni. Kaitsja arvates viitab see, et väidetavas ühenduses puudub ühendusele omane organisatsiooni range juhtimisstiil ja liikmete distsipliin, absoluutne kuuletumine, sisemised sanktsioonid jne. Maakohus viitas, et E. Valigura ütluste kohaselt oli M. Tõnusoo tema jaoks autoriteet, mistõttu täitis ta kõiki tema palveid ja ülesandeid. Ka see lause kinnitab, et ei esitatud korraldusi ega käske, vaid teatud tööd esitati läbi palvete. Samuti järeldas maakohus valesti A. Jakovlevi väidetest nagu allus ta M. Tõnusoole. 12 Süüdistuses
Tõnusoole etteheidetavaid vargusi pandi toime Soomes ja Saksamaal, mistõttu on oluline selgitada
§ -st 7 tulenevalt nende tegude karistatavus kõnealustes välisriikides. Kaitsja leiab, et maakohus ei tuvastanud identse normi olemasolu osade episoodide osas, mis puudutavad vargusi Soome Vabariigist ning samuti sõiduki vargust Saksamaa Liitvabariigist. Soomest on
§- s 56 sätestatust ning võttis arvesse asjassepuutumaid asjaolusid. Maakohtu hinnang selle kohta, et kuna M. Tõnusoo kodust leiti mitmeid registreerimistunnistusi, sõidukite numbreid, mobiiltelefone, siis viitab see tema poolt pikemaajaliselt varguste toimepanemisele, on meelevaldne. Lisaks võttis maakohus ebaõigesti arvesse M. Tõnusoo varasemaid karistusi. Riigikohus on korduvalt märkinud, et arvestada saab üksnes isiku kehtivaid karistusi. M. Tõnusool puuduvad karistusregistris andmed kehtivate karistuste kohta. Kaitsja hinnangul tuleks M. Tõnusood karistada
alusel alla sanktsiooni 14 keskmise määra (2 aastat) ja
Kaitsja arvates tekib küsimus, kas M. Tõnus oo teod moodustavad reaal- või ideaalkogumi.
Tõnusoole ette sama tegu, mida
Seega tuleks karistus määrata vastavalt
Alternatiivselt, kui karistus mõistetakse
lg 1 alusel, taotleb kaitsja lugeda kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega, kuna maakohus võttis arvesse asjaolusid, mis ei oma karistuse mõistmisel tähtsust. Sellisel juhul palub kaitsja kokkuvõttes vähendada
lg 1 alusel mõistetud raskeimat karistust 5 aastani, lugeda kergemad karistused sellega kaetuks ja mõista liitkaristuseks 5 aastat vangistust. Lisaks palub M. Tõnusoo kaitsja menetluskulude ülevaatamist. Kõikidest ekspertiisiaktidest nähtuvalt ei ole saadud tõendeid, mis kinnitaksid M.Tõnusoo süüd, mistõttu nende jätmine tema kanda on põhjendamatu. Näiteks kulud, mis seonduvad ekspertiisiaktiga nr 15E-GE1313, 29.10.2015. Kohus on jätnud nimetatud akti osas M. Tõnusoo kanda kulud summas 1387 eurot. Ekspertiisiaktist nähtuvalt ei leitud M. Tõnusoo DNA -d uuritud objektidel. Kaitsja arvates see asjaolu, et osaliselt ei välistatud M. Tõnusoo DNA esinemist mingil objektil ei anna alust mõista välja menetluskulusid temalt. Süüdistatava A. Tealase kaitsja K. Sitska taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja A. Tealase õigeksmõistmist talle esitatud süüdistustes. Apellandi hinnangul on maakohtu otsuse tühistamise aluseks KrMS § 338 p -d 2 ja 3 ehk materiaalõiguse ebaõige kohaldamine ning kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumine, mis seisneb omakorda rikkumistes KrMS § 339 lg 1 p 8 ja lg 2 alusel. Oma taotlust põhistab kaitsja kokkuvõtlikult järgmiselt. Kaitsja hinnangul on tõendamata maakohtu seisukoht nagu pidi A. Tealane aru saama
Tõendamata on, et tõstuki varguse oleks toime pannud kaassüüdistatavad. Kaitsja märgib, et KrMS § -dest 7 ja 14 tulenevalt on kohtul lubamatu asuda süüdistaja rolli ja täita tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega (viide Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-10-15). KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb sellisel juhul tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks (vt nt RKKK 3-1-1-10-11, p 26). Vastasel juhul rikutakse süüdimõistva otsuse tegemisel kohtuotsuse põhistamise nõudeid ja põhiseaduse § -st 22 ning KrMS § -st 7 tulenevat süütuse presumptsiooni põhimõtet, millised puudused on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Tõendite puudumise tõttu tuleb A. Tealane kõnealuses süüdistuses õigeks mõista. Lisaks leiab kaitsja, et tõendatud ei ole kuritegeliku ühenduse olemasolu
Tealase kuulumine sellesse. Kaitsja hinnangul on 15 maakohus vaid nentinud, et kõigil kuritegeliku ühenduse liikmetel oli kanda kindel roll kuid on analüüsimata, milles see roll seisnes ning mis oli iga ühenduse liikme ülesandeks ühenduses. Varalise kasu saamise eesmärk ei kinnita veel kuritegeliku ühenduse olemasolu. Enamikes vähemalt kolmeliikmelistes kuritegelikes gruppides on kuritegude toimepanemise motiiviks varalise kasu saamine. Kuritegeliku ühenduse puhul tuleb lisaks tõendada ühenduse tunnused, milleks on kindel rolli - ja ülesannete jaotus ning püsivus. Kuritegelikku ühendusse kuulumist ei saa ette heita isikule, kes on lihtsalt juhuslikul viisil ühendusega seotud. Kuritegelikku ühenduse püsivus tähendab liikmetevahelist tihedat sidet, nõutav on käsuliini olemasolu, võimuhierarhia et ei olda nn võrdväärsed partnerid grupi tähenduses, samuti juhi võimalus vastavalt vajadusele ühendus ümber struktureerida vastavalt seatud eesmärkidele. Kaitsja hinnangul on vaja saada vastused järgmistele küsimustele: kellega koos A Tealane väidetavasse kuritegelikku ühendusse kuulus ja milline oli erinevate isikute rollide jaotus?; milles konkreetselt seisnes A. Tealase roll ja kuidas see seondus kuritegeliku ühenduse teiste liikmete tegevusega?; milline oli rollijaotus kuritegelikus ühenduses ning milliseid ülesandeid pidi täitma väidetava ühenduse liige A. Tealane? mis oli kuritegeliku ühenduse liikmete ühiseks eesmärgiks ja kuidas see omavahe kooskõlastati ning milles väljendus ühenduse poolt saadud kasu A. Tealase jaoks? Samuti on maakohus kaitsja hinnangul rikkunud A. Tealase süütuse printsiipi ja laiendas meelevaldselt tema süü ulatust. Kaitsja märgib, et maakohus on otsuse lk-l 62 märkinud, et kuigi A. Tealast ei süüdistata varguste toimepanemises, siis on Soomest saadud õigusabimaterjalidest nähtuvalt A. Tealane sattunud Soome politse huviorbiiti seoses 7. veebruaril 2015 Lahtis toimepandud väikebussi vargusega mistõttu võib väita, et A. Tealase ülesandeks ühenduses oli sõidukite vargustes osalemine. Kaitsja hinnangul asjaolu, et keegi on sattunud politsei huviorbiiti, ei anna alust eeldada, et isik on seotud kuritegude toimepanemisega. Isegi, kui on tõendatud kuritegeliku ühenduse olemasolu, ei võimalda see järeldada, et A. Tealane oli selle liige. Iga liikme kuulumist ühendusse tuleb eraldi põhjendada konkreetsete tõendite alusel ning näidata isikutevahelised seosed. Kaasaaitamistegu ei saa samastada kuritegeliku ühendusega. Puudub vaidlus, et A. Tealane suhtles väidetavalt kuritegelikku ühendusse kuuluvate liikmetega, kuid see asjaolu veel ei kinnita tema kuulumist kuritegelikku ühendusse. Samuti leiab kaitsja, et kui A. Tealane oleks toiminud M. Tõnusoolt saadud juhiste alusel, siis peaks tõenditest nähtuma, milliseid konkreetseid korraldusi M. Tõnusoo talle andis, kas ja kuidas A. Tealane neid mõistis ning asus täitma. Kaitsja märgib, et peamine küsimus on, kuidas eristada gruppi ja kuritegelikku ühendust ning leiab, et eristuse aluseks on kvalitatiivne külg. Üksiksüüteo toimepanemine ja kuulumine kuritegelikku ühendusse on kaks kvalitatiivselt erinevat tegu. Grupis tegutsemise struktuur ei anna veel alust hinnata selle tegevust kui kuritegeliku ühenduse tegevust. Igas grupis on liider, kes vähem või rohkem juhib grup 16 liikmete tegevust. Kui struktuuri pidada ühenduse defineerimisel ja tuvastamisel määravaks, tuleks paljudes kriminaalasjades kvalifitseerida isikute tegevus muuhulgas
Kaitsja kahtleb, et see võiks olla seadusandja tahe.
Kaitsja leiab, et sätte tõlgendamisel tuleks sellele eesmärgile osutada märksa suuremat tähendust ku kohtupraktikas seda on tehtud. Kaitsja arvamuse kohaselt peab tuvastama
kohaldamiseks grupi sellise tegevuse, mis väljub täideviimise ja osavõtu instituudi alt ja kus grupi püsivus ja ülesannete jaotumine muudavad grupi ohtlikuks just avaliku julgeoleku ja rahu punktist. P. Villemsoni kaitsja R. Paas taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja P. Villemsoni õigeksmõistmist temale esitatud süüdistustes
Villemsonilt väljamõistetud menetluskulude proportsiooni muutmist. Esmalt palub P. Villemsoni kaitsja lugeda apellatsioon esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt apellatsioonitähtaja ennistamist. Apellatsioonitähtaja osas selgitab kaitsja, et otsus pidi olema kättesaadav
MS § 181 lgst 1 tulenevalt hüvitab õigeksmõistva otsuse korral menetluskulud riik. Riigikohus on asja nr 3-1-1- 61-08 p-s 19.1 leidnud, et nimetatud paragrahvi tuleb kohaldada ka isiku osalisel õigeksmõistmisel. Kuna süüdistuses loobuti kohtumenetluse lõpustaadiumis siis on põhjendamatu kogu kulu jätmine süüdistatava kanda ja põhjendatud oleks nt 18 õigusabikuludest jätta väljamõistmata see kulu, mis kanti kuni süüdistusest loobumiseni. Menetluskulude täpne proportsioon jääb ringkonnakohtu otsustada. V. Valtsi kaitsja A. Neiland taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja V. Valtsi õigeksmõistmist süüdistuses
lg 2 p -de 6,7,9 järgi ning maa - ja ringkonnakohtus tekkinud menetluskulude riigi kanda jätmist. Kaitsja hinnangul kohaldas maakohus V. Valtsi süüdimõistmisel ebaõigest materiaalõigust. Kaitsja leiab, et arvestades
§ -s 21 sätestatud täideviimise vorme ja teovalitsemise teooriat, ei saa väita, et V. Valts valitses tegu, mistõttu ei ole ta varguse kaastäideviijaks. Ükski süüdistatavatest ei ole kinnitanud, et vargus telliti ning see ei ole seostatav ühegi tunnistaja ütlustega. Maakohtu viitatud jälitusprotokollidest ei tulene asjaolusid, mis kinnitaksid varguse toimepanemise soovi. Kui M. Tõnusoo juhtimisel panid kolmandad isikud vargusi toime, siis ei saa V. Valts sellist tegu valitseda. Varguse toimepanemist ei saa valitseda, kui ei ole teada, kuhu, millal ja kes vargile läheb. Tõendatud on, et V. Valtsil puudus teadmine tellitud kaatri hankimise tingimustest. Asjaolu, et Eestisse toodud kaatrit käidi Haapsalus vaatamas ja asjasse sekkus politsei ei tähenda, et jätkuvalt kaatrit soovides, oleks kavandatud kaatrit hankida ebaseaduslikul teel, pigem vastupidi. Kaitsja märgib, et V. Valtsile oli varasemalt esitatud süüdistus
Prokurör ei ole uues, varguse süüdistuses, kirjeldanud faktilisi asjaolusid millest nähtuks V. Valtsi poolt kaastäideviimine, tema teopanus ühise kuriteoplaani realiseerimisel. Võistlevas kohtumenetluses peaks süüdistataval olema reaalne võimalus end kaitsta. Lihtsat väidet, et telliti vargus, ei saa ümber lükata. Tõendamiskoormuse asetamine selle kohta V. Valtsile ei ole põhiseaduse §-st 22 tulenevalt lubatud. Maakohus leidis, et ei ole usutav, et Valts ja Villemsoo ei seadnud kordagi kahtluse alla kaatrite päritolu ega küsinud seda M. Tõnusoolt, kuid saatsid kaatrit tooma VM, kindlustades talle laevapiletid, majutuse hotellis ja vahendi kaatri transportimiseks Kaitsja hinnangul on tavapärane, et tellitud transpordivahendile saadeti järgi VM arvestades suuri transpordikulusid. Septembris 2015 anti M. Tõnusoole kaatrite soetamiseks ettemaksuna 4-5000 eurot, mis samuti on transpordivahendi tellimise tavapärane. Kaitsja ei nõustu maakohtuga, et süüdistatavad pidid järeldama, et tegemist on vargusega, kuna kaatreid pakuti neile turuhinnast madalama hinnaga. Kaatri hinna määramine on võimalik konkreetsete andmete saamisel: ehitusaasta, tehniline seisukord. M. Tõnusoo pakkus Eestisse toodud kaatrit müügiks ka teistele potensiaalsetele ostjatele. Seega ei saa väita, et tegu oleks olnud V. Valtsiga 19 kooskõlastatud vargusega, kuna siis oleks pidanud kaater ka V. Valtsile jääma, mitte olema teistele pakutav. Maakohus aga leidis, et see ei oma teovalitsemise kontekstis tähtsust. Maakohus märkis ka, et telefonis arutatati kaatritega seonduvat "läbi lillede" ja võis järeldada, et vestluse sisu püütakse varjata. Kaitsja selgitab, et telefonikõnede sisu võib sõltuda ka eelnevalt teadaolevast, varasematest kõnedest, kuuldavusest, väsimusest. Seotust võimalikult varguse tellimisega ei ole sellisel viisil võimalik hinnata. Kahtluse korral tulnuks maakohtul konkreetsete kõnede tekst esile tuua. Kaitsja märgib, et rõhutas juba maakohtus, et süüdistusest ei nähtu, mis asjaolude alusel võib väita, et telliti just kaatrite vargus, mitte lihtsalt kaatrid. Kaatrite soetamisega tegelenud M. Tõnusoo ei ole kunagi väitnud, et V. Valts ja P. Villemsoo oleksid tellinud kaatri varguse teel. V. Valts ja P. Villemsoo on järjepidavalt soovinud kaatrit soetada, et arendada äritegevust Virtsu lähedal oleval laiul. Loomulikult võis kaatri soetamiseks kasutada olemasolevaid kontakte. M. Tõnusoo isik oli V. Valtsile teada seonduvalt autode remondiga, mitte õiguskorra rikkujana. Lisaks selgitab kaitsja, et soetatava kaatri toomisel Eestisse tulnuks vormistada dokumentatsioon. Kui puudub ostuleping, ei saaks kaatrit isegi mitte arvele võtta. Virtsu sadam on tolli ja politsei järelevalve all. Kaatrid on varustatud turvakontrolli elementidega, hüpoteetiline oleks lootus, et kaatri vargust ei avastata. See on vastuolus tahtluse motiiviga varastatu omandamiseks. Süüdistatav Aleksei Jakovlev vaidlustab maakohtu otsust enda süüdimõistmises
prg 255, 199 ja 202 järgi. Taotleb selles osas maakohtu otsuse tühistamist ja enda õigeksmõistmist. Samuti palub vähendada menetluskulusid. Apellant on seisukohal, et maakohus on põhjendamatult tuginenud TL ütlustele, keda ei olnud võimalik kohtus küsitleda. Nimelt oli TL kohtumenetluse ajaks surnud. Ka ei nõustu apellant maakohtu tõendite hinnanguga, mis viis maakohtu valedele järeldustele osas, mis puudutab tema kuulumist kuritegelikku ühendusse. Samuti eitab süüdistatav oma osalust Soomest autode varguses. Ta käis tõesti Soomes, kuid planeeris sinna sõitu ise, ta andis M.Tõnusoole infot autode kohta, milliste omanikud soovisid autot müüa, kuid lavastasid ärandamisi, et saada kindlustushüvitist. Autod olid defektidega ning neid ol raske müüa. Tema sai autoomanikelt auto võtmed ja tegelikult mingeid autovargusi ei ole ta planeerinud ega nendes osalenud. Maakohus aga nõustus süüdistusega, mis rajanes ainult TL ütlustele. Saksamaalt toimepandud auto varguse osas puuduvad kriminaalasjas samuti tõendid ning kohtu järeldus selles, et tema ja M.Tõnusoo panid varguse toime, on oletuslik. Süüdistuse ja maakohtu loogika lükkab ümber fakt, et autos oli nii originaalvõti, kui ka originaaldokumendid. See kinnitab, et auto omanikud ise olid huvitatud auto müügist. Põhjendamatult on maakohus lugenud süüstavaks tõendiks ka seda, et tema kodunt leiti ja võeti ära tööriistu, milliseid ta väidetavalt on kasutanud sõidukite ärandamiseks. Tegelikult olid tööriistad ostetud juba pärast seda kui kõik sõidukid olid juba politsei poolt ära võetud.
prg 202 osas on maakohtu järeldus selles, et ta oli teadlik tema garaažis hoitava sõiduki kuritegelikust päritolust, ekslik. Tõendeid tema süü osas tegelikult ei ole. Tunnistab, et nägi, kuidas selles sõidukil tehti VIN -kood ümber, kuid see oli juba siis, kui sõiduk oli tema garaažis. Seega ei ole tema lubanud oma garaaži panna hoiule varastatud asja, vaid sai sellest 20 teada hiljem. Ta nõudis, et sõiduk tema garaažist välja viidaks ja seda ka tehti. Ta isiklikult viis auto oma garaažist ära. Kolmas isik VJ taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu otsuse tühistamist osas, millega on konfiskeeritud tema isiklik vara: sõiduauto, televiisor, printerid, tööriistad televiisor, kõlarid. VJ väidab, et sõiduauto Volkswagen, milline oli konfiskeeritud maakohtu poolt, on ta soetanud oma isikliku raha eest 2014 augustis ja pangakonto väljavõttest on näha, et raha võttis ta oma pangakontolt. Poeg kasutas tema autot tööle sõitmiseks, sest töökoht asus elukohast 20 km kaugusel. Samuti vedas poeg oma tütart selle autoga huvialaringi. Raha pärineb isalt päritud suvila müügist, mille kohta esitab lepingu koopia. Televiisor ja kõlarid sai ta koos korteri ostuga ja need on märgitud ka korteri ostu- müügi lepingus. Drell ja saag on samuti tema isiklikud tööriistad, milliseid poeg kasutas korteri remondiks. Ta ei ole suutnud adekvaatselt osaleda kriminaalmenetluses, sest on pikka aega saanud psühhiaatrilist ravi, on 80% töövõimetu, eriti mõjutas tema tervist naise haigus ja surm. Palub tagastada temale see vara, mis oli maakohtu poolt konfiskeeritud, kuid mis tegelikult on tema poolt omandatud legaalsete vahenditega.
lõike 1 kohaselt on kuritegelik ühendus kolmest või enamast isikust koosnev püsiv isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendus, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Kuritegeliku ühenduse liikmed on alati kaastäideviijad, sest nende kooslust iseloomustab ühine eesmärk, kooskõlastatud tegevus, teoplaanid. Ka kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud kuriteod on ühenduse poolt planeeritud – teoplaan hõlmab nii konkreetse liikme rolli planeeritavas kurteos, kui ka kuriteo toimepanemist kindla plaani alusel Seega tulenevalt
prg 59 mõttest ei saa lugeda
prg 255 järgi kuriteo toimepanemise raskendavaks mittekoosseisuliseks asjaoluks
prg 58 p 10. Olenemata, kas konkreetsest kuriteost võtavad osa kõik ühenduse liikmed, mis kolmeliikmelise ühenduse puhul on pigem tavapärane, või võtavad konkreetsest kuriteost osa ainult osa kuritegeliku ühenduse liikmetest, omistatakse kuritegu kuritegelikule ühendusele ja loetakse toimepanduks kuritegelikus ühenduses. Siit tõusetub ka küsimus, kas on õige, kui vähemalt kaks kuritegeliku ühenduse liiget panevad toime näiteks varguse, kvalifitseerida nende poolt kuritegelikus ühenduses toimepandud vargus veel grupis e kergemas koostegutsemise vormis toimepanduks. Sisuliselt neelab kuritegelik ühendus, kui raskem koostegutsemise vorm ka grupi tunnused. Ka on ebaselge, kuidas kvalifitseerida/subsumeerida teoühtsuse teooriast lähtudes tegusid, mis on omistatud M.Tõnusoole, kui kuritegeliku ühenduse juhile. Nimelt, süüdistuse järgi seisneb tema juhi roll selles, et ta juhtis, rahastas ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust, valis kuritegude toimepanemise aja ja koha, planeeris toimepanemise viisi ning kuritegude läbi saadud esemete varjamise ja turustamise. Ka kuritegelikus ühenduses toimepandud vargustes ja kindlustuskelmustes süüdistatakse teda juhtimises, mis maakohtu poolt tuvastatu kohaselt seisnes samas tegevuses. Seejuures on süüdistus eristanud tema juhtimistegevuses nii konkreetsete kuritegude juhtimise, kui ka vajadusel kuritegude toimepanemisel osalemise. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu otsuses 3-1-1-57 -09 p-des 19-20 esitatud seisukohtadele, kus Riigikohus on põhimõtteliselt sarnases olukorras tunnistanud, et tegemist on ühe teoga 22 karistusõiguslikus mõttes. Sisuliselt tähendaks see seda, et tuleks kaaluda M.Tõnusoole omistatud tegude kvalifitseerimist ideaalkogumis ja ka karistuse mõistmist
prg 63 lg 1 alusel. Samas tooks selline kvalifikatsioon kaasa kohtupraktikasse ilmselget ebavõrdse kohtlemise suuna. Eitamata seda, et kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud kuriteod on enamohtlikud, kui seda on tavalises grupis toime pandud kuriteod, tähendaks selline ideaalkonkurents kohaldamine kohtupraktikas seda, et näiteks isikut, kes on kuritegeliku ühenduse juht saaks
prg 256, prg 184 lg 2 ja prg 200 ideaalkogumis karistada maksimaalselt 15 aastase karistusega, samas grupis toime pandud
prg 184 lg 2 ja 200 lg 2 reaalkogum võimaldab mõista kuni 20 aastat vangistust. Eeltoodu põhjal saab kohtukolleegiumi hinnangul olla ainuke järeldus, et süüdistustes – kuritegelikku ühendust ja selle ühenduse poolt toimepandud kuritegudes – avatud faktiliste asjaolude pinnalt on võimalik tuvastada erinevused, mis annavad ka kõrvaltvaatajale selge sõnumi sellest, et tegemist on kahe erineva teoga. Arutatav a kriminaalasja puhul ei saa mööda minna ka enne 1.jaanuari 2015 kehtinud redaktsioonist kuna maakohtu otsuse järgi eksisteeris kuritegelik ühendus alates 2014 aasta septembrist. Kuni 31.12.2014 defineeris karistusseadustik kuritegelikku ühendust, kui k olmest või enamast isikust koosnevat püsivat isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendust, mis on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ning mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Ka süüdistused sisaldavad põhjendatult koosseisulise tunnusena varalise kasu saamise eesmärki. Seega kahe isiku puhul ei saa kunagi olla tegemist kuritegeliku ühendusega. Kuid rohkemate isikute koostegutsemisel peab grupi ja kuritegeliku ühenduse eristamiseks hindama ka teisi gruppi ja kuritegelikku ühendust eristavaid tunnuseid. Eeltoodud määratlustest tuleneb, et kuritegelik ühendus on võrreldes grupiga püsivam kooslus, kus on välja kujunenud ka kindel ülesannete jaotus. Seega kuritegelik ühendus on võrreldes grupiga ohtlikum tegutsemisvorm. Samas ei saa aga jätta tähelepanuta, et ka kuritegelik grupp ei ole mitte alati pelgalt käsikäes jalutav ja käest kinni kuritegusid toime panev rühm, kellel tekib kuritegelik tahtlus spontaanselt. Ka grupi tuvastamisel on olulised sellised asjaolud nagu kooskõlastatud tegevus, teoplaan, mis võib ka olla paika pandud detailselt enne kuriteo toimepanemist, teovalitsemine olulise teopanusega, iga kaastäideviija konkreetne roll, sh. võimalik initsiaatori ja juhtiv rol jms. Ka grupi liikmeid võib ühendada tahe panna koos toime üksnes samaliigilisi kuritegusid ja seda ka siis, kui üks neist on juht.
prg 21 mõttes on kaastäideviimise e grupina vaadeldav ühtsest tahtest hõlmatud ja süüteo tunnustele vastava sündmuse kulgemise enda kontrolli all hoidmine ning kaastäideviija võib olla ka teoplaani väljatöötaja ja tööjaotuse alusel toimuva kaasvalitseja, kes võtab osa vaid süüteo ettevalmistamisest. Nii on ka Riigikohus oma otsuses 3-1-1- 97-04 p 21.5 selgitanud, et süüteo kaastäideviija võib olla teoplaani väljatöötaja. Riigikohtu kriminaalkolleegium on kriminaalasjas nr 3-1-1-20-03 (RT III 2003, 9, 90) märkinud, et kriminaalkoodeksi mõttes kuriteo ettevalmistamises ja organiseerimises osalenud isikuid võib vaadelda (kaas)täideviijana, mis veelgi kinnitab, et täideviija mõiste ei ole tingimata ja alati seotud objektiivse teokoosseisu realiseerimisega. 23 Grupp ei ole ajaliselt nii püsiv ning sõltub konkreetse juhi persoonist ja tema olemasolust. Kuritegeliku ühenduse korral juhi persoonil nii suurt tähtsust ei ole ning põhimõtteliselt on juhi roll ühe juhi kadumisel asendatav ning see kuritegeliku ühenduse tegevust ei halva. Siinjuures ei saa jätta rõhutamata, et arutataval juhul annavad nii süüdistus, kui ka maakohtu poolt tuvastatud tehiolud ja seetõttu ka maakohtu otsuses esitatud põhjendused alust eeldada, et see kuritegelik kooslus, mis tekkis ja oli suunatud just autode vargustele, varastatud autodele libaidentiteedi loomisele ja nende edasimüügiga tulu teenimisele, kasvas välja just M. Tõnusoo isiklikust soovist illegaalsel teel tulu teenida ja et tema isiku äralangemisel selle koosluse eesotsast selle koosluse edasine eksisteerimine oleks halvatud. Ka mängivad isiklikud suhted jõugus suuremat rolli kui kuritegelikus ühenduses. Ühenduse liikmete vahel peavad olema ülesanded täpselt jaotatud, mis tähendab, et liikmete tahe on allutatud ühenduse tahtele. Ühendus on võrreldav organisatsiooniga millel kindel struktuur, kus on ära määratud tööjaotuse täpne kord ja liikmete pädevus. Kuritegelikku ühendust iseloomustab struktrureeritus, mis peaks tähendama mitmetasandilisust ja struktuuriüksuste/ allüksuste olemasolu, ka kindel juhtimisstiil. Veel peetakse kuritegelikule ühendusele omaseks aruandluskohustust, ühiskassa olemasolu, liikmemakse, distsipliini, hoolitsust liikmete ja nende omaste eest, konspireeritust, illegaalse tegevuse varjamist legaalselt loodud äriühingute varjus Kohtupraktika on küll omaks võtnud, et kuritegelik ühendus, kui raskema kuritegeliku koosluse vorm võib olla loodud ja eksisteerida ka varguste toimepanemise eesmärgil kuid nagu arvab
i kommentaator, iseloomustab organiseeritud kuritegevust eelkõige tegelemine illegaalsete kaupade (relvad, uimastid, kunstiesemed) ja teenused (õnnemängud, prostitutsioon) pakkumisega ning ka sellise tegevuse põimimine legaalse majandustegevusega ja rahapesu investeerimine logistiliselt ja majanduslikult atraktiivsetesse majandusharudesse. Siiski ei pruugi see nii alati olla kuna organiseeritud kuritegevusele on omane ka paindlikkus süütegude toimepanemisel ja lai skaala süütegusid. Seega erinevalt kuritegelikust jõugust, kes paneb peamiselt toime otsese kannatanuga kuritegusid (röövid, vargused) on organiseeritud kuritegevus spetsialiseerunud eelkõige näiliselt ohvriteta kuritegudele (majanduskuriteod, uimasti-ja relvaäri) või sellistele, kus ohver ise ka kuriteost osa võtab (keelatud õnnemängud) või repressioonide hirmust kuritegudest teatada ei julge (prostitutsioon, nn katuse pakkumised) (vt.
prg 255 komm. 3.6.2). Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures viidata ka Riigikohtu praktikale, mis paraku näitab, et kõik lahendid, millised on leitavad Riigikohtu praktikast märksõna alt „kuritegelik ühendus“ käsitlevad kuritegeliku ühenduse poolt toimepandud kuritegusid uimastitega, prostitutsiooniga, maksupettustega, rahapesuga seotud kriminaalasjades e kuritegudes, mis on enam omased just kuritegelikule ühendusele nende konspireerituse poolest ja avalikule julgeolekule avaldatava ohu poolest. Kohtupraktika, milline tugineb küll pigem maa- ja ringkonnakohtute praktikale, kuid mis rajaneb Riigikohtu aastatetagusele otsusele, võimaldab kuritegeliku ühenduse omistamist ka sellisele varaste jõugule, kus üks isik mõtleb ja teised viivad tema mõtteid ellu ning selliste kuritegeliku koosluse ajaline eksistents ja kuriteoepisoodide rohkus ei sõltu mitte niivõrd liikmete ühtekuuluvustundest vaid pigem „gastroleerivast“ viisist, mida kuritegude toimepanemiseks harrastatakse ja mis paratamatult raskendab kuritegude kiiret avastamist ning edasise tegevuse tõkestamist. 24 Küll ainult pealtnäha kattuvad tunnused, mis iseloomustavad kuritegelikku gruppi ja kuritegelikku ühendust on viinud kohtupraktika tasemele, kus konkreetse koosluse omistamine on hakanud sõltuma konkreetsest prokurörist või kohtunikust ning nende kõne - või kirjutamisosavusest. Kuritegeliku ühenduse mõiste on võtnud devalveeruva suuna ja statistiliste näitajate poolest on Eesti muutunud riigiks, kus vohab organiseeritud kuritegevus. Kriminaalasjades, kus süüdistatavatele on ette heidetud kuritegeliku ühenduse, kui enamohtliku kaastäideviimise vorm kuritegude toimepanemisel, ei peeta vajalikuks süüdistustes lahti kirjutada neid tunnuseid, mis annaks kohtuotsuse lugejale selge sõnumi, et tegemist on tõesti kuritegeliku ühendusega.
prg 255 ja 256 on mitmetel juhtudel nagu „valveparagrahvid“ , mis täidavad kohtukolleegiumile arusaamatuid eesmärke. Üldjuhul on võimalik mõista karistusi, mis on mõistetud kogumis nimetatud paragrahvidega, ka nende konkreetsete kuriteokoosseisude järgi, mis on omistatud kuritegelikule ühendusele Seega peaks olema need erisused kvalitatiivset laadi ja juriidilise hinnangu andmise koosluse tegevusele on kohtukolleegiumi seisukohast oluline ka põhjendada, miks iga konkreetsel juhul on süüdistatavate käitumises tuvastatav raskem ebaõigsussisu e. miks ühel juhul näeb kohtupraktika kolmest või enamast isikust pikemat aega ja süsteemselt vargustega tegelevas grupeeringus ohtu omandiõigusele ja teises lisaks sellele ka avalikule julgeolekule. Asjaolu, et kuritegeliku ühenduse mõiste on sisustatud Rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsioonis e. rahvusvahelise õiguse allikaks olevas rahvusvahelises lepingus, mille eesmärgiks on edendada koostööd rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse tõhusamaks ärahoidmiseks (konv. art.1), siis on alust väita, et konventsiooni pealkirjast ja sisust tulenevalt peaks konkreetne kooslus, millele tahetakse kuritegeliku ühenduse vormi omistada evima ka organiseeritud kuritegevusele omaseid ilminguid ja ainuüksi enda eksistentsiga looma ohu riig sisejulgeolekule ja välisjulgeolekule. Jällegi viidates
16.peatüki sissejuhatava osa p.2.2 autorile on eristatavad avalikku julgeolekut ründavad süüteod (prg-d 255 ja 256), mis kuuluvad poliitiliselt suhteliselt tundlikku valdkonda ja sellised, mis alles pikemas plaanis ja massiliselt korduvana võivad saada sellele tegelikuks ohuks. Kindla definitsiooni puudumine on hägustanud piiri kuritegelike ühenduste ning kaastäideviijate grupi vahel. Kuritegeliku ühenduste mõiste alla on võimalik paigutada mida tahes, kui on täidetud Palermo konventsiooni artikli 2 p-des (a)-(c) toodud tingimused, mis on äärmiselt ebamäärased ja võimaldavad väga laia tõlgendamist. Valitsev kohtupraktika kuritegeliku ühendusega seotud kriminaalasjades on rajatud Riigikohtu 18.01.2010 a. kohtuotsusele kriminaalasjas nr 3-1-1-57 -09. Tartu Ringkonnakohus üritas enda 10.09.2012. a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 1-1015859 anda suuniseid
a kohtumäärusega kriminaalasjas nr 3 -1-1-131-12 ringkonnakohtu kohtumääruse punktid, mis puudutasid kuritegeliku ühenduse ko osseisu täiendavat sisustamist. Riigikohtu otsuses 3-1-1- 57-09 antud selgituste kohaselt kuni 31.12.2014 kehtinud
lg-s 1 sätestatud kuritegeliku ühenduse definitsiooni kohaselt iseloomustasid kuritegelikku ühendust järgmised tunnused sinna kuulub kolm või enam isikut, see on püsiv, selle liikmete vahel on ülesanded jaotatud, see on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja selle tegevus on suunatud 25 kas teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Käesoleval ajal kehtiv redaktsioon ei nõua enam varalise kasu eesmärki selle loomisel, kuid nagu märgitud on vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuritegelik ühendus loodud enne 1.01.2015 Riigikohtu otsus 3-1-1-57-09 sisustab ka kõik kuritegelikku ühendust iseloomustavad tunnused. Kuritegelikku ühendusse kuulub isik, kes organisatsiooni osana allub selle tahtele ja aitab oma tegevusega kaasa ühenduse eesmärkide saavutamisele. Seejuures ei pea see isik vahetult osa võtma ühenduse poolt toimepandavatest kuritegudest. Nagu eespool märgitud, saab kuritegelikust ühendusest
mõttes rääkida üksnes juhul, kui ühendusse kuulub vähemalt kolm isikut, sealhulgas ka selle juht. Kuritegelikku ühendust iseloomustab selle püsivus, ja mitte niivõrd liikmeskonna püsivus, vaid ühenduse kui organisatsiooni püsivus. Ühenduse püsivus tähendab omakorda seda, et selle struktuur võimaldab ühenduse liikmetel (kaasa arvatud juhil) vahetuda nii, et ühendus jätkab selle eesmärgiks seatud tulemuse poole pürgimist. Kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhu eelmise liikme ülesanded üle. Samas tuleb arvestada asjaoluga, et kuritegelikud ühendused on tavaliselt mitteametlikud organisatsioonid, mistõttu ametlikele ühendustele sarnane formaalne tööjaotus ja hierarhia neile enamasti omane ei ole. Varalise kasu saamise eesmärk iseloomustab kuritegelikku ühendust, mitte kuritegeliku ühenduse iga liiget eraldi. Kuritegeliku ühenduse tegevus on suunatud varalise kasu saamisele ja seda objektiivset koosseisutunnust tuleb tõendada kuritegeliku ühenduse loomise taga olevate isikute tahtluse kaudu. Seejuures piisab
Isik peab vähemalt võimalikuks pidama ja möönma, et ühendus on loodud varalise kasu saamise eesmärgil ja on suunatud
Ühenduse tegevus peab olema suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, või esimese astme kuritegude toimepanemisele. Seejuures tuleb märkida, et
§- des 255 ja 256 sätestatud kuriteokoosseisud on formaalsed deliktid, mis tähendab, et koosseis on täidetud vastavalt kuritegelikku ühendusse astumisega või selle organiseerimisega, mitte nende kuritegude toimepanemisega, millele kuritegeliku ühenduse tegevus ol suunatud. Seetõttu tuleb vastutus
§ -de 255 ja 256 järgi kõne alla juba siis, kui kuritegeliku ühenduse liikmed ei ole jõudnud veel ühtegi kavandatavat kuritegu toime panna. Kui aga kuritegeliku ühenduse liikmed on kuritegeliku ühenduse eesmärkide täitmiseks ühe või mitu kuritegu toime pannud, tuleb kõne alla kuritegeliku ühenduse olemasolu tõendamine ka selle kaudu, et ühenduse liikmed on kuritegusid toime pannud. 26 Eelnevalt kokku võttes jaatab kohtukolleegium, et tõesti, kohtupraktika poolt omaksvõetud seisukohtade järgi saab kuritegelikuks ühenduseks kvalifitseeruda ka varguseid ja kelmusi toime pannud isikute rühm (vähemalt 3 isikut) , kuid oluline on siiski välja tuua ja süüdistuses avada need tunnused, mis eristavad 3-liikmelist kaastäideviijate gruppi kuritegelikust ühendusest. Sedavõrd raske kuriteo etteheitmine süüdistatavatele ei saa rajaneda süüdistusele, mis defineerib vaid paljasõnaliselt, ilma süüdistuses iga tunnust avamata ja mis äärmisel juhul annab vaid ettekujutuse sellest et üks suureliikmeline grupp, mida juhtis ja planeeritud kuritegusid rahastas üks isik pani kahe aasta kestel toime samaliigilisi kuritegusid. Kui lugeda süüdistatavatele esitatud süüdistusi arutatavas kriminaalasjas, siis võib üheselt väita, et see erineb oma kvaliteedi poolest samaliigilistes kriminaalasjades Süüdistus piirdub sisuliselt vaid karistusseadustikus ja Riigikohtu otsuses 3-1-1-57-09 kuritegelikule ühendusele antud definitsiooniga e üksnes grammatiliselt. Süüdistuses märgitakse, et tegemist on enam, kui kolmest isikust koosneva püsiva isikutevahelise ülesannete jaotusega ja suure varalise kasu saamise eesmärgil loodud kuritegeliku ühendusega. Loetletakse selle isikuline koosseis ja need kuriteod, mille toimepanemiseks oli ühendus loodud. M. Tõnusoo juhi roll on määratletud järgmiselt juhtis, rahastas ja koordineeris ühendusse kuuluvate isikute tegevust, valis kuritegude toimepanemise aja ja koha, planeeris toimepanemise viisi ning kuritegude läbi saadud esemete varjamise ja turustamise. Vajadusel osales M. Tõnusoo ise kuritegude toimepanemisel, et tagada toimepanemise edukus. Kuigi nimetatud kuritegelikus ühenduses olevad isikud aeg -ajalt vahetusid, jätkus ühenduse tegevus, seega ol ühendus püsiv . Süüdistatavate puhul, kellele heidetakse ette kuritegeliku ühenduse liikmelisust, on süüdistused kattuvad. Väike erinevus on vaid sellest, et süüdistatav atele A. Jakovlevile ja E. Valigurale on süüdistusse sisse kirjutatud, et kuritegeliku ühenduse eesmärgiks oli muuhulgas ka WW väikebusside ja Buster kaatrite varguste toimepanemine. Väitmaks, et tegemist on struktureeritud grupiga, mis arutataval juhul süüdistuse järgi võrdub rollide jaotusega, on kohtukolleegiumi arvates esimene nõue süüdistusele, et need rollijaotused peavad olema süüdistuses avatud. Sisuliselt tähendab see seda, et M.Tõnusoole, kui KTÜ juhile esitatud süüdistus peab sisaldama liikmete rollide jaotust e konkreetselt milline oli konkreetselt süüdistuses nimetatud isiku roll ühenduses. Samamoodi peab iga konkreetse KTÜ liikme süüdistuses olema lahti kirjutatud tema konkreetne roll KTÜ-s. Kui rollid vahetusi d, siis ka see peab olema süüdistusest nähtuv. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole. Kohtukolleegiumi hinnangul toetab sellis süüdistuse formul eeringu kohustust ka Riigikohtu otsuses 3-1-1-57-09 rõhutatu , et kuritegeliku ühenduse liikmete ülesannete jaotus toetab ühenduse püsivust. See tähendab, et kõigil ühenduse liikmetel on kindel koht ühenduse struktuuris ja nad annavad sellest kohast lähtuvalt panuse ühenduse eesmärkide realiseerumisele. Seejuures on isikult oodatav panus seotud mitte isiku enda, vaid tema paiknemisega ühenduse struktuuris, mis tähendab, et liikme vahetumisel võtab uus liige üldjuhul eelmise liikme ülesanded üle. Kohtukolleegium peab siinjuures vajalikuks ja võimalikuks viidata ka Tartu Ringkonnakohtu määruses 10.09.2012 kriminaalasjas 110-15839 märgitule ja seda olenemata, et Riigikohus oma määrusega 3-1-1-131-12 need ringkonnakohtu mõtted välja jättis, et justnimelt see sisemine struktuur, mida see 27 ühendus endas kätkeb ning mis on eesmärgistatult loodud ning kohandatud teatud kuritegude toimepanemisele, muudab ta iseäranis ohtlikuks, õiguskorda kahjustavaks ning seetõttu on ta ka eraldivõetult kriminaliseeritud juba abstraktse ohudeliktina ettevalmistava staadiumi tasandil. Põhimõtteliselt tuleb seega tuvastada, et ühendus, kuhu isik kuritegude toimepanemise eesmärgil kuulub, kujutab endast ohtu avalikule julgeolekule; vaid sellisel juhul saab rääkida kuritegelikust ühendusest
tähenduses. Tutvudes kohtupraktikaga kuritegeliku ühenduse kriminaalasjades, ei leidunud mitte ühtegi sellist süüdistust, kus struktureeritust, mis käesoleval juhul on võrdustatud rollide jaotusega, ei ole lahti kirjutatud kuritegeliku ühenduse liikmete järgi e kuritegeliku ühenduse juhile esitatud süüdistuses, millega heidetakse talle ette just kuritegeliku ühenduse juhtimist aga ka mitte iga konkreetsele liikmele
prg 255 järgi esitatud süüdistuses. Ideaalse süüdistuse näide on kohtukol leegiumi hinnangul selles osas AP KTÜ kriminaalasjas esitatud süüdistused. Piisavaks on Riigikohus aga näiteks pidanud kriminaalasjas 3-1-1-6-16 esitatud süüdistust, kus kuritegeliku ühenduse juhile esitatud süüdistus (
prg 256) küll rollide jaotust ei avanud, kuid igale konkreetsele kuritegeliku ühenduse liikmele oli süüdistuses korralikult tema ülesanded ühenduses kirjeldatud. Riigikohus vaagides küll KTÜ juhi kaitsja kassatsioonis esitatud väiteid süüdistuse puudulikkuse kohta, märkis muu hulgas, et
lg 1 järgi kvalifitseeritud süüdistuse puhul on süüdistusaktis kajastatud ajavahemik, mille välte AS kuritegelikku ühendusse kuulus, tema roll ühenduse tegevuses, teiste ühenduse liikmeks olnud isikute nimed, nendevaheline rollide jaotus ja see, et ühendus oli püsiv kindla struktuuriga ning selle tegevus oli suunatud kupeldamisele. Seega on süüdistuses kirjeldatud kõiki neid faktilisi asjaolusid, mis täidavad
lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseisu tunnused ja mille alusel saab tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu. Ehk siis, Riigikohus on pidanud kuriteokoosseisu tunnuseks mille alusel saab tuvastada kuritegeliku ühenduse olemasolu ka liikmete vahelise rollide jaotuse ja vajalikuks ka selle kajastamise süüdistuses. Kohtukolleegiumi hinnangul on kuritegeliku ühendusega seonduvalt esitatud süüdistuse teokirjeldus käesoleval juhul sedavõrd puudulik, et selle alusel ei ole KrMS § 268 lg 1 ja lg 5 esimese lause nõudeid järgides võimalik tuvastada kõiki
§-s 255 (neeldub ka § -s 256) sätestatud karistusõigusliku vastutuse eeldusi. KrMS § 268 lg 1 sätestab, et kriminaalasja kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi, kui samas paragrahvis ei ole sätestatud teisiti. KrMS § 268 lg 5 esimene lause näeb ette, et süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud võ täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Seega saavad isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära kohtuliku arutamise piirid. Kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. See tähendab eelkõige seda, et süüdistuses tuleb asjakohaselt välja tuua isikule süüksarvatava kuriteokoosseisu igale objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised 28 asjaolud. Kriminaalasja 3-1-1-84-12 tehtud Riigikohtu otsuse punktis 12 märgitu kohaselt on nõutav, et süüdistatavale etteheidetava käitumise kirjeldus kajastuks tervikuna süüdistuse sisus ja seda ei saa tuletada süüdistusakti tekstist tervikuna. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada. (Riigikohtu otsus 3-1-1-59-16, kus omakorda viidatakse Riigiko htu üldkogu otsusele asjas nr 3-1-1- 24-05, p 14; kriminaalkolleegiumi otsusele asjas nr 3-1-1- 84- 12, p 10 ja m äärusele asjas nr 3-1-180-13, p 7.2.1.). Tegelikud ehk faktilised asjaolud on objektiivselt tuvastatavad ehk kontrollitavad sündmused, olukorrad või seisundid, millega mingit väidet põhjendatakse. Riigikohus on selgitanud, et süüdistuse sisu peab kajastama faktiliste (eluliste) asjaolude kirjeldust, mitte seaduses sätestatud süüteokoosseisu tunnuste ümberkirjutust. Ka prokuröri poolt hiljem e kohtumenetluses esitatud väited süüdistuse sisustamiseks väljub süüdistuse piiridest (3-1-1-59-16). Kuna fakte, mis võimaldaksid hinnata, kas süüdistatavatele etteheidetav koostegutsemise vorm oli struktureeritud ja milline oli siis tegelikult see neile etteheidetav kindel rollide jaotus ei ole süüdistuses välja toodud, ei saa neid asjaolusid KrMS § 268 lg 1 ning lg 5 esimese lause kohaselt ka kohtumenetluses tuvastada. Seda sõltumata kriminaalasjas kogutud tõendite sisust. Maakohus on vaidlustatud otsuses selles osas e osas, mis puudutab struktrueerituse sisustamist tegelike asjaoludega põhjendused esitanud ja seda selliselt, et esialgu tuvastas kõigi kuritegelikule ühendusele omistatud üksikkuritegude puhul süüdistatavate tegutsemise kaastäideviijatena ning seejärel sisustas samade faktiliste asjaoludega ka kuritegelikku ühendust kirjeldava süüdistusega. Olenemata, kas selline kohtuotsuse ülesehitus on loogiline ja arvestades just seda, et kuritegelik ühendus peab eksisteerima koos kõigi oma tunnustega kindlasti enne, kui hakkab konkreetseid kuritegusid toime panema, on maakohus väljunud süüdistuse piiridest. Paljasõnaliseks ja tegelike asjaoludega sisustamata on ka süüdistuse väide, et kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud altkäemaksu vahendamisele, s.o.
Samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud altkäemaksu andmisele, s.o.
Need on faktid, mis kindlasti mõjutavad koostegutsemise vormile karistusõigusliku hinnangu andmist, sest ametiisikute kaasamine võib rääkida raskema koostegutsemise vormi kasuks, kuid kui see jääb sisustamata faktiliste asjaoludega (kes konkreetselt, kellele ja millal altkäemaksu andis), siis kaotab see väide ka oma sisu. Veel on süüdistustes märgitud, et kuritegeliku ühenduse tegevuse eesmärgiks oli muuhulgas panna toime
prg 344 järgi kvalifitseeritavaid kuritegusid. Nimetatud kuritegu on selline kuritegu, mida ei saa omistada kuritegelikule ühendusele selle sanktsiooni ülemmäära tõttu ning kui eeldada, et
prg 255 siiski eristab kuritegusid, milliseid saab omistada kuritegelikule ühendusele, siis peaks ka kohtupraktika seda erinevust tunnistama ning mitte sisustama süüdistust selliste kuritegudega. 29 Eraldi vaidlusi võib tekitada ka
prg 202 järgi kvalifitseeritavate kuritegude omistamine kuritegelikule ühendusele e kas tegemist on kuritegeliku ühenduse eelduskuriteoga. Nimelt, tegemist on sellise kuriteokoosseisuga, mille lihtkoosseis e kvalifitseeru kuritegeliku ühenduse eelduskuriteoks, kvalifitseeritud koosseis aga küll Esiteks tuleks ühtlustada kohtupraktika selles, kas arvestatakse lihtkoosseisuga või kvalifitseeritud koosseisuga. Näiteks
prg 255 kommentaaride autor väidab, et ülemmäära tuvastamisel tuleb üldjuhul aluseks võtta vastava kuriteo üldkoosseis. Samas ei välista ta võimalust võtta aluseks raskema sanktsiooniga kvalifitseeritud koosseisu juhul, kui ühenduse poolt toimepandud juba toimepandud kuriteod sellele vastavad või on kvalifitseeritud koosseisu asjaolud ühenduse eesmärgina tõendatavad. Arutataval juhul on jällegi süüdistus es vaid märgitud, et samuti oli kuritegeliku ühenduse tegevus suunatud süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisele, hoidmisele ja turustamisele, s.t.
Siinjuures ei saa kohtukolleegium jätta ka märkimata, et enne 01.01.2015 e ajal, mil süüdistatavatele heidetakse ette kuritegeliku ühendusega seonduvaid kuritegusid, oli sisuline vastuolu ka
prg 202 lg 2 p 1 ja
prg 255 vahel. Nimelt andis
prg 255 õiguse omistada eelduskuriteona kuritegelikule ühendusele selliseid teise astme kuritegusid, mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, toimepanemisele, kui samal ajal
mille tegevus on suunatud teise astme kuritegude, mille eest ettenähtud vangistuse ülemmäär on vähemalt kolm aastat, § 202 lg 2 p 1 e süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamine, hoidmine ja turustamine, mille lihtkoosseis nägi ette vangistuse ülemmäära 1 aasta nägi kvalifitseeriva asjaoluna ette selle kuriteo toimepanemist kuritegeliku ühenduse poolt. M.Tõnusoole
prg 256 lg 1 järgi ja A.Jakovlevile, E.Valigurale ning A.Tealasele
prg 255 lg 1 järgi esitatud süüdistustes kirjeldatud faktiliste asjaolude kogum e võimalda ka selle tõendatuse korral järeldada, et tege mist on kuritegeliku ühendusega ning nende süüdimõistmine nimetatud paragrahvide järgi tuleb tühistada ja nad tuleb selles osas õigeks mõista. Sellega seoses tuleb tühistada ka maakohtu otsustus süüdistatavatele liitkaristuse mõistmise osas, varade konfiskeerimise osas
prg 83-2 alusel, sundraha suuruse osas ja vähendamisele kuuluvad väljamõistetud kaitsjatasude summad. E.Valigura osas ei ole kohtuotsust apelleeritud ning tema suhtes kohtuotsuse tühistamisel kohaldab kohtukolleegium KrMS prg.340 lg 3 sätteid.
prg.202 lg 2 p 1 ja 2 järgi mõistetud süüdi episoodis, milline süüdistuse järgi oli toime pandud järgmiselt: M.Tõnusoo ja A. Jakovlev omandasid ja 32 hoidsid alates 01.05.2015 (Tallinnas V tänava garaazide juurest MT vahendusel omandatud) kuni 09.07.2015 Tallinnas SSS asuva garaažiühistu V garaažiboksis nr 29, 09.07.2015 kuni 04.09.2015 koos E. Valiguraga Tallinnas JJJ hoovis ja peale seda kuni äravõtmiseni politsei poolt 10.02.2016 M. Tõnusoo garaazis HHH Tallinn, kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara, nimelt MŠ ja AP ’i poolt 20.12.2014.a ajavahemikul kella 06.30 kuni kella 18.20 Tallinnas SSS maja juurest VŠ’ilt röövitud sõiduautot Citroen C4 Picasso reg nr XXXXXX, tehasetähisega XXXXXXXXXXXXXXXXXX , väärtusega 8130 eurot. Süüdistust, millise kohaselt on nii M.Tõnusoole, kui ka A.Jakovlevile heidetud ette kõik ühiselt – koos omandasid ja koos hoidsid erinevates kohtades ja erinevatel ajavahemikel , alguses kahekesi, seejärel ühines nendega veel E.Valigura – on maakohus siiski kuidagi loogiliselt täpsustanud ja tuvastanud tehiolud järgmiselt: Esiteks märkis maakohus, et süüdistatav M.Tõnusoo ei eitanud, et omandas sõiduki MT-lt ja A. Jakovlevi loal pani selle tema kasutuses olnud garaaži, sõidukil oli vaja teha remonditöid. Sama kinnitas ka A. Jakovlev. Maakohtu otsuses on esitatud ka tõendite analüüs, mis kinnitab M.Tõnusoo poolt omandamist ja M.Tõnusoo seda ei vaidlusta. Seega omandamine on maakohtu hinnangul ette heidetav vaid M.Tõnusoole. M.Tõnusoole heidetakse ette ka hoidmist ja seda koos A.Jakovleviga, kes aga süüd ei tunnista. Varastatud sõiduautot hoidsid M.Tõnusoo ja A.Jakovlev koos A.Jakovlevi kasutuses olnud garaažiboksis SSS Tallinnas. A.Jakovlev ei eita, et süüdistuses nimetatud sõiduauto seisis tema garaažis ja selleks ta andis ka M.Tõnusoole loa, ei eita seda, et nägi, kuidas E.Valigura tegeles seal VIN -koodi ümbertegemisega, ega ka seda, et ta toimetas sõiduauto edasi E.Valigura elukohta. Vaidlust ei ole kohtukolleegiumi hinnangul selles, et A.Jakovlev hoidis sõiduautot oma garaažis e A.Jakovlev seda ei eita, ta eitab vaid seda, et ta oli teadlik selle kuritegelikust päritolust. Kohtukolleegiumi arvates kinnitab süüdistatava A.Jakovlevi teadmist garaažis hoitava sõiduki päritolu osas esiteks asjaolu, et A.Jakovlev teadis väga hästi, millega süsteemselt tegeles M.Tõnusoo. Ta on ise omakäelises apellatsioonis kirjeldanud asjaolusid, millised kinnitavad üheselt, et ta oli teadlik M.Tõnusoo huvist varastatud sõidukite vastu ja nendele libaidentiteedi andmisest. Sõiduk seisis A.Jakovlevi kasutuses olnud garaažis üle 2 kuu. Sõidukil puudus originaalvõti ja registreerimisnumber, uuritud tõenditest tuleneb üheselt, et sõidukil vahetati pidevalt numbrimärke. E.Valigura tegeles tema garaaži s VIN-koodi ümbertegemisega ja A.Jakovlev oli sellest teadlik, kuid siiski nõustus seda edasi toimetama järgmisesse hoiukohta. Ka ei ole eluliselt usutav, et M.Tõnusoo, kes pidas A.Jakovlevi kindlasti usaldusväärseks isikuks, kelle garaaži on võimalik varastatud auto peita ja kes ka eelnevalt on olnud piisavalt truu tema ettevõtmistele, ei öelnud otse, et tegemist on varastatud sõidukiga ja see peab olema garaažis kuni E.Valigura oma töö sõiduk identiteedi muutmisega lõpule viib. Karistusõiguslikult teadvalt süüteoga saadud vara hoidmise/valdamise puhul on isiku tavapärane ja seadusega kaitstud huvi (PS § 22 lg 3) seda asjaolu eitada ning tõestamiskohustus lasub riigil. Valitseva ja kestva kohtupraktika kohaselt võib kohus otsuse põhjendustes analüüsida ka süüdistatava käitumist, mida karistatava teona ei käsitata. Ehkki käitumisaktid, mis jäävad väljapoole süüdistuse ajalisi piire, ei saa süüdistust sisustada, võib süüdistuse ajalistest piiridest väljapoole jäänud käitumisel olla tähendus süüdistuse tõendatuse 33 hindamise seisukohalt. Kuriteo toimepanemine on ajaliselt piiritletud käitumisakt, mis on samas seotud süüdlase käitumisega nii enne kui ka pärast kuriteosündmust. Süüdlase käitumine kuriteosündmusele eelnenud või sellele järgnenud ajal võib anda kaudset teavet, mis aitab tuvastada ka seda, milline oli isiku käitumine kuriteosündmuse ajal. (3 -1-1-16-04, 3-1-1-21-10, 3-1-1- 93-15). Põhjendatuks peab kohtukolleegium süüdistust selles, et M.Tõnusoo ja A.Jakovlev hoidsid koos kuritegelikul teel saadud ja M.Tõnusoo poolt omandatud sõidukit A.Jakovlevi garaažis süüdistuses näidatud ajavahemikul. Nad olid kaasvaldajad. Hoidmine on asja valdamine, mida aga ei mõisteta karistusõiguses tsiviilõiguslikus, vaid faktilises tähenduses. Riigikohus on oma otsuses 3 -1-1-40-12 selgitanud, et valduse üldmõiste tuleneb AÕS § -st 32, mis sätestab, et valdus on tegelik võim asja üle. AÕS § 33 lg 1 kohaselt on valdaja isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Ehkki õigussüsteemi terviklikkuse põhimõtet arvestades tuleks karistusõiguses valduse mõistet üldjuhu sisustada tsiviilõiguslikest arusaamadest lähtuvalt (vt Riigikohtu kriminaalkolleegium 4. mai 2009. a otsus asjas nr 3-1-1- 28-09, p-d 8.2-8.3), on kohtupraktikas omaks võetud arusaam, et tulenevalt kahe õigusharu ülesannete erinevusest ei ole valduse mõiste karistusõiguses täielikult kattuv asjaõigusliku valduse mõistega (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2008. a otsus ajas nr 3-1-1- 46-08, p 20 ja 29. aprill 2011. a otsus asjas nr 3-1-1- 23-11, p 12. Veel selgitab Riigikohus viidatud otsuses, et valdajaks saab olla isik, kellel on ruumi ukseluku võti ja kes kontrollib sissepääsu ruumi. A. Jakovlev, kelle valduses oli garaaž ja kellel oli ka garaazi võti, oli seega vaieldamatult garaazi valdaja ja tal oli tegelik võim kõigi garaazis olevate asjade üle sealhulgas selle varastatud sõiduki üle, mille tõi sinna hoiule M.Tõnusoo. Asi on alat isiku valduses, kui see on tema poolt valitsetavas ruumis. Seega on kolleegiumi hinnangul tõendatud, et M.Tõnusoo ja A.Jakovlev hoidsid garaazis kuritegelikul tee saadud sõidukit. M.Tõnusoo kogu kirjeldatud tegevus on käsitatav kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisena ja hoidmisena
Käesolevas asjas on tuvastatud, et varastatud sõiduauto oli M.Tõnusoo faktilises valduses ja täielikult tema võimu all. Seda arvestades leiab kriminaalkolleegium, et M.Tõnusoo tunnistat selles episoodis õigesti süüdi sõiduauto omandamises. Kuid kohtukolleegium ei nõustu sellega, et M.Tõnusoo pani kõnesoleva sõiduauto omandamisega ja furgoonauto hoidmisega toime kaks eraldi tegu, mis erinevad üksteisest nii olemuselt kui ka toimepanemise tahtluselt. Maakohus tuvastas, et M.Tõnusoo sai enda faktilisse valdusesse varastatud sõiduauto, omandades selle
Ta valdas sõiduautot, hoides seda nii A.Jakovlevi garaažis, E.Valigura töökohas, kui ka enda elukohas garaažis kuni see politsei poolt ära võeti. Teoühtsuse aspektist lähtudes leiab kohtukolleegium, et omandatud sõiduauto hoidmine oli asjale kehtestatud valduse üks realiseerimise viis ning seetõttu hõlmatud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused asjas nr 3-1-1-4-04 ; 3-1-1-99-04; 3-1-1- 93-07). Sõiduauto hoidmisega kui iseseisva teoga
tähenduses on tegemist näiteks siis, kui isik hoiab enda valduses sõiduautot kolmanda isiku palvel, seda eelnevalt omandamata e nagu A.Jakovlev ja E.Valigura, kes kumbki hoidsid varastatud sõidukit koos M.Tõnusooga, mistõttu on ka A.Jakovlevi süüdimõistmine grupis toime pandud 34 kuriteos põhjendatud. Kuigi M.Tõnusoole saab ette heita vaid varastatud sõiduki omandamist, mis hõlmab tema poolt toime pandud varastatud sõiduki hoidmise, ei muuda see tema käitumisele antud karistusõiguslikku hinnangut. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et A.Tealane pani kuriteo ehk kuritegelikul teel saadud vara hoidmise toime vähemalt kaudse tahtlusega. Maakohus on oma sellekohast seisukohta ka põhjendanud ning kohtukolleegium, nõustudes maakohtu otsuses toodud põhjendustega, ei pea vajalikuks neid üle korrata. Kuig A.Tealase süüdistusest nähtub, et temale on ette heidetud ka varastatud kompaktlaaduri omandamist, on süüdistus selles osas jäänud paljasõnaliseks, sest ühegi tõendiga ei ole selline süüdistuse seisukoht tõendamist leidnud. Maakohus on põhjendatult tuvastatud tehiolude pinnalt tulnud järeldusele, et A.Tealasele saab ette heita vaid selle laaduri hoidmist ja seda koos M.Tõnusooga. Tõendatud on, et M.Tõnusoo palvel ja koos M.Tõnusooga transportis A.Tealane 2014.aastal traktori Avant Põltsamaale remonditöökotta. Nad laadisid tõstuki A.Tealasele kuuluvasse töökaubikusse ja viisid Põltsamaale remonti. Järgmine kord viis ta sama laaduri koos M. Tõnusooga MM juurde lennujaama taga olevasse töökotta 2015.aastal, kus laadur ette taheti sahk panna. Kohtukolleegium peab asjakohaseks viidata Riigikohtu seisukohale, mis on väljendatud otsuses 3-1-1-4-15. Nii on Riigikohus selgitanud, et isikute süüditunnistamine kaastäideviimises pelgalt asjaolu tõttu, et nad viibivad või viibisid samas ruumis või autos, kus hoiti ebaseaduslikult narkootilist ainet, relva vms, ja nad on nende olemasolust üksnes teadlikud, oleks liiga ebamäärane ja sellega võidakse karistada ka isikuid, kellel reaalselt puudub seos keelatud aine või materjaliga. Siisk tuleb igal üksikjuhul hinnata asjas kogutud tõendeid kogumis ja seejärel hinnata, kas süüdistatav viibis narkootilise aine vahetus läheduses juhuslikult või osales ta selle aine käitlemisel
See Riigikohtu seisukoht on kohtukolleegium hinnangul kohaldatav ka A.Tealase käitumisele juriidilise hinnangu andmisel e tema süüküsimuse otsustamisel. Kohtukolleegium leiab, et olukorras, kus A.Tealane oli teadlik traktori päritolust ja varastatud traktorit transportis ta kahel korral koos M.Tõnusooga enda kaubikus, mis oli tema valduses, siis valdasid e hoidsid nad ka ühiselt sel ajal varastatud traktorit. Teoühtsuse aspektist lähtudes leiab kohtukolleegium, et ka selles episoodis oli M.Tõnusoo poolt omandatud traktori hoidmine asjale kehtestatud valduse üks realiseerimise viis ning seetõttu hõlmatud kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamisega Kuriteo toimepanemise tulemusena saadud vara hoidmise hõlmamine sellise vara omandamisega on eeskätt karistusseaduse tõlgendamise küsimus ega tähenda sisuliselt süüdistuse mahu vähendamist ja seetõttu ei tule ka M.Tõnusoole
prg 202 lg 2 p 1,2 järgi mõistetud karistust kergendada (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus asjas nr 3-1-1- 51-05). 35 4. Süüdistatavatele M.Tõnusoole, A.Jakovlevile, A.Tealasele mõistetud karistuse osas. E.Valigurale ja Maakohus on põhjalikult motiveerinud ka süüdistatavatele mõistetud üksikkaristusi. Karistuse mõistmisel on arvestatud kõiki seadusest tulenevaid asjaolusid. Kohtukolleegium nõustub täielikult maakohtu otsuses toodud põhjendustega, leiab, et need on ammendavad ning ei pea vajalikuks nende ülekordamist. Asjaolusid, mis annaksid põhjendatud aluse süüdistatavatele nende kuritegude eest, millistes jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse muutmata, mõistetud üksikkaristuste kergendamiseks, kohtukolleegium tuvastanud ei ole. Kohtukolleegium tühistab maakohtu otsuse süüdistatavatele M.Tõnusoole, A.Jakovlevile, E.Valigurale ja A.Tealasele mõistetud liitkaristuse osas. Kõigile nimetatud süüdistatavatele v.a. A.Tealasele tuleb mõista käesoleva kohtuotsusega uus liitkaristus kuritegude reaalkogumi eest. A.Tealasele jääb lõplikuks karistuseks
Kuna karistuse aja alguseks on 19.04.2016, siis on A.Tealase poolt karistus kantud. Maakohtu menetluses olevas kriminaalasjas, milles on ka A.Tealane antud kohtu alla, ei ole tõkendit valitud. Seega tuleb A.Tealane seoses karistuse ärakandmisega viivitamatult vahi alt vabastada. A .Tealasele mõistetud 9 kuuline vangistus sai kantud 19.01.2017 ja alates 20.01.2017 on ta viibinud alusetult vahi all alates. A .Tealasel on seega õigus, kui kohtuotsus jõustub selliselt nagu seda otsustas ringkonnakohus, vastavalt SKHS prg-l e 21 esitada taotlus süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks. Teistele süüdistatavatele liitkaristuse mõistmisel arvestab kohtukolleegium, et maakohus on moodustanud liitkaristuse raskeima üksikkaristuse osalise suurendamise põhimõttel. Raskeimat põhimõtet kohtukolleegiumil õigust kohaldada e ole, sest vastavalt Riigikohtu otsuses 3-1-1-75-05 väljendatud seisukohale kujutab see süüdistatava olukorra raskendamist. Kohtukolleegium leiab, et ei ole alust kohaldada ka kergeimat liitkaristuse mõistmise põhimõtet e kergemate üksikkaristuste katmist raskemaga ja seda eelkõige kuritegude arvu ja nende toimepanemise ajalist kestust arvestades. 5. Konfiskeerimine Maakohus konfiskeeris laiendatud konfiskeerimise sätete alusel A. Jakovlevi ja kolmanda isiku VJ vara. Nimetatud isikute vara arestiti Harju Maakohtu 7. septembri 2016. a määrusega kohtuasjas 1 -16-5735
Apellatsioonimenetluse tulemusena jääb A. Jakovlev süüdi kuritegudes, mille puhul seadus laiendatud konfiskeerimise võimalust ette e näe. Seejuures vajab märkimist, et kuigi alates 1. jaanuarist 2017 näeb
lg 4 ette laiendatud konfiskeerimise võimaluse
alusel süüdimõistmise korral siis süüdistuses kirjeldatud kuritegude toimepanemise ajal ehk perioodil kuni 2016 veebruari teine pool selle kuriteo puhul laiendatud konfiskeerimise võimalus puudus Seega kuulub tühistamisele A. Jakovlevi ja VJ vara laiendatud konfiskeerimine. Eelmärgitud arestimismäärusega arestiti mh A. Jakovlevi sularaha summas 350 eurot. 36 Väärib märkimist, et maakohus on märkinud, et A. Jakovlevi sularaha summas 350 eurot kuulub erinevalt arestimismääruses tuvastatud alusest konfiskeerimisele
Samas ei ole maakohus näidanud konfiskeerimisotsustust põhjendades ära kõnealuse sularaha pärinemist A. Jakovlevile süüdistuses ette heidetud konkreetsest kuriteost, vaid aluseks on erisused tema elatustasemes ning eeldus, et sularaha on kuritegelikku päritolu. Selliselt, vaatamata maakohtu poolt
Jakovlevi sularaha
-2 lg 1 alusel.
kohaldamiseks peab kohus tuvastama konfiskeeritava vara pärinemise konkreetsest kuriteost ja sellise konkreetse kuriteona saab kõne alla tulla üksnes arutatava asja esemeks olev, s.t süüdistatavale süüdistusaktis omistatud tegu (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
-1 lg-le 1, kuid võttes aluseks erisuse elatustasemes ja tuvastades vara eeldusliku kriminaalse päritolu, konfiskeeris maakohus A. Tealase sularaha summas 260,50 eurot. A. Tealase vara arestiti Harju Maakohtu
prg 256 järgi ja A.Jakovlevi, E.Valigurat ning A.Tealast
prg 255 järgi e kuritegudes, millistes on seaduse järgi võimalik ka laiendatud vara konfiskeerimine
prg 202 järgi toimepandud kuriteod on toime pandud ajal, mil seadus selle paragrahvi järgi süüdimõistmisel vara konfiskeerimist ei võimaldanud. 37 Kohtukolleegium möönab, et järgnevaga väljub küll käesoleva kriminaalasja menetluse raamidest, kuid konfiskeerimisotsustuse tegemiseks e otsustamaks, kas vabastada varad, milliste konfiskeerimine käesoleva otsusega tühistatakse või jätta teise kriminaalasja menetluses aresti alla, on see siiski oluline. Nimelt, maakohtu menetluses olevas teises kriminaalasjas on M.Tõnusoole, A.Jakovlevile, E.Valigurale ja A.Tealasele esitatud süüdistused vastavalt
prg 256 ja 255 järgi kattuvad nii ajaliselt kui ka sõnastuse poolest absoluutselt. Olenemata, kas käesolevas menetluses jõustub lõplikult maakohtu süüdimõistev otsus selles osas või ringkonnakohtu õigeksmõistev otsus, ei ole võimalik teistkordselt menetleda nimetatud süüdistusi. Kui isikute süüküsimus selles, et nad olid M.Tõnusoo juhtimisel tegutsenud kuritegeliku ühenduse liikmed e M.Tõnusoo juhtis kuritegelikku ühendust ja teised kuulusid sinna teatud ajavahemikul, siis teistkorda seda enam menetleda ei saa. Juba kohtuotsusega tuvastatud kuritegelikule ühendusele on küll võimalik omistada uus kuriteo episoode, kuid mitte enamat. Kohtukolleegium peab vajalikuks siinjuures tsiteerida Riigikohtu põhjalikku selgitust sellise olukorra kohta: 38 Nagu kohtukolleegium juba märkis on kahes erinevas kriminaalasjas kuritegelikku ühendust puudutavad süüdistused absoluutselt kattuvad. Maakohus oma otsusega lühendas kuritegeliku ühenduse eksisteerimise aega ja tuvastas, et see eksisteeris alates 2014 septembrist. Isegi, kui teises kriminaalasjas leiab tuvastamist, et M.Tõnusoo juhtis kuritegelikku ühendust alates 2012 septembrist, mis absoluutselt kattuvate süüdistuste puhul on kaheldav, siis A.Jakovlev, kelle vara konfiskeerimise üle käesolevas kriminaalasjas otsustada tuleb, kuulus ka teises kriminaalasjas temale
prg 255 järgi esitatud süüdistuse kohaselt kuritegelikku ühendusse alates 2014 september. Seega tuleb kogu A.Jakovlevi vara sh kolmanda isiku VJ nimele registreeritud sõiduauto aresti alt vabastada. Siinjuures märgib kohtukolleegium, et kolmanda isiku VJ- le kuulub tagastamisele ainult sõiduauto WW. VJ taotleb küll oma apellatsioonis muu vara – televiisor, kõlarid, printerid, tööriistad -tagastamist temale, sest peab seda oma varaks, kuid selle vara konfiskeerimisotsustuse adressaadiks on süüdistatav A.Jakovlev ning kohtukolleegium ei pea võimalikuks hakata aresti alt vabastatava vara omandiõiguse küsimust lahendama käesoleva otsusega. 6. Priit Villemsoni ja Veiko Valsi osas. Süüdistatavad P. Villemson ja V. Valts on mõistetud süüdi kolmes grupis toime pandud varguses, millised on teiste isikute poolt Soomes toime pandud. Nende tegevus kaastäideviijatena seisneb süüdistuse ja maakohtu poolt tuvastatu kohaselt selles, et 39 nemad tellisid M. Tõnusoolt Buster tüüpi merekaatri varguse, mille M. Tõnusoo ka korraldas ning tellimuse täitmiseks pandi toime kolm kaatri vargust Soomes. Esimene varastatud kaater tagastati omanikule juba enne, kui see Eestisse jõudis, sest selle vargus avastati enne, kui sellega Rootsist, kuhu kaater oli viidud, lahkuti. Teine kaater jõudis Haapsallu Veskiviigi sadamasse, kuid selle ülevaatamisel ja käivitamisel olid süüdistatavad kinni peetud politsei poolt. Kolmas kaater, mis Soomes varastati ja Rootsi toimetati ning millele P.Villemson ja V.Valts saatsid ka nö oma tuttava järgi, osutus sõidukõlbmatuks kuna oli rikutud Soomest välja viimisel ning seda ei suudetud toimetada kokkulepitud kohta. Kaatri eest maksid V.Valts ja P.Villemson M.Tõnusoole ka raha, mille M.Tõnusoo neile tagastas. Maakohus tuvastas, et P.Villemsoni ja V.Valtsi teopanus kaatrite varguste episoodides seisnes selles, et nad - Tellisid kaatrite vargused Neil oli kokkulepe oma tuttavaga, kes oli nõus kaatrile järele minema Rootsi pärast, mis pidi toimuma siis kui kaater on juba Rootsis. M. Tõnusoo hoidis P. Villemsoni ja V. Valtsi jooksvalt kursis kaatrite mudeli ja varustuse osas, nad arutasid koos
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.